võimeline *sugulise paljunemise protsessis ühinema vastassugupoole suguraku või tuumaga. Gametangium, gametangium - *sugulise paljunemise struktuur, milles tekivad *gameedid. Gametotallus, gametothallus - *tallus, millel tekivad *gameedid Haustor, haustorium - *peremeesorgansimi rakku tungiv spetsiaalne, mõnikord harunev niitjas *talluse osa või *seeneniit, mille abil organism *parasiitselt toitub. Helmintovoor, nematode predator - nematoodidest toituv kiskjaseen Heterotalne (liik), heterothallic - *suguline paljunemine toimub kahe erineva, suguliselt sobiliku (kompatibiilse) *talluse ühinemisena. Holobasiid, holobasidium - üherakuline *eoskand Holomorf, holomorph - seenorganism koos kõigi oma erinevate arengustaadiumidega (*anamorf(id) ja *teleomorf koosvõetuna). Homotalne (liik), homothallic - *suguline paljunemine toimub ühe ja sama *talluse piires. Hümeenium, hymenium - vt. eoslava. Hümenofoor, hymenophore - vt. eoslavakandja.
HING Platoni arvates on hing see mis jääb kahe maailma vahepeale . Hing ootab meie kehast väljapääsemist ning Platoni arvates ei peaks inimesed kartma surma, vaid sellele õnnelikult vastu minema . Kui me sureme pääseb hing vabatusse . Hing pääseb tema arvates ,,Ideede ``maailma,kuid sinna pääsevad ainult puhtad hinged.Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga"putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad).Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõist...
palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. Kõrgsoo ehk raba Raba ehk kõrgsoo on ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega.
Raba Raba on: · ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. · soo arengu toitevaene järk. RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask
Austraalia loomastik on väga omapärane, 70% lindudest, 90% roomajatest ja 95% kahepaiksetest elab ainult sellel mandril. Imetajate hulgas on palju kukkurloomi, kelledest suurim on kuni 3m pikkune hiidkänguru. Üldse on kängurusid üle 30 liigi. Kukkurloomade hulgaston kiskjad kukkurhunt ja kukkurkurat. Putukatoidulised on kukkurhiir ja siplegakaru. Lindudest on esindatudlüürasabad, kakaduud ja erinevad papagoi liigid. Puuvõredes elab eukalüptidest toituv koaala, kes on oma rahuliku iseloomu poolest Austraalia armastatuim loom. Austraalia põllumajandus kasvatab viinamarju, ananasse, banaane, suhkruroogu, tsitrusi, õunu ja marju. Autraalia suurimaks linnaks on Sidney, mis oma 8miljoni elanikuga on ühtlasi kogu kontinendi suurim linn, ekslikult peetakse Sidney't Austraalia pealinnaks. Riigi pealinn on tegelikult hoopis Canberra, mis sai alguse vaid paarist majast 1788.a. Samal aastal hakati
või vähemalt laiali kandmist. Igaüks saab aidata veekogusid puhtana hoida. Tuleb vältida liigse vee kasutamist, ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid viia selleks ettenähtud kogumispunkti ning eelistada fosfaadivabaseid pesuaineid. 3.Selleks, et takistada võõrliikidel kohalikke kalu söömast või toidu pärast võitlemast, tuleb võõrliike vähendada ning tasakaalustada kohalike liikide arvukust. Tuleb hoiduda kohalike kalade püüdmisest ning tuua sisse võõrliigist toituv kalaliik, kes samal ajal ei ohustaks kohalikke kalu. 4.Et kalad ohutult kudeda saaksid ning paisete tõttu hätta ei jääks ehitatakse kalatreppe,mis aitab kudemisrändel vaevata paiseid ületada.
