troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Skorpionite toitumine Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses. Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Oma saagi surmavad skorpionid mürgiastla torkega. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus
Ürgskorpionid kivististes väga hästi säilinud Kokku umbes 600 liiki, 70 perekonda Väga hästi kohastunud elama kuivas ja kuumas Suurus väga varieeruv 1,5 31 cm Värv kollasest kuni mustani Suured sõrgjalad, pikk lüliline tagakeha Tagakeha küljes mürgiastel Toitumine Hangib toitu öösel, nagu suurem osa kõrbeloomadest Toituvad ämblikest ja suurematest putukatest, ka sisalikest Saaki hoitakse kinni suurte sõrgadega Skorpionid ei joo, vaid saavad vajaliku vee kätte toidust Toituvad üksnes elusatest putukatest Söövad ööpäevas vaid paar putukat Paljunemine Suurem osa skorpionitest sünnitab, mõned liigid ka munevad Looted arenevad emaihus kaua, mõnest kuust kuni mõnede liikide puhul aastani Looteid mõnest kuni paarikümneni, harvem ka saja ümber Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 7-10 päevaks Elavad eraklikult Skorpion ja inimene
ELUPAIK JA ELUVIIS Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses.Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. KUUMATALUVUS Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. TOITUMINE Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad,
REFERAAT Skorpionid Koostaja: Klass: 8.a Juhendaja: 2011 SISUKORD 2 SKORPIONID Juba silurist on teada skorpionistele sarnanevaid loomi, kes elasid vees ja hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Tänapäeva skorpionilistele sarnaseid maismaavorme leidus juba kivisöeajastul. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius
• Lüliline keha • Kohastunud elama kuivas ja kuumas Elupaik • Elavad sooja kliimaga maades • Päeval on nad kuuma päikese eest kivide või teiste loomade urgudesse varjunud Toitumine • Söövad vaid elusat saaki • Ohvri kinnipüüdmiseks on neil suured sõrgjad lõugtundlad • Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi Paljunemine • Viljastamisele eelneb pulmamäng • Viljastamine toimub spermatofoori abil • Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid emaslooma kehal, kuni nad saavad nii suureks, et iseseisvat elu alustada. Kaitsekohastumused • Kaitsevad ennast oma sabaga, millega nad nõelavad • Päeval peidavad ennast kivide all ja urgudes suuremate loomade eest
pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad ainult maismaa loomad. Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjulises, niiskes kohas, harilikult kivi või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened kaevakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Toitumine Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal
..............................7 2 Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Jahipidamine Skorpion tegutseb öösel, jahtides putukaid ja ämblikke. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades, tema keha tagaosas on tal astel, millest
Üks neist on Euscorpius flavicaudis, kes on inimesele täiesti ohutu. ELUVIIS Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Euscorpius flavicaudise hammustus on mõnedele putukaliikidele surmav, ent inimesele see ohtlik ei ole. TOITUMINE Kõik skorpionid on jahimehed, kes toituvad loomsest toidust. Euscorpius flavicaudis
Kehapikkus võib olla 3-9 mm. Koibikutel pole mürginäärmeid ega võrgunäärmeid. Koibik. Koibik. Koibik. Koibik. Pärislestalised Sametlest Erkpunane. Kaheksa jalga. Keha üks tervik. Sametjas karvastik. Elavad maapinnal, varjatud kohtades. Väike, pikkus kuni 3mm. Sametlest. Nugilestalised Võsapuuk Väike. Lame ja lapik. Keha ovaalne. Kaheksa jalga. Keha eesosas väike kilp. Skorpionid (1) Skorpionid elavad sooja kliimaga maades. Päeval on nad kuuma päikese eest varjunud kivide alla või teiste loomade urgudesse. Hämariku saabudes tulevad nad oma peidupaikadest välja ja hakkavad jahti pidama. Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, mille abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid (2)
