Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere mõju tavaliselt enam ei ulatu. Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime. Sellest tulenevalt on mereranniku taimkattele reeglina iseloomulik vööndilisus. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. Rannaniidud on meil levinud rannikualadel. Vähem on neid Põhja-Eesti paerannal. Enamus rannaniitudest asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Euroopas on rannaniidud algselt olnud levinud kõikjal kus olid nende tekkeks ja säilimiseks (karjatamine, niitmine) vajalikud tingimused. Kaasajal on rannaniitude pindala maailmas tugevalt vähenenud kas randade kasutusviisi muutumise või harvematel juhtudel rannaniidul majandamise lõppemise tõttu. Eestis on
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud
et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane sellega, mida avaldavad taimedele ka looduslikud herbivoorid, mis teeb selle harimisest loodussõbraliku taimestiku mõjutamise viisi. Tahtliku mõjutamise vormideks on näiteks: kultuurrohumaade kündmine, väetatamine, külvamine. Pärandkoosluste tüübid Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alvarid, lamminiidud ehk luhad ja rannaniidud. Puisniidud Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks. Et nii mõnigi kord lastakse niidetud alale peale niitmist ka kariloomad, on puisniite puiskarjamaadest raske eristada. Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt niidetakse ja kari lastakse sinna harva, puiskarjamaad kasutatakse peamiselt karjatamiseks ning seal ei niideta üldse või tehakse seda väga harva. Majandamiserinevuse tõttu on ka puude tihedus veidi erinev.
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks).
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Naaskelnokk, Mustsabavigle Tutkas Liivatüll Punajalgtilder Kiivitaja Kahepaiksed
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis...................................................
Tänased aruniidud on sageli endised põllud vastavalt maamajanduse vajadustele on toimunud pidev maakasutustüüpide vaheldumine. Klassifikatsioon · Niitude kasvukohatüüpe klassifitseeritakse mulla toitelisuse ja veeereziimi põhjal (Paal 1997). · Puisniidud, puisrohumaad ja kadastikud-sarapikud EI OLE eraldi kasvukohatüübid, nad on eripärase struktuuriga elupaigad teatud niitude tüübirühmades, välja arvatud rannaniidud (puud ja põõsad ei kasva riimvee otsese mõju piirkonnas). · Puisniidud ja puiskarjamaad, kadastikud ja sarapikud võib rühmitada elupaigatüüpideks (kasutusel metsa VEP ja Loodusdirektiivi loendis) Ka kultuurniitudel kasvavad sageli puud ja näiteks parkides on koos puud ja muru, kuid neid ei peeta pärandkooslusteks ega poollooduslikeks elupaikadeks 5 Niitudest veel...
Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud
kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , pilliroog . Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle Tutkas Liivatüll Punajalg-tilder Kiivitaja Meriski Suurkoovitaja Hanelised Värvulised Kahepaksed Kõre e. juttselg-kärnkonn Putukad Liblikad Rannaniitudele, kus on pikka aega loomi karjatatud, on iseloomulikud murelaste ja rautsikute mitmete liikide poolt tekitatud sipelgamättad. TOIDUAHELAD ÄMBLIK > KURVITS > REBANE
niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik
Rannaniit Mis on rannaniit? Poollooduslik Karjatatav Tasane ja madal niidetav Erinevad vööndid ja substraadid Suprasaliinsed Saliinsed rannaniidud rannaniidud Rannavall Lauge tasane rannavöönd Veerežiim varieeruv Sisemaa pool Merepinnast kõrgemal Mere mõju – lühikest aega Taimed nõelalss, meri- mugulkõrkjas, kare kaisel, pilliroog kastehein, tuderluga, punane aruhein
