11.12. Runo Lemminkäinen läheb Saare suursugust neidu kosima, heidab nalja tüdrukutega ja röövib Kylliki. Lõpuks hülgab ta Kylliki ja läheb kosja Põhjala neiule. Ta laulab iga mehe Põhjala mehe toast välja; ainult ühe, karjase, jätab ta laulmata. 13.15. Runo Lemminkäinen kosib Louhi tütart, kes käsib tal kinni püüda Hiie hirve, siis tulisuise Hiie ruuna ja kolmandaks luige Toonela jõelt. Kättemaksu haudunud karjane tapab Lemminkäise ja heidab ta Toonela jõkke. Ema saab märgi oma poja surmast ja läheb teda otsima. Ema riisub poja tükid Toonela jõest kokku, sobitab need kohale ja äratab poja loitsude ning võiete abil uuesti ellu. 16.17. Runo Väinämöinen hakkab venet ehitama ja käib Toonelas palumas vene ehitamiseks vajalikke sõnu, mida talle aga ei anta
Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga
Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik". Teisi teoseid: ,,Soololaule ja viiuli" Milles seisneb Sibeliuse uuenduslikkus: Eirab harmoonia reegleid ja pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik
kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (1945-50) ,,Kirsipuu varjus" (1948-49) ,,Ehatuulte maa" (1937-39) ,,1343" (1933) Uku Masingu luule keeruline ülesehitus ning stiil looduskujundid jumal, kellega kõnelda inimese raske elu Uku Masing on öelnud: ,,Kõige hingelähedasemaks eesti luuletajaks on mulle Enno, kuid kunagi meeldis ka Alle" ,,Üks õige muinasjutt peab olema ebatavaline- midagi, mis viib inimese välja
Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Triste valss, viiulikontsert, Süit Karelia ja Toonela luik. Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud tükke, üle 100 pala häälele ja klaverile, 13-ne näidendi taustamuuskat, ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate. keskele. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul kuni tema surmani enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas
kõike muud olemasolevat. Tema auks pühitsetakse muistsest ajast saadik neljapäevasid. Maausuliste ajaarvamine sõltub loodusest ja selle muutumisest. Jõulud, lihavõtted, pööripäevad ja teised pühad on aeg, mil maarahva kombeid järgides ammutatakse loodusest ja esivanematelt jõudu. Elu tähtsamateks murdepunktideks on sünd, pulmad ja surm. Maausulise elu ei lõpe surmaga. See jätkub teises ilmas, teisel pool Toonela jõge. Teatud pühadel külastavad surnud oma elavaid lähedasi. Mõtete kaudu on nad pidevalt ühendatud ja nii hoiavad nad kokku. Eestlaste tänapäevane maausk seisneb meie kultuuris elava pärimuse väärtustamises ja märkamises. Teiseks on oluline pärimus, mis on kokku kogutud ja muuseumikogudesse talletatud. Kuna pärimuses on nii mõndagi vastuolulist, siis selle otsimisel tuleb välja sõeluda tähtsam ja väärtuslikum. Neid, kes oma
) •Individuaalne toteism - inimene tajub seotust just mingi ühe kindla loomaga ja kui loom sureb, siis võib tihti surra ka omanik. •Soototeism - meestel ja naistel on erinev tootem(mis ei pruugi alati olla elus asi) •TABU - negatiivne toteism, ei või mingit sõna või asja öelda, või ei või mingit looma ntx süüa(lehma) •Positiive toteism - tootemloom on peamine toiduallikas •Hiis - mingi püha koht, kus tehti pühasid asju •Toonela - surnute linn umbes ja must toonekurg on sõnumitooja miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi: sünnid, surmad, pulmad ja täiskasvanuks saamine dünamistlik mõtlemine: Usutakse, et kogu ümbritsevat maailma kattab vägi. Vägi võib olla mõlemad(hea, halb). Sellest võib ilma jääda. maagiline mõtlemine: Maagia on tehnika mille abil ületatakse ümbritseva maailma takistused. Loodus kultuuris elav inimene kogeb pidevalt erakordseid sündmusi(haigus, surm, sündimine)
Nt: valm, muinasjutt Hüperbool- liialdatud suurendamine Nt: sajab ja sajab lõpmata, ääretu meri Litotees- liialdatud vähendamine Nt: pöialpoiss, sipelgapiht Metafoor- ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel, hea vahend kulunud tähenduse väskendamisel Nt: sinise taeva silm, pojuke viidi kabelimäele, puhkama puust palitus Metonüümia- sarnane isikustamisele ja metafoorile Nt: oktoober sadu alla pillutas, terve vald oli kokku aetud Sümbol- kui võrreldakse midagi Nt: toonela jõgi, loojang, täht sütib taevas su üle veel. Lausekujundid Retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu saavutamiseks Nt. Teid ma teretan, Eestimaa pojad! Miks Sa nutad lilleke, nupud täis Sul pisaraid? Kordused: Anafoor- sõnade või lausete kordus värsi alguses Nt: Jumalaga, kehav laasi Jumalaga, ilus ilm. (Anna Haava) Epifoor- lõpu kordus Nt: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleline noorusaeg.