Skorpion Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts. Skorpione on umbes 2000 liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba siluriston leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega
1. Iseloomulikud tunnused Ämblikulaadsed ehk arahniidid on klass, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda. Amblikulaadsed on välimuselt väga erinevad, sellesse rühma kuuluvad ämblikud, skorpionid, lestad, puugid, koibikud jt. Peamiselt nad elavad maismaal aga on ka liike, kes elavad vees (lestad, üks ämblikuliik e. Vesiämblik). Ämblikud elavad erinevates kohtades maapinnal, põõsa- ja puurindes, mõned ka hoonetes. Nad ei ela ainult Arktikas ja Antarktikas. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Pearindmikule kinnituvad jalad, toitumiseks ja kompimiseks vajalikud lühikesed jätked ja silmad. Ämblikud
1) nimeta ämblike kolm põhitunnust lüliline taga keha, 8 lülilist jalga, 8 lihtsilma emane ämblik koob võrgust kookoni 2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik naha peal Kehaosad - millest toitub ? inimese nahast ristämblik elupaik puu kehaosad tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest rikub jahu saadusi sõstra-pahklest tekitab sügelisi 6) kes on linnutapik ja millest ta toitub? Maailma suurimad ämblikud troopilistes vihmametsades ja kõrbetes. Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht Tigu koibik varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust Lüliline keha ja ...
maja otsima ja neid aitas Spiro. Nad asusid elama maasikaroosasse majja. Külaliste kutsumiseks jäi maja liiga väikseks ja nad kolisid tibukollasesse majja. Larry toas toimus väike põleng ja nad pidid jälle kolima. Nad kolisid lumivalgesse majja. Gerry õpetaja Georg õpetas Gerryle kuidas teha looduses vaatlusi ja neid üles kirjutada. Gerry oli huvitatud igasugustest loomadest: lindudest, konnadest ja putukatest. Ta vaatles hästi palju pääsukesteperet. Gerryl loomaaias olid nastikud, skorpionid, voodiämblikud, lepatriinud, kilpkonnad ja linnud. Gerry palus Leslielt, et ta valmistaks talle sünnipäevaks paadi. Paadi nimeks sai Plasku-Punnpepu. Gerry tegi koos oma hea sõbra Theodoresega hästi palju vaatlusi. Sageli tehti paadisõite. Neil käis palju külalisi. Lõpus tehti suur pidu, mille ettevalmistused võtsid kaua aega. Gerry pidi jätkama õpinguid Inglismaal ja nad pidid kõik tagasi Inglismaale minema. Gerry oli lõbus ja tubli poiss. Larry oli tark ja blondi peaga mees
otsas. Kõva kitiinkest, mis moodustab kaitsva kooriku. Kasvavad kogu elu ja kestuvad palju kordi. Tähtsus Veekogude toiduahelates on nad peamised taimhõljumist toitujad ja paljude kalade ning vaalade põhitoit. Hoiavad veekogude puhtust. Toituvad surnud orgaanilisest ainest. Palju vähke kasutatakse ka inimese toiduna. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsete hulka kuuluvad lisaks ämblikele veel skorpionid, puugid, lestad, koibikud jt. Enamik elavad maismaal. Mõni liik elaab ka vees. Suurimad kuuluvad tarantlite hulka. Skorpionilised * Lestalised * Puugid Skorpionid on röövtoidulised. Enamike mürk pole inimesele ohtlik. Lestalisi elab kõikjal. Paljud neist on parasiidid. Puugid 90% oma elust veedavad
Gobi kõrb 2.Kõrbe suurus, ulatus. Põhjast lõunasse on 800km ja kirdest edelasse 1610km. 3.Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi on kül kõrb. Aasta keskmine sademete hulk on 194mm. Talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Gobi kõrb on tekkinud mäestikest väljakantud peeneteralisest materjalist. 4.Taimestik ja loomastik Kevadel kasvab lopsakas taimestik. Näiteks liblikõielised ja magunalised. Seal on palju loomi. Näiteks skorpionid ja kõrberebased. 5.Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastiku tihedus ja piknemine, kaart. Inimesed kaevandavad Gobis kivisüsi, naftat ja rauamaaki. Põlisrahvad on mongoolid,hiinlased,uiguurid. Rahvastiku tihedus ja piknemine. Kasutatud materjalid: wikipedia, suur maailma atlas, geograafia põhikoolile.
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, o...
4. Okotiljo Piisava veega ilmuvad punased õied, kuivaperioodil langetab lehed. 5. Kivitaim Hea maskeering, taime osad on mulla sees , pärast vihma puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Labidjalgkonnad Kuivaperioodil elavad maa sees, vihmaga tulevad kudema ,kullesed arenevad kiiresti, 2. Hiidsametlestad Punane kaitsevärvus, vihamaga tulevad välja. 3. Skorpionid Peidavad kuumuse eest, astel saagi tapmiseks, Saavad vedeliku saagist, 4. Kärssmadu Toitub roomajatest ja munadest, mängib surnut, 5. Surikaadid Elavad kolooniatena, lapsehoidjad, üks peab valvet puu otsas, Kokkuvõte: · Kõrbetaimedele on iselooomulik: Taluvad suurt kuivust ja kuumust, aeglane kasvamine, hästi arenenud juurestik,
väiksem ning öösel on parem jahti pidada.Skorpionite söögiks on tihtipeale temast väiksemad putukad,vastsed,ämblikud ja vahest ka väiksemad sisalikud või närilised.Nad surmavad oma saagi nende ülekeha tipus asuva mürgiastla torkega.Saaki haarab ta oma tugevate lõugkobijatega.Skorpionid munevad ja sünnitavad.Skorpioni emad kannavad oma poegi väga kaua kõhus,vahest kuni aastani ja anamgi,kuid looteid on seevastu kuni sada.Kui skorpionid sünnivad siis kogunevad nad oma ema seljale 7-10 päevaks.Skorpionid kasvavad kuni 20cm pikkuseks ja elavad mitu aastat.Kuumades kohtades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimeste juurde.Reegline skorpion ründab inimest vaid enesekaitseks ,kuid pahatihti olukorras,kus inimene seda oodatagi ei osa.Skorpionid on väga mürgised ja nende salvamine tekitab tugevat valu,paistetust ja ka palavikku.Enamasti see surmav pole aga võib ka tappa
Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6. Loomastik Taluvad hästi kuumust, soomuseline kehakate, öine eluviis, mürgised (nt: kaamel, ämblikud, skorpionid, kobra, saakal, gasell) 7. Inimtegevus Hõre asustus, elatakse oaasides ja jõgede orgudes, rändkarja kasvatus, oaasipõllundus (nisu, oder), Nafta ja maagaasi kaevandamine. 8. Ohuprobleemid Kõrbete laienemine, naftareostus. 9. Mõisted - Löss peeneteraline sete. Takõrr koorikuline savine pinnas. Oaas koht kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Sahel Üleminekuala savannile.
õhutemperatuur varjus 58, liiv kuumeneb isegi 90°C. · Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili. Selle põhjuseks pole i ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta jääb kõrbe tulisest südamest pärit tuule siroko teele, mis toob kuumust põhja poole. · Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. · Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Loomastik · Sahara kõrbes on kõige põhilisemad loomad kaamlid · Seal on veel: kitsed, skorpionid, kõrbe- hiir, kõrbeiguaan, hüään, kõrberebane, jaanalinnud ja palju ohtlikke madusid. Taimestik
Sisukord Sissejuhatus Kõrbed tekivad peamiselt mandrite sisealadele, külmade hoovuste naabrusse, mäestike tuulealusele nõlvale. Eelkõige tekivad kõrbed troopilises kliimavöötmes, pöörijoonte (~30°N/S) lähedusse. Troopilises kliimavöötmes on valitsevaks kõrgrõhkkond, mis on kuiv, ning ei anna pilvedele võimalustki tekkida. Nii sajab kõrbepiirkondades väga vähe. Alla 250 mm aastas. Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav,...