Enamasti elavad seal ainult konnad Nt rohekonn ja kärnkonn Põhiline konna liik on kõre ehk juttselg kärnkonn Rannaniit on kõrele peamiseks elukohaks Selgrootud loomad Limused ehk teod(Täpptigu,Suur merevaiktigu jne) Ämblikulaadsed ,kellest põhiline on huntämblikuline Putukad Rikkalik liblikfauna Sipelgad Triip-lutikas Kõrvahark Taevastiib Muld Muld on sooldunud On niiske Õhuke mullakiht Muld on viljakas Kliima Sõltub merelisest kliimast Kliima mõjutaja on Lääne-Meri Rannaniidud Eestis Asuvad põhiliselt Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel Kokku on Eestis mitukümmend rannaniitu Enamasti umbes 10 ha suurused kuid umbes kümme niitu on ka 100ha suurused. Suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal Suurim rannaniit on Keemu,mille suurus on umbes 350ha Rannaniitude hooldamine Niitmine ja karjatamine on põhiline hooldusviis Põõsaste ja puude raiumine ja hooldamine Põletamine võib korda teha kulustanud rannaniidu Niidu jälgimine( taimestik,muld jne)
putukarühmadTeiste putukate elust rannaniitudel teatakse suhteliselt vähe. Matsalus viimasel ajal tehtud uurimised lubavad väita mitmekesise putukafauna olemasolu karjatatavail rannaniitudel.Rannaniitudele, kus on pikka aega loomi karjatatud, on iseloomulikud murelaste ja rautsikute mitmete liikide poolt tekitatud sipelgamättad. 3) Rannaniitudel on väga rikkalik kurvitsaliste kooslus. Kurvitsalised tunnevad end hästi rannakarjamaadel.Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Pesitsusajal toituvad kurvitsalised putukatest, ämblikest, tigudest, vihmaussidest ja hulkharjasussidest. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele.Paljud kurvitsalised teevad oma pesa
liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. *Puisniidud:Erilise rühma moodustavad hõredalt kasvavate puude ja põõsastega puisniidud. Need on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused, kus on registreeritud ühe ruutmeetri kohta üle 70 taimeliigi. Tekkinud ja säilivad vaid inimtegevuse kaasabil. *Lammi- ehk luhaniit: esinevad jõgede üleujutusaladel, üleujutuse ajal kantakse toitaineterikkaid setteid, millel moodustavad lammimullad. *Rannaniidud: Taimestik levib vööndiliselt, kuna sõltub meremõjust. Paljudes kohtades kasvavad soolalembelised taimed. Mereveega paisatakse rannale adruvalle, veidi kaugemal , merevee pritsmete tsoonis, levib suhteliselt tihe rohustu. *Rannaroostikud: omaette rohumaad, levivad veealustel sooldunud gleimuldadel. Seal kasvab tavaliselt pilliroog. Eesti suurim rannaroostik on üle 3000 ha. *Ranna-, lammi- ja puisniite nimetatakse poollooduslikeks, sest need on enamasti
on alal üldlevinud ehmestiivaliste vastsed. Tigude hulgas on juhtvormiks harilik keeristigu. Võrdlemisi tavaline ja arvukas on piklik punntigu ja rändtigu, vesiking ja mudatigu on alal haruldased ja vähearvukad (Kumari, 1985). Karikloomadest on kõige tavalisem meririst Haberman, 1970). Matsalu vesikond on kalarikas. Siin elutsevad haug, latikas, särg, säinas, koha, ahven, angerjas ja teised (Miilmets, 1981). Matsalu lahes võib kohata ka meritinti ja vimba (Haberman, 1970). Rannaniidud Rannaniidud moodustavad Matsalu lahe ja Väinamere ääres pideva vööndi, katkedes ainult luha kohal (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu kasvukohatüüp. Seda sellepärast, et mullad, mis seal levivad on peamiselt ranniku-gleimullad (Gr1) ja sooldunud turvastunud mullad (ArG1). Rannaniitude taimestik on erineva tekkega. peaaegu kogu rannajoone ulatuses on ranniku
................................................................................ 5 5. PUISNIIDUD..........................................................................................................................6 5.2 Vahenurme puisniit...........................................................................................................6 5.3 Inimmõju...........................................................................................................................6 6. RANNANIIDUD .....................................................................................................................................................7 6.1 Iseloomustus......................................................................................................................7 6.2 Inimmõju...........................................................................................................................7 6.3 Kaitse....................................................
