Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata. Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust. Jah...
Jahiseadus Käesolev seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. Lubatud jahipidamisvahendid on: 1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv; 2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit;...
Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus § 3. Jahimaa (1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. (2) Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. § 7. Jahip...
· karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. · § 61. Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu ja -struktuuri rikkumine · (1) Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või -struktuuri rikkumise eest · karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. · (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, · karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. ET OLLA SEADUEGA KOOSKÕLAS: · OLE KURSIS: · Jahiseadus · Metsaseadus · Looduskaitseseadus · Relvaseadus · Erinevate määrustega · Euroopa õigusaktidega · Ja austa loodust. RIKKUMISED · § 6. Maaomaniku õigused jahinduses · Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras: · 1) korraldada oma maal väikeulukijahti; · 2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal; · 3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
docstxt/122868411721872.txt
JAHINDUS Jahindus Eestis Eestis on ligikaudu 4 miljonit hektarit jahimaad. Jahipiirkondi on Eestis 324 ja jahimehi üle 15 tuhande. Jahinduslikku tegevust planeerides on oluline jälgida, et ei panustataks liialt jahinduslikult populaarsetele liikide arvukuse suurendamisele (nt metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule. Jahiseadus Uus jahiseadus jõustus 1. juunil 2013. a. Põhiprobleem, mida uus jahiseadus lahendas, puudutab omandiõigust. Seni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse. Jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Kava eesmärk on hundi, ilvese ja pruunkaru asurkondade soodsa seisundi säilitamine Eesti ja Balti populatsiooni tasemel nii lühemas kui
Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). · Ulukiseire osakond (Tartu) korraldab ulukite loendust, korraldab aruandeid. · Soomaa Rahvuspark ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond . toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostati jahiõigus maaomandiga. Maaga kaasneb jahiõigus. · 2682. aastal hakkas Eestis kehtima jahiseadus · 1892. a kehtis Vene jahiseadus · 1934. a uus jahiseadus · 1994. a lühike ja lakooniline jahikorralduse seadus · 2003. a Viimane jahiseadus II LOENG METSKITS · Perinataalne suremus loodete suremus enne sündi või vastusündinute surm pärast sündi. · Populatsioon ühe liigi isendite grupp, kes asustab mingil ajaühikul teatud kindlat territooriumi.
Keskkonnakaitse alane seadusandlus Eesti looduskaitse seaduses on välja toodud kuidas keskonna eest hoolt kanda. Suur osa seadusest kehtestab kuidas ja mille alusel loodust parandavad või kaitsvad projektid rahastatakse, hinnatakse, kontrollitakse. Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. Paljud projektid millele sooviti eelmine aasta toetust olid seoses keskkonna kaitse alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud müra ja müratõkke, heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega. Veesaedus Veeseaduse ülesanne on si...
jahikultuur. (Stackelberg 2006) 1.1 Jahindus Eestis Jahiõigus kuulus alates 15. sajandist sisuliselt aadelkonnale, seaduse jõu sai see küll alles Poola kuninga Zygmunt II Augusti Liivimaale antud privileegiga 1561. aastal ja seda kinnitati hiljem Rootsi valitsuse seadusega. Suurulukijaht jäi aadlike eesõiguseks ka järgmistel sajanditel. Väikeulukijahiski polnud talupoegadel enam palju võimalusi. Jäi vaid õigus küttida röövloomi 1664. aasta jahiseadus kehtestas hundi ja karu tapjale isegi preemia. On palju tõendeid selle kohta, et neil sajandeil levis salaküttimine ja armu ei antud ka ,,õilsatele" ulukitele. Kehtivaid seadusi ignoreerisid nii maarahvas kui ka siniverelised. (Randveer 2004) 20. sajandi algul kehtis 1892. aasta Vene jahiseadus Eesti oli ju tsaaririigi osa. Nii oli näiteks keelatud jahipidamine emasloomadele, vasikatele ja talledele. Ka oli seaduses
õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013. Märtsi lõpuks on Reformierakond laienenud üle 11 000 liikme. Aprillis tõusis keskmine vanaduspension 156 euro võrra aastas. 2013 Märtsis sai Reformierakonnast esmakordselt Eesti suurim erakond. Reformierakonda kuulus 21.03.2013 seisuga 13 416 liiget. Aprillis allkirjastasid Reformierakond ja Murtud Rukkilille Ühing koostööleppe. 25. aprillil võeti vastu kauaoodatud jahiseadus, mille alusel saavad jahiselts ja maaomanik luuda lepingulised suhted ning leppida kokku. 1. septembril alustas Reformierakond kohalike valimiste kampaaniaga „Uhke Eesti üle! Valimistele mindi vastu läbi aegade pikima kandidaatide nimekirjaga, rohkemates piirkondades kui kunagi varem. Reformierakond oli kohalikel valimistel esindatud oma nimekirjaga 156 omavalitsuses 2379 kandidaadiga. 8. septembril toimus Tallinnas Nokia kontserdimajas kohalike valimiste kampaania
· Inimese ja looduse tasakaal · Heaperemehelik käitumine · Inimese teadlikkus keskkonnakaitse tähtsusest · Seaduste järgimine Jäätmeseaduse eesmärk · Paneb paika jäätmehooldusega seotud tegevused ja kohustused jäätmetekitajale ja jäätmekäitlejale · Sõnastab jäätmeliigid ja nendega seotud toimingud · Määrab jäätmekäitluse toimingutega seotud järelevalve teostaja Keskkonnakaitsega seotud seadused · Eesti vabariigi põhiseadus · Jahiseadus · Jäätmeseadus · Kalapüügiseadus · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus · Keskkonnaseire seadus · Looduskaitseseadus · Maapõue seadus · Metsaseadus · Pakendiseadus · Saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seadus · Saastetasu seadus · Säästva arengu seadus · Veeseadus · Välisõhu kaitse seadus
rahuldava lahenduseni) ja kkmõju hindamise nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega(sh VII kkprogramm) 5.Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Keskkonnaõigus Eestis Üldseadused: Säästva arengu seadus, Planeerimisseadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Valdkondlikud seadused: Jäätmeseadus, Looduskaitseseadus, Veeseadus, Atmosfääriõhu kaitse seadus, Jahiseadus. (tasude eest) Õigusruumi ümberkorraldus Kodifitseerimine õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine. Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). Uuendused (põhimõtted): 1.kk kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte keskkonnakaitse tase peab olema kõrge,
Eeldused: poolte olemasolu, kokkulepe asja üleandmise kohta, faktiline kättetoimetamine. Lepingud: asjaõiguslik- ja võlaõiguslikleping (nt müügileping). Piisab suulisest kokkuleppest, teatud üleandmised registreeritakse registrites (nt auto ARK). Hõivamine ehk okupeerimine asja vallutamine tahtega seda endale pidada. Saab omanikuta asju või hüljatud asju hõivata. Seda piiritlevad mitmed seadused, nt jahiseadus 24) Leid ja peitvara Leid tegevus leidmine. Leiu esemeks on kaotatud asjad. Leidja on isik, kes võtab kaotatud asja enda valdusesse. Tuleb otsida omanikku. Kui leiu väärtus on alla 100 krooni, võib seda hoida enda käes, kui mitte, tuleb teavitada politseid. Kui asi leitakse avalikust kohast, tuleks asi viia valvuri/administraatori kätte. Kulutusi ei pea tegema. Leidjal on õigus küsitleda omanikku, küsida leiutasu 1/3 leitud asja väärtusest. Kulutuste
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
valduse üle omandajale, eeldatakse: 1. polte olemasolu; 2. kokkulepet asja üleandmise kohta; 3. faktiline kätte toimetamine- valduse üleandmine. Asjaõiguslik leping valduse ülemineku kohta. Võlaõiguslik leping- ostu-müügi leping; teatud üleandmised regist registrites; Hõivamine ehk okupeerimine asja vallutamine tahtega seda endale pidada; hõivata saab ainult omanikuta asju või hüljatud asju(metsloomad) ; reguleerivad seadused. Jahiseadus jne. 24.Leid ja peitvara: Leid- tegevus, esemeks kaotatud asjad; leidja isik, kus võtab kaotatud asja enda valdusesse. Tuleb otsida võimalikku omanikku. <100 enda käes, üle 100 siis politseisse. Leiutasu 1/3 jne. Peitvara- maasse kaevatud või muul viisil peidetud vara; vara peidetud mäletamata aja eest ja omanikku teada pole, pole võimalik teda üles otsida, õigusjärglasi võimatu tuvastada. Peitvara vb
- hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused - haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus 1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine) 1934: uus riigi hangete seadus - kodukaunistamine aktsioon - kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus) - toitlustamine ja korteriolud - loomataudide vastane võitlus - elukalliduse vastu võitlemine KOVi rahandus- raske olukord. KOV-d said tulusid kolme liiki allikatest: 1) iseseisvad tulud (iseseisvad maksud, tulud KOV-de ettevõtetelt); 2) teatud osa riigi maksudest; 3) toetused riigikassalt 1929-33
o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS)) o kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine o keskkonnaseadustiku üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, loamenetlus) igaüheõigus: o eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele e.
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
alla antud juhul on just lumikatte paksus ja kestvus ,,lühimaks tünnilauaks". Juurdekasvusks nim populatsiooni suurenemist mingis ajaühikus, milleks metskitse puhul sobib üks aasta. Bioloogilised väljad selle terminiga tähistatakse ulukite poolt liigikaaslaste informeerimise otstarbel ümber kujundatud elupaiku. Visuaalsed ning lõhnamärgid. Kobrastel haisumättad, metssigadel sügamispuud, hirvlastel lõhutud põõsad, karudel küüntega kriibitud puud. JAHISEADUS: Jahiõigus. Jahimaa korraldamine. Jahipiirkonnad. Jahipidamine ja selle õigust tõendavad dokumendid. Etc. Jahiõigus (1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata. (2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti
· jäätmeseadus · pakendiseadus * looduskaitse · looduskaitseseadus * vesi · veeseadus * õhk · välisõhu kaitse seadus · kiirgusseadus * ohlikud ained · kemikaaliseadus * looduskasutus · jahiseadus · kalapüügiseadus · maapõueseadus · metsaseadus 20 18 Keskkonnanormatiivid Materjal: Loeng Keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnnamõju- tuste reguleerimiseks. Normatiivide peamised liigid: kvaliteedinormatiivid heitenormatiivid
Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets. Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus- reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Looduskaitseseadus (LKS, 2004); Loomakaitseseadus (LoKS, 2003); Planeerimisseadus (PlanS, 2002); Säästva arengu seadus (SäAS, 1995); Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995). Liigikaitse põhimõtted: Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine; Oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud. Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud; Hävitatud elupaikade taastamine. Kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku kaitse alla; Vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik; Vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik.
looduskaitseseaduse alusel. Ökoloogia leksikoni kohaselt on liik väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liikide soodsa seisundi tagamine: Kaitse- või hoiualade moodustamine, püsielukohtade kindlaksmääramine või isendi kaitse rakendamine. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Säästva arengu seadus , Looduskaitseseadus, Planeerimisseadus , Jahiseadus , Metsaseadus, Keskkonnaministri määrus nr 65. Rahvusvahelised lepingud: Ramsari konventsioon, Bern‘i konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Washingtoni konventsioon , Linnudirektiiv, Loodusdirektiiv Keskkonnaseadusandluse põhjal võib liigid jaotada järgmiselt: Looduskaitse alla võetud looduslikud liigid. Liigid, kes ei ole looduskaitse all (jahiulukid). Kõik ülejäänud
organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liigikaitse kategooriad: · kaitstavad liigid ehk looduskaitse alla võetud looduslikud liigid · jahiulukid (sh jahilinnud) ehk liigid, kes ei ole looduskaitse all · kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kes on nii-öelda "kaitse all mitteolevad liigid" Liigikaitset reguleerivad õiguaktid: · Looduskaitseseadus (LKS, 2004) · Loomakaitseseadus (LoKS, 2003) · Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995) · Metsaseadus (MS, 2007) ja vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (keskkonnaministri määrus 2007. aastast) Rahvusvahelised lepingud: · Ramsari konventsioon · Bern`i konventsioon · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Washington'i konventsioon · Linnudirektiiv · Loodusdirektiiv Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused: · Ohustatus · Haruldus · Teaduslik väärtus
Maa omanik ja maa valdaja, inimene kes töötab looduses, 50. Millistesse nimestikesse on kirjutatud liike ja vastavalt sellele milline seadus reguleerib nende liikide kasutust? Milline seadus kaitseb kõiki loomi. Millised seadused reguleerivad liikide kasutusi? Liike on kirjutatud nii Punase raamatu nimestikkesse, Natura 2000 nimestikesse, Jahiloomade nimestik, Kõiki loomi kaitse loomakaitseseadus, Natura 2000 liigid on kaitstud linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga, jahiseadus ja kalapüügiseadus. 51. Miks on kivistised ohus? Mis neid ohustab? Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata. Samuti võivad kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 52
