Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad
Autori fotod Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid. • Ühes grammis on üle üheteistkümne tuhande seemne. • Kinnitub risoomiga. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel naerukajakas ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1.Kühmnokk-luik 2.Roo-loorkull 3.Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik?
3000 hektarit, olles seega ühed suurimad omataolised Euroopas. Karjatamine on üks lihtsam ja loomulikum viis rannikualade lagedana hoidmiseks. Karjatatavad madalmurused rannaniidud on kevadeti olulised hanede ja valgepõsk-laglede toitumis- ja puhkealad, rannikulindudele pakuvad aga sobivaid pesitsuspaiku. Ranniku- ja rannaniitude vaatlemiseks sobivad Keemu, Haeska ja Jugassaare torn. Roostik Roostik levib ligi 3000 hektaril Matsalu lahe madalas idaosas ja rannikul. Roostik oma vabavee- alade ja roostikuvaheliste jõekanalitega on peatuspaigaks hanedele ja luikedele ning kümnetele tuhandetele partidele, vartidele ja laukudele, samuti pesitsusalaks vee- ja roostikulindudele. Roostikule saab lähemalt pilgu heita Penijõe vaatetornist. 7 RÕNGASTUSKESKUS Eesti linnurõngad kannavad signatuuri ESTONIA MATSALU. Nii asub ka rõngastuskeskus siin ja koordineerib lindude ja nahkhiirte märgistamist kogu Eestis
SOO on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soo vasteks vene keeles - boloto, saksa keeles - das Moor uuemas inglise teaduskeeles - mire prantsuse keeles - marais soome keeles - suo. Inglise keeles eristatakse 5 soo-tähendusega sõna: marsh vesine roostik või tarnasoo fen lage madal- või siirdesoo swamp madal- või siirdesoomets bog raba moor nõmmraba või koguni nõmm
Läänemere areng ja rannatüübid Rannik ja rand · Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. · Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda. Rannik Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad Järsakrand Lauskrand Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja klib...
· Kaitstakse rannikumaastikuala, merd, linde, taimi ja hüljeste lesilaid. · Kiviaiad, pukktuulikud ja tuletornid. · Hüljeste lesila ning ebapärlikarbi elupaik. Matsalu rahvuspark · Asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. · On noorim rahvuspark, loodi 2004. aastal. · Kaitstakse pesitsus-, toiutumis-, sulgimispaiku, saari, luhaniite ja roostikke. · Pindala on 48 610 hektarit. · Kasari jõe lehtersuue, lääneosa delta ja idaosa roostik. Lahemaa rahvuspark · Asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu, Lääne- Virumaal Kadrina ja Vihula valla maadel. · Loodi aastal 1972. · Metsa, soo, ranna ja pärandkultuuri kaitseks. · Pindala on 72 510 hektarit · Elatud üle 4000 aasta. · Valitsevad okasmetsad, kuid ehteks on pangametsad. Soomaa ja Karula rahvuspark ·Soomaa rahvuspark- esineb nn viies aastaaeg. ·Karula rahvuspark- kõige lähedal olevam rahvuspark valgalastele. Vilsandi ja Matsalu
Tuuleenergia Regina Roostik Kärolin Tammoja 11.b Tuuleenergia On tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks nt tuuleveskid e tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid e elektrituulikud Ajalugu Kuidas elektrituulik töötab? Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu energiat ja muudavad selle elektrienergiaks Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, käigukast, kiirelt pöörlev võll ja generaator Kuidas elektrituulik töötab? Pöörlevad labad panevad aeglaselt pöörleva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis Aeglaselt pöörlev võll on kiirelt pöörleva võlliga hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt pöörleva võlli pöörlemiskiiruse 10001800 pöördeni minutis Kiirelt p...