TARTU 2012 Sisukord Sissejuhatus Lääne-Eesti on mitmekesiste loodus-ja kultuuriväärtustega piirkond mere ääres. See piirkond on mitu tuhat aastat noorem kui Kõrg-Eesti. Maakoor kerkib madalikul sajandi jooksul umbes mõnekümne sentimeetri võrra. Maakerge on kõige suurem Eesti looderannikul, kus see ulatub kuni 3 mm-ni aastas niimoodi kujunevad lahtedest aja möödudes rannikujärved, järvedest madalsood, mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared. Lääne-Eesti piirkond on oma olemuselt pidevas muutumises. 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalik on Eesti tasandikualadel kujunenutest maastikurajoonidest kõige suurem ja
rohttaimed. Niidul niidetakse pidevalt heina. Niit on väga liigirikas elukooslus. Elutingimused niidul • Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju on karmim kui metsas • Sage niitmine, tallamine • Huumusrikas muld • Tihe rohustu • Inimmõju (väiksem kui aias ja põllul) • Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel • Looniidud - paepealsetel aladel Inimtekkelised niidud • Puisniidud – • pooleldi mets, • pooleldi niit ! ! • Kultuurniidud – • olemuselt sarnased • põllule Taimed niidul • Niidutaimed on: ! • Valgusnõudlikud ! • Vajavad viljakat mulda ! • Mitmeaastased taimed Viited • http://arhiiv
Sindi. Pärnu asub Eesti pealinnast umbes 130kilomeetri kaugusel ning Pärnu ongi Eesti maakonnakeskuseks. Pärnu asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, mis saab alguse Roosna- Allikust. Pärnu asub parasvöötmelises kliimas. Aasta keskmine temperatuur on 4.4-6.6 kraadi. Pärnu kliima on pehmem kui sisemaal mida mõjutab rannikuäär. Pärnu jääb Lääne-Eesti suure madaliku piirkonda. Pärnu madaliku maapinna kõrgus ületab harva paarikümmet meetrit. Rannaniidud ja luited on iseloomulikud Pärnu asukoha pinnavormid. Pärnut läbib Via Baltica mis Euroopa tähtsusega maantee. Pärnus on tähtsal kohal ka Pärnu sadam, kus toimub kauba transport laevadega.
Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Saare vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht. 6. Metsad ja sood Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis - umbes 70% saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Kuigi viimase aastakümne metsaraie on kasvava metsa pindala oluliselt vähendanud. Saare keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskkonnaatlase andmeil aastast 2000 on
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu
● Toetada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi ● Korraldada loodusharidust Foto autor: K.Paomees http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/kultuuriparand/ Taimestik ● Rannikul soolalembelised taimeliigid (soolarohi, meripuju) ● Männikud, nõmme- ja palumetsad, loometsad, tamme- ja haavasalud ● Soodes palju käpalisi (harilik käoraamat, soo- neiuvaip) Loomastik ● Mitmekesine põhjaelustik meres (kirpvähid, karbid) ● Rannaniidud olulised pesitsevatele ja läbirändavatele lindudele ● Puisniitudel palju rohttaimedest toituvaid putukaid ● Jäänukjärved lindudele tähtsad pesitsus- ja toitealad ● Madalsoodes palju putukaid ning ämblikulaadseid Foto autor: M.. Kose http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/elupaigad/rannikumeri-3/ Foto autor: M.. Sepp http://www.keskkonnaamet
1863-64 valmisid uued kivimuulid, mille kivid veeti kohale Häädemeeste ja Kihnu randadest. Mõlema muuli pikkuseks kujunes pisut üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Muulil on romantiline oreool armastajate jalutamispaigana, samas enne muulile minemist kontrolli veetaset! Aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla, kuid madala veeseisuga on näha isegi varasema puitmuuli postide otsad. PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA Linnurohked rannaniidud ja roostikud ääristavad Pärnu liivast mereranda peaaegu kogu linna ulatuses. Nende ohustatud ja haruldaste taimeliikide ja koosluste ning rannaniitude, rannikulõugaste ja liikuvate rannikuluidete kui väärtuslike elupaikade kaitsmiseks on loodud Pärnu rannaniidu looduskaitseala (al 1958). Kaitseala rannaniitudest on enim niiduilmelised Vana-Pärnu ja Raeküla linnaosas paiknevad rannaniidud. Kuivemal Vana-Pärnu niidul on hooldamine ja niitmine
soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademeid vähem kui mandril Vetevõrk ehk siseveed Muld- ja taimkate Aluskivi-paekivi Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud Tundlik reostuse suhtes Enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad Rannaniidud enamasti kitsa ribana saartel, v.a Saarnaki, kus ulatuslik tuderloa niit Lookadastik-Saarnakil, Hanikatsil, Kõrgelaiul, Kõverlaiul ja Öaksel Tavalisemad metsad: kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik Hanikatsil ka laialehelist salumetsa Taimestik harukordselt liigirikas Laidudelt leitud ühtekokku üle 600 liigi kõrgemaid taimi Hanikatsi 444 taimeliiki Hulgaliselt kaitstavaid taimeliike -punane tolmpea
*Puistu muutumine: kask, mänd, haab, saar, jalakas,... *Veetaimed: vesikupud, vesiroosid,... *sood (turbasamblad, hundinuiad,...) ja lammid (lepp, künnapuu,...) *lubjalembesed taimed: leesikas, lõikeheinad,... *metsamarjad: pohl, mustikas,... *samblikud 3) Keskholotseeni taimkate (8000- 2500a. tagasi) (kliima niiskem ja soojem ) *rabade kujunemine *puistu muutumine: lepp, kuusk, mänd, tamm, jalakas, pöök, vaher, pärn, *niitude kujunemine (looalad, rannaniidud, liivikud, metsade asemele) 4) Hilisholotseeni periood (algas 2500 a. tagasi) ( kliima jahedam ja niiskem) *rabade laienemine ja rabamännikud, sookased *puistu muutumine: kuuskikud, lepikud, männikud, kaasikud, haavikud *põõsastike ja võsastike kujunemine *niitude laienemine ( soo- ja lammi-, loo-, rannaniidud ja liivikud) 5) Inimtegevuse mõju (~10 000 aastat) *korilus (kalapüük ja jahindus) *veeäärsete alade asustamine
Sissejuhatus Lääne-Eesti on mitmekesiste loodus-ja kultuuriväärtuste piirkond mere ääres. Skandinaavia rahvad on siia jätnud oma jälje.Lääne-Eesti madalik on mitu tuhat aastat noorem kui Kõrg-Eesti. Maakoor kerkib sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra. Maakerge on suurim Eesti looderannikul, ulatudes kuni 3 mm-ni aastas - nii saavad lahtedest ajapikku rannikujärved, järvedest madalsood, mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared. Lääne- Eesti on oma olemuselt muutlik. ´ 3 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalikku kutsutakse ka Mereäärne maa Terra Maritima mis oli Henriku Liivimaa kroonika andmeil Muinas-Eesti maakond (Estonica, 2009). See, Eesti maastikurajoonidest kõige suurem ning mitmekeseisemate loodusoludega piirkond, hõlmab 13,3 % Eesti territooriumist (Joonis 1)
rebastele ja haigetele metssokkudele, samuti anda välja oma äranägemise järgi igal aastal kohalikkude nõuete rahuldamiseks surnud, tuulemurtud ja vigastatud kuuski ning kasvavast metsast valiku teel kuni 25 tm kuuse tarbepuid, tingimusel, et metsamaterjalide et metsamaterjalide äravedu metsast toimuks võimalikult taliteega VABARIIGI VALITSUSE OTSUS 3. DETSEMBRIST 1937 Kasselaiul ja Linnusitamaal on väärtuslikud looalad ja rannaniidud, kus pesitseb palju linnuliike: kivirullija, niidurüdi ja naaskelnokk Läbirändel peatuvad väikesaartel või nende lähiümbruse merel väikekosklad, räusktiirud, väikeluiged ja tõmmukajakad Naaskelnokad KASSELAID JA LINNUSITAMAA TÄNAN KUULAMAST!