Linnud üle 80 linnuliigi. Mõned neist: rabapüü, põldrüüt, Roomajad arusisalik, rästik, vaskuss väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik Kahepaiksed rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonn Ämblikud MULLASTIK Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht Mullastik on väheviljakas, niiske ja seal toimub aeglane lagunemine Kõrgsoo turba happesus 4,5 pH Rabamuld http://agrt.emu.ee/pdf/2016_1_kolli.pdf VEESTIK
Rabas on väga palju liblikalisi ja kahetiivalisi, näiteks kärbselised: viljakärblane, päriskärblane, ro hekärblane ja ka erinevaid liike parme. Ämblikud on võrreldes mujal paiknevate kooslustega rabas domineerivad. Rabas võib kohata väga paljusid linnuliike. Nendest enamlevinumad on rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik. Lind - rabapistrik Kakerdaja raba tingimused Rabas esineb palju laukaid. Hapesus suur Sademetest ja sooveest toituv umbjärv. Järves puudub taimestik. Tüüpiline huumustoiteline järv, väärtuslik omapärase ökosüsteemiga. Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Kakerdaja rabajärv Tingimused püsima jäämiseks. Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda. Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega harjunud. Kui 1 liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmist liiki jne
Sümbolism Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt tõesti olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne., teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad
loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt Roomajatest leidub arusisalikku, raba servaaladel rästikut või vaskussi Kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn, kes elavad rohkesti laugastes Veelind- järvekaur Arusisalik Raba tingimused Esineb palju laukaid Suure happesusega Vesi on puhas ning tõmmu värvusega ja pisut mõrkja maitsega, mille annavad sellele humiinained Sademetest ja sooveest toituv umbjärv Järves puudub taimestik Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Tingimused/tegurid antud koosluse püsimajäämiseks Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda Kui üks liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmiseid liike Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega juba harjunud Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest sealsed liigid vajavad seda
ootamatu, on neid valdkondi ühendav mehhanism tegelikkuses lihtne. Nimelt iseloomustab üleminekujärgus kiiresti kasvavaid rahvastikke aluse suunas tugevasti laienev vanuspüramiid ja noorte earühmade väga kõrge osakaal. Ühelt poolt on see alus massiivsele rändepotentsiaalile, millest osa kanaliseerub maailma teistesse piirkondadesse, sh Euroopasse. Teisalt ei suuda töö- ja haridusvõimalused noortepõlvkondade arvukusega sammu pidada, millest toituv rahulolematus loobki pinnase vägivalla eskalatsiooniks6. Kuigi eelduste tegelikkuseks saamine pole automaatne, tõendavad statistilised kokkuvõtted, et väga kõrge noorte osakaaluga riikides (suhtarv täiskasvanud elanikkonnas üle 4050%) on konfliktide sagedus tavapärasest kolm korda kõrgem. Vanuskoostise omapärale lisaks on analüütikud välja toonud veel vähemalt neli muud rahvastikuarenguga seonduvat riskitegurit, mille hulka kuuluvad elanikkonna kirev etniline
Sageli soolajärved · Lähtejärv järvest voolavad jõed välja · Läbivoolujärv jõgesi voolab sisse ja ka välja Soid on kolme liiki madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo e. Raba Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam- vähem samal tasapinnal. Kõrgsoo ehk raba on sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Älves on märg lohk rabas, laugas aga on väike huumusetoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud älvest kui pinnavee äravoolamine on peatunud. Sood tekivad enamasti peale metsapõlenguid, kuna siis pole enam puid mis imeksid sealsest pinnasest selle vee. Ala hakkab soostuma, põhjavee tase tõuseb.
Ökosüsteemid Raba Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, see on soo arengu viimane järk. Koos sademetega saab raba ka erinevaid mineraalaineid. Rabad on ümbritsevatest veekogudest kõrgemal, turbakiht on paks ja taimejuured põhjaveeni ei ulatu. Vesi koguneb seal väikestesse veekogudesse älvestesse ja laugastesse. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabadeks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabad on puhtavee
Amazonas Amazonas asub Lõuna-Ameerikas, ta on maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Jõe pikkuseks on 6400 kilomeetrit (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel).Pikka aega arvati, et maailma pikim jõgi on Niilus, kuid uute mõõtmiste järel loetakse selleks siiski Amazonast. Amazonase vooluhulk suudmes võrdub maakera kaheksa suurema jõe vooluhulgaga. Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km...