evertebraadideks või invertebraadideks · Selgrootud on teisiti öeldes lihtsalt olendid, kellel puudub selgroog · Mõiste `selgrootud' võttis esimesena kasutusele 1801 aastal Jean Baptiste de Lamarck Rühmad · Selgrootuid on väga palju: ainuõõssed, käsnad, hüdra, meduusid, meriroosid, korallid, lameussid, ümarussid, rõngussid, vihmaussid, limused, teod, karbid, peajalgsed, lülijalgsed, vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed, skorpionid, koibikud, lestad ja palju muid olendeid. Putukad · Valitsev loomarühm maakeral · Kokku üle 2 miljoni liigi · Elavad igal pool · Väga erinevate kehamõõtmete ja välimusega Metsa- laulusääsk Alamad selgrootud · Ainurakseid on kohutavalt vähe uuritud · Usse on uuritud niivõrd, kuivõrd neid
Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne Inimtegevus: Liigid: 1) Liivakrb 2) Kivikrb 3) Savikrb 4) Lssikrb 5) Soolakrb Keskkonnaprobleemid: lekarjatamine, krbestumine, puude ja psaste maha vtmine Vahemereline mets ja psastik: Levivad: 30ndate ja 40ndate laiuskraadidel, vahemere res - tiilis, californias ja austraalias.
Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (mandriline) Passaadid ja läänetuuled Mullad Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid
Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (mandriline) Passaadid ja läänetuuled Mullad Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid
· Aaloe · Piimalilled · Agaav · Velvitsia · Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes · Taluvad hästi kuumust · Väike veevajadus · Soomuseline kehakate · Varjevärvus · Öine eluviis · Läbivad suuri vahemaid · Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse · Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad · Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) · Skorpionid, ämblikud, putukad · Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. · Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud · Kiskjatest kõrberebane e. fennek, saakal, hüään, koiott · Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes · Hõre asustus · Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes · Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) · Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.)
35ll/pl stepirohi, stepi-tuhkur, rändkarja- kullerkupp, pimerott, kasvatus habehein, Kõrb Troopiline, 20-30 Helehallid Kaktused, Ämblikud, Maavarade Muldade lähis- laiuskraadil (vähe datlipalmid, skorpionid, kaevandamine, sooldumine, kuivus, troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus natuke liiva- rebased, parasvöödet akaatsia, hüäänid, agaavid, antiloobid,
Raviv hammustus OTTO KARL NÄRSKA Miks? Meie maailmas on meie kõrval alati eksisteerinud loomad ja iga loomal on miljonite aastate jooksul välja kujunenud mingisugused eluspüsimise meetodid. Olgu siis nendeks kaitsevärvused, kiired jalad või mõni muu asi, et oma vaenlastest parem olla. Aga vast kõige erilisem toksiin ehk mürk Loomadel kes eritavad toksiini on tavaliselt mingi moodus kuidas seda vaenlase keha sisse saada. Olgu siis selleks mürgised hambad või piisab ka ainult puudutamisest. Aga need toksiinie, mida kasutavad loomad tapmiseks, on võimaik ka meie huvides ära kasutada. Näiteks kui muudame toksiinis olevaid proteiine on võimalik teha ravimeid nt kasvajate ja muude väga ohtlike haiguste vastu Maailma mürgisemad loomad Pisi-puukonn Maailma mürgisem konn India Taipan Maailma mürgisem madu Brasiilia Rändämblik Maailma m...
Kuuste Kool KÕRBED Koostaja: Karoliina Ulmand IV klass 2018 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1.Kõrbetest üldiselt....................................................................................3 2.Kõrbetaimed...........................................................................................3 3.Kõrbeloomad..........................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Kasutatud kirjandus...................................................................................6 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan taimedest , loomatest jn...
Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett, küürudes säilitavad rasvavaru Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Luitekass -on kassi perekonda kuuluv väikest kasvu kaslane. Elab ainult kuivades ja liivastes kõrbetes ja liivaluidetel. On suuteline ellu jääma ka ainult oma toidust tuleva vedeliku peal. Liivahiired, liivaboa ja skorpionid TAIMELIIGID Datlipalm- Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed.Palmi juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. Kaktused, agaavid, palmliiliad, saksauulid, mürgise piimmahlaga piimalilled ja aaloed. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus, neid tarvitatakse toidutaimedena. Paljusid kasutatakse ka ravimtaimedena. Kõrbest pärit kultuurtaimed on arbuus ja melon. INIMTEGEVUS
Rohtlaks nimetatakse maastikku, kus kasvavad peamiselt kuivalembelised ja lühikese kasvueaga rohttaimed. Puid ei kasva seal sademete vähesuse tõttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on 5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest e...
Ämblik hingab raamatkopsudega. See koosneb paljudest lehekestest. Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 5. ÄMBLIKULAADSED Ämblikulaadsed on ämblikuga sarnased lülijalgsed. a. Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgades. Võrku ei koo. b. Skorpionid, kes elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ning tipus on mürgiastel, millega surmab ta oma ohvri. seejärel rebib ohvri tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. c. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk
Puuk Puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud) Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini Puugi areng Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. 1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk: Leidub kogu Eestis Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel Laanepuuk: elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja...
Liivaakaatsia Puju Kaktused Kaameliastel Aaloe Piimalilled Agaav Velvitsia Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Varjevärvus Öine eluviis Läbivad suuri vahemaid Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) Skorpionid, ämblikud, putukad Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud Kiskjatest kõrberebane e. fennek, saakal, hüään, koiott Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes Hõre asustus Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.)
Ka nimitatud linnad mängivad olulist rolli turismis Inimesed terve maailmas tulevad Austraaliasse töötama. Probleemid Peamine oht on suur linna kasv. Kuna Austraalias elab palju põliselanikke, kellel nende elu sõltub loodust. Näiteks paljud jahtivad ja mõnikord see on üks allik saada toit. Ka seal palju ohtlikke loomi ja putukaid, kes võib kahjustama inimestele. Näiteks maod, skorpionid, Kusake sääsed. Allikad https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0 %90%D0%B2%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B %D0%BB%D0%B8%D1%8F#. D0.9D.D0.B0.D1.81.D0.B5.D0.BB.D0.B5.D0. BD.D0.B8.D0.B5 https:// et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Krstn~etwiki/ Austraalia_rahvastik http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ austraalia2.htm Äitah tähelapanu eest!
Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos ja riigis Gobi on suur kõrb euraasia idaosas, asudes enamasti Mongoolia lõunaosas ja Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi kõrb mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend. 2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal vä...
