LOODETE ENERGIA LOODED Looded on maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm. Maailmamere loodeid nimetatakse tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Loodelise veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12
ja viimase veerandi aegu Päikesest tingitud looded vähendavad Kuu omasid. Loodeline veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna) ja tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Ka suhteliselt suletud Soome lahes on looded kõigest 4–5 cm suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. Looded saavad oma energia Maa pöörlemisenergiast, nende tekitamiseks kulub 2 miljonit megavatti, mis on ligikaudu võrdne maailma elektritarbimisega. Loodetele (peale vee ka Maa muud osised) kuluva energiakao tõttu
Rising Tide Horses on kujud, mis on mõõna ajal täiesti nähtavad ja tõusu ajal peaaegu täiesti nähtamatud vee tõttu. Hommikul on mõõn, päeva lõpus tõus (maksimumid). Kujud asetsevad Thamese rannikul Londoni keskel. Turistid peavad kujusid hommikul imetlema, sest muidu on mitteläbipaistev vesi hakanud peale hommikut neelama neid kujusid. Thamese jõgi on oma suuruse/laiuse tõttu suur loode erinevus. 6) Too näited loodete mõjust inimtegevusele ● Pidev merepiiri muutus, teeb ehitusprotsessi raskemaks ● Võib panna lained jõgedes vastassuunas liikuma, segades laevaliiklust
3. Selgita mõisted. Mäeliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Laguunrannik- maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik Tõus- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60
Sisu Mis on tõus ja mõõn? Tõusu ja mõõna all peetakse silmas maapinna ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Tõusu ja mõõna nimetatakse ka loodeteks ehk taevakeha kuju perioodilisteks muudatusteks, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maa tahkes aines on looded tunduvalt väiksemad kui ümbritsevas veekihis, maailmamere loodeid nimetataksegi tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Enamasti on looded märgatavad rannikualadel, mitte avamerel. Maakera ehitus on aga kaugel ideaalsest ning tõusud-mõõnad sõltuvad seega maakera eri osade elastsusest – vesi meredes tõuseb rohkem kui maapind kõrbes; veel mängivad kaasa maakera pöörlemine ümber oma telje, merepõhja profiil ning rannikujoone topograafia, mille tõttu võib mõnes kohas veetaseme vahe olla lausa 15 meetrit.
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake.
organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. 4. Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia? Andmeid elusorganismide ehituse kohta. 5. Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. 6
· 26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsornobõli katastroof. Tuuleenergia · Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. · Tuulepark on elektrijaam, milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil. · Tuul kujutab endast liikuvat õhku ja tuuleturbiin muundab osa õhu kineetilisest energiast (tuuleenergiast) elektriks. Loodete energia · Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. · Esimene loodeteelektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud 26. Septembris 1966. Prantsusmaal. · Loodete energia on üsna odav, aga selle kasutamine pidevaks elektrienergia saamiseks on võimatu loodete perioodilisuse tõttu . Laineenergia
· 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD TAASTUVAD TAASTUMATUD NAFTA, MAAGAAS, VESI, TUUL, PUIT, KIVISÜSI,PÕLEVKIVI, LOODETE, PÄIKESE TURVAS Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Alternatiivsed energiaallikad · Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad
Jäämäed Kuidas tekivad jäämäed Merevee temperatuur sõltub saadavast päikesekiirguse hulgast. Merevesi võib olla vedel ka alla miinuskraadide juures. Miks? Lainete mõjul võivad jää servast lahti suured jääpangad ehk jäämäed, mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa ...
esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest
katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. 3 Suuremad tuumaenergia tootjad miljardites KWh 6. Loodete energia Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Loodete energia muundatakse elektrienergiaks loodeteelektrijaamad. Maailma esimene elektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud 26. septembris 1966. Prantsusmaal Bretagne'is Rance'i suudmelahes, kus tõusu ja mõõna kõrguste suurim vahe on kuni 13,5 m ja vooluhulk kuni 18 000 m3/s.
940,638 km. Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2. Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km3. Maa pinnast on ligikaudu 71 % kaetud ookeani ning 29 % maismaaga. · Mass-5.9736×1024 kg · Keskmine tihedus- Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³ · Geograafilise asukoha määramine- · Looded- Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.
Laeva akrusse panema- to bring the ship to anchor the ship rides to one anchor Laeva akrusse panema- to bring the ship to anchor Laev seisab ühe ankruga- Looded- tide Laev seisab ühe ankruga- the ship rides to one anchor Loodete hoovus- tidal stream the ship rides to one anchor Looded- tide Lähenema- to approach Looded- tide Loodete hoovus- tidal stream Lõdvaks laskma- to pay out Loodete hoovus- tidal stream Lähenema- to approach Maamärk- landmark
poolkuu (viimane veerand) vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. LOODED Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese tekitatud looded on päikese suure kauguse tõttu väiksemad. Loodete tugevus sõltub pöördvõrdeliselt kuubist. Seetõttu on kõigi
Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termotuumaenergia kasutatakse vähe, vesinikpommides. päikeseenergia elektritootmiseks. Troopikas, lähistroopikas, kõrbetes. Teisesed energiavarad: tuuleenergia tuulegeneraatorites elektri tootmine. hüdroenergia mägijõgedel elektri tootmine hüdroelektrijaamades.
tarbijateni Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mis ei taastu Alternatiiveenergia e roheline energia taastuvenergia Geotermiline energia maa sisene energia Loodete energia tõusu ja mõõna energia Taastumatud energiaallikad on: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas (-1mm aastas) Taastuvad energiaallikad on: päikese energia, tuuleenergia, hüdroenergia, biomassi energia, loodete energia, geotermaalne energia Energiallikate kasutamise eelised ja puudused: Nafta: + suur kütteväärtus + mitmekülgne kasutamisvõimalus keemiatööstuses + mugavam ammutada, töödelda ja transportida kui tahkeid fossiilseid kütuseid - tugev surve looduskeskkonnale - suured pinged rahvusvahelistes suhetes Maagaas: + kõige keskkonna säästlikum fossiilne kütus + transport on soodne
(loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Nafta ja maagaasi varudele antud hinnangud eri aegadele Kütus 1968 1986 1991 2003 Nafta (mld t) 72,5 95,1 135,4 142,5 Maagaas (trln m³) 32,3 107,5 124 151,5 Fossiilkütuste varud ja praegune tarbimine Energiaallikas Varud Aastane tarbimine
organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. 4.Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia? Andmeid evolutsiooni toimumise ja käigu kohta. 5.Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb , et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog . Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. LK.61 1
Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused: California hoovus Labradori hoovus Kanaari hoovus Läänetuulte hoovus 2. Looded - tõus ja mõõn, kallutused, peamiselt Maa, Kuu ja Päikese gravitatsioonijõu mõjul tekkivad maailmamere pinna muutused. Maailmamere looded on aga ookeanide rannikutel hästi jälgitavad tõusu ja mõõnana. Need tekivad seetõttu, et kuu gravitatsioon tõmbab Maa veemassi enda poole. Peamine loodete tekitaja on Kuu. Eriti tugevad on looded siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel, s.o. noorkuu ja täiskuu ajal. Maa pöörelemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemisele vastassuunas. Kui mingit kohta läbib laine hari, siis on seal tõus, kui sinna jõuab laine põhi, on seal mõõn. Kasu inimesele - mõõna tõttu ei saa nii mõneski sadamas laev randuda, peavad ootama tõusu reidil
on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Neli Galileo kuud on kergesti nähtavad binoklitega; mõned rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega.Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, väga aeglaselt sundides neid eemalduma Jupiterist. Io, Europa ja Ganymede on lukustunud kokku loodete jõu poolt 1:2:4 orbitaalse resonantsiga ja nende orbiidid arenevad koos. Jupiteri kaaslased on nimetatud teiste kujude järgi Zeusi elus (peamiselt tema armukeste järgi).
energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad
Europa gravitatsiooni mõju tõttu ei ole Io orbiit täitsa ringikujuline. Teda tõmmatakse kord Jupiterile lähemale, küll kaugemale. Ja need suured jõud tekitavadki tohutuid pingeid, mis on põhjuseks kuu vulkaanilisele aktiivsusele. Galileo sensorid näitasid äärmiselt kõrget temperatuuri Iolt väljapaiskuvas materjalis. On tõenäoline, et suur osa Io keskkonnast on pehme või sulanud ning et seda katab vaid suhteliselt õhuke tahke koor. Uurijad väidavad, et Io toodab loodete mõjul kokku umbes 100 miljonit megavatti soojust. See fenomen teeb Iost ühe lummavama objekti Päikesesüsteemis. Kasutatud kirjandus: 1. Eric Chaisson, Steve McMillan; Astronomy today. Fifth edition, 2005 2. http://www.nineplanets.org/io.html 3. http://www.solarviews.com/eng/io.htm
Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. 6. Maailmamere loodeid nimetatakse tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. 7
• Lühikesed lained on lained, mille pikkus on väiksem veekogu sügavusest. • Lööklainete korral tekib veemassis liikuv pind (lainefront), milles tihedus, rõhk ja osakeste liikumise kiirus muutuvad hüppeliselt. • Seisulained tekivad kahe vastassuunalise koherentse ja võrdse LOODED • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. • Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. • Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). • Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. • Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid
-Soojusenergia -Elektrienergia -Mootorikütuseid Geotermaalenergia (maa sisesoojus): -Soojusenergia -Elektrienergia 20) Kaudne elektrienergia eksport: Kasutatakse energiamahukate toodete (Alumiinium, kemikaalid) tootmises ning eksporditakse mujale , energiajulgeolek- Riigi võime varustada end vajaminevas koguses sobivat tüüpi energiaga nii tavapärastes kui ka äärmuslikes oludes (loodusõnnetus, sõda, majanduskriis jms) , taastuvad- Energiavarad, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus - puit, pilli taastumatud energiaallikad- Energiavarad, mis pärast tarvitamist ei taastu või teevad seda väga pika geoloogilise aja jooksul(fossiil-, tuumakütused) , alternatiivenergia- , fossiilsed kütused- energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. , biokütused- energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või
b) Sooja hoovusega kaasneb soojema ja niiskema õhu juurdevool, külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva õhumassi. 4) selgita tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele; Kuu ja vähemal määral ka Päikese külgetõmbejõud moonutab planeedi kuju kõige nähtavamalt seeläbi, et paneb liikuma maailmamere vee. Nii tekivad korrapärased veetaseme kõikumised. Kuu ja Päikese külgetõmbejõud mõjutavad ka maakoort, kuid maakoores on loodete ulatus suurusjärgus kuni pool meetrit ja inimene neid muutusi ei taju. Tõus ja mõõn vahelduvad kaks korda ööpäevas ja kumbki veeseis kestab seega umbes kuus tundi. Suurim on veetaseme kõikumine siis, kui Kuu ja Päikese külgetõmbejõud mõjuvad ühest ja samast või vastandsuunast. Selline olukord esineb täiskuu ja Kuu loomise ajal ehk kaks korda kuus, s.o siis, kui Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel. Poolkuu korral on
Elektrienergia tootmine Elektrijaam see on elektrienergia tootmise ettevõte, milles muundatakse mingi muu energia elektrienergiaks. Elektrijaamade liigitus:1. hüdroenergia kasutamisega elektrijaamad : hüdroelektrijaam ja loodete elektrijaama. 2. soojusenergia kasutamisega elektrijaamad : soojuselektrijaam (kivisüsi, põlevkivi, nafta, õlid, maagaas), tuuma elektrijaam, geoterminiline elektrijaam ja päikese elektrijaam. 3. muu energia kasutamisega : tuule elektrijaam. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles voolava vee energia muundub hüdroturbiinides mehaaniliseks energiaks ja turbiiniga käitavas hüdrogeneraatoris elektrienergiaks. Seal asuvad ka automaat juhtimise ja kontrollseadmed. A. Paisuelektrijaam veetasemete vahe on tekitatud paisu abil, B. Derivatsioonijaam veetasemete vahe on tekitatud vee juhtimisega kanali või torustiku kaudu jõesängist elektrijaama. Kõrgsurve elektrijaam veetasemete vahe ...
