rohe-tondihobu tavaliselt ei näe, ta ilmub välja alles päikeseloojangul ning toimetab hämaras. Selline käitumine on kiilide hulgas väga omapärane. Ohud ja vaenlased Kuigi kiilid on ise aplad röövputukad, peetakse jahti neilegi. Väiksemaid kiilivastseid söövad suuremad röövputukad, kalad ja konnad. Hiljuti koorunud abituid valmikuid nopivad taimevartelt roolinnud, toites nendega oma järglasi. Tugevaid tiivulisi täiskasvanud kiile püüavad lennult kärbsenäpid ja pääsukesed. Bioloogia ja elupaik. Kui suve jooksul võib näha kiile lendamas kõikjal, siis paaritumise ajaks suunduvad nad alati veekogude juurde. Rohe-tondihobu valib sigimiseks kergelt happelised seisuveekogud: kinnikasvavad järved või turbaaugud. Isased kaitsevad paaritumise ajal oma territooriumi teiste isaste eest. Sama liigi emased aga püütakse kinni: isane haarab oma tagakeha jätketega emase kukla tagant ning paar moodustab lendava tandemi
Kiililised 2007 Üldiseloomustus Pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte silmadega pea. Kiililised on röövtoidulised, kes püüavad saaki õhust. Ogadega varustatud jalad moodustavad koos omapärase püüniskorvi, millega lennul putukaid püüda. Kiilidel on tugevad lõuad. Kiililised on aktiivsemad soojade päikesepaisteliste ilmadega. Harilik vesineitsik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel ühtlaselt isase tiivad on vähemalt osaliselt tumedad, sinise helgiga Tumekõrsik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel järsult Sarvikliidrik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel järsult enamik tiivasulge nelinurksed Harilik hiilgekiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha roheka läikega laup üleni tume Harilik loigukiil tagatiivad on alusel ...
kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid, rästik sööb rohukonni Enamasti on II astme tarbijad ka tipptarbijad, kuid mitte alati. Nt kiile söövad konnad. Lagundajateks algloomad, protistid, bakterid. Rabal kasvavad kaks unikaalset taime: huulhein ja võipätakas, kes toituvad kiletiivalistest putukatest. Sellisel juhul on tootjaks taim, I astme tarbijaks näiteks sääsk ning II astme tarbijaks loomtoiduline taim. TOIDUAHELATE NÄITED Pohlad valgejänes rebane (tipptarbija) Luhtkastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg
näpitsakujulised sõrmed lubavad neil hästi püsida varitsuspunktil, mille nad on valinud, et putukaid jahtida, millest nad toituvad ja mida nad püüavad välkkiire keeleliigutusega. Keel võib olla sama pikk kui keha ja saba kokku ning on liimine nagu tavaline kärbsepaber. Mõnd ritsikat nähes liigub kameeleon sellele piisavalt lähedale ja tema pikk keel viskub nagu vedru suust väja. Ta püüab putuka oma koonilise keeleotsaga kinni ja sööb ära. Toit Kameeleon sööb kiile, sääski, rohutirtse, jahuusse, kilke, kärbseid, prussakaid ja muid putukaid. Elukoht Madagaskar on tõeline kameeleonite kodumaa: just sellel Aafrikast itta jääval suurel saarel elavad peaaegu pooled meile tuntud kameleoniliigid, nende seas kõige suurem (Parsoni kameeleon, kes võib olla kuni 60 cm pikk) ja kõige väiksem (mini-kääbuskameeleon, kes on vaevalt 3,5 cm pikk!). Kokku on kameeleone 85 liiki. Madagaskarilt on leitud alates 1990. aastatest umbes kümmekond uut liiki.