Kõrvemaalrohketoitelised e eutroofsed on kõige tavalisemad, mis on tekkinud vähetoitelistest järvedest mineraal- ja biogeensete ainete lisandumisel. Vähese läbipaistvusega, rohekaskollase vee ja rikka elustikuga järved.Segatoitelised e düseutroofsed järved on madalad, taimestikurikkad, mudased ja soised. Kinnikasvades tekib soo. Rikas orgaaniliste ja mineraalainete poolest (koger, mudamaim) Endla järvLubjatoiteline e alkalitroofne järv on selge lubjarikka veega ning allikatest toituv ning on liigivaene elustik. Äntu Sinijärv Soolatoitelised e halotroofsed järved on merelahtedest moodustunud. Tangalaht Kuressaare lähistelKõige tavalisemad on Eesti loodusele eutroofsed järved ja kõige haruldasemad vähetoidulisedPLANKTON e hõljum on vees hõljuv (väikesed loomad; ränivetikad) BENTOS e põhjaelustik (kalad, haug, koha, ahven)NEKTON e ujum on vees aktiivselt liikuvad loomadMis on veekogu isepuhastusvõime?St. Et reoained vees muutuvad järk-
HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoi...
Raba Millest hakkan rääkima? Üldiseloomustus. Abiootiliste tegurite iseloomustus. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted. Energia liikumine toitumistasemetel. Ökosüsteem kui tervik. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus. Ökoloogilised globaalprobleemid. Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsoo ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Asub parasvöötmes. Ökosüsteemis kuulub maismaa ökosüsteemide hulka samuti mesoökosüsteemide hulka. Raba on soo arengu toitevaene järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi.
Sümbolism Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt tõesti olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne., teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad
Heterotroofsed organismid (mõisted auto- ja heterotroofid, sapro- ja biotroofid, parasiidid ja sümbiondid). * Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas * Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest * Saprotroof - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism * Biotroof - organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil või on viimasega mutualistlikes suhetes * Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism * Sümbiotroof - sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas).
kogused. Kui tarbimine ületab neid näitajaid pikema aja jooksul, võivad ilmneda kahjulikud kõrvalnähud. Kuna erinevate toiduainete vitamiinisisaldus on erinev, siis peaks meie toit sisaldama nii aedvilja, kartuleid, teraviljatooteid, piimasaadusi, liha, kala ja muna kui ka toiduõlisid ja -rasvu. Suurenenud vitamiinidevajadus mõnel eluperioodil, näiteks väikelastel ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Terve ja mitmekülgselt toituv inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate, vaid peaks oma vitamiinide vajaduse saama toidust. Toiduained ei sisalda kunagi ainult ühte vitamiini, vaid mitmeid. Vitamiinide vahel valitseb aga "meeskonnatöö", see tähendab, et paljude vitamiinide koostarbimisel on nende toime efektiivsem. . Oluline on seegi, et toiduainetest saadavad vitamiinid on odavamad kui vitamiinipreparaadid. Vitamiinid võivad parandada ka mineraalainete imendumist
Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid Mageveekrevett ja teod ning teised väikesed herbivoorid (taimtoidulised) asuvad toiduahelas järgmisel kohal. c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Järgmise astme tarbijad on suuremad karnivoorid (lihasööjad) nagu näiteks forell, kes sööb krevette ja tigusid. d) tipptarbijad Energia taastootmise järgmisel astmel on näiteks forellidest toituv saarmas veelgi suurem lihatoiduline loom. e) Ökopüramiid VEEIMETAJAD RÖÖVKALAD LEPISKALAD VEESELGROOTUD PLANKTON 8 5. Ökosüsteem kui tervik a) Toiduahelad surnud raudkull > raisamatja > vihmauss > lestad > mikroobid
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood
23.voor- ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm, mis on kujunenud pealetungiva jää kuhjuva ja kulutava tegevuse tagajärjel 24.oos- ehk vallseljak on pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm 25.Valgala-maa-ala, kust vesi sellesse veekogusse voolab. 26.pärandkooslus- biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. 27.rähkne muld-koreserikas on tugevalt rähkne kerge liivsavi 28.Raba ehk kõrgsoo - üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. 29.fossiil ehk kivistis - mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. 30.kilp- ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. 31.jõe langus on jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites 32.kasvuhooneefekt-nähtus, kus atmosfääri sattunud kasvuhoonegasid lasevad küll päikesekiirgust Maale, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tagajärjeks on kliima soojenemine.
