HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta
Vulkaanid Uljana Svetlova, 10.klass Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11
leiduva paasi toon võib olla väga varieeruv kollasest sinakashallini. Kusjuures hall paas on osutunud veidi vastupidavamaks kui kollakas. Paetuhk on aga külmatundlik pakasega võib selles tekkida külmakergitus, mis kergitab ka kive ja muudab kevadeks kogu teepinna konarlikuks. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud ka ilusaid skulptuure. Paekivi ja kasutusalad. Paekivist Sepikoda Eesti Vabaõhumuuseumis. Sepikoda pärineb Oluva talust Kahala külast, Kuusalu kihelkonnast Ehitatud 18. sajandi alguses. Muuseumis alates 1964. Paekivi Eesti sümboolikas Halli paepinda sümboliseerib hõbedane palk Keila valla vapil Heraldilised lipukesed Paide vapil sümboliseerivad paekivi Kaarma dolokivi Lasnamäe lubjakivi Orgita dolokivi Selgase dolokivi
suurtes kogustes kasutatakse ehituskillustiku tootmiseks. [3] PAEKIVI KUI EHITUSMATERJAL Paekivi on olnud Eestis põline ehitusmaterjal. Tänapäevani on säilinud palju vanu paekiviehitisi - kalmeid, kiviaedu, linnuse- ja linnamüüre ning elumaju ja tööstushooneid. Suurtükitorn Paks Margareeta (Pilt 3) ehitati Suure Rannavärava uuendamise käigus aastatel 1518-1529. [6] Pilt 3 Suurtükitorn "Paks Margareta" Tallinnas [6] Väga hästi on ka säilinud sepikoda Oluva talus Kahala külas Kuusalu kihelkonnas (Pilt 4) . Antud sepikoda on ehitatud 18.sajandi alguses. Antud sepikoda on Eesti Vabaõhumuuseumis aastast 1964. Pilt 4 Paekivist sepikoda Kahala külas [6] HUVITAVAT LUBJAKIVI KOHTA Ultrapeent lubjakivipulbrit saab kasutada kummi- ja värvitööstuses, ka kuivpahtlites. Pulbrilist hüdraatlupja saab kasutada joogivee puhastamiseks, jahvatatud lubakivi abil on võimalik puhastada
o Asutatakse Sevilla Kunstiakadeemia (1660) Esimene rektor Murillo · Hispaania 17.saj skulptuuris pole märgata itaalia renessansi mõjusid o Skulptuur senisest elulähedasem o Kujude näod elavad, silmad klaasist, vahel tõelised juuksed ja riided · Hispaania maalikunst o Elulähedus o Diego VELAZQUEZ Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene On kujutanud ka tööprotsessi "VULCANUSE SEPIKODA" INNOCENTIUS X PORTREE "ÕUEDAAMID" "BREDA ALISTAMINE" o Francisco de ZURBARAN Realistlik, temaatika usuline. Heletumedus "PÜHA BONAVENTURA SURIVOODIL" "NATÜÜRMORT SIDRUNITE JA APELSINIDEGA" o MURILLO Idealiseerimine "MADONNA JA LAPS" "NOOR KERJUS" o Peter Paul RUBENS Flandria suurmeister "ÕLGKÜBAR"
Pädaste mõis 1. Nimetus: Pädaste (saksa k. Peddast) 2. Asukoht: Muhu kihelkond Saaremaal, Pädaste 3. Rajamise aeg: 1566, peahoone 1875, ( 4. Mõisa liik: rüütlimõis 5. Viimane omanik enne 1919.aastat: maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad 6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud 13. Rahvusparkide mälumaastikud: - Põhikaart, 1839 NL topokaart Eesti topokaart Eesti topokaart aastatel 1935-1938
Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalüpsis. Velazque joodikud,vulcaanuse sepikoda, breeda alistamine,kääbus sbeastianide morra,veenus peegliga,õuedaamid,ketrajad.Murillo noor kerjus,lapsed puuvilju söömas,väike puuvilja müüja. Maadalmaad: Flandria:Rubens st georgian the dragon,veenus peegli ees,the union of earth and water,poisi portree,tõe triumf,kolm graatsiat, autoprotree. Dyck susanna and the elders,Charles1, maria de tassis´i protree. Hollandi:Hols püha jüri laskurid, abielupaar aias.Delft daam kirja kirjutamas,tüdruk pärlkõrvarõngaga,väike tänav