esimest peilingut ajahetke T1 ja T2 vahel läbitud tee võrra, annab peilingute lõikepunkt laeva asukoha hetkel T2. 14 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 16. Satelliitnavigatsioonisüsteem NAVSAT 15 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 17. Loodete teooria. Loodete ebavõrdsused. Süsüügia ja kvadatuur. Loode merepinna perioodiline kõikumine, mida põhjustavad Kuu ja Päikese külgetõmbejõud ning Maa ja Kuu ühise keskme ümber pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud. Loodete lihtsustatud teooria saame tuletada eeldustel: Maa ei pöörle oma telje ümber Maa on homogeenne kera, mis on üleni veega kaetud Kuu kääne on null Vaadeldakse ainult süsteemi Kuu Maa Süsteem Maa Kuu
jäänused ja jäljendid Evolutsioonitõendid Rudimendid Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni. Inimesel on tarkusehambad, kõrva- lihased, ussripik, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Evolutsioonitõendid Biogeneetiline reegel Organismide lootelise arengu võrdlusest selgub, et salamander lind kala inimene kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organis- mide loodete arengujärgud. Evolutsioonitõendid Molekulaarbioloogiline võrdlus Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid võimaldavad võrrelda organismide keemilist koostist ja mitmesuguseid eluprotsesse. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Mida
Energia allikad Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades. Elektri transpordiks kasutatakse kõrget pinget. Taastuvad elektriallikad Tuuleenergia Veeenergia Biomassienergia Päikeseenergia Loodete energia Geotermaalenergia Päikeseenergia ning tema eelised ja puudused Kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. + kulub vähem kütet, Vaja rohkem maad,majad peavad olema paigutatud kindlate reeglite järgi Kasutatakse kemikaale. Tuuleenergia eelised ja puudused + Keskkonnasõbralik (saastaineid ei teki ) + Saab rajada tuuleparke Tuulekiiruse ajaline ebaühtus Tekib mürareostus Kasutus piirkond on piiratud Biomassienergia
nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult merre). Õli-või naftaheide. Õli-või naftaleke. NAFTAREOSTUS Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal Scilly saarte lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker. TAGAJÄRJED Reostab rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Naftasaadused põhjustavad väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. LIKVIDEERIMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda.
Veetemperatuuri kõikumised on suuremad kui ookeanis. Merede soolsus sõltub mageda vee bilasist: + positiivne jõed, sademed, jääsulamine - negatiivne aurumine, jääteke Samuti ka ühendusest ookeaniga. Läänemeres näiteks 3-8 promilli, Siberi jõed alandavad Põhja-Jäämere ääremeredes soolsust 10-34 promillini. Suurima soolsusega Punane meri kuni 41 promilli. Merede vee läbipaistvus on väiksem ja nad on rohkem reostatud kui ookeani vesi. Meredes oleneb loodete suurus ühendusest ookeaniga (Läänemere ca 10cm, ookeanis 0,5-2 m), mõnes kitsas lahes, näiteks Bristoli laht Suurbritannias 10-12m. Rannikualad, atollid, fjordid, estuaarid Mered liigitatakse: · ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered); · sisemered (Läänemeri, Vahemeri); · saarestikuvahelised mered (Jaava ja Iiri meri) Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks Mehhiko ja Biskaia
6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7m. 9.Rannikud Beringi merd ümbritseb läänest Kamtsatka poolsaar. Selle ääreskulgeb põhjapoolt Korjaki mägismaa ja lõuna poolt Kesk-Kamtsatka mäestik. Lõunast ümbritseb Beringi merd Aleuutide saarestik ja idast Alaska. 10.Rannikuriigid Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA. 11.Keskonnaprobleemid Kõige suurem probleem on ülekalastamine,sest üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest.
