Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee ·
Miina Härma Gümnaasium Emma Tammpere EYRE JÄRV referaat Karin Kannerma Tartu 2018 Sisukord · Sissejuhatsus · Asukoht · Eyre järve mõõtmed · Austraalia soolaseim järv · Põnevad faktid Eyre järve kohta · Eyre järve nimi · Eyre järve elustik Sissejuhatus Tere! Olen Miina Härma Gümnaasiumi, 5.b-e õpilane. Nii nagu iga meie klassi õpilane, koostasin ka mina referaadi ühest maailma järvest. Isiklikult valisin Eyre järve (tuntud ka, kui Thanda-Lake Eyre), sest tegu on väga huvitava ja omapärase järvega-selle omapärasustest saate teada referaadi lugedes. Asukoht Eyre järv asub Lõuna Austraalias
Mõrtsuka järv Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, millesse kuuluv Mõrtsuka järv asub Uibujärvest 0,5 km põhja pool. Selle põhja-lõuna suunas pikliku järve absoluutne kõrgus on 98 m, pindala 19,7 ha, (osadel andmetel 23,8 ha, seega tundub, et pindala on aastatega suurenenud?) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast
2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja 4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga 6- Väike Emajõgi 12- Harku 18- Haliste 19- Raudna JÄRVED 23- Peipsi järv 29- Võrts järv 24- Lämmijärv 30- Parika järv 25- Pskov järv 31- Saadjärv 26- Vigula, Tamula 32- Kuremaa järv 27- Kubija järv 33- Endla järv (Eest sügavaim) (Eesti läbipaistvaim) 28- Pühajärv 34- Narva veehoidla 35- Pikkjärv 36- Kahala järv
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on
Järveotsa Järv. Järveotsa järv (ka: Turvaste Järveotsa järv; Järvetsa järv; Järvatse järv; Järvatsi järv; Kiisamaa järv; Selgjärv) asub Harju maakonnas Nissi vallas Siimika külas. Ta absoluutne kõrgus on 41,7 m, pindala 16,9 ha, suurim sügavus 6,3 m (keskmine sügavus 2,1 m). Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline kuni kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,6-0,8 m), võrdlemisi vähe kihistunud. Läänekaldal kerkib vallseljak
.................................................................................. 7 2 JÄRV Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse järvenõgudeks. Järved saavad oma vee vihmaveest ja lumesulamisveest. Ka jõed ja ojad toovad järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid maailma suurim järv on soolaseveeline. Paljud järved asuvad piirkondades, mis olid kunagi jääjõgedega ehk liustikega kaetud. Liikudes tekitasid liustikud maapinda lohud. Kui jää sulas, täitusid need süvendid veega. Järvenõgusid on tekkinud ka maakoore liikumise tagajärjel. Vulkaanid ja maavärinad tekitasid maakoores süvendeid, mis jõgede või allikate veega täitusid. Järveäärsete asulate jäänuste väljakaevamisega oleme palju teada saanud muistsete inimeste elust
Ülemiste järv Ülemiste järv varasemalt Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv on Eestis väga ilus ja tuntud järv. Ülemiste järv on väga tähtis eelkõige Tallinnlstele kuna Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju Lavamaal Lasnamäe klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?"
................................................................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 11 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Aastal 1638 kandis Jõksi järv Hobbohollojerwe, hiljem Hobbola järve nime. Asub Kanepist 1,5 km loode pool. Absoluutne kõrgus 116,1 m. Enam-vähem lääne-ida suunas piklik väheliigestatud kaldajoonega orujärv; pindala 64,9 ha, suurim sügavus 25,4 m (keskmine sügavus 7,3 m). kaldad on kõrged ja järsud, perv enamasti kõva, savikruusane. Paiguti leidub ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas enamasti põllustatud
Titicaca Järv Titicaca Järv Titicaca on suur Lõuna-Ameerika järv , mis asub Andide mäestikus Peruu ja Boliivia vahelisel piiril. Titicaca järv on 8372 km² pindalaga Järv paikneb merepinnast 3812 meetri kõrgusel. 1862.aastal järve lastud aurulaev muutis järve ka maailma kõige kõrgemal asuvaks laevatatavaks järveks. Pilte Titicaca järvest Titicaca Järv Titicaca kaldad ja saared on koduks Aimaraa rahvale. Nad elatuvad põlluharimisest ja kalapüügist , kasutades pilliroost paate . Titicaca tähendab Aimaara indiaanlaste keeles puuma kaljut. Legendi järgi sündis inkade riik Päikese ja Kuu saarel keset Titicaca järve. Inkad-Lõuna-Ameerika rahvas,kes said nime valitseja järgi .Tähendab
Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv. Järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all ja on keskmisest merepinnast 3 488 m kõrgemal. Järve vanuseks hinnatakse mitu miljonit aastat Selle suurim pikkus 250 km, suurim laius on 50 km. Järve kattev jääkiht 4 km paks. Suuruselt 6. suurim järv maailmas. Järve keskel paiknev ahelik jagab järve kaheks. Järve sügavus ahelikust põhja pool asuvas nõos on umbes 400 m ja lõunapoolses 800 m, aheliku kohal on sügavus umbes 200 m. Vostoki järv on mageveeline ja (hüper)oligotroofne ehk vähetoiteline järv. Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest
Geograafia Tanganjika järv MariAnn Tammiste 8. klass Juhendaja : Ingrid Kärner Üldandmed Pindala: 32 893 km² Ruumala: 17 600 km³ Suurim sügavus: 1471 m Järv on jaotatud Kongo DV (45%), Tansaania (41%), Sambia ja Burundi vahel Järve pinna kõrgus merepinnast on 773 m Järve põhi asetseb 688 m allpool merepinda Tanganjika järv on mageveeeline. Geoloogia Ta on tekkinud murrangualale Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Tanganjika järvest uue tekkiva ookeani osa Tanganjika järv kuulub Aafrika riftivööndi järvede hulka IdaAafrika riftivöönd Riftivöönd on koht, kus Aafrika on aeglaselt lõhki kärisemas Iseloomustab : riftiorgude kõrgenenud seismilise aktiivsuse vulkanismi esinemine. Riftiorgu on moodustunud mitu sügavat järve, näiteks Victoria järv,
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 8b klass Baikali järv Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2012 Sisukord Baikali järv..........................................................................................3 Üldandmed.........................................................................................3 Kliima................................................................................................4 Elustik....................................................................................................................5 Reostus........................................................................
Koostajad: R. Krupin ja V. Kasirov Juhendaja: Anneli Dietrich Klass: 8. Klass Illuka 2017 Kurtna järvestik Loodusgeograafiline iseloomustus · Kurtna järvestik asub Ida-Viru maakonnas, Illuka vallas IisakuIlluka mõhnastiku põhjaosas (Eesti suurim järvestik). · Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga
Baikali järv Anett Roosa 9.a Kärdla Ühisgümnaasium Baikali järv Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias IdaSiberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Baikali järv Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikali järv Andmed Maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge.
Viljandi järv Viljandi järv asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgorus. Järv on pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4 km ja suurim laius on 450 m. Pindala on järvel 161,7 ha. Järv saab oma vee järve põhjaossa suubuvast Uueveski ojast ja keskossa suubuvast Valuojast, samuti toidavad järve ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Järvest välja voolab Raudna jõgi, mis suubub Halliste, Navesti ja Pärnu jõe kaudu Riia lahte. Järve veevahetus on 2 korda aastas. Järv on jäävaba keskmiselt 220 päeva aastas. Ümber kauni järve looklev rada viib matkaja teisel pool järve kallast asuva vaateplatsini, kust paistab kaunis ja omapärane linnasiluett.
Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle
Pärnu Hansagümnaasium Marjanne Priidik 10.c klass Venemaa Referaat E. Reinik Pärnu 2010 Venemaa üldandmed · Pindala: 17 075 200 km 2 · Rahvaarv: 141 904 000 (2009) · Pealinn: Moskva · Keeled: vene keel ja vabariikides kohalikud keeled · Rahaühik: Vene rubla (RUB) · Usk: vene õigeusk Mõned Venemaa järved ja jõed · Baikali järv · Volga jõgi · Ilmjärv · Uurali jõgi · Karatsai järv · Leena jõgi · Valdai järv · Amuuri jõgi · Nero järv · Obi jõgi · Laadoga järv Venemaa suurimad linnad · Moskva 8 747 000 inimest · Peterburi 4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas
Kliima ja kliimavööde: Sveitsi platool ja kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta ka bussidega. Kohapeal liiklemine peamiselt Alpide lõunajalamil valitseb parassoe, merre. autodega või bussidega või ka jala. mägedes jahe või külm kliima. Suved soojad. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Keskmine temperauur jaanuaris 0C, juulis Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Varia: Sveitsil on üks madalamaid 18,5C.Sveits asub parasvöötme Lago Maggiore. kuritegevuse määrasid arenenud riikides. kliimavöötmes. Populaarseim alkohoolne jook on vein. Naaberriigid: Ta piirneb põhjast Saksamaaga, Neil on neli riigi keelt, sealhulgas prantsuse,
Araali meri Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani vahel. Araali meri on umbjärv. Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal. Praegu on järv jagatud kaheks osaks Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene. Kuivamise põhjusteks on: 1) Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti
Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi.
Tartu Forseliuse Gümnaasium Verevi järv Uurimistöö Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Kaari Rodima Tartu 2012 1. Verevi järv Järv asub keeruka reljeefiga Elva orundis.Verevi järv on põhjalõuna suunas pikliku kujuga. Järv on nõrga läbivooluga. Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist),
Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv), lammijärved (vanajõed emajõe orus), karstijärved (võhmetu), meteoriidijärved (kaali), tehisjärved (narva veehoidla) Vähetoitelised järved- vähe mineraal-ja toiteaineid, liigivaene elustik (nõmmjärved liivikutel, raba-ja laugasjärved)
Matk Eestimaal Matkast Alustame matka varahommikul Alguspunktiks on Tallinn Lõpp-punktiks on Narva Jõesuu Matk kestab 2 päeva Liikumisvahendiks on auto Matk toimub suvel Maardu järv Maardu järv on järv Harju maakonnas Maardu linna lõunaosas. Järv on 170 hektarit suur ja ümara kujuga, suurim sügavus küündib 3 meetrini. Asub merepinnast 33 m kõrgusel Põhja-Eesti lavamaal. Läbivool on suhteliselt tugev, sisse voolab kraave ja esineb allikaid, väljavool toimub Kroodi oja kaudu merre. Järv jäätub kergesti ning on populaarne kalurite seas. Järve põhjakaldal asub supluskoht. Kuna vesi oli soe siis ujusime järves. Jägala juga Joa laius om 50 meetrit ja kõrgus 8 meetrit Kõrgeim looduslik juga Eestis
Sveits Liina tera Rb 11 Üldist Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Mille poolest tuntud? Ø Käekellad Ø Pangandus Ø Noad Ø Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid
Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt
kahjustub inimese füüsiline ja vaimne tervis. Söömishäire korral keerleb kogu kannatanu elu söömise või söömata oleku ümber ja hakkab häiruma normaalne elu. Söömishäiretesse tuleb suhtuda väga tõsiselt, kuna need on tavaliselt väga hästi varjatud ja võivad lõppeda traagiliselt. Söömishäire väljakujunemisel mängivad rolli: bioloogilised, psühholoogilised, perekondlikud ja sotsiaal-kultuurilised tegurid ning nende koostoimed ( Järv, Pennar, Akermann, 2010, 1). Söömishäirete ravi on pikaajaline protsess, mis sisaldab toitumise taastamist, liikumise normaliseerumist, informatsiooni andmist tervisliku toitumise kohta, psühhoteraapiat, grupiteraapiat, füsioteraapiat. Koostöö lähedastega ja nende toetus on suureks abiks häiretest vabanemisel ( Keski-Rahkonen, A., Chrpentier, P., Viljanen,R., 2011,79). Pikaajaline järjepidev psühhoteraapia annab suurema eelduse, häirest vabanemiseks ja kindlustab selle, et
Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; Napoli- Marika Muiste ; Poola- Olga Rjabikova ,,Luikede järv" on maailmalavade populaarseim klassikaliste ballettide tippteos, mille lõi 19. sajandi lõpul Vene päriolu helilooja Tsaikovski. Tiit Härma versioon jutustab hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgeneb reaalsest elust fantaasiamaailma. Kujutluste maailmas asub luikede järv, kuhu on kerge põgeneda otsima õnne ja armastust, kuid millest ta ei leia lõpuks tagasiteed. Peaosa Ottedet esitas Alena Shkatula. Ta oli elegantne, kaunis luik, kes oli Siegfriedi kujutluste maailmas. Alena Shkatula partii oli baleriinide repertuaaridest üks keerukamaid, kuid ta tuli sellega suurepäraselt toime. Olles suures luikede parves võrdsena teiste seltsis, ei sulandunud ta teiste sekka, vaid oma uhke ja intelligentse olekuga paistis ta
Äntu Sinijärv Äntu Sinijärv asub Lääne-Virumaakonnas Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7-11 km Väike-Maarjast lõuna poole. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega Järve pindala on 2,4 ha. Järve keskmine sügavus on 6m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2m. Järve suurim sügavus on 8m. Järve vesi on läbipaistev kuni põhjani. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis
Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas. Üldine info · Sumatra pindala on 435 000 km². Ta on loodekagu suunas välja venitatud ja 1790 km pikk. Kõige laiemas kohas on ta 435 km lai. Ekvaator läbib saare üsna täpselt keskelt. · Sumatra on vulkaanilise tekkega ja sellepärast mägine saar. Sumatra edelarannikut mööda kulgeb ahelik, kus asuvad kõik Sumatra kõrged tipud. Selle aheliku loodeotsa nimetatakse Pusat Gayoks ja kaguotsa Barisaniks. Toba järv · Sumatra suurim järv on Toba järv.Toba järv on tekkinud endise vulkaani kaldeerasse. Toba vulkaan purskas 70 tuhat aastat tagasi ja hävis purske käigus. Ühtlasi on Toba maailma suurim vulkaanilise tekkega järv. Aitäh tähelepanu eest!
Referaat Peipsi järv Karina Lõuke Tallinna Balletikool Sissejuhatus. Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on
Sissejuhatus Ülemiste järv asub Tallinna kaguosas. Järve pindala on 9,6 km ², sügavus kuni 6 m. Ülemiste järvest saab Tallinn vett 14. sajandist alates. Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järve taimestik koosneb põhiliselt üheksast taime liigist: helofüütidest pilliroog, järvekaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi kirburohi ja veesisestest taimedest
ka suure languga. Need jõed on Devoni liivakividesse uuristatud sügavad ürgorud (Emajõgi). 17. Iseloomusta järvede paiknemist Eestis. Ebaühtlane, enam on neid liigestatud pinnamoega aladel. Paiguti on neid Lääne-Eesti rannikul. Kirde-Eesti on järvederohkeim. Kagu-Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas samuti. Kõige hõredamini on Pandivere kõrgustikul, Harju ja Viru lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. 18. Nimeta sügavaim ja suurim järv Eestis. Rõuge Suurjärv ja Peipsi järv. 19. Nimeta kõik järve tekkeviisid ja oska tuua näited. Mandrijää tegevus (Peipsi järv), jäänukjärv (Mullutu Suurlaht), laugasjärv (Loosalu järv), lammijärv (vanajõed Emajõe orus), karstijärv (võhmetu järv), meteoriidijärv (Kaali järv), tehisjärv ehk veehoidla (Narva veehoidla). 20. Iseloomusta põhjavee erinevaid kihte. Põhjavesi on maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore eineva sügavusega veehorisontides
Jõgede peamised toiteallikad on mägedel sulav jää. Veetaseme kõikumine jõgedes sõltub kliimast (aastaaeg) kevadel ja sügisel on jõgede veetase suurem kui suvel ja talvel, sest sügisel sajab palju vihma ning kevadel sulab jää. Talvel aga jõed külmuvad ning nende veetase on madal. Suvel kliima on soe ning jõgede vesi aurub (veetase madal). Jaapani suurimaks järveks on Biwa järv nii ruumalalt (27 500 m³) kui ka pindalalt (670.3 km²). See paikneb kirdes Kyoto linnast. Selle sügavus on 103.58 m. Biwa on üks vanimatest järvedest maailmas, see on tekkinud ligi 4 miljonit tagasi. Pindala suuruselt teine Jaapani järv on Kasumigaura (167.6 km²). See järv asub 60 km kaugusel Tokyost. Mõlema järv vesi on värske ja seda kasutatakse joogiveena pajudes Jaapani linnades.
Tähtsus inimestele Kalapüük Turismiettevõtted Keskkonnaprobleemid Turismiettevõtted Prügikäitluse puudumine majutusaladel Linnad Reovesi Baikali-Amuuri magistraal Võrdlus Võrdlus Baikal Peipsi Pindala 31 500 km2 2611 km2 Kõrgus merepinnast 456 m 30 m Suurim sügavus 1637 m 12,9 m Huvitavad faktid Maailma vanim järv. Kuumaveeallikad, 400 meetri sügavusel Suurima mahuga järv Maailma sügavaim järv Kasutatud allikad http://www.americanmonsters.com/site/2010/01/bai http://et.wikipedia.org/wiki/Baikali_j%C3%A4rv http://www.kalapeedia.ee/baikal.html Aitäh kuulamast!
Raplamaa eluta loodusest ja elusloodusest, looduskaitsest 1. Otsusta, kas antud väide on tõene või väär. Vale väite korral paranda õigeks! a. Pajaka looduskaitseala on Raplamaa vanim kaitseala. b. Rapla maakonnas on 267 küla. c. Rapla maakonnas on 13 linna. d. Rapla maakonnas elab 50 000 elanikku. e. Rapla maakonna pindala on 2979,71 km2. f. Rapla vallas on 10 rüütlimõisa. g. Loone linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Mahtras. i. Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maatükil. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Mari nutukivi. 2. Täida lüngad! a. Koordinaatidel 58° 52' 13" N, 24° 27' 52" E asub _________________________. b. __________________ on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid ...
Peipsi järve kooslus Jaanika Vichterpal 11.b Sissejuhatus Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud
· Milline on maailma suurim laht? On palju suuri lahtesid. Näiteks Bengali laht, Guinea laht, Alaska laht jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit. · Missuguse jõe delta on kõige suurem? Delta on jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida liigestavad harujõed. Maailma suurim delta on Gangesel. Jõgi Ganges voolab nii Indias kui ka Bangladeshis. · Milline järv on maailma suurim? Kaspia meri on tegelikult järv. Ja ta on maailma suurim järv. Kaspia meri asub Euroopa ja Aasia piiril. See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani, Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidzaani vahel. Kaspia mere pindala on 371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit. · Missugune järv on maailma sügavaim? Ida- Siberis mäeahelike vahel asub imekaunis Baikali järv. See on ka suurima mahuga mageveejärv. See sisaldab koguni viiendiku maailma magedast veest
Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad...............................................................................
aastal loodi järvede ning neid ümbritseva maastiku hoiuks, kaitseks ja tutvustamiseks iseseisev Viitna maastikukaitseala. Kui Eesti 2004. Aastal Euroopa Liitu astus, ühineti ka Natura 2000 võrgustikuga. Üle 300 hektari suurune kaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas ning jaguneb Nabudi sihtkaitsevööndiks (40 ha), Pikkjärve sihtkaitsevööndiks (15 ha) ja Viitna piiranguvööndiks (256,6 ha). Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku tuleb kaitsta: luiujur, suur-rabakiil ja tõmmujuur. Pikkjärv on kolmest järvest suurim ja tuntuim Viitna Pikkjärv e Suurjärv, mille pindala on 16 ha nign suurim sügavus 6,2 m. Sulglohku tekkinud järve ümbritsevad oosid ja mõhnad ning selles leidub kolm saarekest
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2
· Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud). · Avati Vanemuine ja Estonia 1906 (kutselised teatrid). Suurimad ajalehed: · Postimees J.V.Jannsen, K.A.Herman, Jaan Tõnisson üldinformatiivne, kultuuriline, liberaalne · Teataja Konstantin Päts majanduslik · Uudised Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ,,Paised" (eesti küla valu punktid).
Kõrgustiku lõunanõlva kruusast ja liivast mõhnastike ning kaldpindsete liivikute leetunud ja leedemuldade ala on hõredasti asustatud metsalaam. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis asub Viiratsi-Holstre- Rutu-Taagepera joone. . Põhjaservas paiknev Koorküla ümbrus on kõrgustiku järverikkaim piirkond. Sakala kõrgustiku suurimad järved on Veisjärv (4,81 km²), Õisu järv (1,934 km²), Viljandi järv (1,62 km²), Kariste järv (0,62 km²) ja Ruhijärv (0.996 km²). Kõrgustiku suurimad jõed on Halliste jõgi (99 km, valgala 1891 km²), Raudna jõgi (63 km, valgala 1122 km²), Õhne jõgi (102 km, valgala 573 km²), Kõpu jõgi (69 km, valgala 399 km²) ja Tänassilma jõgi (40 km, valgala 450 km²). Veisjärv Õhne jõgi Kokkuvõte Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis on suure maastikualaga.Samuti on Sakala maaastikurajoon künklik lavamaa ning vahelduva maastikuga
01.08 seisuga ) ] . Elva on vaikne suvituslinn, mis jääb Tartust 27 kilomeetrit lõuna poole. Elva kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km ja Viljandist 70 km. * Asustuse tihedus on 635 in/km² kohta. * Ligi 40% linna üldpindalast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. * Elvas kasvavatest puudest moodustavad 90% männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. * Elva linna järved omavad tervise, spordi ja puhkemajanduslikku tähtsust. Elva linna tunnusmuusika on fraas tuntud laulust "Kuldrannake", mille kirjutas helilooja Aleksander Lätte Elva mailt pärit poeedi Ado Reinvaldi sõnadele
1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) Doonau 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) · Nimeta selle riigi suurimaid järvi. 1. Bodeni järv on järv Saksamaa, Sveitsi ja Austria piiril. Läbi järve voolab Reini jõgi.Järvel on neli osa: Obersee, Überlinger See, Zeller See ja Untersee.Järve pindala on 538 ruutkilomeetrit. 2. Müritz on järv Põhja-Saksamaal. See on pindalaga 117 km², mis on suuruselt teine Saksamaa järvedest. Järve maksimaalne sügavus on 31 m. Järve on alguse saanud Elde jõest.Osa Müritzi järvest on looduskaitse all. 3
Itaalia suurimad järved- Garda, Como ja Lago Maggiore järved Kliima • Kliimat iseloomustavad külmad Alpi talved ja vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas Veestik • Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore, Bolsena järv ja Iseo järv • Suuremad jõed on Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi • Veevarud on head (liustikud, meri, järved, jõed) • Veneetsia on kuulus linn oma kanalite poolest Loodusvöönd • Vahemereline kliima, Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline kliima • Kõige soodsam loodusvöönd elamiseks • Sobib kasvatamiseks paljudele taimedele Rahvastik
Referaat Baikali järv Kool Nimi Klass Aasta Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal Baikali pindala on 31 500 km². Tema maht on 23 000 km³ ja suurim sügavus 1637 m. Baikali soolsus on 0%. Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon
DER BODENSEE Der Bodensee ist ein See in Mitteleuropa. Bodensee on üks järv Kesk-Euroopas. Der Bodensee liegt in Deutscland. Järv asub Saksamaal. Der Bodensee liegt im Alpenvorland. Bodensee asub Alpide jalamil. Die maximale Breite ist 14 km. Maksimaalne laius on 14 km. Die Maximale Tiefe ist 254 m. Suurim sügavus on 254 m. Die Mittlere Tiefe ist 90 m. Keskmine sügavus on 90 m. Die Volumen ist 48 km³( Kubikmeter) . Maht e ruumala on 48km3. Der Bodensee liegt in Österreich und Schweiz. Järv asub Austrias ja Sveitsis. Im Bodensee liegen elf Inseln. Järvel on 11 saart. Die größte Insel ist die Reichenau. Suurim saar on Reichenau.
Siin asuvad ka mitmed loodusõpperajad. Haanja looduspark asub Haanja kõrgustikul. Loodusparki kuuluvad * Suur munamägi koos vaatetorniga * Vällamäe ürgmets * Rõuge ürgorg * Kütiorg. Looduspargi pindala on 20 000 ha. Väike-Palkna maastikukaitseala asub Haanja vallas, Luutsniku külast 3km edelas, vahetult Läti piiri ääres ja moodustab ühtse terviku Läti Vabariigis asuva looduskaitsealaga. Looduskaitse alla kuulub Väike-Palkna järv koos selle ümbrusega. V-P järv on sügavuselt teine järv Eestis 32m, keskmine sügavus (14m) on aga suurim. Luhasoo maastikukaitseala paikneb Rõuge vallas Pärlijõe ja Eesti-Läti piiriga külgnevalt alal. See võeti kaitse alla 1982. aastal. Kaitseala pindala on ligikaudu 800 ha. Huvipakkuvad on soos esinevad 15 mineraalmaasaart, 3 vase elustikuga järsukaldalist rabajärve, puislaukaraba, rabataimkate ning Luhasoo õpperada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