Mõisate liigid Karlova linnamõ Rüütlimõis Poolmõis Kirikumõis Riigimõis Kõrvalmõis Rüütelkonnamõis Linnamõis Karjamõis Sääskül a Rüütlimõis Omanikul kindlad privileegid Maksuvabadus Võtsid osa Maapäevast Kuni 1783 olid kõik läänimõisad Taagepera rüütlimõis Mõisakompleksid Viinaköö Tõllakuur k Sepikoda Kasutatud allikad "Eesti ajalugu" http://www.mois.ee/ https://www.puhkaeestis.ee/et/lu http://maaritnomm.blogspot.com.e ke-mois-ja-moisapark e/2009/05/saaskula-poolmois.html https://commons.wikimedia.org/w http://www.varbuse.ee/ajalugu.ht iki/File:Palmse_manor_house.jpg ml https://et.wikipedia.org/wiki/M http://www.alatskiviloss.ee/ %C3%B5is https://www.puhkaeestis.ee/et/kar http://www.mois.ee/liigid
aasta suvel. Alates 2002. aastast haldab Palmse mōisaansamblit Sihtasutus “Virumaa Muuseumid”. HOONED Palmse mõis on üks esinduslikemaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis, asudes keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Olles esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis, pakub Palmse mõis suurepärase ülevaate Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Härrastemaja, Mõisapark, Veinikelder, Palmimaja, Supelmaja, Bresti paviljon, Sepikoda, Viinaköök, Tall- tõllakuur, Kavaleridemaja, Moonakatemaja, Valitsejamaja, Linnaserehi, Puuviljaaed, Oruveski. PALMSE MÕIS-VABAÕHUMUUSEUM Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus.
Lorenzo Bernini "Apollon ja Daphne", "Püha Teresa ekstaas" Maalikunsti iseloomustus: kaks koolkonda 1) Bolognase kool (vennad Carraccid) maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav 2) Caravaggio realistlik suund kujutada loomutruult, kasutati palju valgust ja varju Flandria idealiseerimine ja allegooria, suurejooneline, võimas Peter Paul Rubens Hispaania maalikunstnikud Diego Velazques ("Vulcanuse sepikoda"), Bartolome Esterban Murillo ("Püha Antonius Padovast"), Zurbarani Hollandi kunstnik Rembrant, Remi (looduslähedane) Prantsusmaa Nicolas Poussin (maastikumaal, herolinemaal), Lobrain (ideaalne, ratsionaalne), Varsailles'i loss ja park Rokkokoo mõjur: Hiina kunst Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh Erinevus renessansiga: kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Tähelepanu
puuskulptuuride traditsioon. Katoliku kirikud vajasid palju värvilisi kujusid, barokk muutis neid realistlikumaks, isegi naturalistlikuks. Kasutati ka nt. klaassilmi, päris juukseid ja riideid. Velasquez Caravaggio eeskujul, aga tema looming heledam, õhulisem, kergem. Olustikumaalid, ka mütoloogilised. Esialgu polnud maalidel kordumatud isikud, vaid oma klassi anonüümsed esindajad. Hiljem sai õukonna portreteerijaks ,,Vulcanuse sepikoda" Apollon tuli Vulcanust hoiatama, ainuke jumal, keda töötavana kujutatud ,,Õuedaamid" keeruline kompositsioon. Keskel infanta Margareta, peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad. Infant Balthasar Carlos Hispaania kuninganna Mariana Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaanlaste võit Madamaade linna üle, nii võitjad kui kaotajad väärikalt kujutatud
Mõisasüda jäi von Stackelbergide omandusse ka võõrandamise järel kuni 1940. aastani. Peale Teist maailmasõda on seal asunud nii sanatoorium kui ka profülaktoorium. 1990tel aastatel siirdus mõis eraomandusse. Mõisa peahoone renoveeriti ja restaureeriti põhjalikult 2000-01, misjärel seal avati hotell ja restoran. Selle käigus tehti hoone läänepoolsesse otsa muuhulgas pikk uus tiibehitis ning katusesse tehti rida väljaehitusi. Korrastatud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh sepikoda. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Ida- Virumaale Aseri valla territooriumile.
Tee ääres paiknesid keskaegseid linnuseid meenutavad sisehooviga talli- ja aidakompleksid. Sihiteele, talli- ja karjakastelli vahele, ehitati väike väravahoone koos kenade malmpostidega. Mõisahoone ees asus auring. Ülejäänud kõrvalhooned jäid härrastemajast nii põhja kui lõuna poole. Silmapaistvamaid neist on omapärane haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kasvuhoone ning külalistemaja. Mõisahoonest 350 meetri kaugusele jääv sepikoda oli kujundatud samuti keskaegset kindlust meenutavana. Üle jõe viis kaarjas malmsild ning jõe teisele kaldale rajati suur metsapark. Selles paiknesid ka Meremõisa mõisa valmimata peahoonest kujundatud romantilised varemed. Mõisast üldiselt Poolteist kilomeetrit enne merre suubumist on Keila jõel võimas juga. Selle lähikonda tekkis Meremõisa nime kandev mõis juba 16. sajandi algul, kuid ta esinduslik väljaehitamine algas alles
Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda jt hooneid. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. Mõis on 1970-80tel aastatel kompleksselt restaureeritud ning kuulub Virumaa Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha
· Aaspere mõisa (saksa k Kattentack) on esmamainitud 1583.a · Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1770.80. aastatel. · Väga suurejooneliselt kujundati ka mõisapark ning kõrvalhooned. Tähtsamad majandushooned - ait, tall-tõllakuur jt - püstitati peahoone esise avara pikliku väljaku äärtele. Väljaku lõpetab tiik, mille taha rajati veel mitmeid kõrvalhooneid - laut, kuivati, valitsejamaja (varemetes), sepikoda jt. · Praegult seisab mõis tühjana. Aaspere Mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1880- 2011.a 1890.a Aaspere mõisa ait · Aaspere mõisa ait on ehitatud u 1790.a · Varaklassitsistlikus stiilis pikk krohvitud kivihoone
Normandia poolsaar. · Rajasid Kiievi ja Novgorodi. · 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või
Kordamisküsimused ja piltide nimekiri 1) Hispaania maalikunst: suurim realist, milliseid teemasid käsitles. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeimelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreteeritav pahaselt öelnud, et portree on “liiga sarnane”. Õukonnas maalis Velázquez ka mitmeid
Loodus, antiikkunst ei omanud suurt tähtsust. Manerism soosis isiku omapära. Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus. Maneristlikule maalile on sageli omane ruumikujutuse ähmastumine, mürgiste värvidoonide eelistamine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. DIEGO VELAZQUEZ : · Usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda") . · Isiksusi hakkas Velazquez maalima pärast seda, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. · Maalis palju portreesid kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. · Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid). · Grupiportree ,,Õuedaamid" Keerulise ülesehitusega maal. Esiplaanil väike
antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Nende kunst erines Caravaggio omast ning pakkus ebatavalist ilu. Nende looming oli pigem nö akadeemiline kunst, kõrgrenessansi poolne, kasutasid idealiseerimist. ( nende juht oli Caracci, kutsusid end caraccideks vist) 9.Diego Velazquez Suurim realist hispaania barokkmaalis. Ta maalis kaasaaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanose sepikoda"). Ta oli kuninga õuemaalija ning tema portreed olid väga veenvad. Nt Innocentius X portree. Tema tuntud teosed ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine". Võrreldes Caravaggioga oli ta looming värvikam,heledam,varjunditerikkam. 10.Flandria, Rubens ja van Dyck Flandria oli Hispaania mõjuvõimu all; äärmuslikult baroklik maalikunst. Selle suurim esindaja on Rubens ning üks kuulsaim portreist oli van Dyck. Ja rohkem ma ei viitsi nende sellide kohta kirjutada... 11.Hollandi majandus
riik, kus inimestel on võrdsemad võimalused elus edasi jõuda. Eks Eesti poliitikute suustki saab samuti pidevalt sarnast juttu kuulata. Ise mõtleme võrdsetele võimalustele tavaliselt siis, kui meie endi või mõne meie lähedase õigusi mingil moel piiratakse. Kadedalt seoses sellega, kui mõnel sõbral näiteks väga hästi läheb. Meenuvad ütlemised - ,,mõni sünnib hõbelusikas suus" ja ,,igaüks on muidugi oma õnne sepp, aga kõigil ei ole sepikoda." Ajakirjanduses räägitakse sageli soolisest võrdõiguslikkusest. Meil on olemas lausa soolise võrdõiguslikkuse volinik. Iseenesest on see tore, et ta olemas on, kuigi vahel jääb arusaamatuks, mille eest ja mille vastu ta õieti võitleb. Kui jagada ühiskonnad laias laastus kaheks, siis võib neid vaadelda kasti- ja redelisüsteemidena. Kastisüsteem tähendab seda, et sa sünnid ilma teatud kastis, teatud staatusega ja sellega lähed sa ka hauda. Kui sa sünnid vaeses peres ja sinu
1903 Külakooli sulgemine Melliste külas õmblusateljee 2008 Mellistes valmib spordihoone 1904 kuulutati välja renditalude müük 1980 Mellistes valmivad 4 ühepereelamut Melliste 1920 Mellistes sepikoda olemas järve ääres 1920 LauluMängu Selts ,,Helin" asutab raamatukogu 1987 TartuRäpina maantee renoveerimine VanaKastres 1991 Mäksa vallale omistatakse omavalitsuslik 1927 Melliste meierei ehitamine ( saeveski kohale). staatus
Kes pani sellele aluse? Kõige rikkalikum kogu asub Ermitaazi kunstimuuseumis, Peterburis. Sellele pani aluse Katarina II, kes lasi osta paljud tema maalid. Näiteks ,,Kadunud poja tagasitulek" 12. Nimeta kuulsaid Hispaania maalikunstnikke ja nende töid. - Diego Velazques(1599-1660), suurim realist barokkmaalis 17.sajandil. Looming oli varjundirikas, värvikas, hele ja õhuline. Tema temaatikaks olid kaasaegsed inimtüübid ja olmetseenid. Näiteks ,,Vulcanuse sepikoda" - haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Grupiportree ,,Õuedaamid" - kujutab kunstnikku ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas; valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi tagaseinas olevas peeglis, Esiplaanil on väike infant Margarete, ümbritsetuna õuedaamidest ja kääbustest. Maalil puuduvad peaaegu täiesti lokaaltoonid, teose mõju on rajatud
sisehooviga talli- ja aidakompleksid, mis meenutavad keskaegseid kindlustusi. Tornide otsas paiknesid algselt kahurid. Talli ja karjakastelli vahele, sihitee keskele püstitati väike väravahoone koos kaunite malmpostidega. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid peahoonest nii põhja kui lõuna pool. Mainimist väärivad haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kesk- ja otsaehitistega kasvuhoone ning keeruka viilukompositsiooniga külalistemaja. Väikest linnust meenutav sepikoda püstitati peahoonest 350 meetri kaugusele lõunasse jõe kaldale. Üle jõe püstitati kaarjas malmsild ning teisele poole jõge rajati avar metsapark. Selle tagumisse ossa jäid valmimata Meremõisa peahoone müürid romantiliste varemetena. Võõrandamisjärgselt kuulus mõisakompleks 1920-30tel aastatel Eesti Vabariigi Välisministeeriumile. Teise maailmasõja järel kolis sinna aga Nõukogude sõjaväeosa, kes lahkus sealt alles 1990te algul
del Pozzo taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. Lorenzo Bernini:Taaveti figuur, kujutab teda otseselt võitluses. Apolloni ja Daphne grupp, Püha Theresa ekstaasis. HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Skulptuuride näod maaliti illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Diego Velazquez suurim realist. Portreed: Innocentius X, Õuedaamid, Breda alistamine, Vulcanuse sepikoda. Usutunnet väljendasid Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. Flandrias loodi baroklikku maalikunsti. Peter Paul Rubens, jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas. Kasutas õpilaste abi. Teemasid võtnud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Baroklikuks muudab ta maalid see, et ühendab eluläheduse ja idealiseerimise
Sellele pani aluse Katarina II, kes lasi osta paljud tema maalid. Näiteks „Kadunud poja tagasitulek“ Leht 16 / 24 12. Nimeta kuulsaid Hispaania maalikunstnikke ja nende töid. Diego Velazques(1599-1660), suurim realist barokkmaalis 17.sajandil. Looming oli varjundirikas, värvikas, hele ja õhuline. Tema temaatikaks olid kaasaegsed inimtüübid ja olmetseenid. Näiteks „Vulcanuse sepikoda“ - haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Grupiportree „Õuedaamid“ - kujutab kunstnikku ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas; valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi tagaseinas olevas peeglis, Esiplaanil on väike infant Margarete, ümbritsetuna õuedaamidest ja kääbustest. Maalil puuduvad peaaegu täiesti lokaaltoonid, teose
Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi paleei parki viia raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinnasse 1804
Millises kuulsas muuseumis on kõige rikkalikum Rembrandti maalide kogu? Kes pani sellele aluse? Kõige rikkalikum kogu asub Ermitaaži kunstimuuseumis,Peterburis.Sellele pani aluse Katarina 2,kes lasi osta tema paljud maalid. Nt: ,,Kadunud poja tagasitulek'' Nimeta kuulsaid Hispaania maalikunstnike ja nende töid. Diego Velazques - ,,Vulcanuse sepikoda'' Mis on – Autoportree ......- on portreežanri alaliik,kunstniku kujutis iseendast. Nt: Zurbaran Grupiportree..... - Paraadportree.... - portree,millel rõhutatakse kujutava isiku (peamiselt valitseja,väepealiku) seisust,ühiskondlikku positsiooni ning suursugust. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi? Millal?Arhitekt? Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter 1 aastal 1718. Arhitektiks Niccolo Michetti. Mis iseloomustab Kadrioru lossi?