Muud Putukad Kiililised Odonaadid(odonata) ehk kiililised on putukate klassi kuuluv selts. Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Maailmas on avastatud mitu tuhat liiki kiile, kuid neist on Eestis registreeritud ainult 57. Kiililiste selt jaotub kahte alamseltsi: taolistiivalised ja eristiivalised. Taolistiivalistel on ees- ja tagatiivad ühelaiused, sinna kuuluvad
Näide: Dokumendis on 12 (kaksteist) kõidetud lehte. Sõna sees olevad sulud kirjutatakse sõnaga kokku: aktsept(eer)ima Kui kinnisulule järgneb lauses koma, punkt vms kirjavahemärk, kirjutatakse see suluga kokku: Lepinguosalised on Paul Kuusk (edaspidi: müüja), sündinud 27.05.1972. a. MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu võib panna koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette, temaga võib eristada pikemaid kiile, lisandit, tähistada lausekatkestust. Neil juhtudel kirjutatakse mõttekriips mõlemalt poolt lahku. Summa, mis projektide toetuseks tänavu välja antakse, on varasemast suurem – 1,5 miljonit krooni. Kui mõttekriips asendab sõna kuni siis nendel juhtudel oleneb tühiku kasutus sellest, kas emmal-kummal pool kriipsu olev on käsitatav üksiksõna või sõnaühendina. Näide: Kauplus on avatud E-R 9.00-17.30
taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki. 3 2.Välimus Kiilidel on sihvakas, piklik, sageli eredalt värvunud või metallihelgiga keha ning suur, ülejäänud kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele
Sissejuhatus Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki. 3 2.Välimus Kiilidel on sihvakas, piklik, sageli eredalt värvunud või metallihelgiga keha ning suur, ülejäänud kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele
Kunagi ei tohiks niita rohtu otse tiigikaldalt. Seal võiks lasta kasvada kõrrelistel, lõikheintel või teistel kõrgetel taimedel. Et taimede kasvama hakkamine võtab aega, siis võib äsjavalminud tiigi kaldasse või põhja torgata mitmemeetrised puust kepid, mille peal kiilid tiibu võiksid puhata. · Tiigi vahetus läheduses kasvavad lilled meelitavad kohale väikeseid selgrootuid, kellest kiile toituvad. · Tiigis ei tasuks kasvatada kalu, sest nad hävitavad kiiresti kõik vees elavad selgrootud.
tõrjunud siia inimese poolt introdutseeritud ameerika naarits ehk mink. Rahvuspargi piiridesse jäävatest veekogudest on leitud 17 liiki kalu. Üldlevinud liikideks on haug, särg ja viidikas. Rahvuspargi piirides on registreeritud 4 liiki roomajaid ja 6 liiki kahepaikseid, kellest haruldaseim on harivesilik. Putukate kohta suuremahulised uuringud puuduvad, põhjalikumalt on uuritud päevaliblikaid, keda on leitud 66 liiki ja kiile, keda on leitud 33 liiki. Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Soomaa_rahvuspark http://www.keskkonnaamet.ee/soom/uldinfo/ http://www.keskkonnaamet.ee/public/soomaa/soomaa_loodus/.thumbnails/Yleujtus_520x376.jpg http://www.keskkonnaamet.ee/public/soomaa/soomaa_loodus/.thumbnails/iris_sibirica_520x390.jp g
Talvel kanti karvaseid sõbasid, tekke ja mitmekordseid rõivaid. Põlisameeriklased valmistasid riideid ümbusest leiduvast taimsest ja loomsest materjalist. Karibu, hüljes, jääkaru karusnahad; hirv ja piison rõivaste materjal; puuvill, nahk ja taimsed kiud smauti rõivad. Veel valmistati riideid/riiet jänesenahkadest, taimekiududest, nõgestest ja elupuu koortest. Niidi asemel kasutati kõõluseid ja soolikaid. Nööpide asemel oli luust või pidust kiile. Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega. Kotkasuled näitavad erilist vaprust ja jutustavad vägitegudest käsivõitlustes. Vapruse märgiks kannavad sõdalased ka grislikarude luust tehtud "vesti". Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud. 2.2 Toit