Linnuhuvilistele on Matsalu rahvuspark tõeline paradiis. Katkematu rivina ülelendavad sookured panevad silmad särama, rääkimata helist, mida tohutud haneparved õhkutõusmisel tekitavad. Rahvuspargist voolab läbi Kasari jõgi, mis annab Matsalule tema elu ja hingamise. Kasari on pikkuselt ja veerohkuselt eesti neljas jõgi, mille luht ja alamjooks jäävad rahvuspargi piiridesse. Matsalu lahe idaosas ja Kasari delta lääneosas laiub roostik, mis on oma 3000. hektariga suurim omataoline Läänemere ääres. Matsalu linnuriigi avastamise algusaegadel pakkusid just siinsed silmapiirini ulatuvad rooväljad uurijatele kõige suuremat huvi. Matsalu rahvuspargis ja selle ümbruses on matkarajad, vaatetornid ja puhkekohad, mis pakuvad põnevat uudistamist igal aastaajal. Kõige rohkem linde on Matsalus kevad- ning sügisrände ajal märtsist maini ja septembris-oktoobris. Et linnud saaksid segamatult puhata ja edasilennuks jõudu
SÄÄSED > ALPI RISLA > KOTKAS VIHMAUSS > MUTT > HIIREVIU Karjatamine või niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele. Avarad rannaniidud arenevad tasastel ja madalatel randadel. Järskudel, tuultele ja lainetele avatud randadel on rannaniidud kitsad soolakud, st. sooldunud muldadega ja taimede poolest vaesed lõigud Soolakutel kasvavad soolataluvad taimed, näiteks soolarohi, rand-sõlmhein, rand- soodahein ja nadahein. Lääne-Eesti mandriosa ja saared on seevastu rannaniitude poolest väga rikkad.
taastuvenergia on päike · Hüdroenergia on hakanud aga vähenema, kuna jõgedesse rajatud elektrijaamad on takistuseks kaladele ja teistele vees elutsevatele organismidele Kasutamine Eestis · Taastuvenergia toodang moodustas 2011. aastal Eesti elektritarbimisest 12,9% · Tuule, vee ja biomassi osatähtsus taastuvenergias aastal 2011 oli biomass 75,4% , vesi 1,5% ja tuul 23,1% · Biomassi varud Eestis on suured - mets, võsa, roostik, põllumajandusjäätmed · Hüdroenergia kasutamise maht Eestis on piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest on kasutatav kolmandik. · Eestis asuvad taastuvenergia jaamad: Ruhnu tuulepark, Aulepa tuulepark, Virtsu tuulepark, Narva tuulepark, Narva elektrijaamad(kasutavad biokütust), Linnamäe hüdroelektrijaam, Keila-Joa hüdroelektrijaam
Kurvitsalised tunnevad end hästi rannakarjamaadel.Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Pesitsusajal toituvad kurvitsalised putukatest, ämblikest, tigudest, vihmaussidest ja hulkharjasussidest. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele.Paljud kurvitsalised teevad oma pesa rannalähedasele lagedale karjamaale nii, et neil on vaba juurdepääs alla rannale ja veepiirile. Risk, et pesa rebase või vareste poolt rüüstatud saab on põhjuseks, miks need linnud ei pesitse suurte puude ja põõsastike lähedal ega kõrge taimestikuga aladel. Vahemaa puude ja põõsasteni on reeglina vähemalt 100-200 m.Liikideks, mis eluliselt sõltuvad traditsioonilise
liivavallide.Nimega järvi on umbes 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht. Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais, Tammelais, Mailaht ja Allikalaht. Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena. Ühendused merega vajavad hooldamist, sest kuival ajal kahaneb nende veepid oluliselt, kalad ei pääse tagasi merre ja vohama hakkab roostik. Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbrusesasuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv(pindala kahanenud u 50 ha-ni)Tihu Keskmine järv(2,7 ha) ja Tihu Kolmas järv(4,6ha; Mäemetsa 1977).need on madalad kaitsealusega järved, millel on suurtähtsus veelinnustiku tõttu (Mäemetsa 1977). Umbes samasugune järvestik on olnud tahkuna poolsaare põhja-siseosas. Suurem osa neist on muutunud soodeks
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasva...