Katkuteemat on ta kaudselt kujutanud ka oma maalil ,,Naine kirbuga". Vennad le Nainid Kolm venda, kes töötasid mõnikord isegi kolmekesi, allkirjastasid oma tööd ühe nimega. Ilmselt oli olulisem Louis, sest pärast tema surma langeb maalide tase. Le Nainide loomingut on kõige rohkem mõjutanud Hollandi olustikumaal. On kujutanud prantsuse talupoegi igapäevastes olukordades: ,,Sepikoda", ,,Talupoja perekond". Ka nende koloriit on iseloomulik Hollandile pruunid ja hallikad toonid. Töid lõpetasid ateljeedes. Värvimänge pole. Vennad le Nainid rajavad realistliku kunsti traditsiooni Prantsusmaal. Graafika: Jacques Callot: Nooruses töötas Roomas ja Firenzes, teenis ka Medicite õukonnas. Hiljem tuli Prantsusmaale tagasi. Callot loob uue graafikatehnika ofordi, mis kujuneb 17. saj
selline kujutamisviis sai nimeks ,,keldriluugivalgus". Teoseid: ,,Peetruse ristilöömine", ,,Pauluse pöördumine" (Saulus justkui ulatuks pildilt ettepoole), meeleline ,,Bakchos", kus oli esiplaanil puuviljade kuhi ning selle eeskujul hakati tegema iseseisvaid natüürmorte. Hispaanias maalis Diego Velázques materjale oskuslikult edastades olmepilte ja mütoloogiatki olustikuliselt, kuid saades õukonna kunstnikuks, kujutas ta peenelt inimeste iseloomu. Teoseid: "Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Paavst innocentius X portree" (sünge). Flandria, olles Hispaania võimu all, pakkus kooskõlastatult baroki elulist ja idealiseeritud lähenemist Peter Paul Rubensi jõulises ja värikas loomingus. Ajstu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Inimesed tema piltidel on lopsakad ja väänlevad, liikuvad, enamasti rõõmsad. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides
LORENZO BERNINI · Rahutud ja liikuvad massid · Ilmekad ja efektsed poosid · ,,Püha Teresa ekstaas." · ,,Apolloni ja Daphne."inimkeha ja juuste muutumine · Peetri kiriku baldahhiin BAROKK HISPAANIAS 17.sajandil TUNNUSED: Hispaania · Tellijaks õukond ja kirik · Elulähedus DIEGO VELAZQUEZ 1599-1660 · suurim realist · tõetruu · ,,Vulcanuse sepikoda." - kaasaegsed inimtüübid ja olmestseenid · Kuningas Felipe IV õuemaalija 30 maali kuningast · ,,Õuedaamid." · ,,Innocentius X portree." · ,,Breda alistamine." BARTOLOME ESTEBAN MURILLO 1618-1682 · Eriti hinnatud on reaalsed zanripildid tänavapoistest · ,,Noor kerjus." · Usutemaatilistes palju teatraalsust ja ilutsemist · ,,Madonna ja laps." Barokkmaal HOLLANDI
(u. 2/3 linna töötajaist). 3 Tapa raudteejaama areng aastas 1876. kuni tänapäevani 1876. aastal seoses Tapa sõlmjaamaks saamisega, ehitati jaama territooriumile (veetorni taha) veduridepoo, mis sai korraga remonti võtta kaks vedurit. Seal toimus vedurite remont kuni XX sajandi alguseni. 1912. aastal ehitati uus veduridepoo auruvedurite remondiks, millele 1938. aastal lisandusid mehaanikatöökoda, sepikoda ja riietusruumid 1923. aastal hooldati ja remonditi Tapal Eesti soomusrong "Kapten Irw" ja soomusrong nr 3, hiljem ka soomusrongid nr 2 ja 4 4 1950. aastal ehitati Tapale uus veduridepoo ja 14. jaanuarist toodi vagunite remont üle uue vagunidepoo territooriumile (Valve 29) 1956. aastal ehitati vagunidepoole juurde suur remonditsehh 1964. aastal veduridepoo rekonstrueeriti ning aastatel 1967-1968 ehitati juurde kaks remonditsehhi 2003
sajandil Viina aeti nisust Nõukogude ajal töötas majas saun , saeveski Praegu saab hoones tegelda klaasipuhumisega ja keraamikaga Nüüd nimetatakse hoonet Keraamikakojaks Teised mõisahooned Praegune leivakoda rajati kunagi magasi aidana kus sai vilja hoiustada. 1912-13 aastal ehitatud aitkuivati oli omalaadne, elektriseeritud maa-kivist kuivati Praeguses lina ja lapi kojas tegutses omal ajal mõisavalitseja Mõisaaegne sepikoda valmis 1886. aastal. praeguses villa- ja käsitöökojas elasid vanasti tähtsamad meistrid mõisaaegne sepikoja hoone Ehitati 1886. aastal. Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Villa- ja käsitöökoda asub endises kaevumajas. Keraamikakoda asub endises viinaköögis. Pildid Kokkuvõte Saime töös teada palju uut ja huvitavat Olustvere mõisa kohta. Töö tegemine võttis aega umbes nädala, infot leidsime internetist.