täpiline ja kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik muguljuur, soo-neiuvaip ja harilik käoraamat. Euroopa mastaabis tähtsa liigina võeti hiljuti kaitse alla emaputk (Kukk, 2004). Suure soolasisaldusega muldade tõttu on rannaniidud peaaegu seenteta. Seeni võib leida ainult suprasaliinsetelt rannikuniitudelt, kus kasvavad näiteks küüslauk-, aas- ja randnööbik, hall punalehik, vagujalgkühmik (Kukk, 2004). Rannaniitudel võib tänu mitmekesisele sigimisveekogudele kohata kuni 30 liiki kiile. Üsna vähestest Eesti aladelt kirjeldatud endeemsetest putukatest on just rannaniitude ja teiste läheduses leiduvate rannikuelupaikadega seotud saaremaa tondihobu. Sihktiivalistest on rannaniitudele iseloomulikena nimetatud 13 liiki. Päris liigirikkad on rannaniidud ka tirdiliste ja lutikaliste poolest. Küllaltki uuritud putukarühm rannaniitudel on mardikalised. Eesti rannaniitudel on kindlaks tehtud üle 250 liigi mardikaid. Matsalu lahe äärsetelt niitudelt on
Luzarches, Thomas de Cormont jatema poeg Renaud. Põhiplaani ja ehituse teostamise poolest peetakse katedraali täiuslikumaks gooti ehituseks. Hoone pikkus 145 m ja võlvide kõrgus 42,5m. 3. Hilisgootika (u 1400-1525), flamboyant- e leekstiili valitsemise aeg. Akendel olid leekstiilis teostatud raamistik ja nad ulatusid suurte arkaadideni; võlvid olid varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; Sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega, esinevad korv- kiile e eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on väga rikkalikud. Läks moodi võlvide varustamine kõrvalroietega, nii tekivad tähe- ja võrgukujulised võlvid, millel olid tihti allarippuvad päiskivid. Tavalise teravkaare esineb veel korvkaar, eesliselg- e roodkaar, madal teravkaare tjuudorkaar. Tihti puudub trifooriumaknad on tavaliselt väga laiad, varustatud rikkaliku raamistusega ja akendes esinesid tihti motiivid, mis meenutasid
vagu. Lühendi või tähise kasutamisel sidekriipsu pole vaja panna: 40 W lamp, 27 km vahemaa, 50% allahindlus. TÜHIK TRÜKITUD TEKSTIS Kui kuupäev kirjutatakse araabia numbritega, siis tühikuid pole (15.03.1990). Rooma number nõuab mõlemale poole tühikut (15. III 1990). Sulud on mõlemalt poolt teksti vastas. Kui sulgusid kasutatakse ühe sõna see, siis pole sulgusid vaja nt kohustus(ed). Mõttekriips asendab pikemaid üksusi (lauseid, lause osi, kiile, tähendab kuni). Sidekriips on kinnine kriips, seob sõna osi, üksiksõnu. Vahemaade puhul on ükskõik, kas panna mõtte- või sidekriips. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku kirjutatakse Lahku kirjutatakse 1) ainsuse nimetavas käändes või 1) kelle? Mille? (isa saapad, eesli saba) lühitüviline nimisõna 2) mitmuse omastavas olev nimisõna
Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha. Vaatamata veelisele eluviisile püüavad nad põhiosa oma toidust - mardikaid, kahetiivalisi, kiile ja sipelgaid - maismaalt. Veekonnad on päevase eluviisiga ning kui hädaohtu pole märgata, siis lebavad nad kella 12...16 ajal massidena veepinnal. Öö veedavad konnad veekogu põhjas. Veekonnad talvituvad enda kaevatud urus või veekogu põhjamudas. Talveunest ärkamine toimub aprillis ning 2...3 nädala pärast, alates mai II poolest võib juba kuulda isaskonnade valju ja käredahäälset krooksumist. Et kontsert paremini emasloomadeni kostaks, pungituvad suunurkadest
angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed. Päevane valgusperiood on taimedele väga tähtis, sest
