Mahepõllumajandus. MAHEPÕLLUMAJANDUS ON loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. See tähendab, et seal ei kasutata kemikaale, geneetiliselt muundatud aineid/taimeliike. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt kõigi nende osade harmoonilises koostöös. MULLAVILJAKUST säilitatakse ja parandatakse: liblikõieliste taimede abiga, kes toodavad mullas mügarbakterite abiga lämmastikku ehk rikastab mulda toitainetega. Orgaaniliste väetistega (nt sõnnik), samuti rikastab mulda. Viiepõllusüsteem, mis tähendab, et teatud aastate järel kasvatatakse erinevaid taimeliike ühel põllul. Selle abiga saab põld puhata ja toitaineid koguda. Nt 2 aastat kasvatatakse kõrrelisi taimi, siis 2 aastat kasvatatakse liblikõielisi taimi ja 1 aasta mustkesa. LOOMAPIDAMISEL arvestatakse: looma heaolu, kuna stre...
tasakaalus sademed Iseloomustus Sademevesi jõuab Sademetevesi ei Mullavees vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel läbiuhtumine ja lahustuvate mullaviljakus säilib. maapinna toitainete kadu. lähedale. Vesi Mullaviljakus langeb. aurustub, soolad jäävad pindmistele kihtidele.
· Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veega mullast eemalduvad. Tekib leet- e väljauhtehorisont. · Gleistumine mullateke toimub liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas. Tekivad sinakad või rohekad glei (rauaühendite) laigud, roosteplekid või gleihorisont. · Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis
AT toorhuumus, tüüpiline gleimuldadele. T turvas Aurumise ja sademete vahekorra mõju mullatekkele. Mullad on tihedalt seotud kliima ja taimkattega, mis paiknevad Maal tsonaalselt (vööndiliselt). Ka mullad paiknevad Maal tsonaalselt (enamasti). 1) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurumist.Sademete vesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, toimub leostumine ja lahustuvate toitainete kadu. Mullaviljakus langeb. 2) Tasakaalustatud aurumine on võrdne sademetega. Toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. Muld on parajalt niiske. Mustmullad (Ungari). 3) Aurumise ülekaal aurumine suurem kui sademed. Mulla vees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Maailma mullad 1) Tundra (CG-gleistunud lähtekivim, AT-toorhuumus) Madala temperatuur põhjustab
Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll viljakuse säilimisel · Mullaviljakus sõltub mullaelustiku liigirikkusest ja aktiivsusest · Vihmausside arvukus iseloomustab üldist mullaviljakust · Kujundavad veevaru mullas · Selgrootud on võtmetegurid süsteemides, mis võimaldavad toitainete uuesti ringesse hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist · Mullaelustikon tundlik igasuguse füüsikalise, keemilise ja bioloogilise mõjutamise suhtes · Kui mullas ei suudeta tuvastada mikroobikoosluse aktiivsust, on tegemist surnud mullaga
Monokultuuri Haiguste ja Kemikaalide de kahjurite levik, kasutamine kasvatamine Mullaviljakuse optimaalsel hulgal, langus viljavaheldus Raskete Mullad tihenevad, Laiemad rehvid, põllumajandu õhu- ja veevahetus uuemad masinad s-masinate häiritud, kasutamine mullaviljakus väheneb Lageraie Erosioonioht Metsakaitseribad, suurel maa- suureneb, tuuletõkked, alal, Mullaviljakus nõlvadel harida risti sademeteroh väheneb kuni nõlvakaldega, kel alal muldade terrasspõllundus nõlvadel kadumiseni 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme
Mahepõllundus Geograafia Märt Jargo Mahepõllundus Mahepõllumajanduseks nimetatakse loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestavat tootmisviisi, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalukad suhted. Selline süsteem on isereguleeruv, kuid ta tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös. Mahepõllundus Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomakasvatuses arvestatakse igati loomade heaoluga. Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume profülaktiliseks raviks. Mahepõllundus Mahepõllundus Mahepõllundus Kõige levinumad mahepõllunduse tooted on värsked puu- ja juurviljad. Need on aga väga
EROSIOON. TÜÜPILINE ROHTLATES B. ROHTTAIMED KÕRRELISED ANNAVAD KIIRELT LAGUNEVA ORGAANILISE AINE MASSI, SAMAS ISE KASUTAVAD VÄHEM TOITAINEID C. RIKAS MULLA-ELUSTIK MULLAS ON PALJU MULLAORGANISME, KÕDUNDAJAID JA LAGUNDAJAID II. LEETUMINE TOITAINED ON KANDUNUD MULLA SÜGAVAMASSE KIHTI - TUME SISSEUHTEHORISONT. KÕRGEMAL ON HELE TOITAINEVAENE VÄLJAUHTEHORISONT. MULLAVILJAKUS VÄHENEB A. SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST JAHE KLIIMA. MULLAS TEKIB LASKUV VEEVOOL, MIS KANNAB LAHUSTUNUD TOITAINED JA PEENEMAD MULLAOSAKESED SÜGAVAMALE B. OKASMETSA-VÖÖNDIS VARIST JA KÕDUMATERJALI ON VÄHE, OKKAD MUUDAVAD SELLE HAPPELISEKS. AEGLANE MULLATEKKEPROTSESS C. HAPPELINE KESKKOND HAPPELINE KESKKOND SOODUSTAB TOITAINETE LAHUSTUMIST JA NENDE MULLAVEEGA SÜGAVAMALE KANDUMIST III
Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast. Liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. 1-2 aasta tagant 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) 4) Ka mullaviljakus on väga oluline. 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Aluseline pH 3.Puisniidul läheb vaja rohkelt valgust ja sademeid.Inimesed peavad puisniitu iga 1-2 aasta tagant niitma , muidu see keskkond võsastub. Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine, mis turgutab puisniitude püsimajäämist. 4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soostub
tüsedam Lõuna-Eestis. NENDE TEKKIMISE PÕHJUSED - Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. 6. Leetmulla joonis: 5 horisonti koos selgitustega Parasvöötme okasmetsad; sademed > aurumine; mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). 7. MULLA VEEREZIIM -
mürkide kandumine vette, järvede kinnikasvamine Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, Kemikaalide kasutamine kasvatamine Mullaviljakuse langus optimaalsel hulgal, viljavaheldus Raskete Mullad tihenevad, õhu- ja Laiemad rehvid, uuemad põllumajandus- veevahetus häiritud, masinad masinate mullaviljakus väheneb kasutamine Lageraie Erosioonioht suureneb, Metsakaitseribad, tuuletõkked, suurel maa- Mullaviljakus väheneb kuni nõlvadel harida risti alal, muldade kadumiseni nõlvakaldega, sademeterohke terrasspõllundus l alal nõlvadel 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük)
2) Loodus-põlengud -äike -vulkaanid 5. Happevihmade kahjustused. · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon veekogudes Degradeeruvad kooslused Muutub elustik Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) · Alaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. · Kiireneb korrosioon ja rabenemine · Sagenevad hingamiselundite haigused Kokkuvõtvalt happevihmad kahjustavad metalliseadmeid, veekogusid, muldi, ehitisi, loomi ja taimi. Joonisel on näha, mida happevihmad on teinud okasmetsale Happevihmade mõju ehitistele 7
Lahendused tuleks rohkem taimi kasvata, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takaistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terassideks. Samuti tuleks künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Korraga tuleks vähem üles harida. Tuleks istuda metsakaitse ribasid. Kõrbestumine Selgitus, hetkeolukord kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks, mullaviljakus kaob. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Maapinna kõrbestumine on kulgenud kasvavas tempos. Käesoleva sajandi alguses oli kõrbete kogu pindala juba üle miljardi hektari. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast
Mille eest? Eelkõige inimtegevuse eest- vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda. See võib lõppeda katastroofiliselt kogu ökosüsteemile. Kuidas? Tuleb arvestada nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine- Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. kõrbeala laienemine loodusteguri toimel või ettevaatamatu inimtegevuse, sh. ülekarjatamise (näiteks Sahelis) ja kliimamuutuse tõttu
o Mulla(pedosfääri) mineraalne osa pärineb pedosfäärist. Muld annab taimedele biosfääri toitaineid. o Atmosfäär (õhk) mõjutav vee temperatuuri(hüdrosfäär). o Taimed biosfääris sünteesivad hapnikku ja CO2 atmosfääri. Taimed biosfääris saavad hüdrosfääris vett. o Hüdrosfäär mõjutab mulda pedosfääris vee uhtumise teel. o Litosfäärist (kivimid jne) oleneb mullaviljakus pedosfääris. o Litosfääris tekk. vulkaanipursked mõjutavad atmosfääri sattuvat õhku(CO, CH4, SO2) o Biosfääri taimede,loomade kõdunemisel tekivad settides või kivistudes kivimid (litosfäär). 4. Energia liigid ja näited nende esinemisest looduses Potentsiaalne energia- keha oma oma asendi tõttu. Nt kivi oma asendis, veehoidlasse kogutud vesi. Kineetiline energia- liikuvad kehad. Nt veerev kivi, jõe voolamine.
T turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld. B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. Mulla tähtsus: võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks; taimede elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu) Enne maa harimist peaba rvestama mulla iseloomu, kliimat, reljeefi. Erosioon mullaosakeste ümberpaigutumine vee, tule või inimese abiga.
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunproduktide poolt. Mulla kõige iseloomilikumaks omaduseks on viljakus Viljakus jaguneb: 1) Looduslik mulla viljakus on viljakus kuhu inimene oma tootmistegevusega ei ole sekkunud 2) Kunstlik viljakus mis kujuneb loodusliku viljakuse baasil- inimese tootmistegevuse tulemusena. Mullaviljakus põhineb mulla füsioloogilstel, fütosanitaarsetel ja tehnoloogilistel funktsioonidel. Füsioloogiline funktsioon e talitlus seisneb taime juurte nõudluspõhiste vee-, toitainete-. Õhu- ja soojavajaduste rahuldamises ning sõltub mulla puhverdusvõimest läbilaskvusest ja neelamismahutavusest. Fütsanitaarne funktsioon seisneb mõjus taime tervisele ja sõltub kahjustavate ainete ja organismide sisaldusest mullasning nende kogunemise ja lagunemise dünaamikast.
hakkama saada ning olla konkureerimisvõimeline. Näiteks parandatakse kultuurtaimedel geenitehnoloogia abil haiguskindlust, elujõulisust ja vastupidavust kahjurite vastu, püsivust umbrohutõrjevahendite suhtes, kuivuse ja külma taluvust, inimtoiduks oluliste toitainete (sellised on valgud, süsivesikud, vitamiinid jm) sisaldust, saagi säilivust ning kasvukiirust. Kõik need eelised tavaliste taimede ees on hädavajalikud arengumaades, sest seal valitseb söögi puudus, aga mullaviljakus on suhteliselt kehv. Peamine eesmärk on võimalikult kiiresti saada toit kätte ning viia see massidesse. Arengumaades nagu näiteks Aafrikas on tähtis toidu kogus, mitte selle kvaliteet. Seega on GMO seal hädapärane ning aitab leevendada toiduprobleeme. Sellise meetodi abil saadud toiduainete positiivseks küljeks on ka nende madal hind. Geneetiliselt muundatud toidutaimede pooldajad väidavad, et nende kasvatamine vähendab keskonna saastavust ning neist saadav toit on
taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. 7. Selgita veereziimi mulla kujunemisele *Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. *Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. *Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 8. Võrdle eri loodusvõõndite muldi *Tundras-madal temperatuur, igikelts. Muld pidevalt niiske, sest väike aurumine., mulla paksus enamasti alla 10 cm. Turvastumine, voolamine, polügonaalpinnas *Okasmetsas-jahe & niiske kliima, sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Varisevad
2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule. · Metsandus oluline majandusharu üle Eesti. · Mäetööstus - põlevkisi energeetika Ida-Virumaal · Inimtegurid: kapital > 1)tootmisvahendid, raha; 2)inimesed(tööjõud) · Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, majanduse avatus jne. · Töötuse määr töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus majanduse olukorda iseloomustav suurus
vees lahustunud mulla läbikuivamine. Vihmametsades-pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust peaaegu ei teki. Puna- või kollamuldadeks. 15.Mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävitamist põhjustavad tegurid: Muldade erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine-protsess,mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeteks. Muldade sooldumine-tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Muldade hapestumine-mulla reaktsiooni selline muutus, mille puhul ph langeb alla 5,6. Raskmetallid mullas-mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Maavarade kaevandamine. Ehitusdegradtsioon-inimene ehitab muldadele ehitisi ja teid. Mulla kaitsmise võimalused: Terrassid, tuulekaitse ribad.
Ranso- Loomakasvatusmajand, aastaringselt looduslikel karjamaadel, odav toodang, kulutused tõuaretuse- ja veterinaarteenindusele (USA, Austraalia, Argentiina) Istandus- Taimekasvatusmajand, suur rõhk agrotehnikal, odav tööjõud 3. Milline on intensiivne põllumajanduse mõju keskkonnale? Kemikaalid kanduvad põldudelt kergesti veekogudesse, põhjustades eutrofeerumist või muutes vee joogikõlbmatuks. Võib hävitada mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. Võib ohustada inimeste tervist 4. Kuidas põllumajanduslik maa jaguneb (2). Millises kliimavöötmes on enim põllumajanduslikke maid, iseloomusta vöödet? Elatus e. Naturaalmajanduslikuks (omatarbiline) Turumajanduslikuks (kaubaline) 5. Millega tegeleb põllumajanduspoliitika? Riigid on sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat 6. Loetle põllumajanduse mõju keskkonnale?
palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased
Mulla toiteelemente ei uhtu välja Valdav mullaprotsess Muldade läbiuhtumine Muldade sooldumine Kamardumine (leetumine), muldade leostumine Mõju mullaviljakusele Mullaviljakuse langus Mullaviljakus langeb Mullaviljakus tõuseb Leetmuld (okasmets) kõrbemullad Parasvöötme rohtlad loodusvöönd Kliima isel / mõju mulla Mulla Mulla Isel Sobivus tek veereziim paksus mullaprotsessid kultuuride viljelemiseks
lähtekivimist. Määrab ära: *mineraalse koostise*toitainete sisalduse*mulla tektstuuri e. Lõimise( osakeste suuruse)*vee läbilaskvuse*kivisuse* mulla pH 6. Reljeefi mõju mulla kujunemisele: *murendmaterjali ümberjaotunuse*mullaosakeste ümberjao.*toitelementideümberjao.*vee ümberjaot.*soojuse ebaöhtlanejaotamine. 7. Aeg(mulla vanus) mõju mulla kujunemisele: *mullahorisontide (kihtide) olemasolu ja järgnevuse*taimkatte olemasolu, kooslus*toitainete varu*mullaviljakus 8. Veereziim:*suur sademete hulk põhj. Toiteelementide kadu*vähesed sademed- põhjustab mulla pealmise kihi sooldumist-kõrbestumine. 9. Kliima mõju mulla kujunemisel:*sademed*temperatuur*päikesekiirguse hulk- mõjutavad murenemist 10. Mullaorganismide mõju: *taimkate-toodab org. Ainet viivad mullast ära vett ja mineraalained. *mikroorganismid, elusorganismid-omastavad taimedest org.ainet ja mikroelemente.*biokeemiline ainerine(taimede, mikroorganismide jt elusorganismide
Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad mullahorisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine- mullatekkeprotsess, mis toimub kestvalt märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. (sõnastik) Sooldumine- Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setet ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine- kõrbete laienemine looduslike tegurite(sademete kahanemine) või inimjõu(nt ülekarjatamine, metsaraie) tõttu.
Happeliste sademete tagajärjed: · Suureneb vesinikioonide konsentratsioon veekogudes o Degradeeruvad kooslused o Muutub elustik o Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. Kiireneb korrosioon ja rabenemine Sagenevad hingamiselundite haigused 5 Kasvuhooneefekt Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente
Viljakama pealmise mullakihi ärakanne, aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks; ovraagid takistavad põlluharimist. Eriti ohtlik kevadel, mil taimed pole veel kasvama hakanud, alles külvatud. Mis on erosioon? Mis on uhtorg ehk ovraag? Kuidas on võimalik vähendada erosiooniohtu? Teada 3 võimalust . tulekahjud muldade sooldumine, miks tekib? EROSIOON Erosioon on tuule või vee poolt viljakama pealmise mullakihi ärakandmine, mille tagajärjel mullaviljakus väheneb või tekivad uhtorud ehk ovraagid, mis ei lase põldu harida. Erosioon tekib: Kui pinnas on taimedega kinnistamata (näiteks rohtlaaladel), võivad vihma- või lumesulaveed ning tuul pinnase kergesti ära uhtuda Piisab väikesest kallakust, et erosioon algaks ja lühikese ajaga võib tasasest alast saada tõeline "kuumaastik" Erosioon tekib hõlpsasti: kevadel, mil taimed pole veel kasvama hakanud, alles külv Erosiooni takistamine: künda nõlvaga risti
hulgast valida sõltuv muutuja Y (Dependent variable) ja üks või mitu sõltumatut muutujat X (Independent variables). Vajutada OK. 3. NÄIDE piima kogutoodangut kirjeldava regressioonimudeli konstrueerimisest Otsime mudelit kujul: Y-PKT_ha = a0 +a1TASU + a2SOOT + a3HP + a4PMYYK + a5 TOETUS + a6 KHIND Y_PKT_ha – piima kogutoodang ha kohta, kg TASU - töötasu 1 kg piima tootmiseks, senti SOOT – söödakulu 1 kg piima tootmiseks, senti HP – mullaviljakus, maa hindepunkt pallides PMYYK – piima müük lehma kohta aastas, € TOETUS – toetus 1 kg piima tootmiseks, senti KHIND – piima kokkuostuhind, senti Sõltuv muutuja on Y_PKT_ha. Sõltumatud muutujad: x1_TASU; x2_ SOOT; x3_HP; x4_PMYYK; x5_TOETUS; x6_KHIND. Mudel sisaldab ka vabaliiget (a0 = const). Kui muutujad on valitud, vajutada OK. Genereeritakse vastav aruanne.
maailmamere kaitse vajalikkus. Põhimõisted: vegetatsiooniperiood kasvuperiood põllumajanduse spetsialiseerumine omatarbeline ja kaubanduslik põllumajandus ekstensiivne maad palju, kulutusi vähe, toodang väike ühe maaühiku kohta intensiivne maad vähe, kulutusi palju, toodang suur öko ehk mahepõllumajandus niisutuspõllundus alanduslehter mullaviljakus muldade erosioon sooldumine degradeerumine väärtuste kahanemine, omaduste halvenemine vesiviljelus akvakultuur territoriaalvöönd kuni 12 meremiili majandusvöönd kuni 200 meremiili
tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest; MULDADE HÄVIMISE PEAMISED PÕHJUSED: 1. vee- erosioon ( 56%) 2. tuule- erosioon ( 28%) 3. keemiline degradeerumine ( 12 %) 4. füüsikaline degradeerumine ( 4 %) Erosioon e uuristus on on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Erosiooni käigus mulla pindmised viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute setete alla
) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine 2)Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine 3)Lageraie-> erosioon, soostumine 4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad 5)Erosioon *Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. 6)Kõrbestumine *Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). *Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. 7)Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida
Kevadised külvid võib niiskuse hoidmiseks ja idanemise kiirendamiseks katta ka kattelooriga. Teekummeli külvamine ridadesse teeb hilisemad hooldustööd - rohimise ja harvendamise - olulisemalt lihtsamaks. Harvendamist ei maksa peljata, hõredamalt kasvanud taimed harunevad tugevamalt kui tihedalt kasvanud taimed ning annavad rohkem õisikuid. Teekummeli kasvukoht võiks olla päikseline või veidi varjuline. Liialt varjus kasvades on õitsemine kasin. Mullaviljakus võiks olla keskmine kuni kõrge, eelistatumad on kerged ja vett hästiläbilaskvad mullad. Mullaviljakuse parandamiseks võib enne külvamist mulda segada sõelutud kompostimulda. Lämmastikväetistega (nii orgaaniliste- kui mineraalväetistega) ei maksa liialdada, see soodustab liialt taimekasvu ja hiljem kummeli lamandumist. Pikemate kuivaperioodide kestel tuleks taimi ka regulaarselt kasta. Kummeli kasvatamine mitmete köögiviljade (tomat, basiilik, kapsas, sibul, kurk ja tomat)
