.................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 2 Sissejuhatus Siin tuleb juttu mesilaste korjebaasist kust saab teada seda,et kust nad omale nektarit ja õietolmu korjavad, nende korjetüüpidest ja ka nektarist on siin lähemalt kirjas. 3 Mesilaste korjemaa Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Korjeobjektid.
Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem. Eesti meele on omane, et korjetaimedelt korjatud mesi kristalliseerub pärast
MAGUSTUSAINED MESI JA SUHKRUASENDAJAD KO14-KE KRISTINA LUNEV MESI Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetu ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Mesi on bioloogiliselt aktiivne toiduaine, mida mesilased valmistavad õitelt korjatud nektarist või taimeosadelt kogutud eritistest. MEE LIIGID PÄRITOLU JÄRGI: ÕIEMESI - taimede nektarist saadud mesi; LEHEMESI - mesi, mis on saadud peamiselt elusate taimeosade eritistest toituvate putukate (Hemiptera) või elusate taimeosade eritistest; MEE LIIGID (2) TOOTMISVIISI JÄRGI: KÄRJEMESI KÄRJETÜKKIDEGA MESI NÕRGUNUD MESI VURRIMESI PRESSITUD MESI FILTREERITUD MESI MEE KOOSTIS Mesi koosneb põhiliselt erinevatest suhkrutest, peamiselt fruktoosist ja glükoosist ning samuti teistest ainetest nagu orgaanilised happed, ensüümid ja
Kiletiivalised German Berg Viimsi Kool 8.E klass 2013 Elupaik Ühiselulised. Elavad puudes, maa peal ning mesilased tarus. Herilased elavad maja seintel Välimus Kiletiivalised on 0,21 mm kuni 6 cm pikad selgrootud. Tiivalistel on 2 paari tiibu, mis on ühendatud omavahel konksukestega. Kõigil on hästi arenenud lõuad. Peas on tundlad. Liitsilmsed. Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust. Täiskasvanud toituvad Loomsest toidust, Nektarist, Õietolmust, Sülemist, Meest Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. Paljunemine Kehasisene paljunemine Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploiseid kui diploiseid mune. Tähtsus Mesilased toodavad mett. Mesilased ja kimalased tolmendajad. Sipelgad toituvad parasiitidest. Lisaks Kiletiivalisi 150000 liiki
23/11/12 2 üldtunnused Nime saanud valmikutel esineva kahe kileja tiivapaari järgi. Ees- ja tagatiivad on omavahel ühendatud. Tiivad töötavad lennul ühtse kandepinnana. Suised on haukamis- või libamistüüpi. Tagakeha tipus muneti. Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel. Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki. 3 Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust, vähesed söövad ka loomset toitu. Täiskasvanud toituvad: *Loomsest toidust *Nektarist *Õietolmust *Sülemist *Meest *Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. 4 Paljunemine · Paljunemine on kehasisene · Emased munevad: · haploidseid · diploidseid mune. 5 Vastsed Vastsed on enamasti usjad, silmade ja jalgadeta. Nukk on vabanukk, enamasti kookonis.
kiledad, soomustega(2 kaitseb kilp, mürgiastel, jalad. Kärbsed- hüppejalad, paari), keha söövad taimi, enamik sipelgaid jässakas keha. S haukamissuised, kaetud karvadega, loomi, sõnnikut ja on ilma tiibadeta, toituvad nektarist, söövad taimi ja suised, kõdu söövad nektarit verest, K loomi inimlontspiraal, jäätmetest. toitub nektarist Vastne Täiskasvanust Röövik- Tõuk- Elab vees, Vaglad-joob Vaglad-toituvad
Ühiselulised putukad Hanna ja Helen Kes kuuluvad? Mesilased Herilased Sipelgad Kimalased Mesilane Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putuka...
KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad?