Rakuteraapia puhul taastatakse kahjustusi tüvirakkude siirdamisega, geeniteraapias siirdatakse normaalselt talitlev geen mingi koe rakkudesse. 2. Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? Sellepärast, et geenravi meetod ei ole täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke ravimises. 3. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel diagnoosil? See võimaldab vähendada raskete puuetega laste sünnisagedust loodete abortimise ja siirdatavate embrüote valiku teel. 4. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? See põhineb mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. 6.Selgitage, milles seisneb polümeraasne ahelreakstioon (PCR) ja milleks seda kasutatakse? PCR on meetod tänu millele saab DNA-lõigust suure arvu koopiaid ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel. See annab omakorda võrdlevaks uurimiseks piisavalt materjali. 7
arvatavasti ka Phaeton. (esialgsest protoplaneedist jäi alles vaid sajandik) 14. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun, nad on oma protoplanetaarse välimuse säilitanud tänapäevani. 15. Kuu ja Maa vaheline kaugus on 384 000 km. 16. Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsioonilinekülgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. 17. Vaata vihikust jooniseid! 18. Kuu erinevaid ilminguid nimetatakse Kuu faasideks. Need vahelduvad suhteliselt aeglaselt, siis kui Kuu teeb Maalt vaadates täistiiru Päikese suhtes. 19
Paksus Suurem Väikse m Liikumise kiirus Aeglasem Kiire m Lõhed Vähem Rohke m 27.Missugune on liustike tähtsus? *Mageda vee varu * Mäejõustiku jõgede allikas *Kuhjunud moreen 28.Osata selgitada järgmisi mõisteid: * Maailmameri - Katkematu kihina Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. * Tõus - Maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis. * Mõõn - Maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis. * Self - Maailmamere poolt üle ujutautud mandrilise maakoore osa. * Mandriliustik - Liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas. * Mäeliustik - Liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille määmass liigub mööda orge allapoole. 29
1. Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia) 2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3. Kivi-ja pruunsüsi 4. Põlevkivi 5. Turvas 6. Uraanimaak Alternatiivsed energialiigid: Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. Helioenergia Kasutamine: Energia tootmine, soojusküte, vee soojendamine. Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid, keskkonda. Puudused: Tehnoloogiliselt kallis, päikese energia hajutatud Piirkonnad: USA, Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, ka India Tuuleenergia Kasutamine: Elektritootmine, tuulikute tehnoloogia Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid
Molekulaargeneetiline diagnostika Anneli Palm Haljala Gümnaasium 12. kl Mis on molekulaargeneetiline diagnostika? Molekulaargeneetiline diagnostika- geneetiliste defektide tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA-proovide abil. Miks on see vajalik? Molekulaargeneetilised ja muud meditsiinigeneetilised diagnoosid võimaldavad vähendada raskete ravimatute puuetega laste sünnisagedust vastavate geneetiliste defektidega loodete abortimise ja siirdavate embrüote valiku teel. Embrüdiagnostika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Defektse alleeli tuvastamine märgistatud DNA-proovi abil Uuritava kromosoomi DNA denatureeritakse ja lisatakse teadaolevale mutatsioonipiirkonna järjestusele komplementaarsed DNA proovid.
Kõige suuremad hüdroelektrijaamade võimsused oli järgmistes riikides: Hiina 340,527GW USA 105,830GW Brasiilia 91,639GW Kanada 83,295GW Venemaa 53,881GW 7 Elektrijaam electric current 8 Suurimad tuumaelektrijaamade võimsused on järgmistes riikides. 9 Alternatiivsed energiaallikad Ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenerg ia, tuuleenergia, geotermaalenergia ) Alternatiivsete energiaallikatega elektrijaamade installeeritud võimsus on kõige suurem järgmistes riikides: 10 11 Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises
Nafta ja Kivi- ja Tuumkütused Tuule- ja Voolava vee ja maagaas pruunsüsi ja päikeseene loodete energia tuumaenergi rgia a Eelised Suur Mitmekülg Äärmiselt Taastuv Ei vähenda jõe kütteväärtus, ne suur energia, vooluhulka ega väga maavara, energiasisald mõju tekita mitmekülgsed millest us ühe keskkonnal jääkaineid
SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1
mittelagundatavate herbitsiidide kasutus on tugevasti vähenenud Kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega Enamik USA maisist on geenmuundatud ja seda nimetatakse BT-maisiks Selle maisi DNA on liidetud geeniga bacterist "Bacillus Thuringiensis", mis toodab BT- toksiini ehk mürkainet See mürkaine on põhimõtteliselt pestitsiid, mis on kõrgelt mürgine inimestele ja loomadele Lõpuks peale pikkasid uurimusi leiti, et seda ainet leidub rasedate naiste ja nende loodete veres See seletab "teistsuguste" laste sünni kasvu TÄNAN VAATAMAST!