keemiliselt töödeldud. Kuid kas mahepõllundust saab võrrelda naasmisega juurte juurde? Muidugi tuleb silmas pidada, et Mahepõllumajandus on loodusega kooskõlas olev tootmisviis, kus mulla, taimede ning loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud ained ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilise koostöö kaudu. Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomakasvatuses arvestatakse igati loomade heaoluga. Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume profülaktiliseks raviks. Kahjuks on tänapäeva kiiresti arenevas maailmas kasulikum suurfirmadele masstootmine, mis on odavam ja konkurentsi võimelisem, kui väike ettevõtete kvaliteet toodang. Teadlased
selle tagajärjed lähtekivimi maapinna lähedale uhuta. põhjaveeni kus vesi aurustub aga sool jääb. Valdav Muldade Muldade sooldumine Kamardumine mullaprotsess läbiuhtumine (leetumine), muldade leostumine Mõju Mullaviljakuse Mullaviljakus langeb Mullaviljakuks ei mullaviljakusele langus lange, vaid tõuseb.
teiste riikidega) Narva KohtlaJärve Rakvere Naaberriigid (nende tähtsus Siirdeala ida ja lääne vahel, Euroopa ja maailmamajanduses, turg eesti kaupadele Lääne koostöövõimalused, turg Euroopas, Venemaal, kaupadele jm) Ukrainas. Loodusvarad mets, maavarad, vesi, viljakad mullad. Eestis lühike suvi, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, spetsialiseerumine karjakasvatusele, toiduained põhiliselt siseturul. Metsandus väga oluline majandusharu üle Eesti. Tootmisvahendid, raha ja tööjõud. Inimeste teadmised, oskused ja kogemused. 4. Mis mõjutab Eesti majandusgeograafilist asendit? Kuidas on see aja jooksul muutunud? Asend teiste riikide, suuremate majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes on Eestis muutuv. Eesti majandusgeograafilised eelised: · Avatus merele
O - Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T - Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Veereziimid. Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad aurumise , sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, lahustuvate toitainete kadu ja mullaviljakuse langus. (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus , sademetevesi ei ulatu põhjaveeni, toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. (rohtlates,savannides,metsasteppides) Auramise ülekaaluga veereziim kui aurumine ületab sademed , mullavees lahustunud soolad liiguvad maapinna suunas, vesi aurustub, soolad jäävad mulda. (kõrbetes) Maailma mullad. Tundravöönd.(gleimullad, turbamullad)- igikelts- aasta läbi maapind külmunud; liigniiske veereziim;rohkem kui 10 cm ; A,G,T horisondid; turvastumine, gleistumine; ei sobi viljeluskultuurideks. Okasmetsad(leetmullad)- külm ja niiske;
b. pese hoolikalt seebiga käsi c. jälgi kuufaase 9. Millise institutsiooni vastutusalas on toiduvaldkonna järelevalve Eestis? a. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) b. Õiguskantsleri büroo c. Riigikontroll 10. HACCP on a. vasakpoolsete vaadetega erakond b. kvaliteedijuhtimissüsteem c. toiduohutuse tagamise süsteem Mahetootmine ja mahetoit: 1. Milline on mahetootmise kontrollsüsteem Eestis? 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? 5. Nimeta peamised mahetoidu töötlemise erinevused tavatoodete töötlemisest. 6. Kuidas märgistatakse mahetooteid? Millal võib viidata mahetootmisele? 7. Miks on mahetooted kallimad kui tavatooted? 8. Milliseid eeliseid ja puudusi mahetoidul on erinevad toidu kvaliteeti käsitlenud uuringud üldiselt näidanud? 9
· Mullaorganismid - segavad (kobestavad) mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg (mulla vanus) - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kujunevad mulla horisondid. · Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused: a) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb. b) Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. c) Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks.
Järelduste tegemist peab oluliseks. Agromajanduslik geoinfosüsteem Põllukultuuride kasvupind on vähenenud keskmiselt 39,5 tuhande hektari võrra aastas, kusjuures kõige enam on vähenenud põllumajanduslik maakasutus madala mullaviljakusega omavalitsusüksustes. Kui maa-asulate keskmisena on haritav maa pind kahanenud 45,6%, siis madalaima mullaviljakusega valdade rühmas vähenes haritav maa koguni 70,5%. Haritava maa kahanemine on väiksem olnud valdades, kus mullaviljakus on kõrgem (r= -0.63). Sellist põllumajandusliku maakasutuse vähenemist ei ole toimunud mitte üheski teises uues EL liikmesriigis! Eesti teravilja keskmine saagikus on kõige madalam Euroopas, kuid ka kõige ebastabiilsem (FAO)! Põllumajanduse toodang on vähenenud kümne aastaga kaks korda (ESA)! Pärast Eesti taasiseseisvumist on meil väetiste kasutamine vähenenud mitmeid kordi! Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise
vesi põhjaveeni. See tähendab muldade läbiuhtumisest ja leostumisest lähtuvate toitainete kadu ning millaviljakuse langust. Läbiuhteline veereziim on tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale. 2. Tasakaalustatud veereziim sademed ja auramine on tasakaalus, mulda imbuv vesi ei ulatu põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, kuid toitaineid välja ei uhuta ja mullaviljakus ei lange. Taimedele on oluline piisava veevaru olemasolu kuivaks perioodiks. Rohttaimedele on kõikuv veereziim vastuvõetav ja seetõttu levivad seal rohtlad (stepid, preeriad) ja metsastepid ning savannid. 3. Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademete rohkuse, mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on see kõrbetes ja poolkõrbetes (suur temperatuur). TUNDRAVÖÖNDI MULLAD.
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja ke...
Rukis Kasv peatub kui temperatuur alla 5 kraadi Põuakartlik Õitseb jaanipäeval Tritikale=nisu+rukis Ühendatud nisu kõrge kvaliteet, hea saagivõime, rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes Söödavili Tatar Armastab soojust Ei külvata enne kui öökülmad on möödas MULD Maakoore pindmine murenenud kobe kiht, mille keskkond koosneb mineraalidest, orgaanilistest ainetest, mullafaunast Mullaviljakus Mulla võime varustada taimi hapniku, vee, toitainetega Võimalik säilitada agrotehnoloogiliste võtetega – külvikord, haljasväetised, orgaanilised väetised Mulla reaktsioon (PH) 6,6-7,2 neutraalne 7,2 leeliselised Enamus kultuure eelistab Ph-d vahemikus 5,6-7,2 Happelistel muldadel kasvavad: väike oblikas, põldrõigas Leelistelistel muldadel kasvavad: harilik tõlkjas, põldsinep Neutraalsetel muldadel kasvavad: sirplutsern, raudnõges
teguri poolt esile kutsutud reaksioonimuutustele. Järsud reaktsioonimuutused mullas võivad põhjustada elusorganismidele negatiivset mõju. Puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on neelamismahutavus. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki: 1) looduslik mullaviljakus see on looduslikus seisundis olev maa viljakus, kus inimene ei ole mingil moel sattunud aineringesse. Selle loodusliku mulla viljakuse avaldumine võib olla: a) potensiaalne e kvalitatiivne see seisneb mulla omadustes, reziimides jne.b) efektiivne looduslik viljakus kvantitatiivne avaldumine. Erinevad mullad sõltuvalt mullatekketingimustest on erineva loodusliku viljakusega.