Kahetiivalised nimi 8.A kool Sisukord Kahetiivaliste välisehitus Kahetiivaliste eluviis Kahetiivaliste toitumine Kahetiivaliste sigimine Kahetiivaliste liigid Kahetiivaliste välisehitus Kaks kilejat lennutiiba. Tagatiivad taandarenenud Tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Sääseliste tundlad on 6 ja enama lüliga. Kahetiivaliste eluviis Kõigil mandritel levinud putukarühm Teada juba üle 125000 liigi. Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi. Eluviiside poolest äärmiselt mitmekesine rühm. Kahetiivaliste vastseid elavad vees, kõdus, seentes, laipades, parasiitidena teiste loomade sees. Kahetiivaliste toitumine. Toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Hammustamisel lasevad haava hüübimisvastast ainet. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest Isased parmud t...
TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. MILLIST OSA TEEPÕÕSAST KASUTATAKSE TEE TEGEMISEKS? 2. SOOLA SAAB PUU SEEST. ÕIGE VÕI VALE? 3. MILLEST OLI TEHTUD HANSU JA GRETE LOOS NÕIA MAJA? 4. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 5. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 6. KES TOITUVAD SÖÖDAST? INIMESED VÕI LOOMAD? 7. MESILASED TOODAVAD TAIMEDE ÕITEST SAADAVAST NEKTARIST MAGUSAT TOIDUAINET. MIS SEE ON? 8. MIS ON LOODUD SELLEKS, ET PALJU NÄRIDA, AGA MITTE KUNAGI ALLA NEELATA? 9. MILLINE NEIST EI OLE TERAVILI: KAER, OAD VÕI NISU? 10. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETAJUUSTU? TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETA JUUSTU? 2. KUI PALJU KAALUS MAAILMA SUURIM SOKOLAADITAHVEL, MIS
kuid sügisel sündinud elavad järgmise kevadeni. Lesed on peres vajalikud ainult paljunemiseks. Peres on 200-500 leske. Elueaks on neil poolteidt kuud ning nõela neil pole. "Praktiline mesindus I osa" (Lauri Ruottinen, Tarja Ollikka, Heikki Vartiainen, Ari Seppälä) http://lepo.it.da.ut.ee/~edgar/loog/pildid/041629_mesilane.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~edgar/loog/pildid/041629_mesilane.jpg Toit Mesilased toituvad nektarist ja õietolmust, mida töömesilased koguvad taimede õitest. Õietolmu säilitatakse kärgedes ning nektarist valmistavad töömesilased seda kääritades mett. "Praktiline mesindus I osa" (Lauri Ruottinen, Tarja Ollikka, Heikki Vartiainen, Ari Seppälä) http://mesindus.ee/files/album/mesilane_kellukesel.jpg Paljunemine ja lahkumine Meekärjed koosnevad kuusnurksetest kärjekannudest, milles
· Kimalastel ja herilastel elab pere ainult ühe suve. Talvituvad ainult emasputukad. · Ühiselulistest putukatest on kodumesilased nektari- ja õietolmulised, sipelgad segatoidulised ja herilased peamiselt röövputukad. Kahetiivalised- · Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, teine paar on muundunud sumistiteks, mis lendamisel tekivad iseloomulikku heli. Näiteks: sääsed, parmud ning kärbsed. Sääsed- · Sale keha, pikad jalad ning tundlad. Toituvad nektarist või ei toitu üldse. Mõnede liikide sääsed(emased) toituvad imetajate verest, mis on vajalik munade arenguks. · Sääskede vastsed arenevad vees või niiskes pinnases. Näiteks: mesasääsk, hallasääsk, majasääsk. Sarusääsed- toituvad nektarist, vastsed arenevad veekogude põhjamudas. Kihulased- · Väikesed mustad putukad, emased imevad verd. Kärbsed- · Neil on jässakas keha, lühikesed tundlad. · Nad tegutsevad ainult päeval.
Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.
asendamatud 9 Mee värvus 10 · Mee värvus oleneb otseselt korjetaimedest · Põhilisteks värvuse tekitajateks on taimede pigmendid · Karotiin annab punast, ksantofüll kollast ja klorofüll rohelist värvust 11 · Mee värvus ulatub valkjast tumepruunini 12 · Valge ristik annab heleda, peaaegu värvitu mee · Pärnaõitelt ja mesikalt kogutud nektarist valmib hele mesi 13 · Päevalillemesi on kuldkollane · Kanarbik värvib mee tumepruuniks 14 · Tatralt korjatud nektarist valmib tumepunane mesi 15 · Kevadel ja vihmasel suvel korjatud mesi on enamasti heledam kui suvel, sügisel ja kuival ajal kogutud mesi · Pikemat aega tumedates kärgedes seisnud mesi omandab tumedama värvuse · Lehemesi on tavalisest meest tumedam
Mesi Marleen Raudsepp Mis on mesi? • Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudesvalminud enamasti magus toiduaine. Kogumine ja valmistamine • Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõie. Tarus töödeldakse seda, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus
* neil on 4 kilejat tiiba. *lülijalgsed *ühiselulised *pere elab ainult ühe suve *talvituvad ainult emas putukad *tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. *Mürgiastel. Herilaste elupaik: *Ehitavad oma pesad urgudesse,pööningutele või põõsastesse. *Valmistavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust. toitumine: Täiskasvanud herilased toituvad nektarist ,valminud puuviljadest ja marjadest ning tulevad tuppa moosi keetmise ajal maiustama. Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga. toituvad lehe täide väljaheidetest ja rotivad mesilastelt mett. Paaritumine Ema ja-isaherilased lendavad pesast välja paarituma, pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emasherilased aga poevad puu-ja koorepragudesse
kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad ● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett ● Viljapuuaias toituvad: ploomidest, õuntest,pirnidest, marjadest jne. ● Vastsed toituvad algul magusast taimemahlast ja natuke suuremaks saades toituvad kärpsete, mesilaste, liblikate röövikutest ja veel teistest putukatest kellest jõud üle käib ● u d h u vi t a v at m es e l e j a m u M õ j u i ni
Toakärbsel on aastas mitu põlvkonda, muneb igale poole, kus vaid vastsetele on toitu. Kärbsed on tülikad ja ohtlikud, sest nad kannavad edasi phtlikke haigusi nagu näiteks seedekulgla haigused sattudes sõnnikult inimese toidule. Parmud Palju tüli tekitavad kärbsed, tulevad päikesepaistelisel päeval inimese ja teiste imetajate verd imema.Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks, isased saavad aga söönuks ka õite nektarist. Tähtsus • toiduks paljudele loomadele • osade loomade parasiidid • haiguste edasikandjad • imevad verd (nt parmud) Liiginäiteid: • toakärbes • lihakärbes ehk porilane • põdrakärbes • parmud
poevad siis varjulisse kohta kevadet ootama. · Vanas peres hukkuvad kõik peale emase. · Kasulikud tolmeldavad taimi. Herilased · Ehitavad pesa ainult üheks aastaks. · Talvituvad ainult emasputukad · Ehitavad oma pesa süljega niisutatud kõdupuidust · Pesa teevad maapinnale olevatesse urgudesse, pööningule või põõsastesse. · Toidavad vastseis peeneks mälutud putukatega. · Täiskasvanud toituvad ka nektarist, valminud puuviljadest ja marjadest. · Mett ei valmista · Suve lõpus hakkab pere lagunema ja herilased lendavad sihitult ringi. · Kõik peale emase, kes poeb varjulisse kohta talvituma, hukkuvad. Kahetiivalised · 1 paari tiibu, teine paar on muundunud sumistiteks, mis lendamisel tekitavad iseloomuliku heli. Sääsed · Öise eluviisiga ( tulevad välja ka pilves ilmaga), kitiinkest on õhem, kaotavad rohkem vett.
Tugev rindmik, rindmikulülid tugevasti kokku kasvanud. Keha pikkus 1mm-5cm. Pilt Elupaigad Hooned Eluruumid Aed Veekogud Raiestikud Metsad Karjamaad Niidud Toitumine Kahetiivalisi näeb tihti toitumas õitel kuid nende seas on ka palju verdimevaid parasiitputukaid. Sääselised - toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Kärbselised - toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, nektarist. Parm ja sääsk Kärbselised Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükkliga. Näiteks emane äädikakärbes võib muneda kuni 500 muna. Areng valmikuni kestan 25 kraadi juures 8-10 päeva. Munad on umbes ühe millimeetri pikkused, valges. Kaitsekohastumused Surnu teesklemine Järsk peatumine Varjamine Põgenemine Hammustamine Tähtusus Looduses Inimese elus Toiduks paljudele loomadel
iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipel...
· Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustit septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Elupaik ja toitumine · Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest Rööviku kirjeldus, toitumine ja areng · Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole. Nukkumine (pildid on tehtud 1
MESI MEE KOOSTIS Nektar ja õietolm vett ligi 1720%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse, värvi ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. MEE LIIGID KOGUMISE JÄRGI Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga
Hinnanguliselt 5-8 miljonit liiki, kirjeldatud ainult 350 000 liiki. Eestis ligikaudu 3000 liiki. Iseloomulikud tunnused 6 lülilist jalga Pea, rindmik ja tagakeha Tundlad ja suised Keha katab kitiinkest 1 paar liitsilmi Näevad UV-d Suurused erinevad 2 tiivapaari Toitumine Fütogaafid toituvad taimelehtedest, seemnetest, taimedest ja nektarist. Saprofaagid toituvad sõnnikust, kõdunevatest taimedest ja loomakorjustest. Polüfaagid toituvad nii taimsest kui loomsest toidust. https://youtu.be/Sy_cGLoAgw4?t=33s Elupaigad, kaitsekohastumused ja paljunemine Kohastunud elama kõikjal. Eestiivad kaitsevad tagakeha ja tagatiibu. Mõned mardikad on võimelised ka eritama kibedat, kuuma ja keemilist kaitsevedelikku. Kitiinkest Paljunevad munedes.
tegevvulkaanidest on tuntuim Mauna Loa (4170 m).Havail valitseb troopiline mereline kliima. Tuulepealseil nõlvul sajab 3500-4000 mm, sealhulgas Kauai saarel Waialeale nõlvul ligi 12 000 mm, tuulealustel aladel paiguti alla 500 mm aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektarist toituvad endeemsed nestelindlased. Väljaveoks kasvatatakse ananassi ja suhkrurooga, oma tarbeks riisi, troopilisi puuvilju ja köögivilja. Kauni looduse ja tervisliku kliimaga Havai on tähtis turismi- ja kuurortpiirkond (eriti Oahu) ning laeva- ja lennuliinide sõlmpunkt. Huvitavat Havai põliselanikud olid polüneeslased. Eurooplastest jõudsid esimestena Havaile 1527.a. hispaania meresõitjad. Teistkordselt avastas Havai J. Cook 1773- ndal aastal. 1810 aastal ühendas Kamehameha 1. (u
pikkusest. Hariliku kelluka õied on sageli tumedamad ja lillakamad. Harilik kellukas sobib ka hästi iluaedadesse. Teda võiks kasvatada näiteks püsilillepeenras väiksemate rühmadena. Eriti soovitatakse teda aga külvata maha koos muruseemnetega. Sel juhul võite saada endale ilusa muru, mida teisel aastal kaunistavad lillakassinised kellukaõied. Need kellukaõied on meeldivaks kostituseks ka mesilastele, kes teevad õitest saadud nektarist mett. Seega on muru hariliku kellukaga nii ilus kui ka kasulik.
Mesilased Mesilasi on neli liiki. 1.Hiidmesilane 2.Kääbusmesilane 3.India mesilane 4.Meemesilane · Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. · Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. · Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari küljes leiduvate eriliste kannukestega · Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. · Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud
· Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. · Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. · Ta muneb kuni 500 muna korraga. · Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest. Admiral · Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured musta-ruugekirjud tiivad. Admiral paneb istudes oma tiivad kokku nii, et eestiivad jäävad tagatiibade vahele. · Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel ja niitudel mitmesuguste taimede õitel.
MESI on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. MEELIIGID JAGUNEVAD KOGUMISVIISI JÄRGI: Õitelt kogutud mesi Okastelt kogutud mesi MEE KOGUMINE JA VALMISTAMINE: •Nektar kantakse tarru meepõies •Aurutatakse välja võimalikult paju vett •Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes MEE KASULIKKUS! Mesi on ülikasulik,
Kõikidel kiletiivalistel on ülalõuad, millega tahket toitu närida või pesamaterjali koguda. Paljudel kiletiivalistel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke, millega õienektarit imeda. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Pered ehitavad endale pesad. Mesilase ehitus. Mesilase pea. Mesilased Mesilaste keha on karvane. Nad toidavad järglasi õietolmust ja nektarist valmistatud söödaga. Mesilased on olulised õistaimede tolmeldajad. Paljud on ühiselulised. Mesilaste liike on raske eristada. Mesilaste hulka kuuluvad kimalased, kägukimalesed ja palju mesilaseliike, sealhulgas kodumesilane. Maakimalane rindmiku eesosa kollane, keskel must tagakeha eesosas hele vööt tagakeha tipp valge Talukimalane jässakas, karvane keha rindmik ruuge tagakeha keskel must vööt tagakeha tipp valge
Mesi, taruvaik ja õietolm Tartu Kunstikool Helen Lepiku 2011 Mesi · Mesi on meeldiva lõhnaga veniv vedelik, mida toodavad mesilased õite nektarist või mesikastest · Eristatakse kaht tüüpi mett: naturaalne ja mittenaturaalne mesi · Aja möödudes mesi kristalliseerub ja muutub kõvaks · Mee kvaliteeti hinnatakse värvuse, maitse ja lõhna järgi Mee keemiline koostis · Enam kui 300 ainet - süsivesikud, orgaanilised happed ja nende soolad, lämmastikuühendid (aminohapped, valgud jne), mineraalained, vitamiinid, hormoonid, fermente, eeterlikud õlid, värvaineid, tärpentiniühendeid, steroide,
Sääsk Selts: kahetiivalised Diptera Alamselts: sääselised Nematocera Sääselisi on Eestis teada umbes 800 liiki. Verd imevad sääselised kuuluvad sugukondadesse pistesääsklased, kihulased, habesääsklased; troopikas ka moskiitolased. Kahetiivaliste seltsist maiustavad verega veel parmud. Habesääsklased on 3-4 mm pikkused putukad, keda praeguseks on teada umbes 3500 liiki. Nende vastsed arenevad vaid väga niisketes paikades. Suur osa liikidest toitub nektarist, verd imevate liikide süljel on ärritav toime. Millal ja miks sääsed inimesi ründavad. Verd imema tulevad üksnes emased sääsed. Kõik verd imevate sääskede emasloomad peavad saama korraliku verekõhutäie selleks, et verest saadud valke kasutada munade arenguks. Munade küpsemine nõuab palju toitaineid ja ka energiat. Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele. Teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt pole
Sellisel koorumisel mahajäävaid tühje läbipaistvaid vastsekestasid võib veekogude kaldataimestiku küljest sageli leida. Mitmetele loomadele on ülioluline ka tiiki ümbritsev taimestik. Äsjakoorunud kiilivalmikute jaoks on aga tähtis, et tiigi ümber kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist. Mõned veetaimed: harilik vesihernes, harilik vesisulg, harilik vesitäht, kamm-penikeel, räni-kardhein, sõõr-särjesilm, tähkjas vesikuusk, vesikarikas, hein-penikeel, ujuv penikeel, harilik pilliroog, harilik luigelill, keraluga jne. · Loomastik konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad
kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. eranditult taimsest toidust. Parm Isased isendid toituvad õietolmust ja nektarist, mõned liigid ka kõdunenud taimejäänustest. Keha võimas, lapiku kujuga, kohanenud kiireks lennuks. Emased isendid toituvad verest, nende suised on võimsamad kui sääskedel ja võivad tungida läbi paksu naha. Sääsed Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena. Verest toituvad vaid emased, isased imevad vaid taimemahlu. Sääsed levitavad mitmesuguseid
Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus. Toodud nektar paigutatakse tarus väikeste piiskadena kärjekannudesse või selle seintele. Kui mesi on saavutanud vajaliku tiheduse ta kaanetatakse. Mis on mesi? - Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga, magusa maitseline, õhukeses kihis läbipaistev siirupi taoline vedelik. Mille poolest erineb mesi nektarist? Nektaris ülekaalus liitsuhkrud, mees lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos); nektaris 70% vett, mees 20% Mis mõjutab mee kristalliseerumist? Temperatuur(külmas kristal. kiiremini, soojas aeglasemalt), glükoosi sisaldus(kristalliseerub kiiresti), fruktoosi sisaldus(aeglaselt). Millest sõltub mee väärtus? Nektari veesisaldusest(millest mesi on valmistatud) ja mesilaspere tugevusest(suurusest). Milline on mee säilitamise optimaalne temperatuur? Mitte üle +10°C.
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga
Meemesilased saavad nõelata ainult ühe korra, kuna nende astel on nagu oga ning rebeneb tagakehast välja kui mesilane üritab minema lennata. Nende nõelamine võib olla väga valulik, kui nõela ei eemaldata nahast koheselt. Raskemaks juhuks on allergiline reaktsioon mesilaste nõelamise puhul. Nõelavate putukate, mesilasete ja vaablasete tõttu, on sattunud aastas rohkem kui 500000 inimest traumapunkti. Meemesilased produtseerivad mett taimede õietolmust ja nektarist, mida nad tolmeldavad. Nad koguvad mett oma pesadesse meekärgede sisse, mida nad kasutavad noorte toitmiseks külmematel kuudel. Meemesilaste pesad varieeruvad suuruste poolest. Üldjuhul ehitavad nad oma pesad puulõhedesse, aeg-ajalt ehitavad pesasid ka näiteks korstnatesse ja pööningutele. Meemesilaste kolooniad on tavaliselt väga suured ning nende eemaldamine võib osutuda raskeks ettevõtmiseks. Ainult professionaalsed kahjuritõrjujad ja kogenud
Põltsamaa Ühisgümnaasium Lepatriinu ja liblika võrdlus. Põltsamaa 2010 Liblikad Lepatriinud Liblikas toitub põhiliselt õietolmust ja Lepatriinu on üldjuhul röövloom, kes toitub nektarist. Mõni toitub ka villast ja karvast. peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Liblikas areneb täismoondega- nende areng Lepatriinu areneb tismoondega- nende on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk areng on neljajärguline: muna, ja valmik. vastne(röövik), nukk ja valmik. Maailmas on liblikaliike teada umbes Kogu maailmas on teada üle 5200 165 000, Eestis ligikaudu 2000 liiki. lepatriinuliigi, Eestis elab neid üle 50 liigi. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Lepatriinu keha on ümar ja külgvaates Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kumer.Tundlad ja jalad on lühikesed. kõige ür...
kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus. välja on kujunenud eriline kooseluvorm, kus koloonia iga liige täidab mingit kindlat ülesannet See on kõige kõrgemale tasemele jõudnud ühiseluviis, kus koloonia enamik isendeid on sigimisvõimetud; nad elavad ja töötavad ainult oma ühise pere heaks ning hoolitsevad oma ema järglaste eest. Elutsükkel Toitumine toituvad lehetäide poolt eritatavast vedelikust, taimede nektarist, väikestest putukatest, seemnetest ja putukate jäänustest tähtis omapära on toidu pidev ringlus peres söödud toit jääb esialgu peatuma pereliikme pugusse, seal seedimist veel ei toimu, kui sipelgas tunneb nälga lastakse seda pugust välja väikeste annustena saavad toit suhu tagasi oksendada ning pesakaaslastele edasi anda Liigid Palukuklane Laanekuklane Arukuklane Karukuklane Kännukuklane Veerekuklane Liivakuklane Arukuklane (Formica rufa)
Tagakeha külgedel on ........................................ Putukad liiguvad Lennates näit. .................................................... Hüpates näit. ...................................................... Joostes näit. ....................................................... Ujudes näit. ....................................................... Putukad toituvad Taimelehtedest näit. ........................................... Nektarist näit. ...................................................... Teistest putukatest näit. ...................................... Verest näit. ......................................................... Puidust näit. ....................................................... Toiduainetest näit. ............................................. Putukad paljunevad Putukad on ..................sugulised Putukatel on ...........................................
lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6. elupäeval suundub ta esimesele lennule taru lähedusse, et ümbrusega tutvuda. 11 päeva pärast kärjekannust lahkumist asub mesilane kärgi ehitama. Korjele hakkab ta lendama 15.-20. elupäevast alates, vahel ka varem. Tähtsus *Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. Mesilased on hindamatu ravimi ja maiuse mee valmistajad, kuid mesi moodustab mesilastelt saadavast kasust vaid kümnendiku. Hoopis suurem on nende tähtsus tolmeldajatena. Kahjuks on aga mesilaselaadsete tolmeldajate hulk kogu maailmas langemas.
tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde Mesilased on lahksugulised § Lese sigimiselundid: paarilised seemnesarjad seemnejuhad koos näärmetega suguti § Mesilasema sigimiselundid 2 munasarja munajuhad seemnepaun limanäärmed tupp § Töömesilased on väljaarenemata sigimiselunditega emaisendid. Väärema. 4. Käitumine Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb Nektari saavad nad õiest kätte spetsiaalse keelekesega Kimalase vaenlasteks on inimesed ja loomad, kes nende pesa lõhkuda võivad, neid endale toiduks otsivad või kemikaalidega reostavad. Pesa kaitsevad kimalased oma vaenlast nõelates. Mesilasema paarub lesega õhus lennul. Pärast paarumist lesk sureb Iga lennu ajal paarub ema 6-10 lesega Viljastatud munad muneb ema tööliskannu ja neist
peenike piht ja emastel on tagakehal muneti, mis mõndadel on muunudnud mürgiastlaks. Sammuti on neil suised haukamiseks või mahlade imemiseks. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid.Vastsetele tuuakse toitu ning kogutakse toiduvaru. Nad toituvad putukatest ja nende vastsetest, taimemahlast ja õie nektarist. LIBLIKALISED Liblikad on täismoondega putukad. Liblikalistel on pea, tundlad, rindmik, tagakeha, tiivad, tagakeha ja imilont (muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu). Liblikate tiivad on kaetud tillukeste soomustega, mis asetsevad üksteise peal nagu katusekivid. Liblikad toituvad iseäraliku painduva imilondiga. Nad on peamiselt taimtoidulised, kuid mõned röövikud toituvad ka nahast või villast.
Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole. Elukoht ja toitumine Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest. Hiidkaruslane Kohad On enamalt jaolt aktiivsed õhtusel ajal, aga võivad pimedas lennata ka valguse peale. Neile sobivad niiskemate lehtmetsade lagendikud ning metsaveered. Suvel kohtame ühe põlvkonna valmikuid juuni keskpaigast kuni augustini. Välimus Esitiibade põhivärv on mustjasroheline koos sinaka metallläikega, neid ilmestavad kollakasvalged kuni oranzid laigud. Karmiinpunastel mustade
Suured toituvad taimedest, noored Pikkuseks on 3,5 kuni 4 meetrit kilpkonnad söövad väikeseid kalu. Fiji muud loomad Vikerkaarevärviline Meremadu on mürgine lorikeet on lind, kes madu, kes elab vee all. toitub põhiliselt Ta toitub väikestest marjadest ja kaladest. nektarist. Ta pesitseb puude otsas. India muusika Fijil mängitakse ka palju India muusikat. Seda mängitakse tüüpiliselt oreli ja trummidega. Muu fiji muusika Siin on mõned lingid muule Fidži muusikale: Vinaka Vakaniu Collection – Part 1 Voqa Mosimosi – Part 5 Voqa Mosimosi - Part 2 Fiji omapärased pillid Derua Lali trumm Mägisõdala
küljest ära, see on vere imemine kihulaste valmikuna vaid taimemahladest, kaitsekohastumus, jaoks obligatoorne. On kuid terve rea liikide emased on mida nimetatakse teada terve rida kihulasi, kohastunud loomadelt (peamiselt autotoomiaks. kelle emased toituvad vaid imetajatelt) vere imemisele. nektarist. Näiteid kärbeseliste liikidest Kibun (Chrysops sp.) krabiämbliku küüsis Röövkärbes (Asilidae) Parmlased on ligikaudu 3 000- Sirelased on suur sugukond, Röövkärblased on suur, liigiline, üle kogu maailma laialt ligikaudu 5 000 liiki hõlmav siia kuulub umbes 4 500 liiki. levinud sugukond
mõjutab lindude nokkade kuju. Vindid jõudsid Galapagose saartele hinnanguliselt kaks miljonit aastat tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nende füsioloogiat ja kehakuju. Samuti demonstreeriti mõnekümne aasta eest Darwini vintide näitel, et evolutsioon võib olla väga kiire ka selgroogsete hulgas. Bioloogidest Rosemary ja Peter Grant hakkasid 1973. aastast saadik mõõtma Daphne Majorina tuntud saare vindipopulatsiooni nokkade pikkust, seades selle hoolikalt vastavusse mõõtmisaastal nähtud kliimatingimuste ja üldise toidu
vastsed toituvad juurtest. Nukkuvad mullas. 1 pk. Kirju-kilpmardikas talvituvad noormardikana kõdus, muneb peedilehe alumisele küljele. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti. Nukkuvad lehe alumisel küljel. 1 pk. Peedi-, must- ja tuunjas-raisamardikas talvituvad valmikuna kivide või mulla all. Munevad mulda. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti, vastsed-suurem kahju. 1 pk Kahetiivalised. Peedikärbes munevad peedi lehtedele. Vaglad kaevandavad lehes, 2 pk. Valmik toitub nektarist või lehemahlast. Suurim kahju noortele taimedele. Nukud talvituvad mulla tünninukk. Porgand kahjurid Nokalised. Lehekirbulised. Porgandi-lehekirp talvituvad valmikutena okaspuudel, kevadel imevad seal mahla. Munevad juunis porgandi leheservadele. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. 1 pk. Liblikalised. Koilased. Köömne-lamekoi talvituvad valmikutena. Munevad õitele, röövikud toituvad algul lehekoes, seejärel roodudes ja vartes
Noored töölised toovad vastsetele, samuti ka emale toitu: algul magusat taimemahla, hiljem kärbseid, mesilasi, liblikate röövikuid - kõiki putukaid, kellest jõud üle käib. Mürginõela pistega või lihtsalt tugevate suiste abil surmab herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ka raibete küljest puretakse selleks tükikesi. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Viljapuuaias imevad herilased ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla. Sügise saabudes ei välju nukkudest enam töölised, vaid uus põlvkond ema - ja isaherilasi. Nad lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased aga poevad puu- ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, pere sügisel hukkub. Pilte: Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
Mesi Stella Narusson MJ110 Mesi Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Mee liigid kogumisviisi järgi Õite lt ja o kas te lt ko g utud me s i o n taims e pärito lug a, valmis tatud me s ilas te po o lt õ ite s t ko g utud ne ktaris t võ i kuumade ilmade g a o kka pinnale e rituvas t "kas te s t". Le he me s i võ ib o lla nii taims e kui lo o ms e pärito lug a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