kive. Arvati, et põletamine vabastab hinge maisest kehast ning ta saab vabana lennata surnuteriiki - Toonelasse. Neid haudu nimetatakse tänapäeval kivikalmeteks.Kivikalmetel käidi esivanemate hingedelt nõu ja abi saamas. See oli samuti püha koht, sest siin puhkasid nende esivanemad, kelle hinged olid oma valgetes rüüdes läinud Toonelasse. Miks just valgetes? Aga sellepärast, et mustades riietes pidid hinged niikaua Toonela väravas seisma, kui musta värvi riided valgeks pleekisid, alles siis avati Toonela värav ja hinged võisid siseneda hinged maailma. Atika ohvrikivi Abja vallas, Atika külas, Tammekänno talu metsas asub üks iidne ohvrikivi, mis hämmastab meid oma suuruse ja igivana päritoluga. Kunagi asus see kivi talu heinamaal ja oli kõigile kaugelt nähtav. Nüüd ümbritseb ohvrikivi kohisev mets. Ohvrikivi on lauakujuline, 2.1 meetrit (m) pikk ja 1.5 m lai. Sellele kivile on jätkuks otsa pandud 1
Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik". Teisi teoseid: ,,Soololaule ja viiuli" Milles seisneb Sibeliuse uuenduslikkus: Eirab harmoonia reegleid ja pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS
Vasarad meil vuhisegu, Oli minul sõber armas, ääsi tuli tuhisegu. ühisele tööle varmas - Rauda raome, olime kui kaksikvennad. terast taome, teeme mõõga, teeme oda, Kui ta nüüd must lahku võttis, et võiks kaitsta oma koda. laia maanteed mööda tõttis - sihiks riigi kõrged kohad. Kitsas rada minu maantee, kuni kord seisavad Toonela väraval. astun läbi soode, laante - sihiks kodutare kallis. Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb, Muremõtted käivad rinnas võitluses põlevaid südameid sööb. nagu rahvas suures linnas - Loomises loidab, kumades kustub, oli minul sõber armas! küll tuleasegi viimati mustub - jääb järele peotäis tuhka.
Tema instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt põimunud. Vokaalsümfooniline muusika on arvukas: kooriteoseid üle 30ne. Koorilaul ,,Finalndi". Kantaadid ,,Kalevala", ,,Oma maa", ,,Tulelind", 5-osaline poeem ,,Kullervo". Ja arvukalt soololaule ,,Kurbus". Olulisemad teosed kirjutatud orkestrile. ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Tapiola", ,,Bard", ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus". Sümfoonilised legendid ,,Lammikäinen ja saarelind" ,,lemmikäinen toorelas" , ,,Toonela luik" , ,,Lenninkäineni kojutulek". Sibelius kirjutas muusikat ka Draamadele ,,Vasle Trieste", ,,Pellas ja Milisande", ,,Torm", ,,Surm", ,,Scaramouche". Hulk muud orkestri muusikat. Palju kammermuusikat noorusajal. Sümfooniaid on 7, tuntumad 1., 5., 7.. Ssibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist ja suurejooneilt, see on väga soomepärane kirgavalat rahvuslik meloodia ja tämbririkas. Jean Sibelius · Koorilaul ,,Finlandia"
oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. "Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on ta hoobelnud. Kersti õhtulaul op. 59 klaverile Aurora borealis (Põhjataeva virmalised) segakoorile Hjakutake komeet mandoliiniorkestrile Taevakuusnurk in memoriam Leo Normet. Kajakas ja vesi klaverile Toonela lind - must toonekurg op. 61 - filmimuusika klaverile, kammeransamblile ja shamaanitrummile Kuum ja külm op. 62 - sümbiootiline sümfoonia metsasarvele ja klaverile Sümfoonia nr. 3 "Aegade hämarusest" op. 63 - sümfoonia aldile ja sümfooniaorkestrile Kalevi tulek op. 64 lastekoorile ja shamaanitrummile Perseiidid op. 65 kontsert viiulile ja keelpilliorkestrile RAM-i rongisõit op. 66 solistidele ja meeskoorile Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks op
Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani).(Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, teoseid üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat.) Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" (sealhulgas ka "Toonela luik),muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol, õhutatakse vabadusvõitlusele. (võta powerpointist veel)Rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli
Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades ning roostikes. Eestis pesitseva must-toonekure populatsiooni suurus on alates möödunud sajandi keskpaigast tugevalt kõikunud. Praegu pesitseb meil alla 80 paari must-toonekurgi. Millest tuleneb tema populatsiooni suuruse vähenemine ja kuidas kaitsta meie kauni toonela linnu säilimist ? TAKSONOOMIA Riik: Loomad (Ladina keeles Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Ladina keeles Chordata) Klass: Linnud (Ladina keeles Aves) Selts: Toonekurelised (Ladina keeles Ciconiiformes) Sugukond: Toonekurglased (Ladina keeles Ciconiidae) Perekond: Toonekurg (Ladina keeles Ciconia) Liik: Must-toonekurg (Ladina keeles Ciconia nigra) (1) Välistunnused
1940. a. kevadel sai ta prof. Bulmerincq'i järeltulijaks Vana Testamendi ja semiidi keelte professorina 196070. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi. 197080. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soomeugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta LOOMING Luule: 1935 "Neemed vihmade lahte" 19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari" 2004 "Piiridele pyydes" 2004 "Hurtsik lammutaks enda" 2004 "Surija Sandiristilt" 2004 "Rubaiid" 2004 "Tarbetud õpetussalmid" Proosa: 1934 "Anatoti prohvet" novell 1989 "Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan Draama: 1995 "Palimplastid" (ulmenäidend) BERNARD KANGRO 18.09.1910 25.03.1994 Muutke teksti laade Teine tase
LOOMING Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius sümfoonia vormi arendamaks oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamaks. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti. Lisaks sümfooniatele leidub Sibeliuse loomingus ka muid vorme: sümfooniline poeem "Finlandia", orkestripala "Kurb valss" (Valse triste) näidendist "Kuolema", viiulikontsert ja süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" (sealhulgas "Toonela luik"). Lisaks hulk eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt muusika
5. Kontaktmaagia- füüsiline kontakt olendi endaga või midagi olendilt omandatut 6. Elutu elustamine- elutule esemele antakse elu. Chi- kõiki asju väestav ebaisikuline vägi. LOENG 2. 15.09.2011 Animism-loodususundite uuem kiht. Usk hingedesse -hing -vaim -karjane isikulised hinged(väed) / vaimolendid -hoidja -haldjas -jumal Animatism oli kvantiteedid (hulk) Animismis on olemas kvantiteet ja kvaliteet. · Teispoolsuse mõiste. (toonela-eestlaste teispoolsuse mõiste, eemalasetsev koht) · 35-40 000 aastat tagasi- animismi teke. Ürgne kunst: loomamotiivid, jahikunst, ruudustikud, täpid, käemotiiv kui teispoolsuse sümbol. · Inimene seostab reaalse maailma ja sümbolid ja hakkab elama kahes maailmas korraga. Nt loodus > tekst loodus->tekst tekstist mis on loodusest-> tekst mis on tekstist mis on loodusest · mõtlemine muutub Mitmedimensiooniliseks :
- põhja- või läänesuunas, nt soome-karjala: Tuonela, Pohjola, Hiitola (vrd teispoolsuse asukoht jõgede alamjooksul uurali rahvaste mütoloogias; seos veega, nt laevamatused) - kõrgel (taevas), nt eesti mardi- ja kadrilaulud: Mart on tulnud kõrgeesta, kõrgeesta, taivaasta (vrd surnute ja lindude seos; samanistlikud arusaamad hingerännust) · Surnute asupaik seotud hauaga maa all, nt soome-karjala: Manalainen maan-alainen, (Manala < maan alla), seto ja eesti Toonela, Manala, Hiiela kalmistu kui surnute küla, nt vepslaste ja karjalaste kalmistumajad (grobnitsa) Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena · Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve · Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud)
maailmas on katki, on seal maailmas terve Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu; teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala, ka Hiiela (teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, m analane). 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Kura, kuram, kuramus, sõnatüvi viitab vasakule e kurakäele.Kuradimuistenites on palju pahema poolega kui õnnetust või ebaõnne toova nähtuse motiive. Kuna parema- vasaku vastandamine on