1.Seal on oma raha ariary. 2.Madagaskaril elab ligikaudu 1400 ARISTloomaliiki. 3.Madagaskaril on vaja viisat. 4.Enne Madagaskarile minekut on soovitatav teha vaktsiinid. 5.Seal on maailma suurim ahvileivapuude allee 6. See on maailma suurim saar. 7. madagaskari Kaasas peaks kandma sularaha, sest väiksemates kohtades halvad küljed sularahaautomaate pole. Teed seal on tolmused ja auklikud. On ka ohtlike loome, nt:moskiitod, skorpionid, leemurid ja kameeleonid. Vihmaperioodil on ka orkaani nähtus suhteliselt sage. Sajab ka palju vihma. 8. madagaska Üks tuntumaid Madagaskaril elavaid loomaliike on leemurlased. Need loomad, nagu inimesedki, kuuluvad esikloomaliste sekka. Leemureid ri Leeemurid leemurid iseloomustab suur aju, ronimiseks kohanenud ees ja tagajäsemed. ei ole kahel jalal kõndimiseks hästi kohanenud, olles peamiselt neljajalgsed. Seega on neile omane käteosavus. Kuigi lee-
5) neil on avatud vereringe ja kehaväline seedimine 6) paljudel ämblikel on võrgunäärmed Ämblikulaadsete toitumine, hingamine ja meeleelundid Ämblikud on lihasööjad ja toidu hankimiseks koovad paljud ämblikud püünisvõrgu, teised ämblikud tabavad saagi tänu kiirele tegutsemisele (krabi-ämblikud). Ämblikel on kehaväline seedimine. See tähendab, et nad ,,süstivad" ohvrisse mürki ning seedemahla ja kui putukas on seedunud siis imevad nad ta tühjaks. Skorpionid on pika painduva tagakehaga ämblikulaadsed, kelle mürgiastel ja mürginääre asuvad tagakeha tipul. Lestad on väikesed taimede või loomade parasiidid. Puugid aga soojavereliste loomade parasiidid. 4.Ämblikulaadsete tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) putukate arvukuse reguleerijad (lestad lagundajad, ämblikud vähendavad kahjurputukate hulka) 2) ämblikud ise on toiduks paljudele teistele loomadele, nt lindudele, sisalikele jt.
See vahetatakse tibukollase maja vastu. Seal toimub väike põleng. Ning nad peavad jälle oma elamise välja vahetama. Nad asuvad elama lumivalgesse majja. Neid aitab nende toimingute juures Spiro. Gerry õpetajaks saab Georg. Gerry on kõige suuremas vaimustuses looduslootundides. Georg õpetab teda kuidas teha looduses vaatusi ja kuidas neid üles märkida. Gerryt huvitavad igasugused elusolendid: konnad, putukad, linnud. Ta õpib hästi tundma pääsupere askeldusi. Tal on maod, skorpionid, lepatriinud, voodriämblikud ja muud loomad. Leslie valmistab Gerryle sünnipäevaks paadi, mille nimeks pandi `` Plasku- Punnpepu.`` Tihti tehti paadisõitusid ja peeti piknikke. Maja oli ühtelugu külalistest tulvil. Ema jäi tundideks kööki toitu valmistama. Gerry pidi õpinguid jätkama ja selleks pidid nad kõik Inglismaale tagasi sõitma.
· Senna covesii · Washingtonia filifera · Yucca baccata · Yucca brevifolia Loomi on Mojave kõrbes suhteliselt vähe nendest tuntumad on: · Callisaurus · Canis latrans · Crotalus · Sistrurus · Dipsosaurus dorsalis · Gila bicolor · Gopherus agassizii · Heloderma suspectum · Lepus · Oreamnos americanus · Ovis canadensis · Phrynosoma platyrhinos · Puma concolor · Sauromalus · skorpionid · tarantulid · liiva iguaan · Vulpes macrotis Inimesed kõrbes. Nagu ka mujal maailmas elavad ka Mojave kõrbes inimesed. Mojave kõrbes asub ka tuntud linn Las Vegas. Inimesed tegelevad selles kõrbes paljude asjadega nagu näiteks rändkarjakasvatus, uraanimaagi kaevamine ja loomulikult tegeldakse seal põllumajandusega. Põlisrahvaks on selles kõrbes indiaani hõim nimega Mojave, siit sai ka kõrb endale nime.
