asukohast minema viidud. Rändrahnuks on varem peetud ka kive, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et mandrijää toimel on need kivid liikunud ära oma algsest asukohast. kivimi tüüp Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt rabakivid . Tekkelt on nad graniidid ehk ei ole seotud mäetekkeprotsessidega ja maakoores valitsenud venituspingetega. Peale rabakivide sisaldavad rahnud veel kivimeid gabrot, basalti, anortosiiti jms Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad pegmatiidist, gneisist, migmatiidist, graniidist ja gneissbretsast. Eesti rändrahnud jagatakse suuruse alusel kolme rühma: hiidrahnud ümbermõõt üle 25 meetri . suured rahnud ümbermõõt 10...25 meetrit . väikesed rahnud ümbermõõduga alla 10 meetri . Eesti rändrahnud Suurim Eesti rändrahn on Ehalkivi Kunda
Kivimid ja mineraalid Tardkivimid Moodustuvad hõõguva laava või magma jahtumisel maapinnal või maakoores Graniit, gabro, pimss Soome, Rootsi tardkivimid nähtavad kaljudena Settekivimid Päikesekiirguse ja õhu käes, temperatuuri kõikumise ja vee toimel lagunenud' Kõige jämedamad setted rahnud, veerised Peenemad setted kruus, liiv, savi Setete liitumisel pika aja jooksul tekib settekivim Liivakivi, savikilt, lubjakivi Moondekivimid Tekkinud sette- ja moondekivimid võivad sattuda uuesti sügavamatesse kihtidesse, kus on kõrge rõhk ja kuumus. Kivimit moodustavad mineraalid sulavad osaliselt üles ja tekib uus kivimiliik moondekivim Graniit ----- gneiss Liivakivi ----- kvartsiit Lubjakivi ----- marmor Fossiilid
LIIV JA KRUUS Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 Liiv ja kruus Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes
liustiku kulutusala geoloogilisest ehitusest, jää liikumise suunast ja hilisemate geoloogiliste tegurite (nt.merejää ja liustikusulamisvee) toimest. Jää sulamisel jäi selles sisalduv kivimaterjal maha, millest osa purunes kruusaks ja liivaks, osa aga jäi rahnudena alles. Suuri kristalseid kivimeist rändkive nimetatakse rändrahnudeks, kui läbimõõt on üle 10m, nimetatakse rahnu hiidrahnuks ja neid on Eestis rohkesti. Saare maakonna suurimad rahnud on Vahase saarel, neile järgnevad Aavakivi ja Abruka saare rändrahn. Paljud kivid on seotud rahvajuttude ja muistenditega (Suure Tõllu kerisekivi, Tõllukivi, Piretikivi, Ookivi jpt.) Nimi Maht m3 Ümbermõõt m Kõrgus x Pikkus x Laius m
Mere rannikumadalad ja saared Hiiumaa Juhendaja: Are Kaasik Koostajad: Kärt Reedi, Triinu Lepa, Laura Toodu ASEND Click to edit Master text styles · Pindala 989km² Second level · Rannajoone pikkus Third level Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled...
3340 meetrit, see kõigub tegevuse käigus. Joonis 2. Etna vulkaan eemalt vaates. 3. Etna on kihtvulkaan. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Tal on palju kõrval kraatreid ja Etna mäenõlval töötab vulkanoloogiajaam. Viimane purse oli 2009 a. Etna vulkaanil on palju kõrval kraatreid. Joonis 3. Etna kraater. 4. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub. Etna koos jalami alaga on pindalalt suurem kui Hiiumaa. Joonis 4. Etna täies hiilguses. Joonis 5. Etna laava allapoole voolamas. Etna antiikajal. Etna näitas oma võimu välja juba keskajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas kükloopide töökojad. Zeus olevat Etna paisanud gigant Typhoni
Eesti geoloogia 2) 1. Platvorm Eesti pakineb tervenisti Ida-Euroopa platvormil. 2. Aluskord Suur osa Eesti aluskorrast on tekkinud Paleoproterosoikumi ajastul (2,5-1,6 miljardit aasat tagasi). Eesti aluskord ei paljandu 3. Pealiskord Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordiviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2...