PIRET SEEDRE MIS ON NIIT? Niit on rohumaa. Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed
Rabakonn Rabakonn on üsna väike, umbes 5-7 cm pikkune konn, kes kuulub pruunkonnade hulka ning on värvuselt pruun või hallikas ja tumedate laikudega, mis muudab ta oma keskkonnas raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud üle Eesti ja ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ning soode äärealad. Rabakonn püüab toitu peamiselt õhtuti. Rabakonn sööb peamiselt mardikaid kuid ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal lehtede ja heinaga täidetud aukudes, haohunnikute all, näriliste urgudes jne. Talvituma siirduvad nad juba septembris. Nooremad
Praeguseks on kaitsekorralduskavad olemas Matsalu ja AlamPedja looduskaitsealadel ning Soomaa rahvuspargil.Kuna Eestis on Ramsari konventsiooni nõuetele vastavaid väärtuslikke märgalasid tunduvalt rohkem kui seni kaitse alla võetud, siis ootavad oma järge rahvusvahelise tähtsusega märgaladena veel 14 ala, teiste hulgas Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik ja Häädemeeste rannaniidud. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: Matsalu rahvuspark, AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, PuhtuLaelatuNehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala
Rannaniitude Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit, mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades roostunud ja võsastunud. "Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka, mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad. lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade
eripära kannavad kaunid metsamütsiga mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja soolapid nende vahel. Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu Rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga mõnusad elupaigad merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele. Soomaa Rahvuspark Sooma rahvuspark on Vahe- Eesti esindusala, mida
pilliroog 5-10 aasta jooksul levida kogu rannaniidule. Ajapikku niit võsastub ja metsastub. Kliimakskooslus Rannaniidu kuivem osa kulustub või võsastub kadaka, lepa või näiteks pajuga. Ajapikku metsastub. Keskkonnaseire 2011 Kasutatud materjalid http:// www.pky.ee/siselinkide_materjalid/Rannanii tude_hoolduskava_2011.pdf http:// rannarohumaad.weebly.com/selgrootud-loo mad.html http://www.roheline.ee/books/kkj296.html# Rannaniidud - paljudele taime- ja loomaliikidele soodus maastikutüüp http:// www.matsalu.ee/teejuht/maastikud/rannanii t Tänan kuulamast!
7. Elupaiganõudlus eri liikidel, mis peab olema? KÄRNKONNAD Harilik kärnkonn maismaa, võimeline sigima kaladega veekogus, kuna kullesed on kergelt mürgised. Septembri lõpp-aprill pinnasesse kaevunud. Kõre e juttselg-kärnkonn olulised elupaigatingimused: päikesele avatus, madal või vähene taimestik; madalad, kiiresti soojenevad ajutised veekogud; liivane pinnas v sobivate varjepaikade olemasolu (elupaigad liivakarjäärides, rannikuluidetel, hooldamata rannaniidud, mahajäetud kalakasvatustiigid, kultuurrohumaad). Kõre vajab avaraid päikesepaistelisi alasid luited ja liivakud või karjatatavaid ranna- ja looniitusid. Rohe-kärnkonn päikesele avatud liivaste ja madala taimestikuga alade liik. Viibib vees vaid kudemisperioodil. Mudakonn vajab nii maismaa- kui ka vee-elupaika. Vee elupaik: kaladeta selge veega seisuveekogud, madala veetaimestikuga, laugete kallastega(madal kiiresti soojenev vesi), päikesepaistel
soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakas ja kibuvits. Eestis kohtab neid saartel ja laidudel ja mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Kasvavad pilliroog, merihumur, punane aruhein, pajuvaak ja harilik hiirehernes. Soostunud niidud: Esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel. Mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal on põhjavee tase alaneb tublisti. Nad on levinud üle kogu eesti, eriti aga Lääne- Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud
Seda liigitatakse vastavalt mullastikule ja niiskusreziimile erinevatesse tüüpidesse. Suhteliselt liigirikkad on endiste salumetsade asemele kujunenud aruniidud. Traditsioonilise põllumajanduse taandumisega on haruldasteks jäänud looniidud. Huumusrikastel lammimuldadel levivad luhaniidud, rannaniidud ning puisniidud -- hõredad poollooduslikud puistud, mida regulaarselt niidetakse ja karjatatakse. 13 July 22, 2012 Footer text here 14 July 22, 2012 Footer text here Kasutatud kirjandus http://stage.estonica.ee/et/Loodus/Taimestik_ja_loomastik/Metsakooslused/ http://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg http://www.looduskalender
vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga. o Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm, seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik – liivase pinnasega tasased, päikeselised, niisked maastikud, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid,
(Ruhnu Vallavalitsus 2013) Ruhnu hoiualale annavad väärtuse: Saarelisus. Rootsi kultuuri pärand. Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla. Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu. Maarja-Magdaleena kirik- vanim säilinud puitehitis Eestis. Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala. Laulvate liivadega rannad (Limo). Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. (Saare maakonna teemaplaneering 2007) 4. Eluta loodus ja elus loodus Lääne- Eesti saared, mille hulka kuulub ka Ruhnu hoiuala moodustavad UNESCO egiidi all 1990. aastal asustatud Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab kogu Ruhnut teda ümbritsevate laidude ja rannikumerega
Suuremõisa jõgi. Maastikukaitseala piirkond muutub soisemaks kui liikuda Hiiumaa keskosa suunas. Järvi ei ole, kuid selles piirkonnas esineb arteesia vett. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Muld- ja taimkate Mulla aluskiviks on paekivi. Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud. Mullastik on väga õrn ja tundlik reostuse suhtes. Taimkattes on enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad. Rannaniidud esinevad enamasti kitsa ribana, üksnes Saarnakil leidub ulatuslikum tuderloa (Juncus gerardii) niit. Lookadastik moodustab olulise osa Saarnaki, Hanikatsi, Kõrgelaiu, Kõverlaiu ja Öakse taimkattes. Metsadest on tavalisemad kaasik, kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik, Hanikatsil kasvab ka laialehelist salumetsa. Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on
Õngu soo) on Tihu jäänukjärved Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk Leidub rannikujärvesid(võivad veel Muld ja taimkate Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu ja Tahkuna ps leidub leetunud ja leedemuldi ( huumusvaesed-võib paiguti puududa) Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel
* Sekundaarne niit on looduslik või kultuurniit, mida niidetakse ja hooldatakse regulaarselt. 13. Kuidas jagatakse niite niiskus tingimuste alustel? (õp lk 88) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 * Kuivadel muldadel levivad aruniidud. * Niisketes ja märgades kohtades soostunud niidud. * Jõgede üleujutusaladel esineb lammi- ehk luhaniite. * Rannikualadel iseloomulikeks taimekooslusteks on rannaniidud. 15. Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? (õp lk 100-101) Et kaitsata globaalselt ohustatud liike ja elukeskkondi ühtse süsteemi alusel ja effektiivsemalt. 16. Missugustes keskkonna ja looduskaitselistes rahvusvahelistes lepetes osaleb Eesti? (õp lk 101) * Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUNC) * ÜRO haridus- teadus- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO) * Märgalade kaitse (Ramsari kokkulepe) * Kaitseb looma- ja taimeliike (Washingtoni kokkulepe)
Kliima soojenemine tingib vee paisumise soojenedes ja ka jääliustike ja mandrijää sulamist. 20. sajandi jooksul on maailmamere keskmine veetase tõusnud 10-20 cm. Veetaseme tõus suurendab ohtu üleujutustele. Veetaseme tõus võib põhjustada ka tugevaid torme. Rannikualadel põhjustab kõrgenenud veetase erosiooni. Merevee pealetungist maismaale tungib soolane merevesi mageveevarudesse(jõed,järved) ja rikub mageveekogu elustiku. Merevee pealetung hävitab ka rannikualadel elupaigad(rannaniidud). Veetaseme tõusuga muutub veealustel liikidel elutingimused(valgus, soojus). Veereostuse mõju keskkonnale ja inimeste tervisele Veekogude reostuse tulemusena võivad veekogud kinni kasvada, loomastik ja taimestik hävida. Puhta vee varud vähenevad mis suurendab veepuudust. Põhjavee kvaliteet langeb , levivad haigused. Reostus on riigipiire ületav. Vee reostus mõjub inimesele vastavalt reostuse astmele. Võivad tekkida kerged tervisehäired(oksendamine) halvimal juhul võib lõppeda
Soomes on graniitrannik, Lätis on levinud pikad liivarannad. Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast! Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aasate tagusesse aega! Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust! Kasari jõgi toob aasta jooksul tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. RANNIKULÕUKAD on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud! Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand-teeleht, soolarohi jt. Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled! Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostub kaugele; kudemisek vajab ta madalaid veeloike. Veised söövad pilliroogu!
Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks. Kultuurkooslus - tehiskooslus ehk kultuurkooslus on inimese poolt ja enamasti võõrliikide kasutamise abil oluliselt ümber kujundatud biotsönoos. Tehiskooslusteks on näiteks põllud ja enamasti aiad, sageli ka linnade pargid või haljasalad. Tehiskoosluste loomisel tihti teisaldatakse muld või töödeldakse seda mehaaniliselt ja keemiliselt,
inimtekkelised. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood · Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks. pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, 2 karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber
Häädemeeste valla territooriumil. Kaitseala suurus on 11 200 hektarit. Kihnu Madal ja tasane, kuni 8,5 m üle merepinna ulatuv liivase ja kivise pinnaga saar pindala 16,4 km² Asustus: umbes 500 inimest Selle kõrgemat liivast osa katavad männikud (12%) Mere ääres esinevad ulatuslikud rannaniidud Looduslikud veekogud puuduvad, esineb ajutisi rannajärvi. Mullad: leostunud ja leetjad. Saart piiravas meres on üle 50 pisisaare Ruhnu Pindala 11,4 km², Asustus: umbes 60 elanikku Saar on voorelaadse seljandiku veepealne osa. Saare kõrgemat (kuni 29,6 m) idaosa liigestavad luite ja rannavallid, kirdes mere rannikul esineb kuni 4 m kõrgune rannaastang. Saare lääneosas on madal niitudeala. Ruhnu idaosa katavad enamasti männikud Veekogusid ei ole
rändavatele veelindudele peatuspaigana oluliste märgalade) hävitamise peatamiseks ja nende ökoloogilise, teadusliku, majandusliku, kultuurilise ja puhkemajandusliku rõhutamiseks. Ramsari konventsioon määratleb märgaladena soid ja veealasid(nii looduslikke kui kunstlikke, nii mageda kui soolase veega, nii ajutisi kui ka alalisi, nii seisu-kui vooluveelisi), kaasa arvatud kuni 6 m sügavune meri (Primack jt., 2008). Eestis pakuvad peale soode märgaladena huvi rannikumeri, rannaniidud ja-roostikud ning rannikujärved ja siseveekogud (jõed, järved ja veehoidlad) koos luhaniitudega (Kuresoo, 1998). Seisuga 1. september 2007 kuulus konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1675 märgala kogupindalaga 150 miljonit hektarit. 155 riiki, mis on Ramsari konventsioonile alla kirjutanud, on nõustunud kaitsma ja säilitama oma märgalaressursse ning esitama rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja vähemalt ühe ala (Primack, 2008)
reaktsioon? 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Pargi poolloodusliku iseloomu tõttu on parkide kaitse korraldamisel võrreldes maastiku- ja looduskaitsealadega mõned erisused. Park on inimese loodud kooslus, mida kohe pärast rajamist on hakanud mõjutama looduslikud tingimused ning mis sarnaselt poollooduslike koosluste (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud jne) ja avatud maastikega kaob, kui järjepidev hooldus lakkab. Pargiaasade liigiline koosseis on kujunenud pikaajalise niitmise tulemusena ning neid peaks seega käsitlema samamoodi kui poollooduslikke kooslusi. Oma eripärast tulenevalt vajab hoolt ka pargi puistu. Kuna pargid on elavast materjalist, siis vajavad nad pidevat hooldust ning vajadusel ka täiendamist uute puude ja põõsastega. Niipea, kui kaob inimese hool, hakkab park elama oma elu looduse reeglite järgi: võsastub,
lavamaad: valdavalt paesel aluspõhjal asuvad alad. Harju lavamaale on iseloomulikud soostunud piirkonnad ja karstid pinnavormid, mis on tekkinud maa-aluste koobaste sisselangemisel. Maa all aegade jooksul kujunenud koopaid ning maa-aluseid jõgesid, mis siin-seal pinnale välja jõuavad või siis jälle ära kaovad. Viru lavamaale on Põhja-Eesti rannikumadalik: Ontika Põhja-Eesti pankrannik Kuimetsa Uhaku I.2 Lääne-Eesti: iseloomulikud rannaniidud ja roostikud, samuti viirsavitasandikud. Suuremat osa Lääne-Eestist hõlmab Lääne-Eesti madalik kunagine tasane merepõhi, mida nüüdseks katavad metsad ja sood ning puisniidud ja rannakarjamaad. Rannajoon on pikk ja sakiline, Matsalu lahe roostik ning muudki kaitsealad. Pärnust lõuna poole Liivi lahe rannikumadalik kuni Lätis Riiani välja. Sellele iseloomulikemateks loodusvormideks on liivaluited ja nende taha jäävad madalamad soostunud alad.
tema püstise (vertikaalse) pupilliga silm. Kõikidel teistel eesti konnadel on pupill horisontaalne. Ladina keelne nimetus Rana arvalis Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaksRabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Ladina keelne nimetus Rana esculenta KAHEPAIKSED Rohe-kärnkonn Rohekärnkonn on meie ilusaimaid konni, kelle helehallil või oliivjal seljal on erineva
annaabi.ee 