See vahetatakse tibukollase maja vastu. Seal toimub väike põleng. Ning nad peavad jälle oma elamise välja vahetama. Nad asuvad elama lumivalgesse majja. Neid aitab nende toimingute juures Spiro. Gerry õpetajaks saab Georg. Gerry on kõige suuremas vaimustuses looduslootundides. Georg õpetab teda kuidas teha looduses vaatusi ja kuidas neid üles märkida.Gerryt huvitavad igasugused elusolendid: konnad, putukad, linnud. Ta õpib hästi tundma pääsupere askeldusi. Tal on maod, skorpionid, lepatriinud, voodriämblikud ja muud loomad.Leslie valmistab Gerryle sünnipäevaks paadi, mille nimeks pandi `` Plasku- Punnpepu.``Tihti tehti paadisõitusid ja peeti piknikke. Maja oli ühtelugu külalistest tulvil. Ema jäitundideks kööki toitu valmistama.Gerry pidi õpinguid jätkama ja selleks pidid nad kõik Inglismaale tagasi sõitma.
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
Sooltoru on lühike. Seedenõresid eritab maks. 11. Kirjelda ristämbliku sigimist. Ämblikud on lahksugulised. Emane ämblik on tavaliselt palju suurem kui isane. Pärast paarumist isane ämblik sureb, emane aga hakkab munade jaoks kookonit kuduma, siis muneb sellese munad, kannab seda kaasas ja jätab selle siis varjulisse kohta. Mõne aja pärast kooruvad munadest noored ämblikud. 12. Too näiteid erinevatest ämblikulaadsetest. NT: Koibikud, skorpionid,mullas elav sametlest, vees eslav vesilest,võsastikes elav võsapuuk, Ida-Eesti metsades elav laanepuuk, süüdiklest, jahulest, sõstra-pahklest ja võrgendilest. 13. Nimeta enamlevinud puugiliigid Eestis. Miks on puugid väga ohtlikud ja kuidas ennast nende eest kaitsta? Enamlevinud puugiliigid eestis on võsapuuk ja laanepuuk. Puugid on väga ohtlikud putukad, sest nad on tuntud viiruse/haigusekandjad. Nende eest saab
ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion meenutab putukat. Tema lüliline keha ja kaheksa jalga panevad arvama, et tegu on mingi hiigelputukaga. Ka skorpion tegutseb öösel. Tema jahib ämblikke ja putukaid. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades. Saba otsas on tal astel, kust väljub mürk, mis võib tappa isegi inimese. Tavaliselt kasutab ta seda siiski saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Skorpionid ei joo, kuna saavad kogu vajaliku vee toidust kätte. Kõrbepalavuse vastu poevad skorpionid kivi alla peitu. Kuumenemist vähendab ka läikiv ning koorikuline keha pind. Sisalikud Kõik teavad, mida teeb sisalik, kui teda püüda proovida. Sisalik jätab maha vaid väikse sabajupi ning põgeneb. Hiljem kasvab selle asemele uus saba. Kõrbesisalikud teevad oma vaenlastega samamoodi. Ega nad suurt erinegi oma parasvöötme sugulastest. Kõrbesisalikel on vaid kaitsevärvus maastikule vastav
X KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tune...
oaasides on põõsaid ja palme. Kuival ja liivasel pinnal kõrbetes ei saa taimed areneda ning kasvab vaid üksikuid äärmise kuivusega kohastunud põõsasvorme. Edelas läheb maa üle savanniks, kus kasvab mõningaid puid, nagu näiteks akaatsiaid. Suurem osa kohalikust loomastikust elab samuti lõunas, sealhulgas teiste seas on esindatud ka lõvid ja ahvid. Kõrbes seevastu leiame üksnes putukaid ning kuiva kliimaga kohastunud röövloomi ja pisiimetajaid. Kõrbeliivas elutsevad skorpionid, maod ja tarantlid kaitsevad end palavuse vastu soomuskestaga, mis takistab auramist. Kõrbes leidub ka väikesi imetajad, sealhulgas jäneseid ja rebaseid. Rannikul kõrgub rahvuspargiks muudetud Arguini pank, kus miljonid rändlinnud reisiväsimust puhkavad. Inimene ja keskkond Ligi 90% inimestest elab riigi lõunaosas,(tihedaim asustus on Senegali ääres kuni 50 inimest 1 km ²) kuna seal on viljakas maapind
Püünisvõrgust lähtub signaalniit. Nad on lahksugulised. Pärast paaritumist isased surevad, emane valmistab võrgendist kookoni, kuhu munetakse munad. Teisi ämblikke: hiidämblik, vesiämblik, krabiämblikud, karakurdid (mürgised), tarantel, linnutapikud (10 cm). Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on ämblikeda sarnased lülijalgsed. Koibikud - lülistumata kehaga, väga pikkade jalgadega, toituvad väikestest putukatest, võrku ei koo. Skorpionid - saagi haaramiseks ja enesekaitseks on lõugkobijad. Tagakeha tipus on mürgiastel, millega surmatakse saak. Vajaliku vee saavad toidust. Lestalised on olulised looduse laguahelas. Mullas elab sametlest ja vees elav vesilest on erepunase värvusega röövtoidulised liigid. Puukidest elavad võsa- ja laanepuuk. Viirusega nakatanud puugid põhjustavad puukentsefaliiti, bakteritega nakatunud aga borrelioosi. Süüdiklest elab inimese ja imetajate nahas. Jahulest elab ja toitub jahus.
