Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kivisisalik" - 71 õppematerjali

kivisisalik - Arusisalik- Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Roomajad http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roomajalist11.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/VIPBER2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/NATNAT2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACVIV2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACAGI2.htm
thumbnail
2
rtf

KIVISISALIK

18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Usuti, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune. Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole aga kivisisalikke leitud. Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle...

Loomad
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kivisisalik

sigimine 5.areng 6.siseehitus 7.meeleelundid 8.koht ökosüsteemis 9.ohustatus ja kaitse 1.kirjeldus Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. 2.elupaik Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja haldavad kindlat territooriumi pesauru ümber. Kivisisalikud varjuvad hiire- ja mutiurgudesse ning liiguvad vaid uru ümbruses, soojendades end päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi....

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti roomajad

Neid tunneb ära kahe suure kollase poolkuukujuliste laikude järgi, mis nende pea tagaosa külgedel asetsevad. Nastikud toituvad konnadest, kaladest, hiirtest, putukatest, sisalikest ning linnupoegadest. Neid võib kohata veekogude äärealadel, ehk järvede, jõgede, ojade, tiikide ja soode, rabade juures, ehk seal, kus leidub nende peamist toitu ­ konni. Nad roomavad kiiresti, ujuvad ja sukelduvad hästi ning võivad ka puude otsas ronida. Nastikud proovivad alati inimeste eest põgeneda, kui see aga ei õnnestu, võtavad sõjaka poosi, keerates end rulli ja sisistavad valjult, viskavad pead ettepoole, eritades vastikuid aroome Nastikut on võimalik ka kodustada. Ta harjub inimestega, võtab vastu toitu ja ei karda neid. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa k...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kivisisaliku uurimustöö+pilt

Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16-18 cm. Isasloomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga läheb tal üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Mõnikord võib seljamuster ka puududa ning sellisel juhul on sisalik ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Inimesed arvasid, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune. Kivisisalikku võib kohata kuivematel aladel - eriti tavaliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad....

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Teise kaitsekategooria looma ja taimeliigid (powepoint)

Pesaõõnsuse raiub ta lehtpuu tüvesse, enamasti kasutab haaba Munemine toimub alles maikuus, mis on rähnide kohta suhteliselt hilja. Kurnas on tal 5...9 muna. Haudumisel osalevad mõlemad vanemad võrdselt. Kivisisalik (Lacerta agilis) RIIK ­ loomad HÕIMKOND ­ keelikloomad KLASS ­ roomajad SELTS ­ soomuselised SUGUKOND ­ sisaliklased PEREKOND ­ sisalukud LIIK - kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
21 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Eesti roomajate tutvustus

Neile on iseloomulikud sarvkihuga nahk ja koorega munad. Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Eestis elab üksned 5 liiki roomajaid Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllalt kiirelt Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Nastikut kohtab enamasti saartel...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Luited

Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim. 5)Tavalisemate luitemetsa taimede kõrval kasvab siin kaitsealune vareskold. Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks muutunud kivisisalik ja nõmmelõoke. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- või pohlapalumännik, kus elavad ronk, merikotkas, lõopistrik, musträhn ja õõnetuvi. 6)Liivtarn on pika roomava risoomiga ja sõlmekohtadelt reastikku tõusvate 15 ­ 30 cm kõrguste vartega liivataim. Lehed hall-rohelised, jäigad, teravatipulised, ligikaudu niisama pikad kui vars. 7)Nõmmnelk õitseb juunis-juulis. Taime kõrgus 20-30 cm. Arvukad narmasäärtega õied oma argliku olekuga ja maheda lõhnaga....

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Puisniit

· Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik , rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad...

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Roomajad

Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 liiki roomajaid. Millised? Nastik, rästik, vaskuss, kivisisalik , arusisalik. 4. Kas Eestis elab mõni jalgadeta sisalik? Milline? Vaskuss.. 5. Mida tähendab lahksugulisus? Kui munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. 6. Tuleta meelde kahepaiksete sigimist ja too välja sarnasused ning erinevused roomajate ja kahepaiksete sigimise vahel! kahepaiksed Roomajad Munad hakkavad kohe vett imema endasse....

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

7. klassi bioloogia

Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele Süstemaatika Süstemaatika paigutab organismide rühmad kindlasse järjestusse alustades kõige lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda. Selle tulemusel moodustuvad vilj...

Bioloogia
196 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, b)

Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik , arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril.Kõige arvukam on arusisalik. arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Eestis on kõik 3 sisalikuliiki looduskaitse all....

Eesti loomasik
39 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Roomajad

Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a lik u d ja m a o d k r o k o d ill, g a a v ia l, a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-...

Loodusõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Liigikaitse - kaitstavad loomad ja võõrliigid

Liigikaitse ­ kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või vä...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
57 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti roomajad

Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pole teda veel leitud. Kivisisalik on tegelikult üsna haruldane. Tema eriti tüüpiliseks elupaigaks on männikud, seega elab ta kuivades paikades. Ta on aktiivne ainult päeval. Tema söögiks on ussid, mardikad, rohutirtsud jne. Sigivad mais või juunis taimestikuvabadel ja liivastel aladel. Pojad kooruvad munadest juulis või augustis. Tema vaenlasteks on rästik ja nastik. Kivisisalik kuulub looduskaitse alla. Nastik: Nastiku ladinakeelne nimetus on Natrix natrix. Nastiku kehapikkus võib ulatuda kuni 150 cm...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti sisalikud

Selle loomakese huvitavaks kaitsevõtteks on saba mahajätmine. Kui vaenlane teda sabast haarab, tuleb saba keha küljest lahti. Omaette vingerdav saba juhib jälitaja tähelepanu kõrvale ja sisalik pääseb plehku. Hiljem kasvab asemele uus saba, mis on aga enamasti eelmisest lühem. Arusisalik võib elada kuni 8-aastaseks. Ta on Eestis looduskaitse all. KIVISISALIK Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid...

Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Liigikaitse

kaitsekategooria ­ kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria ­ kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kelle levik väheneb ja mis võivad sattuda hävimisohtu. Imetajad: hall hüljes, lagrits, kivisisalik Linnud: väike luik, laululuik, kanakull Kahepaikne: harivesilik, mudakonn Taimed: kärbesõis · 3. kaitsekategooria ­ kuuluvad liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Imetajad: saarmas Linnud: händkakk, kodukakk, suitsupääsuke, musträhn, valge toonekurg, rukkirääk Roomajad: kõik, kes ei ole kõrgemates kategooriate Taimed: aaskarukell, valge vesiroos, siberi võhumõõk, karukold, kaunis kuldking...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Eesti loomastik

Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Nastikul on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes. Kõiki loomaliike ohustavad peamiselt: metsamajandus, veekogude reostamine, põllumajandus, küttimine....

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

85. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele. Roomajaid ohustavad loodusmaastike vähenemine, tahtlik tapmine, soode kuivendamine, kulupõlengud ja liiklusõnnetused. Kaitse all on rästikud, nastikud, vaskuss, asusisalik ja kivisisalik . 86. Kuidas kaitsta roomajate elupaiku? Roomajate elupaikades ei tohi loodust reostada, nende elupaikades on keelatud maaparandus ja kuivendamine. Inimene ei tohi neid häirida ja neid ohustada. 87. Miks ei tohi tappa rästikuid? Miks ei tohi loomi koju tuua? Rästikuid ei tohi tappa ega koju tuua, sest ta on looduskaitse alal ja vastavad seadused ei luba seda. 88. Kuidas tagada kivisisaliku elupaikade säilimine?...

Ökoloogia ja...
93 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Põlvamaa loodus

hot.ee/kaja56/, huvitavad kohad 8 http://www.ut.ee/BGGM/ vaatamis/ilumetsa.html 8 rutiili ja ilmeniiti.9 Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised kaevanduskäigud on Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks ning seetõttu võetud looduskaitse alla. Kaitseala pindala on 46 ha. Lisaks nahkhiirtele elavad Piusas ka kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Koobastest on leitud seitset liiki nahkhiiri, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini. 9 http://www.piusamaa.ee/# 9 Kokkuvõte Põlvamaa lummab oma imetabase loodupildiga. Usun, et Võhandu jõe salapära või Meeninkunno raba põhjatud laukad ei jäta ka kõige nõudlikumat matkasõpra külmaks. Valdav osa maakonnast on kaetud...

Loodusturismi alused
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ohustatud liigid Eestis ja mujal maailmas

Enamus neist on selgrootud, kõige vähem on ohustatud vetikaliike. Ohustatud selgroogsed Eestis on täielikult (või arvatavasti) hävinud kolm selgroogsete liiki, need on: Atlandi tuur, punakurk-kaur ja habekakk. Mõned enam tuntud liigid, mis on sammuti selgroogsetest ohustatud on: Naarits, säga, lõhe, meriforell, jõeforell, must toonekurg, lendorav, jäälind, kaljukotkas, kassikakk, rohekärnkonn, kivisisalik , hallhüljes. 3. Ohustatud selgrootud Selgrootutest loomadest on täiesti (või arvatavasti) hävinenud tervelt 42 liiki. Mõned neist on: suur-võrajooksik, mäestiku-juureürask, põderpõrnikas, sale pisisõudik, nahksikk, keldrijooksik, tundrasikk. Lisaks nendele vähestele liikidele on punasesse raamatusse kantud terve hulk teisi ohustatud loomi, kes on looduskaitse all. Ohustatud loomad kõikjal maailmas...

Loodusõpetus
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun