botulinum + + + Mycoplasma genitalium + + Propioonbacteriu m acnes nii ja naa Mykobacterium tuberculosis + Basidiomycota ? + + Zygomycota ? ? + Ascomycota ? + + Aspergillus + + ? + + Penicillium + ? + Cladosporium sphaerospermum kaheldav ? + Crenarchaeota + ? + + Euryarchaeota + + ? + ? Haloarchaea + ? + + Nanoarchaeum equitans + + + + Haloquadratum walsbyi ? ? + + Methanopyrus kandleri + + + + moodust bio/toidutehn
ehitistes ja nende mõju tervisele. · Selle perekonna seeni leidub sisetingimustes kõikjal, isegi puhtas keskkonnas. · Tähtis on teada, et eoste mürgisus seene suremisel ei vähene. · Ohtlikke mürke valmistavad ka vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · P. citrinum P. expansum Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Cladosporium Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Cladosporium elab meie kodus mööblil, vaipadel, riidematerjalil, värvitud pindadel ja ventilatsioonitorudes. · Osa selle perekonna liike peetakse tugevateks allergeenideks. · Allergeen on allergiat tekitav aine. · Allergeenianähtudena ilmuvad nahalööbed, ninalimaskesta ärritus ja bronhiit. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · "Must hallitus" Enim levinud mikroseened
tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Seetõttu tuleb siseruume kindlasti õhutada, et õhk oleks puhas ja võimalikult väike võimalus haigestuda. Mikroobid satuvad õhku mullast, veest, puulehtedelt, inimese hingamisteedest (näiteks aevastamisel) jne tuule abil. Õhus on erinevaid mikroobe. Staphylococcus aureus on kõige rohkem leitud mikroob õhust. Teda võib olla õhus vahemikus 0-1/m3 ja 50/m3. Samuti on õhus selliseid mikroobe nagu Fusarium, Alternaria, Cladosporium, Penicillum, Aspergillus. Selge päevaga sisaldab õhk 500 jala kõrgusel Bacillumi ja Clostridiumi eoseid, Myceiliumi osakesi, kõduseene ja Streptomycetaceae spoore, pärmiseene askospoore, õietolmu, algloomade tsüste, Micrococcust, Coynebacteriumi. Kasutatud materjalid 1. http://www.bbc.co.uk/schools/ks3bitesize/science/organisms_behaviour_health/disease /revise4.shtml 2. http://www.edu.pe.ca/southernkings/microhabitats.htm 3. http://www
Sünteetilisest materjalist patjades lesta ja loomade allergeene 5 10 korda rohkem kui sulepatjades Päevas ca 20 ja elu jooksul ca 2000 väljaheitekuulikest, allergeen õhus püsib ~20 min, tolmulestad on loomulik inimasustuse koostisosa Allergeenide esinemist tolmus mõjutavad: · Väliskliima · Sisekliima · Hoonete tüüp · Koristamissagedus Hallitusseened eosed õhus, suurus eostel 2-50µm, allergeeniks hallitusseente spoorid Sisekeskkonnas Penicillium, Aspergillus, Cladosporium ja Alternaria (viimased 2 põhjustavad allergiaid) Seeneeoseallergia sagedamini lastel, välisõhus nende hulk suurim hilissuvel Välisõhust sisekeskkonda Euroopas piirkonnad, kus kõige rohkem seeneeoseid 1) Veneetsia (kanalite süsteem) 2) Holland Cladosporium IgE Alternaria Prussakad, 17 41%, allergeensed on sülg, väljaheide, sekreedid, kest Allergia tõsisem Ameerikas Saksa prussakas Blattella germanica
sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda. Hallitused võivad tekkida ka halvasti paigutatud akendest, umbest kanalisatsioonist ja rikkis pesumasin või muu vett tarvitav majapidamismasin mis laseb vett põrandale ning sealt edasi seinapragudesse. Enimlevinud hallitusseened hoonetes on kerahallik (Aspergillus), pintselhallik (Penicillium), Cladosporium, ,,Must hallitus" Stachybotrys chartarum (atra). Eestis ei ole paika pandud kindlaid norme hallitusseente sisaldususe kohta ruumiõhus ning puudub ka täpne hallitusest tingitud tervisehädade diagnoosimine. 4 Hallituse mõju inimorganismile Nii nagu toit ja vesi, mida me tarbime, mõjutab meie organismi majades ja korterites leidub hallitus, mis toodab eoseid mida me õhust sisse hingame. Kolmandik
Erinevate juustutüüpide valmistamisest Juust dünaamiline bioloogiline süsteem Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümivalmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm. Emmental · Emmentali orust · Kõva, helekollane, sveitsi juustu tüüpi, magus maitsetoon, pähklimaitse ja lõhn, spetsiifilised kirsi- või koguni kreekapähklisuurused augud · 80 kg juusturatas 1000l toorpiima · Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine · Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsuseg...
infektsioonitilk temperatuuri vahemik 18 24 °C (5h) + 5 °C Tomati-pruunmädanik, -lehemädanik Phytophtora infestans · Kahjustab vilju ja lehti · Nakkus levib kartulilt tomatile · Opt üle 75% õhuniiskus ja temp 14-23 °C · Viljadel on mitmesuguse kujuga ebamäärase piirdega pruunid sissevajunud ja kõvad laigud · Lehtedel tekivad hallikasrohelised laigud, mis hiljem haaravad kogu lehestiku · Kahjustab peamiselt hilist tomatisaaki Tomati-ruugehallitus Cladosporium fulvum · Kahjustab ainult lehti · Alates õitsemisest on lehtedel ümmargused või ebakorrapärased rohekaskollased laigud. Alumisel küljel on eostest ja eoskandjatest moodustunud hallikaspruun kirme. · Levib kogu lehestikule · Soodne on õhuniiskus üle 85% ja temp 20-22 °C ööpäevaringselt Kuivlaiksus tomatil Alternaria solani · Kahjustus algab alumistest lehtedest · Arenevad ümarad, piklikud või nurgelised hallikad kontsentriliste ringidega 0,5-2cm suurused laigud
Tarballs are an aquatic pollutant in most environments, although they can occur naturally, for example, in the Santa Barbara Channel of California. Their concentration and features have been used to assess the extent of oil spills. Their composition can be used to identify their sources of origin, and tarballs themselves may be dispersed over long distances by deep sea currents. They are slowly decomposed by bacteria, including Chromobacterium violaceum, Cladosporium resinae, Bacillus submarinus, Micrococcus varians, Pseudomonas aeruginosa, Candida marina and Saccharomyces estuari. Whales James S. Robbins has argued that the advent of petroleum-refined kerosene saved some species of great whales from extinction by providing an inexpensive substitute for whale oil, thus eliminating the economic imperative for open-boat whaling. Alternatives to petroleum In the United States in 2007 about 70 per cent of petroleum was used for transportation (e.g
· Kerahallik (Aspergillus fumigatus, A. versicolor ja A. flavus), mille mõningad liigid produtseerivad mürgiseid alfatoksiine ning tekitavad ohtlikku mükoosi aspergilloosi. 25 · Pintselhallik (Penicillinum), mis on siseruumides alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. See nn moosipurgihallitus muutub probleemiks siis, kui seeneeoseid on siseõhus rohkem kui välisõhus. · Cladosporium, mille mõningaid liike loetakse tugevateks allergeenideks, on kõigesööja. Ta võib hakata kasvama nii mööblil, riidel, värvitud pindadel, ventilatsioonitorudes kui ka silikoonil. · Must hallitus (Stachybotrys chartarum), mis kasvab rohekasmustade kolooniatena ning eelistab kõrge tselluloosi- ning madala lämmastikusisaldusega materjale (näiteks kipsplaadid, ökoloogilised ehitusmaterjalid). Hallitus-mükoosid
9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustus Hooned käituvad komplekssete süsteemidena, mis sisaldavad ökosüsteemide nišše ning erineva mikrokliimaga piikondi. Neid tuleb üheaegselt käsitleda bioloogiliste kahjutegurite allikatena. Terviseprobleemid, mis tekivad õhus sisalduvate hallitusseentega kokkupuutumisest, võivad olla järgmised: astma, nohu, ekseemid, harvem allergiline alveoliit ja aspergilloos (Singh 1993). Neid nähte võivad tekitada siseõhus olevad Cladosporium või isegi hariliku majavammi (Serpula lacrymans) eosed. Sellised hallitusseened nagu Alternaria, Aspergillus, Cladosporium, ja Penicillium on üldiselt tuntud kui hingamisteede allergiat põhjustavad (Singh 2000). Suurbritannias ja USA-s on tehtud ulatuslikke uuringuid märgunud ehitusmaterjalide peal kasvavate hallitusseente ohtlikkusest inimese tervisele (Singh jt, 2010). Bioloogilised ohutegurid mõjuvad nendele soodsates tingimustes, mis tunduvalt erinevad
91 Lactobacillus Saccharomyces 0.90 Pediococcus Hansenula 0.90 Candida Asp. niger 0.88 Debaryomyces 0.88 Torulopsis Cladosporium 0.87 Staphylococcus aureus Torulaspora Paecilomyces 0.86 Listeria monocyt. 0.83 Penicillium 0.80 Asp. ochraceus 0.80
annaabi.ee 