meistriteks(www.geo.ut.ee). 7 3. LOOMASTIK Võiks arvata, et sellist keerulist paikka ei vali keegi endale elupaigaks, aga nii see tegelikult pole. Seal leidub nii sisalikk, madusid, imetajaid, linde kui ka putukaid. Nii mõnelgi seal elav loom või putukas, ei joogi vett, vaid ammutab eluks vajaliku niistuse öisest jahedast ja niistest õhust. Mõnednäited sealsetest loomadest(www.miksike.ee).: Kaamlid, Fennekid ehk kõrberebased, Skorpionid, Sisalikud, Kilpkonnad, kõrbemaod, rähn, Sipelgad, Soolavähikesed, Keksik. Labidjalgkonn, ja prussakaherilane(www.geo.ut.ee). 8 4. MULLASTIK Temperatuuri kiire vaheldumine soodustab murenemist, aga kuivus ja kidur taimakate pidurdavad mulle teket. Vähese pärast on murenemiskoorik õhuke ja biopoduktsioon väga väike, rabenemine on porsumise suhtes selges ülekaalus. Lühikestel vihmaperioodidel on
Kõrb referaat Sisukord : 1. Asend ja kliima 2. Luited 3. Luidete moodustumine 4. Mullastik 5. Kõrbemulla tüübid 6. Inimeste elu kõrbetes 7. Taimestik 8. Loomastik Asend ja kliima Kõrbed asuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, kuid kõrbed võivad asuda ka lähistroopilises- ja parasvöötmes. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Õhumassideks on troopiline õhk. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraad...
Paljud Vahemere liigid on kriitiliselt ohustatud (nt munkhüljes). Selgrootud Euroopas tuntakse u. 100 000 liiki selgrootuid, kuid arvatakse, et tegelikkuses on neid veel kordades rohkem. Meres elavatest selgrootutest on märkimisväärseim ehk käsnade (1) suguvõsa - ligi 600 liiki. Suure osa selgrootutest maismaal ja meres moodustavad teod ja limused, olles enamlevinud Vahemere piirkonnas. Ülejäänud selgrootute klassi moodustavad ämblikud (4113 liiki), vähid (~3600 liiki) ja skorpionid (2) (~20 liiki), viimaseid leidub peamiselt Euroopa lõunaosas. Putukad Meie kodu-maailmajao putukamaailm on väga mitmekesine. Euroopas on üle 150 erineva prussakaliigi, ligi 20 000 käbselist (1), 15 000 sääselist, umbes 180 erinevat liiki sipelgaid. Enamik maailma mardikaliikidest on registreeritud just Euroopas (25 000 liiki), mis omakorda jagatakse veel erinevatesse rühmadesse (lehemardikad, maamardikad jne). Euroopas elab umbes 600 liiki liblikaid (2), kellest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