Selline viis väldib lõigatava soone ummistumist laastuga ja kergendada lõikamist. Tooriku mahalõikamine: 1. Kogu toorikupartii töötlemisel, kui soone treimine või mahalõikamine on iseseisev töö, tuleb vibratsiooni vältimiseks ja mahalõiketera purunemise ohu vähendamiseks enne töö algust kelk sängile kinnitada ja supordi kiile pingutada. 2. Suure läbimõõduga tooriku mahalõikamisel ei tule tera viia tooriku teljeni.Sellega välditakse mahalõigatava osa murdumist tooriku küljest enne tera jõudmist teljeni ning tera kinnisurumist soonde. Treitera pea tuleb soonest välja viia siis, kui ta on jõudnud 2...3 mm kaugusele teljest, seisata pink ja murda mahalõigatav osa küljest ära. 3
jäljed. 2.4. Separatsioonimaterjali koguse arvutus Kõikide tükklastide stoovimisel tuleb kasutada rimusid, mis asetatakse lastiruumi tekile, vältimaks taara märgumist ja tagamaks lasti õhutamist, samuti kasutatakse neid erinevate lastipartiide üksteisest eraldamiseks. Rimudena on kasutusel lauad, prussid, liistud, aga ka present, paber, kotiriie. Lasti nihkumise vältimiseks kasutatakse kiile, tugesid, ajutisi vaheseinu. Tugedega täidetakse lastiüksuste vahelised tühikud. Kui on tarvis tasandada lasti pinda, selleks, et sinna stoovida mõni teine last, ehitatakse prussidest ja laudadest plankkate. Vajaliku rimude koguse määramiseks võib kasutada teatavatel juhtudel matemaatikavalemeid, enamasti toimub see aga praktiliste kogemuste alusel. Rimude kogus peab olema piisav. Turumajanduse tingimustes pole mõeldav rimude koguse tellimine suure varuga, sest veohinda
Kuna katusele oli tema korteri kohale tehtud ka põranda ja piiretega terrass, tuli Tõnisel tasuda ka selle eest nagu kogu korteri mõttelise osa eest. Mõne kuu pärast märkas Tõnis T, et terrass on hakanud kõikuma, on vajunud ja selle alla koguneb vesi. Kuna garantiiaeg polnud möödas, pöördus ta arendaja poole. See väitis, et ehitaja peab vead parandama. Arendaja oli ehitusettevõtja tütarettevõtja. Ehitusettevõtja BCC käis kohapeal ja püüdis terrassi remontida, pannes alla kiile ja vineeritahvleid, raudpiirded värviti üle, kuid ei galvaniseeritud nagu oli joonisel nõutud. Tõnis T. lasi teha ekspertiisi. Ekspert leidis, et sellisele pehmele katusele ei oleks tohtinud terrassi tehagi, seetõttu polnud selle kohta isegi mitte projekti, ega ka ehitusluba. Tööprojekti oli teinud BCC, kes ka korduvalt käis kohapeal, kuid rahuldavat tulemust vigade parandamisel ei saanud. Tõnis T. nõudis: kas korteri tagasiostmist arendaja poolt, terrassi maksumuse hüvitamist või
Üks tasand võib olla psühholoogiline, seda täiendab keelelisuse tasand (kuidas selgitada tundeid). Kehalisust pole, platooniline. Teine lugemismudel (I armastusromaan): lugeda seda kui interteksuaalset kultuuriteksti (palju tsitaate, vihjeid eesti ja maailma kirjandusele). Palju vihjeid arhetüüpsetele autoritele ja motiividele. (Tsiteeris ja jälle oli Undusk kasutanud sõna ,,vagel"). Unduski kirjutuslaad on barokne ta kirjutab üsna pikki ja keerulisi lauseid. Väga palju kasutab kiile ja kõrvalauseid. Samuti on tema stiili iseloomustamisel silmatorkav see, ta kasutab proosatekstis väga palju epiteete, tekst muutub lüüriliseks, poeetiliseks, metafooririkkaks. Keeleliselt väga koormatud stiil. ,,Sina, Tuglas". Kolm Augustit erinevad Tuglasest, kuna nad on elus, nad tahavad kirjutada kirest, samal ajal kui Tuglase jaoks on kirjutamine töö. Teiste jaoks võiks kirjutamine olla isegi elu
Kuna katusele oli tema korteri kohale tehtud ka põranda ja piiretega terrass, tuli Tõnisel tasuda ka selle eest nagu kogu korteri mõttelise osa eest. Mõne kuu pärast märkas Tõnis T, et terrass on hakanud kõikuma, on vajunud ja selle alla koguneb vesi. Kuna garantiiaeg polnud möödas, pöördus ta arendaja poole. See väitis, et ehitaja peab vead parandama. Arendaja oli ehitusettevõtja tütarettevõtja. Ehitusettevõtja BCC käis kohapeal ja püüdis terrassi remontida, pannes alla kiile ja vineeritahvleid, raudpiirded värviti üle, kuid ei galvaniseeritud nagu oli joonisel nõutud. Tõnis T. lasi teha ekspertiisi. Ekspert leidis, et sellisele pehmele katusele ei oleks tohtinud terrassi tehagi, seetõttu polnud selle kohta isegi mitte projekti, ega ka ehitusluba. Tööprojekti oli teinud BCC, kes ka korduvalt käis kohapeal, kuid rahuldavat tulemust vigade parandamisel ei saanud. Tõnis T
Kirjandus: - Sugukond kiilassilmlased Chrysopidae. Niitjate tundlatega õrnad, sageli rohekad, helkivate silmadega putukad. Toituvad lehetäidest. Tavalisemad on harilik kiilassilm Chrysopa vulgaris. Sugukond suitsvõrklased Sisyridae. Väikesed pruunikad, ümardunud tiibadega putukad. Vastsed elavad vees ja toituvad magevee käsnadest. Tavalisem liik suitsvõrklane Sisyra fuscata. Sugukond sipelgakiillased Myrmeleonidae. Suhteliselt suured (2-170 mm), valmikud veidi kiile meenutavad, putukad. Vastsed elavad liivastel aladel kuiva liiva sisse ehitatud lehtrites. Lehtrid on vajalikud sipelgate püüdmiseks. Tugevate lõugadega vastne (sipelgalõvi) on lehtri põhjas ja haarab sinna kukkunud sipelga ning imeb tühjaks. Eestis kaks liiki Myrmeleon formicarius ja M. europaeus. Selts: Koonulised Mecoptera Koonulised on saleda kehaga kärbseid meenutavad putukad. Pea on pika allasuunatud koonuga, mille tipus paiknevad haukamissuised
Et hark kindlalt kangil püsiks, on kangile tehtud vastavasse kohta sälk. Mitmesugused kiilud, labidad ja vintsid Kiiludest on levinuimad mitmesuguse kuju ja suurusega puitkiilud. Puitkiile on lihtne raietöölisel kohapeal ise valmistada. Peale puitkiilude kasutatakse kaasajal rohkesti veel mitmesuguseid plastkiile ja metallkiiludest alumiiniumkiile. Nõukogude ajal kasutati puitkiilude kõrval veel teraskiile, kuid kaasajal teraskiilude kasutamine pole lubatud. Raiemehel on, kui ta kasutab kiile, kaasas kirves, sest kirvesilmaga on hea kiilule peale lüüa. Kiilu jõud oleneb kiilu nurgast ja pealelöömise jõust. Peale tavaliste kiilude on maailmas kasutusel ja on kasutatud ka meil mitmesuguseid hüdrokiilusid. Näiteks Vene päritolu hüdrokiil, mida kasutati lisavarustusena mootorsael "Druzba", võimaldas rakendada algjõudu 5000 kG. Kasutatud on ka mitmesuguseid käsihüdrokiilusid ja tungraudasid puu langema sundimiseks. Langetuslabidad on meie metsanduses enimkasutatavad
Toitumisja puhkepaigana kasutavad raba veel ligi 60 linnuliiki. Imetajad püsivalt rabas ei ela, aga kasutavad rabasaari, rabaservi. Rabades on187 ämblikuliiki, mis enamasti on arvukalt esindatud. Putukaid on võrreldes madal- ja siirdesooga vähem nii liigiliselt kui arvukuselt, seda tingib taimestiku suhteline vaesus. Toidutaimedena peaaegu ei kasutata hanevitsa, raba-jänesvilla, vaevakaske, sookailu, rabakat. Sesoonselt on rohkelt näiteks kiile, ehmestiivalisi, kiilkärbseid, hooghännalisi jne. VEEKOGUD Veekogude liigitus Soolased, riimveelised või magedaveelised. Vee-elustiku liigilise koosseisu määrab põhiliselt veekeemia, kuid ka muud tegurid ühendused veekogude vahel, keskkonna stabiilsus, veereziimi sesoonsed muutused, veekogu suurus ning teda ümbritsev maastik jmt. Looduslikud või tehisveekogud. Voolu- või seisuveekogud. Vee toitelisuse, pH jne. põhjal.
annaabi.ee 