viimase võimaluseni, sulatab üksikasjad kokku. Pintslitehnika on lai ja voolav. Saavutab haruldase meisterlikkuse atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk saavad tähtsaimateks vahenditeks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uues laadis on teosed „Vulcanuse sepikojas“, „Infant Baltasar Carlos“ (barokne kompositsioon). Ajalooline maal „Breda alistumine e. piigid“ (mõõtmeilt suurim V. töö). Vulcanuse sepikoda (1630) Ülesanne: Kes oli Vulcanos vana-kreeka mütoloogias? Prints Baltasar Carlos 1635 Breda alistamine 1635 „Paavst Innocentius X portree“ (a. 1650) – annab edasi paavsti despootliku ja jõhkra ilme suure naturalismiga. Kui paavst oma portreed nägi, olevat ta öelnud: "Liiga sarnane!". Paavst Innocentius X portree 1650 Elu viimane periood väga produktiivne. Mütoloogilised maalid, nt
9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid. barokk on maaliline. tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. nad on määratud vaatlemiseks igast küljest. poosid on väga ilmekad ja efektsed. eelistasid sääraseid motiive , mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimistseenid. kunstnik: Lorenzo Bernini- Taaveti figuur, püha teresa ekstaasis 10.) Hispaania kuulsaim kunstnik: Diego velazguez- Vulcanuse sepikoda, õuedaamid, breda alistamine 11.) Flandria suurim kunstnik: Peter Paul Rubens, armastas maalida teemadel Piibel, antiik mütoloogia, allegoorilisi- ja dekoratiivseid teoseid, portreesid ja maastiku pilte. Tema maalid oli elulähedased, idealiseeritud ja värvi toredad. 12.) Iseloomulik Hollandi maalikunstile: Tagasihoidlikus ja realistlikus. pildid polnud mõeldud enam kirikute ja losside seintele vaid kodanlaste elutubadesse ning olid mõõtmelt väiksemad, Hollandis maaliti olustikumaale 13
13. Kes oli see flaamlane, kes töötas inglise kuningale? Mille alusepanijaks teda peetakse? Anthonis van Dyck. Ta oli paraadportree alusepanijaks. Paraadportreel oli inimene kujutatud tähtsa ja võimukana. Tal oli suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. 14. Kes oli kuulus hispaania kunstnik, nimeta tema töid. Diego Velazquez. ,,Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Venus peegliga", ,,Innocentius X portree". 15. Mille kõrgaeg oli Hollandis ja mida uut tuli sealt kujutavasse kunsti? Olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja panid aluse maastikumaalile ja meremaalile. 16. Mille poolest erines Hollandi portreemaal ülejäänud Euroopa omast? Kes oli tuntuim selle zanri esindaja? Inimest kujutati sellisena nagu ta oli, mitte ei ilustatud. Kõik pidi näima reaalne, ühemõtteline ja käegakatsutav
minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aedniku maja, juustukoda, meierei, masinarehi ja väike laut ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed. Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on tänaseni
Frillad elasid omaette, sageli mehe perekonnast kaugel eemal. Neil ei olnud kõigi abielunaiste õigusi, kuid nende lapsed olid võrdväärsed üliku teiste lastega. Kuningate frillad olid ühiskonnas lugupeetud emandad, kelle pojast võis kergesti saada uus kuningas. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja
Viikingid olid äärmiselt edevad ning pidasid tähtsaks enese eest hoolitsemist. Iga päev kammiti juukseid, iga nädal käidi saunas, riideid vahetati korrapäraselt. Riietuti maitsekalt ja järgiti kaasaja moodi. Kanti eelkõige nahka, aga ka villast, linast, harva ka siidiriiet. Harjumused võisid paikkonniti ka erineda. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa
viikingite röövretked. 5 Spikrivabrik Savi 10.a klass 2. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa
Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. 5 Viikingite kodud Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa
Iisakit"; pärast naise surma maalimisviis muutus, tekkis selline hingeline sügavus, kadus endine lõbusus, koloriitsed toonid, tal hakkas külas käima üks tädi, kes hoidis ta last: Hendrikiji Stoffles, Hispaania: Oli väga katoliiklik maa suurte vastuoludega, kuulsaim kunstnik oli Diego Velazquez (1599-1660), sai kohalikku kunstiharidust, käis ka Itaalias õppimas, oli oma eluajal äärmiselt populaarne, õukonnakunstnik, maalis mütoloogilisi "Vulcaanose sepikoda", suur hulk tellimustöid, portreed, tegi ka paavstist, portreed väga head, andis hästi edasi kõiki materjale. Holland: Kunst muutus suhteliselt vabaks, liikus looduse poole, oli palju sidemeid teiste riikidega, infovahetus toimus hästi, väga head olustiku- ja loodusemaalid, hulgaliselt natüürmorte, Franz Hals: 1581-1666, tuntuim töö "Haarlemi nõid". Terborch, Mitsu, Ostade.