kaudu ja moodustavad toiduahelaid. See koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest need on toiduahela lülid. Esimest lüli nimetatakse tootjaks, sest selleks on mõni taimeliik, kes toodab orgaanilist ainet fotosünteesil. Järgmised toiduahela lülid moodustuvad tarbijatest nende hulka kuuluvad eri loomaliigid, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet. Taimtoiduline loom on toiduahela esimese astme tarbija. Temast toituv loomtoiduline liik on teise astme tarbija. Kui ka see lüli on mõne järgmise looma toiduks, siis esineb ka kolmanda astme tarbija. Enamikus ökosüsteemides on palju taime- ja loomaliike, kes moodustavad mitmeid erinevaid toiduahelaid. Kuna mõni loom kasutab toiduks erinevaid toiduobjekte, siis põimuvad ahelad üksteisega ning moodustub toiduvõrgustik. Toiduvõrgustikuks nimetatakse ühe ökosüsteemi omavahel ühendatud toiduahelate kogumikku. Laanemetsas on toiduahel suhteliselt lihtne
..... Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. 25. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. 35. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Kliima on mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus. Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu Ilmastik on ilmareziim suhteliselt pika ajavahemiku vältel. toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad 26. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse
väljakujunemiseks. o Puid ja põõsaid on soovitatav istutada rohkem põhja- ja lääneküljele. Põõsad peaks paiknema vähemalt 3 meetrit ja puud 15 m veepiirist. HOOLDAM I N E HOOLDA Hästi kujundatud veekogu vajab vähe hooldust. Mõningane sekkumine on aga iga kunstlikult loodud veekogu säilimiseks reeglina vajalik. Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine probleemid o Täissettimine. Settest puhastamist vajab eelkõige oja või jõe veest toituv veekogu. Tiigi kohal vee vool aeglustub ning tekivad head tingimused veega kaasaskantavate osakeste settimiseks. Ajapikku muutub veesügavus voolu suudmes järjest väiksemaks 11 ning suveajal hakkab see osa veekogust kuivaks jääma. Setet saab eemaldada draaglain kopaga. Sete on väga veerikas ja seda tuleks laotada õhukese kihina tiigi kallastele. Tiigis
Lõpetage kalade söötmine kui temperatuur langeb alla 10 kraadi. Talve tulekul ,kui on kartus, et veekogu kinni külmub, viige kalad akvaariumi. SUURED TIIGID JA MÄRGALAD Hästi kujundatud veekogu vajab vähe hooldust. Mõningane sekkumine on aga iga kunstlikult loodud veekogu säilimiseks reeglina vajalik. Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine o Täissettimine. Settest puhastamist vajab eelkõige oja või jõe veest toituv veekogu. Tiigi kohal vee vool aeglustub ning tekivad head tingimused veega kaasaskantavate osakeste settimiseks. Ajapikku muutub veesügavus voolu suudmes järjest väiksemaks ning suveajal hakkab see osa veekogust kuivaks jääma. Setet saab eemaldada draaglain kopaga. Sete on väga veerikas ja seda tuleks laotada õhukese kihina tiigi kallastele. Tiigis võib eelnevalt ka veetaseme alandada ja lasta settel taheneda see vähendab oluliselt töö mahtu
osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et mõtlemisvõime sõltub hinge osast, mis elab keha üle. Aktiivne intellekt peab olema kas Jumal või mõni muu mittemateriaalne Jumala-taoline olend. Aristoteles ei ütle kuskil, nagu oleks igal inimesel isiklik aktiivne intellekt, mis tema keha üle elab. Aristotelese õpetuse alusel on voorus hinge teatud toimimisvõime ja Aristoteles jagab hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu Toituv hing, millel puudub kokkupuude mõistusega, eetilise mõõtega (söömine, paljunemine) Püüdlev hing, kust kasvavad välja inimese püüdlused, mis panevad ta tegutsema. See on mõistuslikult kujundatav hingejagu. Mõistuslik hing Praktilise mõtlemise võime on suunatud püüdlevale hingele, püüdes leida loomupüüdlustele voorustega kooskõlastuvat vormi Teoreetilise mõtlemise võime on suunatud teoreetilise tegevuse tarvis vajalike loomutäiuste saavutamisele.