See tähendab omakorda muldade läbiuhtumisest ja leostumisest tingitud lahustuvate toitainete kaudu ning seega mullaviljakuse langust. (Esineb paras- ja palavvöötme niiskes kliimas) Tasakaalustatud veereziimi korral (kui sademed ja auramine on tasakaalus) ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. Mullaviljakuse seisukohast on oluline taimedele piisava veevaru olemasolu kuivask perioodiks. (Esineb steppides, preeriates, metsasteppides ning savannides.) Auramise ülekaaluga veereziimi korral (auramine ületab sademed) liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 8
väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine b) Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine c) Lageraie-> erosioon, soostumine d) Ehitised, karjäärid, veehoidlad e) Erosioon · Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. · Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. f) Kõrbestumine · Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). · Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Sõltub pamiselt mulla veesisaldusest, liigniiske(toitub sademetest), tugevasti väga suure tähtsusega on mulla struktuursus. liigniiske(soostunud). Mullahorisontide teatud Aeratsiooni poorsus sõltub: mulla mehaanilisest momendi niiskuse hindamisel kasut mõistid: koostisest, lasuvtihedusest, struktuursusest, kuiv, tahe(värske), niiske, märg, vesine. niiskusest(kuivendus astmest) (liivmullal 22- Mullaviljakus-spetsiifiline tunnus ja omadus, 32%, saviliival 10-18%, savil 4-6%, mille poolet muld erineb viljatust kivimist. turvasmuldadel 0-25%) Avaldub taimede erinevas rahulsamises Difusioon- kokkupuutuvate gaaside teineteisesse kasvutingimuuste suhtes. Eristatakse looduslikku tungimine ilma valise mõjuta. Määratakse: viljakust(määravad tema bioloogilised, otseselt(vahetuva õhu hulga kaudu), kaudselt
Muldade veereziim läbiuhtelise veereziimiga (sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad. Mullalahuse liikumine: sademe vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjav. Valdav mullaprotsess: leetumine e läbiuhtumine, muldade leostumine. Mõju viljakusele: viljakuse langus) auramise ülekaaliga veereziim (auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed. Sademete vesi aurab ülemises kihis ära. Muld muutub lähtekivimi niiskeks. Mullaviljakus langeb) tasakaalustatud veereziim (sademed ja auramine tasakaalus, sademete vesi ei ulatu põhjakihini. Soolade kuhjumine. Viljakad mullad). Eesti mullaga seotud keskkonna probleemid, põhjused mulla hävimine põhjuseks kaevandus, ehitus, mulla saastumine põhjuseks prügimäed, reostamine Mullaprotsessid · Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb
Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? Meditsiin: ravimid? arstid? kirurgid? ennetustöö??!!! Tervislikud eluviisid: toitumine füüsiline aktiivsus vaimne tervis laste kasvatamine Põllumajandus: mullaviljakus sordiaretus tõuaretus Toiduainetetehnoloogia Materjalidetehnoloogia Majandusteadused on ilma bioloogiata mõeldamatud (ressursside kasutamine) Kriminoloogia Sport Turism Energeetika (ressursid) Rahvastikuküsimuse lahendamine KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju
lähedal maksujõulistele katlamajadele, kus ka toodetavale soojusele on olemas piisav tarbijaskond. Pikamaaline transport viib aga energiaheina omahinna ülearu kõrgeks. Keskkonnamõjud · Energiaheina kasvatamine on positiivse mõjuga keskkonnale Eestis läbiviidud uuringud on tõestanud, et mitmeaastaste heintaimede kasvatamise tagajärjel suureneb mulla huumusvaru 1 t/ha aastas. Mullaviljakus suureneb kõige enam mineraal- ja orgaaniliste väetiste kooskasutamisel. · Energiaheina kasvatamine luha- ja lammialadel koos regulaarse niitmisega väldib nende kinnikasvamist ning loob soodsad tingimused avamaa lindude pesitsemiseks. · Päideroog on madala tuhasisaldusega (ca 4%), seetõttu on põletamisel tekkivate jäätmete kogus suhteliselt tagasihoidlik. Tekkiv tuhk on lihtsalt kasutatav põldude väetamiseks. Energiaheina viljelemine Eestis
annaabi.ee 