HISPAANIA HA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL 1. Kuidas püüti saavutada elulähedust 17.saj.hispaania skulptuuris? Maaliti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõeliselt juuksed ja riided. 2. Kes oli suurim realist hispaanis barokkmaalis? Diego Velazquez 3. Nimeta tema tuntumaid teoseid. Millistesse maalizanritesse need teosed kuuluvad? ,,Vulcanuse sepikoda", ,,Innocentius X portree", ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine" õukannaelu, ajaloo ja mütoloogia ainetel 4. Millised kunstnikud hispaania maalikunstis olid põhiliselt sügava usutunde väljendajad? Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. 5. Mis laadi maalikunsti loodi Hispaania võimu alla jäänud Flandrias? Äärmuslikult baroklikku maalikunsti 6. Kes oli suurim maalija Flandria e. flaami maalikunstis? Mida tead tema elust? Paul Rubens
rookatus, elamu kolmnurkset otsakatust kutsuti kelbaks. Valgusallikaks kasutati männipuust tehtud pirdusid ehk peerge. Peerg kasteti männivaiku ja süüdati siis põlema. Selleks, et peergu seina külge kinnitada või käes hoida, kasutati pilakuid. Pilaku jalaosa oli puust ja peergu hoidev klamber metallist. Hooned, mis ühel korralikul taluõuel pidid olema olid rehielamu, ait ja laut. Lisaks neile olid taluõuel sageli lattidest suveköök, õueküün, kuur, aganik, saun, tall ja sepikoda. Taluõu oli ümbritsetud hoonetega ja nende paigutus pidi olema otstarbekas, et pererahva jalavaeva vähendada. Rehielamu oli tavaliselt ehitatud põhja-lõuna suunas ja nii, et kambrid jäid lõunapoolsesse otsa. Selline suund oli vajalik selleks, et eluruumide aknad asetseksid vastu lõunapäikest ja rehealuse vastastikku asetsevatest väravatest puhuksid avamise korral sisse lääne- või idatuuled, mis olid hädavajalikud vilja tuulamiseks. Vilja ja muud talu vara hoiti
Kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure ning skulptuurid tehti tõetruult ja elulähedaselt, näidates eriti ilmekalt emotsioone. Hispaania maalikunst muutus elulähedasemaks. Manerismist(peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus.) loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming. Suurim realist Hispaania barokkmaalis oli VELASQUEZ, kes usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda") . Maalis palju portreesid kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid). Tema tööd : ,,Õuedaamid" ning ,,Paavst Innocentius X portree". Flandria maalikunst oli väga äärmuslikult barokilik. Selle suurim esindaja oli RUBENS, kelle teoste teemade haare on lai. Ta ühendab eluläheduse ja idealiseerimise
kaera, hernest ja tatart. 1610. a. oli Räpina all märgitud 10 veskit ja 15 küla 9. jaanuaril 1710. a. toimus mõisa lähistel Põhjasõja üks otsustavamaid sündmusi- Erastvere lahing, milles Peeter 1. väed saavutasid kaaluka võidu. Sellest ajast peale algasid ümberkorraldused ja pidev juurde ehitamine: ehitati välja 18 toaga puidust härrastemaja, kaks õlgkatusega elamut teenijatele, häärberid, jääkeldrid, sepikoda, viinaköök, tallid nuumhärgadele, eraldi saunad talurahvale ja härrastele, hobusetallid, rehed, küünid ja veski- ühtekokku 46 erineva otstarbega rajatist. Aastatel 1805-1823 kujundati Räpinas Võhandu kaldal välja suurejooneline inglise stiilis park. (Maiste 1996:130-133) Joonis . Räpina mõis (räpina mõis.www) Uus ajajärk Räpina mõisa ajaloos sai alguse 1836. a., kui valdus mõisa kompleks müüdi G. Chr. E. v