wikimedia.org/wikipedia/commons/transcoded/2/21/Paroxysm_a t_Etna%2C_16-17_November_2013.webm/Paroxysm_at_Etna%2C_16- 17_November_2013.webm.480p.webm Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas, kuid seda ei peeta Etna läheduses elavatele inimestele eriti ohtlikuks, sest laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub. Etna koos jalami alaga on pindalalt suurem kui Hiiumaa. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal
jaanuar 2012. http://www.youtube.com/watch? v=dgNCxaOKeMU Etna purskab tihti, kuid tavaliselt ei too see kaasa suuri kahjustusi, sest ohustatud aladel inimasustus puudub. Laava liigub Etnalt alla kiirusega 20 meetrit tunnis. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab (see, kust surve kõige esimesena vabaneda saab). Huvitavaid fakte antiikajast: · Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid
keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine. 11. Mulla koostis: Mineraalained, orgaanilised ained(süsinik, lämmastik,väävel). Mulla ehitus: Kõduhorisont Huumushorisont-toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Väljauhtehorisont Sisseuhtehorisont-toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.
Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam Nimi: Kursus: Keskkonnakaitse I 1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid j...
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine.
Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst Astenosfäär - Litosfääri all paiknev poolvedel kiht, mille peal liiguvad laamad. Erosioon - protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel.
kivimi pragudes. (temperatuuri jäätumine, vee jäätumine) Keemiline murenemine e porsumine selle käigus muutub kivimi keemiline koostis. Kivimis olevate elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Porsumisel vabanevad toiteelemendid, mida taimed saavad kasutada, eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murend- kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal, nt rahnud, kruus, liiv. Lähtekivim- pinnakatte sete, pealiskorra või harvemini aluskora kivim, millest ja millele on tekkinud muld. Selle omadustest sõltub mullateke, mulla omadused ja areng. Mulla mineraalosa- erineva suurusega kivimiosakesed Mineraliseerumine- orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks peamiselt bakterite ja mõnede seente toimel. Huumus- tumepruun või mustkeeruka koostisega mulla orgaaniliste ja nimeraalsete ühendite kompleks
Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid.mulla viljakus-mulla võime varustada taimi vajalike mineraalainete ja veega.hüdrolüüs-veemolekulid viivad ioonid lahusena välja.oksüdeerumine-kivimi pind muutub pudedaks ja muudab värvi. Murenemise tähtsus-kivimid peenestuvad, kaljudest saavad rahnud, setted kanduvad ühest kohast teise, mineraalained satuvad mulda, mulla üks tekketegus. Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine. Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju mullale-annab mullale mineraalse alus, mulla õhu ja veereziim, murenemise kiirus sõltub. Kliima- veereziim, temp, taimede kasv, mõjutab murenemisprotsesse
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditaks...
Kalevipoeg ,,Kalevipoeg" on meie rahvuseepos, milleta ei saaks rahvus eksisteeridagi. Teos on andnud meile palju osavalt seotud regivärsilisi ridu, kuid ka väljendeid igapäevasesse suhtlus- ja kirjakeelde. See on just see raamat, mis peaks olema igale eestlasele oluline. Meie teame ,,Kalevipoja" autorina Fr. R. Kreutzwaldi, kuid enamus sisust on rahva pärimused. Kuigi antud teos on koostatud ja avaldatud ligi poole sajandi eest, avaldab see mõju ka tänapäeval igale eestlasele, sest kõik need jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab kindlasti mõne koha, kus saab end samastada mõne tegelasega, kas või iseloomujoonte põhjal. ,,Kalevipoeg" on teos, mis annab meile peale emotsioonide ka sõnavara. Väljendeid ja tsiteeringuid, mida kasutavad inimesed oma tekstide ilmestamiseks. Kes...
m sügavusel, kivimi kvaliteet on kõrge, tootmine võimalik vaid maa-alusel kaevandamisel, mis Eestis aga lähiajal majanduslikult vaevalt võimalik on. Liiv ja kruus Tähtsamad leiukohad: oosid, mõhnad, deltad, samuti tuule- ning mere- ja järvetekkelised. Looduslik liiv ja kruus on mitmekomponendilised süsteemid - üks võib täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed. Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas
on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevad liivateradest savi. Kui kivimid murenevad lähtekivimiteks, siis on see mulla tekkimise algus. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. 2. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus;
sissevarisemine, maapinna soostumine Sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus, (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti). · Kivimite ringe ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda setted murenemine kivistumine, Purskekivim tsementeerumine basalt murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja
materjaliga Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad Maavärinad maakoore lühiajaline järsk rappumine. Vulkaaniliste alade kasu inimesele *viljakas pinnas ( mineraalainete kõrge sisaldus ) *maavarad kuld, hõbe, vask *ehitusmaterjal tuff *kuum vesi on energiaallikaks *turism *lõõmpilved segavad lennuliiklus *maavärinad murrang, tsunami Kivimite ringe. Kivim on kas ühe või mitme mineraali terade kristalliseerunud segu. Setted rahnud, savi, liiv settekivimid liivakivi,lubjakivi,dolokivi,põlevkivi moondekivimid gneiss, marmor, kvartsiit .Sulamisel magma tardkivimid : 1.) purskekivimid basalt, rüoliit 2.)süvakivimd - gabro,graniit Maavärinate tekkepõhjused Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist selle kõrval vajuma, tekitavad kivimites suured pinged.Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed
Maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Aluskord, pealiskord? Geoloogiline ajajaotus Ajastud, mis maha jäänud? Kvaternaar – kvaternaari setted Moreenide keemiline koostis Mulla kores ja selle jaotamine Mulla kores- mulla osakesed üle 1 mm Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Mulla peenes ja selle jaotamine Mulla peenes - mulla osakesed alla 1 mm Peenes 0,05-1 mm - liivad jämeliiv 0,5-1 mm keskmine liiv 0,25-0,5 mm peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud jämetolm 0,05-0,01 mm keskmine tolm 0,01-0,005mm
Päikese kummardamine oli rahvuslik religioon. Peamised jumalad olid: Virachoca- kõikvõimas ja kõrgeim, kuid teda kummardasid ainult aadlid, Inti- päikesejumal, Mama Quilla- kuude jumalanna ja Illapa- vihma, äikese ja välgu jumal. Inkad otsisid märke ja tunnuseid, et tulevikku ennustada, eriti enne oluliste toimingute tegemist. Taevas- tähed, ilm, planeedid, kuu ja muidugi ka päike olid kõik vaimsed olendid. Arvati, et paljud koopad, mäed, allikad ja rahnud olid täidetud looja jumala vaimuga. Inkad tegid väga täpseid astronoomilisi vaatlusi. Nad pidasid arvestust päikeseloojangute ja päikesetõusude kohta ning sobitasid need liikumisega ja kuu faasidega. Nad uskusid, et taevakehade liikumised mõjutasid elu Maal. Tänapäeval Andide Inkade järeltulijate elu on endiselt kujundanud taevas. Sümboliseerivad tähtkujud on vastutavad Maa peal elavate inimeste heaolu eest. Samuti usuvad Andide elanikud, et Vilcanota jõgi on linnutee maine vorm
teed , maanteed-projeteerimisek ja ehitamiseks. *geodeesia on teadus, mis k2sitleb maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvärja määramist ning tegeleb maa pinnasosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasamdile Mõõtkava n2ide 1:10000 Pinnase klassifikatsioon Fraktsioon Alafraktsoon Rahvusvaheline Osaleste suurus tähis Väga jäme Suur rahnud LBo /630 pinnas Rahnud Bo /200kuni 630 Veerised Co 63 kuni 200 Jämepimmas Kruus s.h Gr 2 kuni63 Jämekruus Cgr 20 kuni 63 Keskkruus Mgr 6.3 kuni 20 Peenkruus FGr 2 kuni 6,3
(langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. Sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti). 8) Kivimite ringe. rahnud, kruus, liiv, savi, muda ÄRAKANNE,SETTIMINE MURENEMIN setted Purskekivimid KIVISTUMINE, basalt TSEMENTEERUMINE MURENEMIN settekivimid
savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi Laamade lahknemine pangasmäestiku teke Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumine või kahe mandrilise laama põrkumine kurdmäestiku teke Kontinentaalse rifti vöönd kurd-mäestiku teke Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad: vulkanism, kurrutused, murrangud, nihked, maavärinad Laamade lahknemine Vaikse ookeani kandis, India ookeanis, Atlandi ookeanis, ookeanide kõrgmäestikes
html#Pilte%20Neugrundi %20ekspeditsioonilt 9. http://www.loodusring.ee/index.php?page=49 10. http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid/Eesti_kraatrid.jpg 12 Lisad Pilt 1 (http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid/Eesti_kraatrid.jpg) Pilt 2 Toomanina suurkivi Nõval (bretsarahn) (http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov98/kraater.htm) 13 Pilt 3 Neugrundbretsa rahnud Osmussaarel ("Kaksikud"). (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kaksikud_gnbr.jpg) Pilt 4 Kivimite proovide võtmine kraatris (http://www.topdiving.ee/index.php? option=content&task=view&id=66&Itemid=4&lang=5) 14 Pilt 5 Neugrundi kraatriala merepõhja plokkdiagramm (http://www.egk.ee/vanaveeb/kaardis/plokk.html) Pilt 6 Neugrundi meteoriidikraatri mudel. (http://www.loodusring.ee/index.php?page=49)
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. O...
PEDOSFÄÄR 4.1. Murenemine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on pidevas protsess, mis toimub kõikjal, nii kõrgmäestikes kui ka tasastel aladel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. 8. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi, toob näiteid kasutamisest; rahnud, kruus, liiv, savi, muda ärakanne, mureneminesettimine setted Purskekivimid kivistumine, basalt tsementeerumine murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon
liikumapaneva energia kujukad tunnistajad. Suurte rändrahnude tähtsuse hindamisel arvestatakse nende mõõtmeid, ajaloolist ja kultuuriloolist tähtsust (muistendid, rahvapärimused), teaduslikku väärtust, rahnu asukohta ja ümbruse rändrahnuderikkust. Tuntumad hiidrahnud on Kabelikivi (ümbermõõt 56 m), Ehalkivi (48,5 m) ja Vaindloo rahn (43 m). Rändrahnudega on seotud rohkesti muistendeid, vanu kombeid ja traditsioone. Paljud Eesti suured rahnud on rahvasuus tuntud Kalevipoja lingukividena või Suure Tõllu viskekividena. Mäed, põlispuud Kaitsealused mäed, selle sõna kohalikus tähenduses, esindavad Eesti maastikus haruldasi, esinduslikke ja piirkonniti ka tüüpilisi pinnavorme. Kaitse alla on võetud Vaivara Sinimäed, Uljaste oos, Ebavere mägi, Vapramägi jpt. Mitmete Eesti unikaalsete pinnavormide kaitse on tagatud kaitsealadega (Vooremaa, Kaika kuplistik jne).
*Pedosfäär e. mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. *Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljud->rahnud->kivid->kruus->liiv (ja pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest savi). Kivide kruusaks muutumisel hakkab füüsikalise murenemise osakaal vähenema, sest väikese ruumalaga kehad soojenevad ühtlaselt ja ei teki enam lõhesid. Kõrbetes, kus liivaterad üksteise vastu hõõrdudes oma pinnakihte kulutavad, võivad liivaterad tolmuks peenestuda. Mullas, kus on orgaanilisi aineid ja niiskust, püsivad osakesed paigal ja murenemine jätkub keemilisel teel. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Selle paksus sõltub kivimite mi...