luuletused" ning Kreutzwaldi ,,Viru lauliku laulud". Elu tuli Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, elu tuli sähvab pilvist kui äikene; valgustab välkudes hämaras ööski, sütitab mõttes, vaimustub tööski - ja kaduvikku siis kustub. Mis küll nii kohisevad kevadised veed, kes need sääl sammuvad mööda teed? Lõkendavad ihalduste tulised tunglad: noored need otsivad muinasjutu Kunglat, kuni kord seisavad Toonela väraval. Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb, võitluses põlevaid südameid sööb. Loomises loidab, kumades kustub, küll tuleasegi viimati mustub - jääb järele peotäis tuhka. Püha on elu tule tuha-ase. Elu tuli punane püham on ise. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest
6. Kitsarööpmelised soomusrongid 1. Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1 (KRSR nr 1) 2. Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2 3. Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3 4. Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4 (Viljandi soomusrong) 5. Soomusrongide Divisjoni Tagavara Pataljon Soomusautod 1. Soomusautode kolonn, kolonni ülem kapten August Nieländer 2. Soomusauto "Estonia" 3. Soomusauto "Tasuja" 4. Soomusauto "Wahur" 5. Soomusauto "Toonela" 6. Soomusauto "Wibulane" 7. Soomusauto "Kalevipoeg", Einar Lundborg 8. Soomusauto "Vanapagan", August Hendrikson 9. Soomusauto "Pisuhänd" Soomusauto "Suur Tõll", "Austin-Putilov" tüüpi soomusauto Soomusrongide Diviis 1. Soomusrongide Divisjon nimetati 23. augustil 1919. aastal Soomusrongide Diviisiks. 2. Juhtkond ja organisatsioon 3. diviisi ülem, kapten Karl Parts 4. diviisi ülema abi Arnold Hinnom 5
visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Kurb valss (Valse triste), viiulikontsert, Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen (sealhulgas Toonela luik). Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile,muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt muusika kirjutamise, oli tal selle aja jooksul veel katseid komponeerimise
hinge lahkumist kehast. 14. Elu pärast surma. Lahkunud lähevad surnuteriiki, kuhugi kaugele vee taha. Muinaseestlaste teadvuses surnu on jatkanud oma elu lihtsalt oma uues kodus, st hauas, hiies, kalmistul. Surnute hinged siirduvad kalmistu puisse, kividesse jms, kujunevad hiiepuud, millel erilised võimed. Mõiste manalane tähendab ilmselt maa-alust. Germaanlaste eeskujul on ka meil kujunenud riigi-idee; jumalateriik, hiiduderiik, surnuteriik jne, millest viimast nimetatakse ka toonela riigiks. Tooni mõistet võib käsitleda jällegi, kui surnu isikut. Surnu elu on samasugune kui maine, toimetused samasugused. Eesti algupärase surnuteusu kujutelmade ainsaks primaarseks lähtekohaks on surnu ise oma hinge, laiba ja asukohaga. Surnutes peituva jõu häsaohtlikkus kohustab elavaid hoolekandele surnu heaolu eest. Kujuneb surnutekultus, matussööming, surnute mälestamine hingedepäeval. Hingedeajal väärtustati hõimuhinge, see väljendab armastust omaste ja kodu vastu. 15
Vanemuine, Pikker, Uku, Tuuslar jms. on üle võetud teiste rahvaste mütoloogiast 19. sajandil kui oli väga populaarne rahvusromantiline kirjandus. Kristjan Jaak Peterson tõlkis eesti keelde ,,Soome mütoloogia". Jumalatest on vaieldavad Peko ja saarlaste Taara (Thor?) Muinaseestlaste uskumustes olid väga tähtsal kohal animism ja maagia. Arvati, et surnud jätkavad samasugust elu nagu enne maa peal. Koht oli ebamäärane Manala, Toonela. Surnuid püüti lepitada hauapanuste ja hingede ajal koju söömingule ootamisega. Hinge peeti elujõuks, mis on igal inimesel veres, peas ja südames. Juustel ja küüntel usuti olevat erilist väge ja jõudu, kuni need kasvasid. Siit komme orjade juuste maha lõikamine, et vähendada nende elujõudu. Samuti lõigati juuksed maha naistel peale abiellumist. Olemas olid ka nõiad, teadmamehed-naised, ravitsejad. Esimene klooster Eestis 1093 RELIGIOON VANA-EGIPTUSES Pikka aega oli religioon nn
sõjaline - Thor; Thorsday lepp - punane (lepatriinu, lepa punane koorealune) Riitused: 1) lihasöömine 2) raviriitused 3) ajutine püha 4) väeotsimine - esemed 5) kontaktmaagia 6) elutu elustamine 15.09.2011 Animism - vaimolendid Teispoolsus (eestlastel toonela 35-40 tuhat aastat tagasi tekkis Mõtlemine muutub mitmedimensiooniliseks Kuidas tunne on? Nagu seitsmendas taevas. Dualistlik eksistents. Materialisatsioon teise olendina. Õun - vägi (paralleelnimed) Materiaalsed ühenduslülid Multilokatsioon Karuviga - inimene käib üks külg ees Jäneseviga - jänesemokk Hundiviga - hundikurk Tedreviga - tedretähnid Konnaviga - konnasilm Varieeruv materialisatsioon Käokuiv - lihaskude asendub sidekudega Tõenäosuslik loogika
oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja samaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tunntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala- Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela- eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud samanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". 1. Väinämöinen kui samaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates?
ja kaduvikku siis kustub. küll tuleasegi viimati mustub - jääb järele peotäis tuhka. Mis küll nii kohisevad kevadised veed, kes need sääl sammuvad mööda teed? Püha on elu tule tuha-ase. Lõkendavad ihalduste tulised tunglad: Elu tuli punane püham on ise. noored need otsivad muinasjutu Kunglat, kuni kord seisavad Toonela väraval. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid, pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Kasutab väga palju erinevat riimi, nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilist riimi
Eino Leino(1878-1926) • “Märtsikuu laulud” varaküpse 17-aastase üliõpilase looming • Teadis “Kalevalat”, oli õppinud Runebergilt, Topeliuselt ja sulatas selle kõik ühte • Tõstis soome luule keeleliselt ja stiililiselt uuele tasemele, sh värsitehnika täiustamine, tihti luuletuse aineks mõni kangelane • koos vennaga toimetas kultuuriajakirja ja selle ilmumise lõppedes hakkas “Päivälehes” kirjandus-ja teatrikriitikuks • “Toonela luik”, “Luuleraamat”, “Helkalaulud”, “Talveöö”, “Hall”/”Soome kirjanikke”, “Soome kirjanduse ajalugu” • Tema lõppjärgu loominus oli palju juhuluulet • Oli boheemlane; kirjutas ka palju muud ning samuti tõlkis, nt Dante Jumaliku tragöödia?? • Kirjutas palju ja erinevatel teemadel, tõeline luuletaja, aga jooksul ka luule muutus Uusrealism u 1905-1920 suuri kansankuvaus • tööliste oragniseerumine 1899 oma partei, 1905. suurstreik
„Inimene sureb rahva eest, rahvas hävitatakse mitte millegi eest, nägemata tõotatud maad. Kõik kokku on kuritegu. Ja teie ei suutnud ega suuda meid panna seda sõpruseks kiitma.“ Luuletus „Au“ samast luulekogust: „Kui Toonela luige hüüd kord läbi lõikab kõik rauad ja süüd, siis surnud süda hõikab sind taga, kadunud kodumaa, läbi vere, häbi ja saasta, mis üle uhtnud me maa: kas keegi su au kord taastab?“
hoiakust" ("Akadeemias" 1989 järjejutuna) · 2004 "Polüneesia usund" · 2004 "Gudea ja Hoosea" · 2004 "Rahast ja võimust" · 2004 "Georg Müller" · 2004 "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast" Luule · 1935 "Neemed vihmade lahte" · 19591963 "Saadik Magellani pilvest" · 1956 "Dzunglilaulud" 12 · 1974 "Udu Toonela jõelt" · 1985 "Kirsipuu varjus" · 1988 "Ehatuule maa" · 2002 "Hannolaul" · 2002 "Unenägija tessaraktis" · 2004 "Lohe vari" · 2004 "Piiridele pyydes" · 2004 "Hurtsik lammutaks enda" · 2004 "Surija Sandiristilt" · 2004 "Rubaiid" · 2004 "Tarbetud õpetussalmid" · "Uku Masing luule I", Tartu: Ilmamaa. ("Roheliste radade raamat", "Udu Toonela jõelt", "Aerutades hurtsikumeistriga", "Kirsipuu varjus")
kohta. Surnute maailmas elatakse samuti koos perekondadega ja sugukondadega. Surnute elu on sarnane maisega, kuid vastupidine. Oluline on, et surnud jääksid teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal asuvast. 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad on Äijo, Tooni, Mana ja Koolu. Teispoolsuse nimetusena tuntud Toonela, Manala, Hiiela. Maailm on sarnane, on hobused ja laaned ja perekond. 31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloori jäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio on taarausu unejumalus, vanasõnades on ta surma vend. Ta viib väsinud hinged jalutama ja laseb nad vabaks, lendama. Ta annab inimestele une, et nad puhkaksid päevastest raskustest ja muredest. 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid
(germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala - Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela - eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud šamanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. 1. Väinämöinen kui šamaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates?