30. Normaaltase: 31. Vesinivelleerimine: Vaadatakse teatud aegade tagant TVP'des näitusid ja taandatakse see kõik nulltasemele ja siis saab võrrelda erinevaid punkte. Vaatluse täpsus oleneb vaatlusperioodi pikkusest. 32. Veetaseme muutud oleneb: looded, Tuul, sademed, vee aurumine, hoovused, juurdevool/äravool. 33. Looded olenevad maavälistest asjadest, Kuu ja Päike. On harilikult kaheksa loodelaine harmoonilist konstanti 34. Komponendid loodelaineil on kuu ja päike 35. Loodete liigid: Pooleööpäevane, ebakorrapärane pooleööpäevane, Ööpäevane, Ebakorrap Ööpäevane 36. Madalaim teoreetiline tase: Madalaim meretase, mis on, arvestades astronoomilisi tegureid, võimalik. Seda saab arvutada valemitega, teades koha kohta vähemalt nelja harmoonilist konstanti ja keskmist taset. 37. Süsüügialooded: kuu ja päike teevad yhtset tööd. Kvadratuursed looded: Kuu ja päike on maa suhtes erinevad ja möllavad omaette loodetega. 38
Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal.Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi
kivistisi ehk fossiile. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus( 5 varbalised jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeem: Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. (hemoglobiin sama nii inimesel ja simpansil). Kui organism sarnane eluviisilt ja ehituselt, sis sarnasem ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega.Biograaf-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest
põlvkondadele. Olelusvõitlus. Pole füüsiline vaid kaudne. Organismid peavad konkureerima eluks vajalike tingimuste pärast. Eelisolukorras on need kellel on sobivam värvus, tugevamad, kiiremad jne. Järglased. Kohastumused (pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilmise). Uued liigid kui levila jaguneb üksteisest. Selleks, et leida tõendeid evolutsiooni toimumise kohta võrreldakse: kivistisi, organismide ehitust, loodete arengut, organismide DNA-d ja kehavalke. Organism sureb, mattub setete alla kus hapnikuvaene keskkonda takistab lagunemist, katub pika aja jooksul aina rohkem setete kihtidega, tema koed asenduvad mineraalainetega ja tekib kivistis. Võrreldes kivistisi erineva vanusega kivimikihtides näevad teadlased kuidas organismid on aja jooksul muutunud. Sügaval on vaenmad erinevad rohkem tänapäeva organismidest. Ehituse võrdlemine, mida sarnasem on ehitus seda lähemalt on nad suguluses.
Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope Galilei kuud on planeediväärsed ning näha tavalise prismabinokliga. Ülejäänud kuud on juhuslikult Jupiteri mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veel. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, sundides neid eemalduma Jupiterist. Jupiter koos oma kaaslastega on nagu miniatuurne Päikesesüsteem. Jupiteri kaaslaste avastamine kinnitas Koperniku õpetust, et Maa pole maailma "keskpunkt", mille ümber tiirlevad kõik taevakehad. Galilei kuud IO Jupiterile lähim Galilei kuudest Albeedo on 0,6 Keskmine pinnatemperatuur on -50°C
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust.
Evolutsioonilised tõendid Kristina Hertmann Evolutsiooni mõiste Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. Evolutsiooni põhivormid: Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine Keemiline evolutsioon aatomite ja molekulite areng Bioloogiline evolutsioon - elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Paleontoloogia Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia. Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Evolutsioonilised tõendid E...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
