Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seenering" - 4 õppematerjali

seenering on tegelikult pikside lõks inimeste püügiks – mõlema jalaga ringi astudes saab inimesest piksi vang.
Seened
31
ppt

Seened

põhjustades tervisehäireid · vannitubade must hallitus eritab mürke põhjustades allergiat · ... Hallikute kasutamine inimese poolt · Enne II maailmasõda eraldati rohehalliku mürkidest antibiootikum penitsilliin, millega ravitakse bakterite põhjustatud haigusi. · valged hallitusjuustud (kamambäär, stilton, brie ...) · sini- ja rohehallitusjuustud (rokfoor) Miks kasvavad seened mõnikord ringikujuliselt? Kui vana võib olla üks seenering? Tv 34.3 ja 35.5 http://www.youtube.com/watch?v=F1tZwsMKzjY Seente suhted teiste organismidaga 1.rühm: MÜKORIISA ehk SEENJUUR 2.rühm: SÜMBIOOS SEENTE JA LOOMADE VAHEL 3.rühm: TAIMEDE PARASIIDID 4.rühm: LOOMADE PARASIIDID (inimene on ka loom) MÜKORIISA ehk SEENJUUR = taime ja seene vastastikku kasulik kooselu SÜMBIOOS seente ja loomade vahel Seened aitavad Lehelõikaja-sipelgad mäletsejate söövad seeni, mida

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Mükoloogia eksam
33
doc

Mükoloogia eksam

4. 4 "Seened kultuuriloos" - Egle Erm 1. Seeneringide laienemise kaudu on võimalik mõõta seeneniidistiku millist kasvu? a) nädalast. b) kuist. c) aastast. d) päevast. 2. Eesti pärimuses seostatakse seeneringe valdavalt ... . a) mütoloogiliste nähtustega. b) mütoloogiliste olevustega. c) seentega. d) kullaga. 3. Seeneringide seeneniidistiku aastane kasv jääb tavaliselt .... vahemikku. a) 1 ja 2 meetri. b) 0,1 ja 1 meetri. c) 0,5 ja 1 meetri. d) 2,5 ja 3,5 meetri. 4. Mis on seenering? a) inimese poolt kujundatud seentest moodustunud ring. b) idanenud eosest arenenud seeneniidistik, mis kasvab keskpunktist ringikujuliselt väljapoole. c) moodustis, mis tekib kui välk maasse lööb. d) looduslikult esinev seentest moodustunud ring. "Puravikulised" - Mariliis Joassoone 1. Millise mükoriisa põhitüübi moodustajad on Eesti puravikulised (v.a pipratatik)? a) Arbuskulaarse müktoriisa b) Ektomükoriisa c) Monotropoidse mükoriisa d) Endomükoriisa 2

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
104
docx

TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD

hauast aga vana laiba pealuu, mille silmaaugust läbi vaadates ta nähtavale ilmus. Kõnelda sai haldjaga läbi kolba suu ava. Tulles andis haldjas suud, minnes pakkus kätt, aga viimast ei tohtinud vastu võtta, muidu viis ta hauda kaasa (Masing 1998:141). Läbi kolba silmaaugu vaatamine on lihtsustunud jaaniööl, täiskuu ajal, näiteks mõne veekogu ääres läbi loodusliku auguga kivi vaatamiseks (Levy 2001:163). Piksi-tüüpi haldjaid saab näha astudes ühe jalaga seeneringi. Seenering on tegelikult pikside lõks inimeste püügiks – mõlema jalaga ringi astudes saab inimesest piksi vang. Aga kurjategija, kes kas või varbaotsaga ringi astub, saab alati karmi karistuse (Levy 2001:169). 30 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 7. HALDJATE VÄLIMUSEST

Ühiskond → Ühiskond
16 allalaadimist
Eluslooduse eksami kordamine
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

kontsentratsioon seenehüüfides palju kordi kõrgem kui keskkonnas). Seente ehitus Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest ­ seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku ­ seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib mullas hõlmata kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalikud toitained. Nõiaring ehk seenering: Ringi teke saab alguse mullas idanenud ja kasvama hakanud seeneeostest. Kui mingeid tõkkeid ees pole, kasvab seen igas suunas enam-vähem ühtlase kiirusega, umbes 5-25 sentimeetrit aastas. Seeneniidistik tarbib oma kasvupiirkonnas enamjao toitaineid, mistõttu rohi võib jääda nälga ja kuivada. Seente ehitus · Sklerootsium ­tihe, enamasti kattekihiga hüüfipõimik, ebasoodsa perioodi üleelamiseks; · Strooma ­ paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja ­ tihe hüüfipõimik;

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun