5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Koplisuurus 0,4-0,5ha 4. rühmas kuni 30-50 vasikat 5. rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. karjatada 6-8korda suve jooksul 7. 3-5 päeva ühes koplis 8. Kopleid 8-12 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed
27% Metsamaa 20% Siseveekogud, liustikud 19% rikutud maa PÕLLUMAJANDUSLIK MAA HARITAV MAA 10%- (1,5mld. ha. ehk 1/10 kogu maismaast) põllud, puuviljaaiad, viinamäed, oliivisalud jms ROHUMAA 21%- (3,2 mld ha ehk 1/5 kogu maismaast) hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed ROHUMAAD Looduslikud rohumaad säilinud on kasukoha mullastik, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar Niidud, luhad, toitainevaesed stepi -, poolkõrbe ja savannikarjamaad Kultuurrohumaad - kujundatakse rohukamar vastavalt otstarbele (väetamine, maaparandus jne) - Kultuurniit, -karjamaa, muru Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides 60 51
Puhaskülvis 16, segukülvis 2-5 kg/ha, murule 8 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni Valge, roosa ja punane ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, kerahein, aas-rebasesaba, karjamaa-raihein, aasnurmikas. Niidul nõrga, karjamaal keskmise saagivõimega. Rohke Saagikus: võrsumise tõttu kujuneb väga tihe ja tugev rohukamar, mis kannatab madalat, kuid mitte sagedat kärpimist. Küllaltki hea toitainete, eriti lämmastiku kasutaja. Ädalakasv on rahuldav ja talub 6-kordset karjatamist. Kvaliteet Enne kõrsumist karjatamisel toiaineterikkal kasvukohal on söödana: söödavus hea. Rohkel esinemisel (üle 40%) vanemas rohukamaras halveneb söödavus tunduvalt. Kvaliteet Moodustab võrdlemisi tiheda, pehme ja
aasnurmikas, punane aruhein jt. Reavahet niidetakse suve jooksul 3-4 korda. Rohukamara eelised: Vihmasel perioodil viljad ei määrdu Masinkorjel kannab murukamar masinaid paremini kui mullapinnas Käsitsi korjel on murukamarall parem liikuda kui mullal Mulla struktuur säilib Puudused: Konkurents mullaniiskuse ja toitainete pärast rohukamara taimestiku ja sõstrapõõsaste vahel Kulutused sobiva niiduki muretsemiseks Rohukamar kipub levima põõsareale Rohukamar võib olla soodsaks keskkonnaks sõstra haigustele ja kahjuritele Üldiselt võiks noores istandikus hoida reavahed kultiveerimisega mustad, nii läheb kogu mullas olev toitaine- ja niiskusvaru põõsaste kasvuks. Põõsaaluste kobestamine Frees Põõsaste lõikamine Vajavad iga-aastast lõikamist, eriliigid vajavad erinevat lõikamist. Eestis lõigatakse sõstrapõõsa oksi peamiselt käsitsi
Ülevaate koostamine ühe maailma riigi põllumajandusest, kalandusest ning metsandusest. Eesti Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb: 1. Haritav maa 25% põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa). 2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud
2) Rohumaaviljeluse areng ja perspektiivid Eestis mida loomad paremini söövad. Eesti geograafiline asend ja sellest tulenev ilmastik, nagu küllaldased sademed taimekasvuperioodil ja Rohukamara tüübi nimetuses kajastuvad liigid, mis on rohumaa koosluses ülekaalus. Rohukamar = mõõdukas temperatuur on soodsad mitmeaastaste heintaimede kasvuks. Erinevalt teistest kultuuridest on rohumaa kooslus. Rohukamar hõlmab maapealse ja maaaluse osa. rohumaadelt võimalik ühe aasta jooksul saada karjatamise või niitmise teel mitu saaki ja see on olnud Rohukamarate kestvus: a) lühiajaline 1-3 aastat stabiilne. Piirkonnas, kus sademete hulk ületab aurumise ning vihmavabu päevi ja perioode on vähe, nii b)keskmine 6-8 aastat
Kasutuse seisukohalt jaguneb see: · Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks (1/3) · Rohumaa (2/3) Et kultuurtaimed kasvaks, tuleb tegeleda mulla harimisega (mulla tehniline töötlemine). Põllumaa osatähtsus on suurem Euroopas ja kõige väiksem Austaalias ja Okeaaanias3. On looduslikud ja kultuurrohumaad. Looduslikel rohumaadel on säilinud kasvukoha mullastiku, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar. Siia 2 Vaata lisa 2 3 Vaata lisa 3 kuulub niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe-, savannikarjamaad. Kultuurrohumaal (kultuurniit, -karjamaa, muru) kujundatatakse rohukamar vastavalt otstarbele. Looduslikest teguritest mõjutavad põllumajandust: · Agroklimaatilised näitajad. Avaldavad mõju põllumajanduse paigutamisele ja spetsialiseerumisele. · Pinnase keemiline koostis (soolsus, mulla happesus)
suure või paljasteralised. 8. ROHUMAAD JA ROHUMAAVILJELUS Rohumaid tuleb uuendada kui karjamaad on hõredad ja väikese saagiga, umbrohu osakaal ületab saagis 30%, esinevad talvekahjustused või ebatasasused. Rohumaid saab uuendada pealtparandamise ehk renoveerimise ja uuskülvi teel. Pealtparandamine – Loodusliku või külvatud rohukamara ümberkujundamine soovitud kasutusotstarbega ja kõrgema saagiga rohukamaraks. Rohumaal säilitatakse vana rohukamar. Rohumaa uuskülv – Vana rohukamar hävitatakse ennem uue rohumaa rajamist. Võidakse kasvatada ka vahekultuurina teravilja 1-2 aastat (nt. nisu, oder või kaer). Selleks, et rohumaal kulutusi kokku hoida tuleks vähem külvata. Mullaharimise vajalikud töökäigud: Orgaaniliste väetiste laotamine, kündmine, libistamine, mineraalväetiste laotamine, kultiveerimine (1-2 korda), kivide korjamine, rullimine, külvamine, rullimine.
SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS Kirjandus: ● Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk. ● Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk. 1. Botaaniline kuuluvus Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae). Enam kasvatatakse aedades kolme kultuuri: musta sõstart (Ribes nigrum), punast (ja valget) sõstart (Ribes rubrum) ning karusmarja (Grossularia). Tabel 1. Aedades kasvatatavad sõstralised Kultuurid Oksad, võrsed Marjad Märkused, näited Must sõstar Lehe allküljel Mustad, rohelised ‘Vertti’ roheliste kollakad näärmed marjadega Euroopa teisend ‘Bogatõr’ Siberi teisend Varajase ‘Se...
*Küün ehk heinaküün- on heina hoidmiseks ettenähtud hoone või hoone osa L: *Laut- on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa). *Looduslik karjamaa- on karjamaa, mis on kujundatud pärismaise elustikuga kooslusele karjatamise ja metsavööndis ka puude eemaldamise teel *Looduslik niit ehk looduslik heinamaa- on pärismaise elustikuga alale regulaarse niitmise mõjul kujunenud niit. *Looduslik rohumaa- on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega *lüpsikari- veste kari kes annavad piima inimeste tarvis *lüpsja-lehmatalitaja- laudatööline kes tegeleb lehmadega M: *Maaparandus ehk melioratsioon- on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine. Maaparanduse tulemusena asendatakse põlismaastikud ja pärandmaastikud tehismaastikega, mida iseloomustavad tasasemad alad, sirgemad vooluveekogud, muudetud veereziim ja elustik.
diferentseerumata mullaprofiili puhul pH 4,6-5,6, keemine C ülemises osas >60cm, alaliselt (keskmiselt) liigniisked ehk märjad mullad, allosas tugevasti gleistunud. Mullaliigid: GI-kui on eluvio-akumulatiivne profiil, G(I)-muld on küllastumata. Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast
Aarnurmikas Punane aruhein- kasvab kuivades kohtades Aasnurmikas ja punane aruhein on aluskõrrelised ehk madalad, teised pealiskõrrelised ehk kõrged Põldhein= punane ristik+põldtimut Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? Kui karjamaad on hõredad, väike saak Ebatasased Umbrohtude osakaal 30% Kuidas uuendada? Pealtparandamine ehk renoveerimine – uus seeme külvatakse vana taimiku sisse Uuskülv – vana rohukamar eemdaltatakse Mullaharimine Orgaaniliste väetiste laotamine Künd Libistamine Mineraalväetised Kultiveerimine 1-2 korda Kivide korjamine Rullimine Külvamine Rullimine Külv Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus Külvijärgne hooldamine 1. Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 2. Mehaaniline umbrohutõrje= umbrohtude pealtniitmine, kõrgelt 3
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga.
Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Rooma ajastul Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi algu...
Kevadel kasvab kolme- nelja päevaga söödav ädal. Loomade seisukohalt on see veelgi tähtsam. Esimesel päeval söövad loomad 60-80 kg rohtu päevas. Teisel päeval 40-50 kg, kolmandal päeval veelgi vähem. Karjas võivad olla ka haiged lehmad ja rohumaa muutub nakkusallikaks. Väljaheited reostavad rohu ja loomad võivad nakatuda. Karjatamisringide arv meie kliimas 4-7, sõltuvalt rohukamarast. Kõige sagedamini võib karjatada valge ristiku rohukamarat. Keraheinarohke rohukamar talub 4-5 karjatamisringi. Karjatamise kõrgus peale karjatamist sõltub karjamaa tüübist: aluskõrrelistel 4-5 cm ja pealiskõrrelistel 5-6 cm. Lisasöötmine(kontsentraadid, karesööt?). Loomad söövad 3% kuivainet oma kehakaalust. Karjatamise viisid 1. Süsteemitu e vabakarjatamine 2. Süsteemikindel e ratsionaalne karjatamine ii) Kopliviisiline iii) Portsionviisiline iv) Karjamaade vahelduvkasutamine v) Karjamaade niiteline kasutamine
Vaba karjatamisega võrreledes saab suurem ja produktiivsus suurem. Võib karjatada 1 päeva ja ka mitme päeva koplites. B- Anda loomadele värsket rohtu ette, oleks vaja portsiooni suurus 4-5 tunni jaoks, ühe korraga rohu küllastamiseks. Päevas kaks portsiooni. Liigutakse lauda suunas. C- Igal aastal rohumaad niidetakse 1-2 korda ja edasi 3-4 ringi karjatatakse. Saab toota nii heina kui ka rohtu. D- Vaid erandjuhtudel, niite sagedus suur: 4-5 niidet. Rohukamar muutub niidutüübiliselt ja hõreneb. E- Võib kasutada põldheina põllul, või üksiku looma söötmiseks, tuleb jälgida, et karjamaad ei rikutaks. Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas 30-100 kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilised 0,5-0,6 ha, kõrgekasvulised 0,3-0,5 ha. 3. Karjagruppi suurus 200-250 lehma. A. Sobivaimaks 150-200 lehma, 4. Koplite arv a. Kahepäevased 15-18 koplit. B. Ühepäevased 28-32 koplit. 5
Huumus 1%, pH 5,0. Kasvukoha sobivuse hindamine: Huumusprotsent liiga väike, tuleb lisada orgaanilist materjali. Muld liiga happeline, vaja lubjata/panna puutuhka. Lisada N ja P väetisega, kuna neid hetkel mullas pisut vähe. Istandiku andmed Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m. Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn, ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv, harilik orashein, murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes, kesalill, põldohakas, valge hanemalts. Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud). Sordid ’Ave’ Vili Suur, lillakaspunane, peaaegu lahtise luuseemnega. Väga maitsev hapukasmagus ploom Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus)
kiireks reageerimiseks ilma muutustele on tänapäeval talupidajate käsutuses mitmesugused masinad, näiteks traktorid, kombainid jm. masinaid, mis võimaldavad maad kaevates ja mulda kobestades pinnast töödelda, nimetatakse põllutöömasinateks. Haritava maa töötlemine on põllutöö. (Teadmisi talupidamisest 2009:112) 3.1 Randaalimine Randaalimine on mulla harimine randaaliga. Selle tegevusega purustatakse rohukamar, tükeldatakse umbrohud ja segatakse koristusjäätmed mullaga. Randaal ehk taldrikäke ehk ketasäke on mullaharimisriist, mis kinnitatakse traktori külge. Joonis 2. Pildil toimub randaalimine 3.2 Väetamine Väetamine on tegevus mille abil reguleeritakse taimede toitumist ning suurendatakse või säilitatakse mulla viljakust. Väetamiseks kasutatakse väetisekülvikut, mille abil laotatakse väetise graanulid põllule. Joonis 3. Pildil on väetisekülvik 3.3 Külvamine
hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid. Tugevasti karjatatavatel aladel on muld õhuvaene ja taimekasvuks ebasobiv. Paljud liigid on tundlikud tallamise suhtes ja kõrge karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised. Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel kasvama hakata. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht-kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1. Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks. 2. Levima hakkavad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha. 3. Võsastumine on tihedam. 4. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. 5. Endised puisniidupuud kuivavad. 6. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Millal hakkasid puisniidud kujunema, nende kunagine levik, kadumise põhjused.
lammirohumaade tüüp. Nurm– karjamaa, viljapõld (rohustu peam. kõrrelised). Vain –elamute ümbrus. Rohumaa–laiem mõiste kui niit; taimestik koosneb: rohundid(1-2-aastased, püsikud); graminoidid(kõrrelised, lõikheinalised, loalised); rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad; rohustu kõrgus varieerub mõnikümmend cm (loopealsed) kuni mitu m (savannid); piirab rohumaade levikut sademete hulk (sobivaim 500-900 mm/a.); iseloomulik rohukamar (elupaik paljudele loomadele). Rohumaade üldine jaotus: majandamise järgi- niitmine, karjatamine, väetamine. külvamine, kasutuse järgi- karja-, heinamaad., tekke järgi- sekundaarsed, primaarsed. 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: 1) looduslikud(pool-looduslikud) –säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) 2) parandatud –väetatud, külvatud heinaseemet jne. 3) kultuurrohumaad–rajatud haritavale maale.
Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit. Karjatamise vaheaeg - 30päeva. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas. Söövad päevas 25-40kg heina. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha. Koplite arv 8-10. Pullvasikad 30-50 looma. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks Vasikad Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha. Rajada lauda lähedale. Koplisuurus 0,4-0,5ha. Rühmas kuni 30-50 vasikat. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena. Karjatada 6-8 korda suve jooksul. 3-5 päeva ühes koplis. Kopleid 8-12. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed Kuival kasvukohal. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist. Karajatamisperiood 190 päeva. Pinda vaja 0,11-0
Veealune kari Veealune kuhje Aktiivne pank Hääbuv pank Vana pank Murrutuslava Kuhjevorm Kuhjevormi kulutus Rohukamar Settevool Sadamakoha valikuks vajalikud uuringud. Majandus-poliitilised (raha, projektid) Geodeesia eriti merepõhja sügavused (ntks kas vaja süvendada) Geoloogia ja geotehnika (ntks mis setted)
magesõstar. Loometsast kadakaseks karjamaaks. Rohkem kui sada aastat tagasi arvasid mõned loodusteadlased, et pealtnäha steppidega sarnastel loodudel ei kasva puud eeskätt ebasoodsate keskkonnatingimuste tõttu. Aastaid hiljem, kui Eesti loodusid oli põhjalikumalt uuritud, jõuti tänapäevalgi üldlevinud seisukohale, et loo metsatuse on põhjustanud kariloomad pidev karjatamine ei lase mullakihil tüseneda, suure karjatamiskoormuse korral võib rohukamar paiguti täielikult kaduda, nii et paljandub aluskorra paas. Vanasti, kui peeti rohkesti loomi, oldi arvamusel, et just karjatamise tõttu kasvab loopealsel vähe taimeliike. Iseäranis kahjulikuks peeti taimestiku arenemisele lambaid, kes oma "aplusega hävitavad viimse kui rohukõrre ja -laju". Teine ülekarjatamise pahe maapinna kõvakstallamine pandi süüks hobustele, "kelle jalajälgede raskuse läbi trambitakse maapind plingiks"
Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp nurm – (kirj. mõiste) – karjamaa, viljapõld (rohustu peam. Kõrrelised) vain – (kirj. mõiste) – elamute ümbrus Rohumaade üldine jaotus (lähtudes erinevatest printsiipidest) 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: •looduslikud (pool-looduslikud) – säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) •parandatud – väetatud, külvatud heinaseemet jne. •kultuurrohumaad – rajatud haritavale maale 2) kasutuse järgi •karjamaad •heinamaad •karja- ja heinamaad 3) tekke järgi • sekundaarsed – tekkinud inimtegevuse (raie, niitmine, karjatamine) tulemusena • primaarsed – pole kunagi metsa all olnud niidud tekkisid:
· Talv siis on savannis palav ja kuiv. Loomad rändavad ringi niisket piirkonda otsides. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid, nende tagajärel võivad tekkida üleujutused. Õhk mutub värskeks ja savann hakkab haljendama. MULLASTIK Savannides valitsevad nagu vihmametsaski ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad läbi. Ferralliitmullad on punast värvi. Savannides on mulal rohukamar ja huumusekiht. Rohukamar trmbitakse sõraliste poolt katki. Seetõttu praegu lausaline kõrbete pealetung. Hävinev taimkate ei saada liivade liikumist takistada. LOOMASTIK Savannide ligirikkas loomastikus on arvukalt rohusööjaid imetajaid. Paljud neist liiguvad ringi karjadena ning on omakorda toiduks arvukatele kiskjatele. Savannide lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused kuhilad. Termiidid prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest.
puittaimedel) kasvama hakata. Ebaühtlaseks söödud rohustu sobib hästi rannikulindudele, kes vajavad lagedat rohumaad, kuid pesitsevad kõrgemas taimestikus. Optimaalne karjatamiskoormus erinevatel karjamaadel erinev. Korralikult karjatatud niidul on vähemalt 50% alast söödud sügiseks madalmuruseks. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, harilik kastehein, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht-kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Karjatamise mõju konkreetsele liigile sõltub: Liigi söödavusest ja karjatatava looma toidueelistusest. Liigi vastupidavusest tallamisele ja karjatatava liigi tallavast mõjust. Karjatamiskoormusest. Suuresti sarnane mõju, mis niitmisel - taimestik muutub madalamaks. Lisandub aga tallamise mõju – muld osaliselt tiheneb, osaliselt kamar kaob. Loomad söövad alati valikuliselt.
Optimaalne karjatamiskoormus puiskarjamaadel on 0,3-1 lü/ha, loopealsetel 0,2-1 lü/ha, rannaniitudel 0,4-1,3 lü/ha. Loomühik on üks veis või hobune, kaks mullikat või sälgu, kolm vasikat või varssa, viis lammast. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, harilik kastehein, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht- kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1.Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse, paks kulukiht vähendab auramist mullapinnalt. 2.Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel
Metsatulekahju on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjust...
pinnaseid, talkpinnaseid ja treepleid alla 1m sügavusel asuvate pinnasevete puhul ja jõgede üleujutusaladel. 166. Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) -turvast, mudasid, mergleid, luiteliivu, savikilte 167. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks- selliseid pinnaseid, mille filtratsioonitegur maksimaal-se tiheduse juures on vähemalt 0,5m/ööpäevas 168. Nõlvadele, mis ei ole üleujutuse piires, tuleb moodustada rohukamar, kattanõlv sidusate või muude kohalike materjalidega tugevdatud pinnasega. Kui pinnas ei sobi rohukasvuks, tuleb nõlvad katta 10-15 cm paksuse kasvumulla kihiga ja selle külvata mitmeaastaste taimede seemnetesegu. Jõeluhtade olevate mullet nõlvade, vooluängide ja kärendike kindlustamiseks tuleb kasutada kivimaterjale, betoonplaate või muid kindlustusviise. Muldeid kindlustatakse ka võretarinditega, mille tühemikud täidetakse kasvumullaga,
Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele. Ohustavad kodumaist taimkatet, hävib niidule omane kooslus ja vooluvete erosiooni tõkestav rohukamar. Oht inimesele. Nahale sattunud taimemahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirgusele, mistõttu päikesepaiste toimel ilmuvad nahale põletusvillid. 142. Milliseid ülesandeid täidab rohevõrgustik? Rohelise võrgustiku eesmärgiks on luua eeldused piirkonnale iseloomulikee ökosüsteemide, koosluste ja looduslike liikide säilitamiseks ja kaitseks ning tagada jätkusuutlik looduskasutus. 143. Kus on loomade (taimede) liikumisteed ja millised on takistused (suletud
Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele. Ohustavad kodumaist taimkatet, hävib niidule omane kooslus ja vooluvete erosiooni tõkestav rohukamar. Oht inimesele. Nahale sattunud taimemahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirgusele, mistõttu päikesepaiste toimel ilmuvad nahale põletusvillid. 141. Milliseid ülesandeid täidab rohevõrgustik? Rohelise võrgustiku eesmärgiks on luua eeldused piirkonnale iseloomulikee ökosüsteemide, koosluste ja looduslike liikide säilitamiseks ja kaitseks ning tagada jätkusuutlik looduskasutus. 142. Kus on loomade (taimede) liikumisteed ja millised on takistused (suletud
Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele. Ohustavad kodumaist taimkatet, hävib niidule omane kooslus ja vooluvete erosiooni tõkestav rohukamar. Oht inimesele. Nahale sattunud taimemahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirgusele, mistõttu päikesepaiste toimel ilmuvad nahale põletusvillid. 142. Milliseid ülesandeid täidab rohevõrgustik? Rohelise võrgustiku eesmärgiks on luua eeldused piirkonnale iseloomulikee ökosüsteemide, koosluste ja looduslike liikide säilitamiseks ja kaitseks ning tagada jätkusuutlik looduskasutus. 143
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
· Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust: · Liigivaesem loomad söövad liigispetsiifiliselt taimi, tallavad, nitrofiilne taimestik (+ hulgaliselt loomsete jäätmetega seotud seeni, putukaid); · Vähe põõsaid, puude järelkasvu (eriti lehtpuid) tallamine, söömine; · Võsastub mahajätmisel tavaliselt kiiremini nitraadirohkus, lünklik rohukamar. Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel: · rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks (jäneskastik, sinihelmikas, angervaks jne); 6 · võsastumine, metsataimede sissetung (võsaülane, longus helmikas jne) · varise ja kuluhulga järsk tõus; · metsastumine (kiirekasvulised lehtpuud, kuusk, põõsarinde tihenemine). Kuidas ära tunda, et tegu on võsastunud puisrohumaaga? 1) eakad laasumata puud;
3.2.4. Seemnesegud Heintaimeliikide ja sortide sobivus Lammaste karjatamiseks sobivad liigirikkad madala ja tiheda taimikuga karjamaad. Liigirikkas segus heintaimed täiendavad oma keemilise koostise erinevuse tõttu üksteist ja rohi tervikuna rahuldab paremini söödavajaduse. Paljuliigiline taimik on tunduvalt vastupidavam talvekahjustustele ja haigustele. Põua- ja erosioonikartlikel muldadel loob selline rohukamar eeldused pikaajaliseks karjamaaks. Lambakarjamaad on tavaliselt kuivemates kasvutingimustes. Seetõttu sobivad lammaste karjatamiseks mõeldud rohumaadele põuakindlamad liigid ja sordid. Kuivale kasvukohale sobivad liblikõielistest heintaimedest harilik nõiahammas ja lutserni karjamaasordid. Kõrrelistest sobib kerahein kuivale savikale mullale, toitainete vaesemale mullale punane aruhein ning toitainete rikkale mullale aasnurmikas. Näidisseemnesegud (tabel)
Mida tugevam on veevool või tuul, seda suuremaid osakesi ära kantakse. Erosiooni põhjused 1. Kündmine küntakse selleks, et hävitada umbrohtusid, parandada õhustatust ja infiltratsiooni. Liiga suured põllud tuul, kallakud erosioon. 2. Karjatamine aladel, kus sademeid on liiga vähe, et kasvatada kultuurtaimi. Liiga suured loomakarjad söövad ära rohkem, kui jõuab uuesti rohtu kasvada, ka lõhutakse sõrgadega rohukamar. 3. Metsade raie metsakate on eriti tõhus erosiooni tõkestamiseks, hoiab mullaniiskust, kõrvaldab vihmapiiskade purustava toime võttes löögi endale, võimaldab veel kiiresti imenduda mulda kuna muld on kaetud kõduga (kaitseb ka vee löögitegevuse eest). Maakera metsade hävimine vastab 30%-le muldade kulumisest (Aasias 50%, kusjuures 35% sellest on tingitud liigkarjatamisest). Mäenõlvade paljaks raiumine vaba tee erosioonile st. ka mudavooludele. 4
tagumine aiaosa on konstrueeritud suhetes 3:4:5 (6,4:8,5:10,6 m). Veel keskaja aedadest... Lilleaas oli oma olemuselt üksnes õitsva loodusliku niidu aiaga piiratud osa. Üsna tihti esines keskse elemendina kivist laud, mille plaat oli ümmargune või kuusnurkne. Enamasti oli lilleaas ümbritsetud puutara või madala müüriga. Selle müüriga liitus tihti nn mättapeenar või murupink, müürist eenduv müüritud iste, mille peal kasvas rohukamar. Neid mättaid pügati pidevalt ja uuendati. Ürdiaeda peeti omal ajal aiakunsti seisukohalt väheväärtuslikuks. See asus kõrvalisemas kohas ja sellel polnud peale tarbimisväärtuse mingit rolli. Hiljem see seisukoht muutus ja iseenesest oli just see osa keskaegses aias seemneks, millest renessansi kujundatud aed kasvama hakkas. Ürdiaed ja kõrghaljastusega aiaosa on need keskaja aia osad, mis renessansi aiakunstis elama jäid ning moodustasid seal regulaarse arhitektuurilise terviku.
niiskusrežiimist olenevalt palu-, laane- või salumetsa omaga. Kõdusoometsadel on üks tüübirühm – kõdusoometsad, milles eristuvad mustika-kõdusoo kasvukohtüüp ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp. Eesti niidutaimkond Niitude (rohumaade) ehk niidutaimkatte all mõistetakse puudeta või väheste puudega ala, mille taimkate koosneb valdavalt mitmeaastastest rohtsetest parasniiskete kasvukohtade taimedest ja kus on kujunenud rohukamar. Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid: selles on nii tüüpilisi metsataimi, stepi päritoluga taimi kui ka umbrohtusid. Niidutaimkonda kuuluvad aruniitude, lamminiitude, soostuvate niitude ja rannaniitude kasvukohatüübiklass. Aruniitude klass Aruniitude klassi kuuluvad niidud (loo-, nõmme-, palu-, sürja- ja pärisaruniidud) on levinud kuivadel või niisketel mineraalmuldadel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