Maa omanik ja maa valdaja, inimene kes töötab looduses, 49. Millistesse nimestikesse on kirjutatud liike ja vastavalt sellele milline seadus reguleerib nende liikide kasutust? Milline seadus kaitseb kõiki loomi. Millised seadused reguleerivad liikide kasutusi? Liike on kirjutatud nii Punase raamatu nimestikkesse, Natura 2000 nimestikesse, Jahiloomade nimestik, Kõiki loomi kaitse loomakaitseseadus, Natura 2000 liigid on kaitstud linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga, jahiseadus ja kalapüügiseadus. 50. Miks on kivistised ohus? Mis neid ohustab? Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata. Samuti võivad kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 51
Maa omanik ja maa valdaja, inimene kes töötab looduses, 50. Millistesse nimestikesse on kirjutatud liike ja vastavalt sellele milline seadus reguleerib nende liikide kasutust? Milline seadus kaitseb kõiki loomi. Millised seadused reguleerivad liikide kasutusi? Liike on kirjutatud nii Punase raamatu nimestikkesse, Natura 2000 nimestikesse, Jahiloomade nimestik, Kõiki loomi kaitse loomakaitseseadus, Natura 2000 liigid on kaitstud linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga, jahiseadus ja kalapüügiseadus. 51. Miks on kivistised ohus? Mis neid ohustab? Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata. Samuti võivad kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 52
tõttu nende areaali piires (kobras, lendorav jt.) või et neile teatud määral sobivad inimese tekitatud tingimused (metskits, metssiga, mitmed närilised jne). Eestis on looduskaitse all lendorav, euroopa naarits, kõik nahkhiired, viigerhüljes, hallhüljes, pringel, saarmas, ahm, kasetriibik, pähklinäpp, lagrits. Loomade kaitset reguleerib lisaks looduskaitseseadusele ka loomakaitseseadus, samuti jahiseadus ja kalapüügiseadus. Mõned sagedasemad looduslike imetajatega seotud keskkonnaprobleemid Eestis: - Kokkupõrked maanteedel; - Rohealasid mööda linnadesse sattuvad loomad, kes võivad käituda ettearvamatult; - Põllukultuure, koduloomi ja puid kahjustavad ulukid (metssead, hundid, põdrad jt.); - Haigused, mis võivad levida koduloomadele või inimesele (marutaud, kärntõbi, seakatk jt.); - Konkurents kalavarude pärast (hülged); - Närilisetõrje jne.
Ette on näidata võite nii maailma kui Euroopa meistrivõistlustelt. Metsamajandust saab põhihariduse baasil õppida ka Pärnumaa kutsehariduskeskuses, kus õppekava on välja töötatud metsandusettevõtja kutsestandardi alusel. Õppekava läbinu on praktiliste metsatöö oskustega metsandusspetsialist, kes oskab teha metsa rajamise, hooldamise ja puiduvarumisega seotud töid ning neid töid ka korraldada. JAHINDUS Jahindusvaldkonna struktuur Eestis reguleerib jahindust jahiseadus. Seaduse eesmärk on jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Jahindus kuulub keskkonnaministeeriumi vastutusalasse. Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustel on selles valdkonnas mitmesugused ülesanded: riikliku jahinduspoliitika kujundamine ja elluviimine ning kontroll, et kindlustada liigilise mitmekesisuse säilimine ja tasakaal erinevate huvigruppide vahel. Jahipidamine on lubatud 80% (3,8 mlj ha) Eesti territooriumist
mille asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium. (Käesoleval ajal on selleks Keskkonnainvesteeringute Keskus). Seaduse ja selle rakendusdokumentidega on määratud keskkonnatasude suurused ja riigile tekitatud keskkonnakahjude rahalise hindamise alused ja määrad. Riigile looduse kaudu tekitatud kahju rahalist hindamist ja trahve käsitlevad ka muud seadused ja nende rakendusdokumendid, sh. metsaseadus, veeseadus, jahiseadus jt. 2. HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNSESSE JUHTIMISE KORD § 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. (2) Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuete täitmisel tuleb tagada, et vee ning veega seotud vee- ja maismaaökosüsteemide ning märgalade seisund ei halveneks. [RT I 2006, 10, 67 - jõust. 01.03.2006] § 2
- haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus 1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine) 1934: uus riigi hangete seadus - kodukaunistamine aktsioon - kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus) - toitlustamine ja korteriolud - loomataudide vastane võitlus 1 - elukalliduse vastu võitlemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