·möödaviikpääs (bypass channel,) ·kalaramp (fish ramp) Hooldus, riskid ·Füüsikaliste mõjude tekitatud vigade kõrvaldamine (nt ülemise bjefi kaldakindlustus nihkumine, kivisillutise nihked jms) ·Bioloogiliste mõjude kõrvaldamine (nt vesirotid, nõvale kasvama hakanud puud) Tehiskosk ja tehiskärestik ·Tehiskärestiku ja tehis-kose lahendusi (Fish passes, 2002): ·a kivirahnudest laotud tehiskosk või -kärestik: ühes kihis aluskihile laotud rahnud on omavahel sideainega seotud; pinnakaredus on kogu-ulatuses ühesugune; konstruktsioon on jäik ning talub suuri voolukiirusi; ühinemiskoht alaveega tuleb kindlustada; ·b kivirahnpuistust tehiskosk või -kärestik: omavahel sidumata rahnu-dest mitmekihiline rajatis; suhteliselt odav ehitada; ·c kivilävedest tehiskosk Kalaramp ·Et võimaldada vee-elustiku rändamist, võib vähemalt osale paisust lisada kareda kaldpinna e kalarambi
Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid.mulla viljakus-mulla võime varustada taimi vajalike mineraalainete ja veega.hüdrolüüs-veemolekulid viivad ioonid lahusena välja.oksüdeerumine-kivimi pind muutub pudedaks ja muudab värvi. Murenemise tähtsus-kivimid peenestuvad, kaljudest saavad rahnud, setted kanduvad ühest kohast teise, mineraalained satuvad mulda, mulla üks tekketegus. Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine. Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju mullale-annab mullale mineraalse alus, mulla õhu ja veereziim, murenemise kiirus sõltub. Kliima- veereziim, temp, taimede kasv, mõjutab murenemisprotsesse
settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_geoloogiline_ehitus] Jõgevamaal on üldiselt tüse pinnakate, mille all võivad peituda veel mitmedki kogukat rahnud (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk16). Voorte ja moreenitasandike pinnakatteks on karbonaatne kollakashall moreen, seetõttu on need alad enamasti põllustatud. Edelaossa ulatub soine (Umbusi soo) Võrtsjärve madalik. Põhjaosas laiub Alutaguse madaliku edelasse ulatuv sopp Endla soostik ning kirdes Mustvee ja Omedu piirkonnas liivane soostunud järvetasandik. Maakonna kaguosa Kodavere, Lümati ja Pala ümbrus asub Ugandi lavamaal. Pedja jõgikonnas
55. Savi osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65. Klibu korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 66. Rähk korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate
55. Savi – osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm – osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv – osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi – mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv – mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi – korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65. Klibu – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 66. Rähk – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate
Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemisprotsessid kulgevad reaalajas koos ja üheaegselt selliselt, et nende osamõju ei ole võimalik üksteisest eristada. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus, liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu, vee ja organismide toimel. Murenemiskoorik Maismaapinna kiht, kus toimub murenemine.
saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalida muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemine on mullatekke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Reljeefi kõrgematel osadel tekkinud murendmaterjal kantakse tuule, vee ja raskusjõu mõjul allapoole, kus jätkub selle edasine murenemine. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Toimivate välisjõudude järgi eristatakse: - Füüsikalist murenemist e. rabenemist
osakesed alla 1 mm mulla peenes osakesed üle 1 mm mulla kores Mulla peenes jaotub: alla 0,000001 mm molekulid 0,000001...0,0001 mm kolloidid 0,0001...0,001 mm ibe 0,001...0,05 mm tolm 0,05...1 mm liiv Mulla kores jaotatakse: 1...10 mm kruus 1...10 cm peenkivid (rähk, klibu, veeris) 10...20 cm väikekivid 0,2...1 m suurkivid (munakad, kamakad) >1 m rahnud, pangad 8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus, % Mulla lõimis 0..5 Sõre liiv l1 5....10 Sidus liiv l2 Liiv 1 10...