3 Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega. 42. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
suktsessioonis on vastavad sellele iseloomulikud taime- ja loomaliigid karakterliigid. Autotroof valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (CO 2, H2O, mineral-soolad) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. Biofaag heterotroofselt toituv organism, mis sööb teisi elusorganisme. Biogeotsönoos teadusharu,mis käsitleb elukoosluste ja elupaiga komponentide vastastikuseid suhteid,muutusi Biootiline kooslus Biotsünoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Biotsönoosis eristatakse fütotsönoosi ehk taimekooslust, zootsönoosi ehk
Taim ise ehk, nagu botaanikud teda nimetavad, seeneniidistik (1 grammis mullas võiks leida ca 250 meetrit seeneniite) elutseb maa sees, et järgmine aasta külluslikul seeneajal jälle oma viljakehi päevavalgele saata. Mugavalt ja kindlalt tunneb seeneniidistik end mullasängis, mis kaitseb teda igast küljest. Peenike, kidur, hallikasvalge niidistik näib esmapilgul üsna igerikuna. Tema nõrkus aga on oi kui petlik! Kõdunevatest taimejäänustest toituv seeneniidistik on paljukski võimeline. Paljude kuude vältel tukuvad tema rägastikud, kõikide meie metsade pinnast tihedalt läbi põimides. Kõrgemate ehk kübarseente mitmesuguste liikide ja teisendite niidistikku võib leida kõikjalt. Ja kui tuleb õige aeg, saadavad nad lahkelt maapinnale oma viljakehad, mille hulgas juba ainult söögiseeni on üle 5 miljoni tonni! 5 1.2. Kes külvab seeni?
aine lagundamiseks standardsetel tingimustel. 41. Kirjelda madalsood (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega. 42. Kirjelda raba (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Tõuseb ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit - poollooduslik kooslus, niit, kus väikeste rühmadena kasvavad peamiselt lehtpuud ja -põõsad. Puisniit on tekkinud niitmise ja karjatamise tulemusena
toitumisvaheaegadel intensiivistub aga glükogenolüüs. Glükogeen oma hargnenud molekuliga võimaldab nii salvestada kui vabastada üheaegselt ja väga kiiresti suuri glükoosi hulki. Rakus kõrges kontsentratsioonis vaba glükoos põhjustab osmootse rõhu tõusu, glükogeeni kontsentratsioon osmootsuse probleeme ei põhjusta. Glükogeenina salvestatud glükoosi saab energiavajaduste rahuldamiseks kasutada ka anaeroobsetes tingimustes. Normaalselt toituv inimene metaboliseerib 160 200 g glükoosi ööpäevas (110-130 g sellest langeb närvikoe arvele). Kuigi glükogeeni on mitmete kudede rakkudes, tulevad varudena arvesse glükogeenigraanulid · maksas (~120 g ehk 8 10 % maksa toorkaalust) - varu kogu organismi tarbeks; hulk muutub päeva jooksul dünaamiliselt, jätkub 20 tunniliseks nälgimiseks · lihastes (200 -250 g ehk ~1 % lihaste toorkaalust) - varu vaid lihaste energiavajaduste
lagundamiseks standardsetel tingimustel. 42. Kirjelda madalsood (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega. 43. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 44. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 45. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad
klorofülliga taimed. 3 avirulentsed parasiiditüved (kr. a -- eitust väljendav eesliide + ld. virulentus -- nakkusvõimelisus, nakkusmürgisus; parasiit). Ei kutsu peremeestel esile parasitoosi. Avirulentseid, kuid immunogeensuse säilitanud parasiiditüvesid tarvitatakse vastavate parasitooside immunoprofülaktikaks. biofaag (kr. bios -- elu + phagos -- sööja, õgija). Teistest elusorganismidest (taimedest, loomadest) toituv organism. Parasiidid kuuluvad biofaagide hulka. biogeotsönoos (kr, bios -- elu + ge -- maa + koinos -- ühine) -- ökosüsteem. biohelmindid (kr. bios -- elu + helmins -- nugiuss). Heterokseensed ehk mitmeperemehelised helmindid, kelle arenemistsüklis toimub peremeeste vahetus. Vrdl. geohelmindid. biohelmintoosid (biohelmint). Heterokseensete ehk mitmeperemeheliste parasiitide põhjustatud parasitoosid. Vrdl. geohelmintoosid. bioloogilised siirutajad (kr. bios -- elu)
http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi.
Krüptilisuse hind võib väljenduda vähemalt kahel erineval moel. Esiteks võib olla kulukas krüptilise väljanägemise saavutamiseks vajalike pigmentide süntees - see pole aga liiga selge, kui sageli selline hind on mainimisväärne, ei usu et väga sageli. Teine aspekt (opportunity cost of crypsis) on huvitavam. Nimelt "seob" krüptilisus eluka selle keskkonnaga, mille suhtes see krüptiline on, "vales" keskkonnas võib "krüptilisus" suisa saatuslikuks osutuda, nii on roheline lehtedel toituv röövik üliheaks sihtmärgiks putuktoidulistele lindudele, kui ta mõõda tumedat puutüve pinnasesse nukkuma ronib. Krüptilisus seab seega elukale olulised piirangud kasutada võimalik oleva keskkonna(osa), aja ja ka käitumise osas. Hoiatusvärvusega elukatel sellist probleemi ei ole. Krüptiliste elukate puhul esineb sageli polümorfismi väljanägemise osas, mille põhjuseks on tõenäolisest enamasti sagedusest sõltuv valik (vt loeng 5). Kiskjad õpivad otsima tüüpilise
http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi.
Seda iseloomustab katse, mille saksa psüholoog M.Wertheimer sooritas pimeda toa seinale kinnitatud kahe lambikesega. Sellest ka järeldus, et inimese taju ei tasu liigitada füüsikaliste seaduspärasuste alla. Saksa muusikateadlane E. Kurth "Muusikapsüholoogia" (1931). Talle pole tähtis muusika seos objektiivsete heliliste nähtustega, vaid muusika kui inimese sisemusest lähtuv tahteavalduse energia ja sellest energiast toituv liikumine. Ükskõiksus eksperimentaalpsüholoogia meetodite vastu. Teda ahvis nö B. Assafiev Nõukogude ajal. Paralleelselt saksa idealistliku psüholoogiaga eeskätt USAs arenes 20.saj-l välja uurimissuund - biheiviorism. See lähtub veendumusest, et inimese psüühiline tegevus avaldub tema käitumise kaudu ning et seepärast tuleb inimese psüühikat mõistmiseks uurida ta käitumist, kasut.selleks algselt loodusteadusest
ühenduses tüve lülipuiduga. Eriti kahjulik on täiskasvanud puul ladva mahalõikamine, mida mõned puid "hooldavad" saemehed endiselt praktiseerivad · Kauaks tüvele jäänud kuivanud okastüügastest, mis on suurepärased sissepääsukanalid tüve keskosasse. Südamemädaniku tagajärjeks on tavaliselt tüveõõnsuste tekkimine ning seda põhjustavad peamiselt saproobselt (saproobse toitumise esindaja on saprobiont surnud orgaanilises aines elav ja sellest toituv organism. Need on nt mahakukkunud puude, kändude ja saematerjali lagundajad, aga ka mitmed eluspuude tüvede surnud keskosas, lülipuidus nn südamemädaniku tekitajad.) toituvad seened. Surnud puidu lagundajaid ei maks alahinnata, sest kuigi need mädandavad vaid lülipuitu, muudavad sellega puutüvr mehhaaniliselt nõrgaks ning murdumisohtlikuks. Ka üksikud poolparasiitsed seened põhjustavad alguses südamemädaniku, võivad aga hiljem tungida edasi maltspuitu ja pehastada aastate jooksul
Autotroofid - organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutades selleks valgusenergiat või keemilist energiat. Heterotroof - organismid, kes saavad energiat oma elutegevuseks mõne teise organismi poolt loodud orgaanilisest ainest. Saprotroof - surnud organismide kudedest toitujad. Biotroofid - hangivad orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism. Sümbiont - organism, kes elab tihedas kooselus teise erisuguse organismiga. Prokarüoodid ehk eeltuumsed organismis - puudub membraaniga piiritletud tuum. Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid - geneetiline informatsioon rakutuumas, membraaniga ümbritsetud. Prokaarüon eeltuum. Eukaarüon päristuum. Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud.
Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni.
Allikasood on enamjaolt väikesed, sest paiknevad surveliste põhjavete avamusaladega nõlvade jalamil või veekogude kaldail. Nende toitumus oleneb põhjavete karedusest. Nõosood on kõige tavalisemad madalsood. Jagunevad lubjarikasteks ja lubjavaesteks nõosoodeks. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabaturba keskmine
2) Parasitism. Peremees on elu, kuid teda juba kasutatakse ära kui ressurssi. Parasiit tavaliselt ei tapa oma peremeest. 3) Röövtoitumine. Toiduobjekt tapetakse ja süüakse ära. Konsumendid on need, kes kasutavad teisi organisme oma toiduks. Konsumendid võivad olla ntks polüfaagid (mitmekesise toiduvalikuga loomad). Konsument võib spetsialiseerud ühele liigile või väga kitsale liikide grupile monofaagid (ntks vaarikatest toituv puuviljakärbes). Mida suurem on spetsialiseerumine, seda enam piirdub organismi elu kindla piirkonnaga, kus seda toiduobjekti leidub. Taimede ja loomade toitaine sisaldus kui toit. Tänu tselluloosist rakukestale sisaldavad taimed Lehekülg 13 rikkalikult kiudaineid. Seega on süsiniku suhe teistesse tähtsatesse elementidesse väga suur: taimedes
Kuna nad on pigem ,,loomsed", hakkavad valgud roiskudes vängelt haisema. Orhidoidne mükoriisa orhideed ehk käpalised ei oma seemnetes varuaineid. Seemne idanemisel tekib seenjuur, kusjuures varuained saadakse seene kaudu mingilt teiselt taimelt (tavaliselt puud). Paljudel orhideedel arenevad seejärel rohelised lehed, kuid esineb ka liike, kes jäävadki toituma vaid seenjuure abil ega oma rohelisi taimeosi (parasiidid, saprotroofid). Muudest perekondadest on seene abil toituv taim seenlill (veidi teist tüüpi mükoriisaga kui orhideedel). Erikoidne mükoriisa esineb kanarbikulaadsetel ja seetõttu saavad need taimed asustada ka väga mineraalainetevaeseid ja kuivi (hapnikuvaeseid) kasvukohti, nagu liiv ja turvas. Seente roll looduses · Orgaanilise aine lagundajad; · Väga kohanemisvõimeline elustikurühm (rohkelt elu- ja paljunemisstrateegiaid, mutatsioonide kontroll, spetsiifiliste keemiliste ainete süntees, hübridiseerumine jmt);
(Kassiomaniku käsiraamat Dr Bruce Fogle lk 168-172) 2.12.2.Söögikorrad Kassipoeg vajab vähemalt 3-4 kerget söögikorda päevas. Vähehaaval söögikordade arvu vähendatakse ja toidukogust suurendatakse. Poole aasta vanusest alates saab kass hakkama kahe söögikorraga.(Hoolitse oma kassi eest 20.08.2004) 2.12.3.Mitmekülgne toit Kassi peab pojast alates harjutama sööma mitmekülgset toitu. Ühekülgselt toituv kass võib haigestuda erinevatesse, isegi rasketesse ainevahetushaigustesse. Pea meeles ka seda, et ülekaal on ohtlik ka kassi tervisele. Kass on lihasööja. Kartulist ja pudrust ei saa ta endale vajalikke toitaineid. 12 Kass vajab eelkõige rasvast liha ja siseelundeid.(Hoolitse oma kassi eest 20.08.2004)(Loe veel lisa 2 lk 38) 2.13.4.Purgitoidud Enamus kasse armastab purgitoite, kuid ainult nendega toitmine on eelsoodumuseks hambakivi
See tekib vasemaagi murenemisel. Malahhiit kaitseb kurja silma, nõiduse ja kurjade vaimude eest ning on võimas tundekeha puhastaja. Malahhiit on vasemaak, mille liigne kogus võib osutuda mürgiseks. Kuid lihvitud kivi kandmine on täiesti ohutu, seega on toksilise annuse saamine välistatud. Saakal (lk 349) - EdelaAasias, PõhjaAafrikas ja Balkanil elutsev väiksematest loomadest ja raipeist toituv punakaskollane koeralaadne kiskja. Kümnes raamat Horemheb oli Kusimaalt tagasi jõudnud. Sinuhe läks tema juurde ning sai teada, et vaarao oli Horemhebi asemel pisikese priske poisi pealikuks teinud. Nad läksid Krokodilli saba kõrtsi ning ka Horemhebil võttis ''krokodillisaba imejook'' jalad alt. Järgmine päev kuulutas vaarao ennast Ehnatoniks, Atoni soosikuks, et kõrvaldada oma nimest Amoni neetud nimi. Toimus suur mäss,
kõik need loomad mao omailmas, kes on ärasöömiseks liiga suured, teeb nii, et madu peaks teda mittesöödavaks, kuuluvaks teise tähendusrühma. Mimikri seondub nende eristustega, mida loomad oma omailmades teevad Mimikri tüübid Aritmeetiline mimikri: mida rohkem on liike, seda vähem saab iga indiviid suhtest kahju; ühest liigist osad putukad maitsevad halvemini, osad paremini, aga kumulatiivsuse kaudu ikka kaitse suur Agressiivne mimikri: nt sipelgatest toituv ämblik jäljendab sipelgaid Ebatavalised mimikrijuhud Kollektiivne mimikri – sarnasuse jaoks on vaja teatavat rühma, nt kalade koolis ujumine sarnaneb suuremate kaladega. Liblikaröövikud moodustavad kollektiivselt sarnasuse taime viljadega. Lehetäid puhkavad kollektiivselt üheskoos – pilt, mis moodustub, sarnaneb suuremale liblikaröövikule. Ämblikud, kes põimivad võrgu ümber putukate, asetavad võrku, ise vaatavad
Lisaks mõjutab maakerge. Tekivad rohusood, kus taimede juured ei asu mitte turba sees, vaid mineraalpinnases. Selliseid soid leidub suurte jõgede (nt. Amazonas) äärsetel madalikel ja madalatel rannikualadel. Kui turvast on üle 30 cm soo. Kui turvast alla 30 cm soostunud ala. Madalsoo (minerotroofne) peamiselt põhjaveest (nõlva- ja pinnasevesi) toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp. Rohurindes rohkesti tarnu. Läbivooluline metsatunud madalsoo on lodu. Survelistest põhjavetest toituvad allikasood, deltasood, lammisood. Soo pind on tasane või nõgus. Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste. Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste vahel madalsootaimestik. Kõrgsoo e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