Pinnamood Õgvenev kulutus-kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt muutnud oma asukohta Tsükliline randade areng. Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega. Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd luitestunud vallid kõrguvad 814 m ü.m.p
Talv eesti maalikunstis. ,,Jõulu- ja nääriaeg pere on koos, ehted ja pidulaud, käbid ja kuuseokkad, küünlad ja kingipaberi krabin. Pildid. Mitte ainult fotod albumist või pühadekaardid, vaid ka mälestuskillud." Need võõrad mõtted-mõtisklused tundusid nii armsad ja sobivad, et ei raatsinud paberile panemata jätta. Talvine maastik seostub meie inimeste teadvuses lahutamatult ikka jõuluajaga. On ju rõhuv halli talvepäeva hämarus, hing ihkab valgust ja veidi sära. Värvilisi aastaaegu on kindlasti rohkem maalitud, aga paljude kunstnike loomingus on just talvel oluline koht eks see ole ka väike väljakutse, valget on raske maalida. Ja jõulud on valged ja värvilised. Novembris avas Tartu kunstimuuseum talveteemaliste maalide näituse ,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis.....
pinnale välja jõuavad või siis jälle ära kaovad. Viru lavamaale on Põhja-Eesti rannikumadalik: Ontika Põhja-Eesti pankrannik Kuimetsa Uhaku I.2 Lääne-Eesti: iseloomulikud rannaniidud ja roostikud, samuti viirsavitasandikud. Suuremat osa Lääne-Eestist hõlmab Lääne-Eesti madalik kunagine tasane merepõhi, mida nüüdseks katavad metsad ja sood ning puisniidud ja rannakarjamaad. Rannajoon on pikk ja sakiline, Matsalu lahe roostik ning muudki kaitsealad. Pärnust lõuna poole Liivi lahe rannikumadalik kuni Lätis Riiani välja. Sellele iseloomulikemateks loodusvormideks on liivaluited ja nende taha jäävad madalamad soostunud alad. Lääne-Eesti maastikuvaldkonda kuuluvad ka Eesti suuremad saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi. Saarte pinnamood on tasane, rannajooned küllaltki liigendatud ja mitmekesised. Saartel leidub nii liivast randa kui ka soostunud roostikke ja siseveekogusid.
Püsivat hoovuste süsteemi järves ei ole. Järv on jäätunud keskmiselt 135 päeva aastas, novembri lõpust aprilli lõpuni. Vee kvaliteet Võrtsjärv on rohkelt toitaineid sisaldav järv. Järve reostavad väetisained (lämmastik ja fosfor) pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Seetõttu on viimastel aastatel järvekallastel roostik kiirelt laienenud ja elustiku liigilisuse mitmekesisus vähenenud. Võrtsjärve vee soolsus 0. Vesi on sogane, kollakasroheline või rohekaskollane, läbipaistvusega 1 m ringis. Vetikate seas on valdavad sinivetikad. Sogasust suurendab ka lainetuse poolt põhjast ülestõstetud 4 muda. Elustik- taimed, loomad Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik ka rändlindudele.
Valitsevateks sürjametsadeks on kuusikud, kuid ka männikud. Alusmets on tihe ja neis kasvab nii kadakat, sarapuud kui ka kuslapuud. Rohurinne on võrdlemisi liigirikas. Näiteks Hoitbergi korallrifi ümbruses kasvab lubikas, kilpjalg, tumepunane neiuvaip, kuningakübar, harilik kuutõverohi jat. Veel on Vormsis esindatud palu- ja laanemetsad, kuid neid on vähemal määral. Saared lõunaranna lähedal on enamasti madalad ja väikesed. Neil on levinud rannaniidud või roostik. Suurem on Paislaid, mille taimestik on mitmekesisem. Seal leidub ka kadastikke üksikute suuremate puudega. Tjuka põhjarannikul on madalate puude ning põõsastega kaetud seljak. Enamikku saartest kasutatakse võou on kasutatud varem heina- ja karjamaadena. 5 Loomastik Üldiselt ei erine saare loomastik Lääne-Eesti muude alade loomastikust. Madal ja kitsas Voosi kurk, mis enamasti talviti kinni külmub, ei ole eriliseks takistuseks loomade
näiteks ~10 t/ha aastas. Pilliroog on kasvatatav ka kunstlikel märgaladel, kus nende produktsioon on kuni kahekordne, võrreldes looduslike märgaladega. Suurim roolaam Eestis paikneb Lääne maakonnas Matsalu lahe idaosas, Kasari jõe suudmealal olles 3000 ha pindalaga. Läänemaal on roostike ka Haapsalu lahe idaosas, Sutlepa meres, Kasse- ja Heinlahes. Suuremad roostikud paiknevad veel Saaremaa lõuna- ja kagurannikul ning Saaremaa ja Muhumaa vahelistel rannikutel. Võrtsjärvele on roostik iseloomulik kogu rannajoone ulatuses, laialdasem on see jõgede suudmealadel, tuulte eest kaitstud läänerand on tugevamini roostunud. Sisemaa suurimad roostikud paiknevad Peipsi ja Lämmijärve kaldavööndis ning Alam- Pedja looduskaitsealal. 3. Rooplaat Pillirooplaat ehk roliit on soojust ja heli isoleeriv jäik ehitusplaat, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga
Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuiven...
(Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Kogu rahvuspargi ala on väga madal. Kõrgemad on vaid paekivist kõvikud ( Lisa 4 pilt 8), Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalu laht ja sellesse suubuv hargnev Kasari jõgi 8 moodustavad Eestis ainulaadse lehtersuudme. Rahvuspargi kõige silmatorkavamad elupaigad on aga delta lääneosas ja Matsalu lahe idaosas kujunenud Eesti suurim roostik. Metsades kasvavad peamiselt lehtpuud. Matsalu märgala on taimestikuliselt väga rikas, teada on 772 liiki soontaimi. Eriti palju taimi leidub niitudel, näiteks Allika puisniidul ühel ruutmeetril on loendatud 62 taimeliiki. Rahvuspargi olulisemaks loodusväärtuseks on linnustik. Kokku on registreeritud 275 linnuliiki, pidevaid pesitsejaid on nende hulgas 162. Kevadel lendab üle delta ja lahe tohutute veeväljade enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, kes peatuvad seal mõningaks ajaks
Joonis 2. Raadiumi kiirgus jaguneb elektriväljas alfa-, beeta- ja gammakiirteks [4]. 13 100% 90% 80% ajutine järvik põllumaa 70% õue-aiamaa 60% roostik hõreda taimkattega ala 50% rohumaa 40% rohumaa põõsastega põõsastik 30% raiesmik 20% metsamaa 10% 0%
laigutise väetamisega (snnik, uriin). Need mjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinrkadele taimedele vimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja krkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Krgvesi kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis vimaldab jätkuvat soolase vee mju. Tallamine teeb ülemised mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud. Seetttu on rannakarjamaadel mulla soolasisaldus kõrgem kui sama piirkonna mittekarajatatavatel
väetamisega (sõnnik, uriin). Need mõjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinõrkadele taimedele võimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja kõrkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Kõrgvesi 8 kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis võimaldab jätkuvat soolase vee mõju. Tallamine teeb ülemised mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud
referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
Nimega järvi on U.Pilli andmeil ligikaudu 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht (110 ha). Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais (20-35 ha), Tammelais (5-20 ha), Mailaht (17 ha) ja Allikalaht (16 ha). Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena. Ühendused merega vajavad hooldamist, sest kuival ajal kahaneb nende veepind oluliselt, kalad ei pääse tagasi merre ja vohama hakkab ka roostik. Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbruses asuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv (pindala kahanenud u 50 ha- ni), Tihu Keskmine järv (2,7 ha) ja Tihu Kolmas järv (4,6 ha). Need on madalad kaitsealused järved, millel on suur tähtsus veelinnustiku tõttu. Umbes samasugune järvestik on olnud Tahkuna poolsaare põhja-siseosas. Suurem osa neist on muutunud soodeks. Vett on veel sealses Suurjärves ja sedagi peamiselt kevaditi
liike leitud kuni 68. Mosaiikselt vahelduvad Laelatul kuivad ja niisked kohad, mistõttu lähestikku kasvavad ka soo- ja arutaimed. Laelatu on tuntud oma käpaliste(orhideede) rohkuse poolest (Kuresoo, 1998). Puhtu oli selle sajandi alguses laid, mis on nüüd poolsaareks tõusnud. Seal kasvab laialeheline mets, leidub üksikuid niidulappe ning on ornitoloogiajaam koos linnutorniga (Kuresoo, 1998). Nehatu soos on mitu kinnikasvavat jäänukjärve, mida ümbritseb roostik ja madalsoo. Ohtralt kasvab seal vaid lääneranniku soodele omast mõõkrohtu. Lubjarikka aluskorra tõttu laguneb turvas seal hästi ja soo kasv on aeglane. Nehatu soos peatuvad sügisrändel tuhanded sookured ja haned (Kuresoo, 1998). Alam-Pedja looduskaitseala Alam- Pedja looduskaitseala moodustati 1994. aastal Tartu-, Jõgeva- ja Mulgimaa piirile (Kuresoo, 1998). Ramsari alaks sai 17. juunil, 1997. aastal. Kaitseala pindala on 26 000 ha (Aasma jt., 2008)
Astmevahelduslike ik-lõpuliste sõnade käänamine Nimetav õnnelik õnnelikud Omastav õnneliku õnnelikkude ehk õnnelike Osastav õnnelikku õnnelikke Sisseütlev õnnelikusse ehk õnnelikku õnnelikkudesse ehk õnnelikesse maastik, kunstnik, kirjanik, ohtlik, petlik, sõbralik, ämblik, näitlik, lõplik, künklik, kergejõustik, tulevik, salalik, vistrik, roostik, Astmevahelduseta ik-lõpuliste sõnade käänamine Nimetav õpik õpikud Omastav õpiku õpikute Osastav õpikut õpikuid Sisseütlev õpikusse õpikutesse ehk õpikuisse Saadik, vihik, kaasik, kuusik, taldrik, keemik, füüsik, NB! Ära aja segi ik-vorme (omadussõna, küsimus missugune?) astmevahetuseta likkus-vormidega
· Kopratammid · Inimtegevus teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine. Järveline teke · Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses. Taimkatte vööndid: 1. Mändvetikate kooslus 2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk) 3. Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid.
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid). Püsiva inimmõju tingimustes on pärandkooslus stabiilne ökosüsteem. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. · Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku
Johannes Gabriel Granö nimetas niiviisi Kuusalu ja Tooni annavad palu- ja nõmmemännikud ning liiki linde! Neist 162 liiki ka pesitsevad Kunda vahele jäävat looklahelist lavalauskmaad. laanekuusikud. Siinsed rabad peidavad maalilisi siin. Osa rahvuspargist on kunagiste merelahtede alt laugastikke. vabanenud maa, paekaldast lõunapoole jäävad alad Matsalu roostik on Eesti suurim laiub Lahemaa pangapealne on üks vanimaid paikse 3000 hektaril. Kui meil, inimestel, aga geograafilises tähenduses Põhja-Eesti lavamaa ja asustusega alasid Eestis. Siinsetel loopealsetel on on selles pilliroost, hundinuiadest ja Kõrvemaa. Lahemaa on ühtlasi rändkivirikkaim paik
· Nõrgkivi moodustumine mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht. · Metsapõlengud · Kopratammid · Inimtegevus teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine. Järveline teke · Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses. Taimkatte vööndid: 1. Mändvetikate kooslus 2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk) 3. Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast
liikumisteede loomine nt ökodukt on ebaotstarbekas. Viiendikku järvest kattev taimestik on liigivaene. Kõige rohkem leidub kaldaveetaimestikku. Järves on palju fütoplanktonit, millesse kuulub ka kogu maailmas haruldane ränivetikas Synedra berolinensis. Põhjaloomastikku on vähe. 11 Suure antropogeense surve all on ala, mis Harku jääb järve ja Paldiski maantee vahele. Seal levib peamiselt roostik, niisked niidud ja pajupõõsastik. Surve Harku järve läänekalda niitudele ja põõsastikele on väiksem, kuid seal on ohuks arendustegevus (elamuehitus) Harku vallas. Kolmanda piirkonnana saab eristada segametsa ala Vana-Rannamõisa maantee ja Pikaliiva elamurajooni vahel. 3.6 Loomastik Harku järv on ka hea kalapüügikoht.Üsna hea kalajärv, kus domineerib latikas ja leidub särge, ahvenat, haugi, linaskit, kiiska, mudamaimu, angerjat jt. kalu.
karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid). Püsiva inimmõju tingimustes on pärandkooslus stabiilne ökosüsteem. Kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku koosluse liigiline
· i-mitmus on üldkasutatav (alevikesse, habemikele, nimestikeks, seaduslikega) Alltüüp OHTLIK · ohtliku, ohtlikku, ohtlikusse eohtlikku, ohtlike e ohtlikkude, ohtlikke, ohtlikesse e ohtlukkudesse · gen 3-silbilised AV ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (aednik, astmik, atavistlik, ekslik, formalistlik, hapnik, jänrdik, kõrtsmik, lipnik, mõistlik, nõudlik, pelglik, politseinik, roostik, säästlik, taldmik, usklik, virtuooslik, üürnik. VORMISTIKUST: · ains part tugevas astmes ja lõputa (arstlikku, kunstlikku, luistikku, nõunikku) · illat nõrgaastmeline sse või lõputa (arglikusse e arglikku, jändrikusse e jändrikku) · mitm gen nõgas astmes i-mitmuslik või de-mitmuslik tugevas astmes (ekslike e ekslikkude) · mitm part lõputa (leplikke, veidrikke)
Nendest ei hakka edasi arenema suured, maastikuliselt kompaktsed sood (inimtegevusega maailmas). Suured madalsood on tekkinud järvede kinnikasvamisel või savisele maakerkealale (laguunipõhja). Imetajad kasutavad madalsoid eelkõige pelgupaigana ja toitumisel. Linnustik on suhteliselt liigirikas pesitsevad ligi sadakond, toitub ja peatub läbirändel veel umbes 60 liiki. Linnustik oleneb sootaimestiku tüübist roostik, põõsassoo, puissoo, madalmurus rohusoo, kas esineb veega ümbritsetud alasid jne. Eriti ohtralt leidub ämblikke: madalsoodes 156 liiki, siirdesoodes 170 liiki, mõlemis võivad esineda 75 liiki (Vilbaste; A.). Üle 1500 liigi putukaid eriti ohtralt mardikalised, samuti kahetiivalised ja tirdid. Tegelikult valdavad taim- ja kõdutoidulised liigid, aga inimene märkab loomulikult röövtoiduliste küllust parmud, sääsed, kiilid, ämblikud. SIIRDESOOD
lähedal asuv Salmi rannaniit. Salmi rannaniidu pindala on ligi 350 hektarit. Nii suur terviklik rannaniit on mitte ainult eesti avaraim, vaid erakordne terves Euroopas! Salmi rannakarjamaal pesitsevad meelsasti lagled, haned ja paljud väiksemad linnud. Rannalage on lindudele meeldiv ka oma turvalisuse tõttu, vaenlasel on raske siin võimatu linnuparvele märkamatult ligi hiilida. Pesitsusvõimalusi pakub Läänemere suurim roostik üle 3000 hektari. Suurem roostikuala on liialt ebamugav teistele olenditele, kaasa arvatud kiskjatele, seepärast on see suurepärane pelgupaik paljudele linnuliikidele. Matsalu kilomeetrite-laiused pillirooväljad on täiuslikuks turvapaigaks tohutule lindude hulgale. Siin peitseb tuttpütte, lauke, taite, hüüpe ja hulk muid põnevaid linnuliike. Suvisel ajal meeldib rannaniitudel pesitseda kiivitajal ja punajalg-tildril. Sinna rajavad pesa mitmed kurvitsalised
Viimase paarikümne aastaga on enamik kõre kudemis- ja elupaiku – endisi lagedaid rannaniidu- ja rannakarjamaa-alasid – roostunud ning võsastunud. Põhjuseks eelkõige see, et seal enam ei karjatata loomi ega niideta heina. Samuti on rannaniitudel muutunud veerežiim. Elupaikade hävides on ka kõre suurelt osalt oma endiselt levikualalt kadunud. Meretuulte põhjustatud soolase vee üleujutamistega, sellega et rannaniidud on märjad alad. Sobilikum lindudele. Roostik probleemiks lindudel – kurvitsalised. 5. Antropogeense tekkega – inimtekkelised – kooslused. - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed niidud on inimtegevuse tulemus. Eestis pole inimene märgatavalt vahele seganud vaid paljude rabade arengule, muud ürgkooslused on äärmiselt haruldased.
setitavad põhja, sidudes samal ajal ka veest fosfori. Veejuhtmete renatureerimine: kaitstakse veekogusid inimtegevuse eest, püüdes neile anda tagasi loodusliku kuju koos mitmekesise loomastiku ja taimestikuga. * sängi kõveraks kaevamine * märgala moodustamine * taimestikuga mitmekesistamine Maastikulised meetmed: * veekaitsevööndid * kaitseribad koosnevad mitmest vööndist: allpool tavalist veepiiri kasvavad veetaimed, sellest ülalpool on kõrkjad ja roostik ning edasi juba maismaataimestiku vööndid (lepp). 26. Milline on veejuhtmetel settebasseinide ja märgalade toime ja vajadus? Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt suurenenud voolu ristlõike ja sellest tulenevalt väikse voolukiiruse tõttu vette sattunud heljum, sellega seotud taimetoitained ning orgaaniline aine settivad põhja. Settebasseini mõõtmed on määratud tingimusest, et vooluhulk läbiks basseini minimaalselt 3 tunniga
Pedja 122 2710 0,55 11 Võhandu 162 1420 0,60 10 --- 82 ((Joonis: Jõgede pikiprofiile erinevatest piirkondadest: Jägala juga, Pärnu jõgi, Piusa jõgi.)) ((Joonis: Järve kinnikasvamine. Igale taimekooslusele vastab eri tüpi järvemuda või turba kujunemine. Joonisel on näha madalaim ja kõrgeim veetase. Taimed joonisel: järve põhjas mändvetikad, penikeeled, ujulehtedega veetaimed, roostik, suurtarnad, sanglepad.)) Kui Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on suurem lang ülemjooksul, siis Põhja-Eesti jõgedel on suurem lang alamjooksul, põhjuseks paekalda ületamine. Seetõttu esinevad seal ka maalilised kärestikud ja joad. Üheks selliseks on 97 km pikkune Jägala jõgi, mis algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt ja suubub Ihasalu lahte. Umbes 4 km enne suuet langeb paeastangult alla üks Eesti kõrgeimaid - 8-meetrine Jägala juga.
tõusunurgast. Ajuveevööndis (geolitoraalis), sooldunud ranniku-gleimullal või sooldunud ranniku turvastunud mullal taimkate enamasti veel kamarat ei moodusta. Tüüpilised liigid on siin tuderluga, nadaheinad, rand-ogamalts ja rannikas. Pritsmevööndisse (epilitoraali) jäävad rannaniidud sarnanevad üldjoontes aruniitudega. Võsastumast takistab rannaniite eeskätt karjatamine, osalt ka niitmine; selle lakkamisel hakkab mere poolt sageli peale tungima roostik, sisemaa poolt kadastik või muu seesugune võsa. Sootaimkond Sootaimkonda kuuluvad enam kui 30 cm tüsedusel turbalasundil kasvavad taimekooslused. Olenevalt arenguastmest ja looduslikest oludest võivad sood olla kaspuudeta (lagesood) või hõredalt kasvavate puudega (puissood) või metsaga kattunud. Metsamajanduslikest huvidest lähtuvalt käsitletakse soid, mille puurinde kõrgus on suurem kui 4 m ja võrade liituvus üle 0,3, tavaliselt metsataimkonna osana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