gaasidest. (prügimägi!) 228. Asfaltkatete tugevdamine- pragunenud maanteede taastamine lihtsa ülekattega või täiendava asfaltkihi 20 panemisega vanale kattele (geotekstiil, geovõrk, geokomposiit) 229. Pinnase fraktsioonid: väga jäme, jäme-, peenpinnas 230. Teedeehituses kasutatakse pinnase fraktsioonid (alafraktsioonid) · Väge jäme (suured rahnud, rahnud, veerised) · Jäme (kruus: jäme kruus, keskkruus, peenkruus, liiv: jäme, kesk, peen) · Peen (möll: jäme, kesk, peen; savi) 231. Liiv- kivimaterjali liik, mille massist vähemalt 90% läbib sõela avamõõduga 2 mm. Terad on ümarad ja sileda pinnaga. 232. Looduslik kruus- looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erineva terakoostisega ja erineva mineraalse päritoluga kivimaterjalide segu, maksimaalse teramõõduga 8,12,16,20,32mm. 233
kasutatakse selleks, et takistada aluspragude mõju ülekattele. Pinget vähendav geosünteetiline materjal suudab tõkestada pragunenud katendi liikumist liikluskoormuse ja termilise pinge all, hoides pragusid koos. Geosünteedid aitavad suurendada asfaldikihtide veepidavust ja vastupidavust roobaste tekkele. Võimaldavad vähendada asfaldikihi paksust. 230. Millisteks fraktsioonideks jaotatakse pinnased (3) 1) väga jäme pinnas suured rahnud, rahnud, veerised; 2) jämepinnas kruus, liiv; 3) peenpinnas möll, savi; 231. Millist pinnase fraktsiooni kasutatakse teedeehituses, nimeta alafraktsioonid Peenkruus, jämekruus, keskkruus, Jämeliiv, keskliiv, peenliiv, savi. 232. Mis on liiv Kivimaterjali liik, terad ümarad, siledad. Osakesed väiksemad kui 2mm. 233. Mis on looduslik kruus Looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erineva terakoostisega kivimaterjalide segu
Sama rada viib ka neeme otsas paikneva Vana-Jüri rändrahnu juurde. Matsi kivi on Käsmu kivikülvi suurim rändrahn. Rändrahn on migmatiitgraniidist. Kivi pikkus on 7,8 m, laius 7,1 m ning kõrgus 4,8 m. Ümbermõõt on kivil 24,7 m. Meremunk (Russowi kivi) ja Metsamunk (Lehberti kivi) Meremunk ja Metsamunk asuvad Lääne-Viru maakonnas Käsmu poolsaarel Eru lahe rannaastangul ühe kilomeetri kaugusel Palganeeme tipust. Mõlevad rahnud jäävad Käsmu kivikülvi piiridesse. Meremunk asub rannajoonest 30 m kaugusel metsa sees. Migmatiitgraniidist rändrahnu pikkus on 7,1 m, laius 4,7 m, kõrgus 4,4 m ja ümbermõõt 18,5 m. Kivi on pikergune, ebakorrapärase nelinurga kujuline ja järskude külgedega. Rahn on pragunenud ja lääneküljest purunenud, oletatakse, et kivi on saanud välgulöögi. Metsamunk asub rannajoonest 100 meetri kaugusel metsas. Graniitrahnu pikkus on 7,7 m, laius 5,3 m, kõrgus 3,6 m js ümbermõõt 20,9 m
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
Neelamisnähtused mullas Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikk...
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; rahnud, kruus, liiv, savi, muda ärakanne,settimine setted murenemine kivistumine, Purskekivimid ....
..1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores · Mulla peenes jaotub: · alla 0,000001 mm molekulid · 0,000001...0,0001 mm kolloidid · 0,0001...0,001 mm ibe · 0,001...0,05 mm tolm · 0,05...1 mm liiv · Mulla kores jaotatakse: · 1...10 mm kruus · 1...10 cm peenkivid (rähk, klibu, veeris) · 10...20 cm väikekivid · 0,2...1 m suurkivid (munakad, kamakad) · >1 m rahnud, pangad 8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. · Kerged mullad: l, sl · Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls · Rasked mullad: ls3, s · Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga.
ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, .....basalt tsementeerumine murenemine settekivimid tardkivimid
Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt murenemine settekivimid tardkivimid
..0,0001 mm kolloidid 1 mm füüsikaline liiv klibu, veeris) osakesed alla 1 mm mulla 10...20 cm väikekivid 0,0001...0,001 mm ibe peenes osakesed üle 1 mm mulla 0,2...1 m suurkivid 0,001...0,05 mm tolm kores (munakad, kamakad) >1 m rahnud, pangad 0,05...1 mm liiv 14. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nim mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikaline savi (osakesed <0,01 mm) sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus Mulla lõimis Füüsikalise savi Mulla lõimis % sisaldus % 0.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