korrastamist. Palmse oli esimene mis Eestis, mis taastati koos kigi misasüdamesse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust misast. Taastamisprojekti autorid olid Arne Kann (arhitektuur) ja Leila Pärtelpoeg (sisekujundus). Restaureerimistööd toimusid aastail 1975-1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Ennistatud mõisamaja avas oma uksed 1986. aasta suvel. Sepikoda Viinaköök Kuressaare raekoda Bromsebro rahuga läks 1645. aastal Saaremaa Rootsi kätte. Eesti saared läänistati Rootsi suurnikele Prantsuse päritoluga De la Gardie`dele, Jacob D. la G
poose.Modellideks võeti tavalisi inimesi tänavalt.Caracci maalis antiikmütoloogiast, püüdles ideaali poole.Caravaggio üritas näidata, et ka kole võib ilus olla, olid ka piibliteemad.Keldriluugivalgus.Kunstnikud võistlesid omavahel, et kui realistlikult saab materjale jm kujutada. 4.Hispaania barokkmaal- põhiliselt vaimulikud pildid ja portreed, elulähedus, olmestseenid, õukonnamaalid, lihtsus. Velazquez- oskas hästi edasi anda esemete materjali,õhku ja valgust.nt ,,Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid" El Greco- inimesed väga pikad ja kõhnad, pilks taeva poole,rahtud ja teravad vormid, tumedamad toonid.Murillo- elulised pildid tänavapoistest. 5.Flaami barokkmaal- Rubens- teemad piiblist, antiikmütoloogiast, portreed, maastikupildid.Ühendatud on elulähedus ja idealiseerimine.Erinevate materjalide kujutamine, usutavad üksikasjad.Maalid on soojad, dünaamilised, säravad. Van Dyck- Paraadportree.Rahvalik suund-Jakob Jordaens- kujutas peamiselt talupoegi pidutsemas ja
Seal on rippsild ja paatiminekutrepp, peahoone edelaotsas viib ilusa rinnatisega graniitsild üle kraavi, jõe pool on ringikujuline paviljonimüür. Tagapool läheb külatänav üle algupärase graniitplokkidest silla, idakaldal on põlise Jõekalda talu, maakividest laut ja ait-kuivati. Haljala-poolse tee ümbruses asub kohaliku meistri Friedrich Modi poolt samuti 19. saj lõpul ehitatud hooneteansambel: sõidu- ja tööhobuste tallid, karjalaut, sepikoda-vankrikuur, ait-kuivati, puutöökoda, kelder jt. Arkna külas on muinsuskaitse all 19 objekti. Valla lõunaosa Mädapea Rakvere ringteelt edelasse suunduv Jõepere tee möödub OG Elektra AS tootmiskompleksist ja läbib Lepna aleviku. Tammiku peatusest algab pilkupüüdev puisniiduilmeline Mädapea tammiku maastikukaitseala. Valdavalt üle 250-aastase kaitsealuse puistu jämedaima tamme ümbermõõt on 4,7 m ja vanust ligi 400 aastat, siin on ka kivikalmeid.
,,Püha Teresa ekstaas". HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17.SAJAND · Pole märgata itaalia renessansi mõjusid, küll aga keskaegse puunikerduskunsti jätkamisest. Kirikud tellisid värvilisi skulptuure. Kujude näod elavaks, silmad mõnikord klaasist, lisati tõelised juuksed ja riided. · Hispaania maalikunstile oli omane elulähedus. Diego Velazquez suurim realist Hispaanias. Mütoloogilisele teemale andis tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda"). Portreed kuningast tema perekonnast ja ministritest. Süngeilmeline paavst Innecentius X portree. ,,Õuedaamid". , sõjateemaline ,,Breda alistamine". Tema lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid see oli varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem. · Francisco de Zurbaran, realistlik looming. Enamasti pühakupildid, mõned pildid on peaaegu ühevärvilised ja kujund on loodud ainult heletumeduse abil. · Bartolome Esteban Murillo
Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on dekooririkas kõrvalhoonete kompleks, väravad, müür ja kellatorn. Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid 3 mustreid. Hoonetest pilkupüüdvamad on valitsejamaja, viinavabrik, sepikoda, tall, laut jne. Äramainimist väärivad ka arvukad väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. Piusa koopad Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal
annaabi.ee 