Surnute asupaik on seotud hauaga (hilisem arusaam) - maa all. Näiteks soome-karjala:Manalainen maan-alainen (Manala – maan alla). Sanditamistava on kõigil läänemeresoome rahvastel aga aeg millal sanditamas käiakse on erinev. Teispoolsust on nähtud surnute asupaigana kusagil kaugel ( taevas, teispoolsus) või on nende asupaik seotud hauaga( kalmistumajad, kalmistu kui surnute küla, toonela, manala, hiiela) 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Soome-ugri. surnud elavad sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena elu on sarnane, kuid siiski erinev. Näiteks arusaam, mis siin on katki on seal terve oluliseks peeti, et surnud jääksid teispoolsusesse. Tehti tõrjemaagilisi toiminguid arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on vanem kui arusaam kuskil lähedal
valvati last/imikut, kellele ei oldud veel nime pandud. 13. Surma kergendamise abinõud 1) Tasutakse võlad 2) Räägitakse ära saladused 3) Peeglid kinni 4) Aken lahti 5) Kellad seisma 6) Kära vältimine 7) Surnu soovide täitmine 8) Vaatamas käimine, surijat ei jäeta üksinda – hirm üksi surra 9) Lõhuti katust – korstent 14. Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9
tossu välja laskma; suure väega inimese surma korral (N:nõia) tekib suur tuulehoog (hingetuul). - surnu hing siirdub putukaisse (=siirdhing)- N: hingeloomad- ämblikud ja sipelgad või jätkab surnu hing elu uues kodus- hauas, hiies ,kalmistus (Hiis / hiiela = surnute kodu; paralleelnimetusena on kasutatud ka manala ja toonela). · Usuti hauatagusesse ellu; seda tõendavad ka: - matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne). - kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine). - hingede aja tähistamine sügisel.
rahvusromantismi vaimust. Gallen Kallela jõudis 1890ndate algul rahvusromantismini. Rahvusromantismil oli tolleaegses soome kunstis väga tugev mõju. Peagi arenes see nooremate kunstnike loomingus rahvusromantiliseks sümbolismiks, miss ei pürginud enam taaslooma "Kalevala" muinasmaailma, kuigi sisaldas karjala rahvakunsti elemente ja ornamentikat. Uus stiil oli laiahaardeline nähtus, miss sidus nii erinevaid kunstivorme kui sarnaseid motive. Nt Toonela Luige motiivi käsitlesid üheaegselt Kallela, Leino ja Sibelius. Ka tegutses üks ja sama isik sageli mitmel ala: Kallela nii maalija, arhitekt, skulptor, graafik, tekstiilikunstnik, kriitik, kunstiõpetaja. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala.
nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu; teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala, ka Hiiela (teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, manalane). 31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle “jumaluse” uustõlgendused? Äio on taarausu unejumalus, kes viib väsinud hinge jalutama mööda põnevat ja vaheldusrikast unemaastikku. Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimestele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata
Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja
hingesandid; lauludes on teekonnamotiiv ehk siis mardid on teispoolset päritolu. Mardilauludes on kuldne kõrend, mis on ilmasammas, -kõis -või sild, ühendab taevast ja maad. Sandid on teispoolsusesse jõudmise müüdi etendajad, justkui tee toonelasse oleks vaevaline, raske ja täis takistusi. Seto ja eesti lauludes ning itkudes on teispoolsuse valitsejad Äijo, Tooni, Mana, Koolu, teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala ja Hiiela asukad üldiselt äijolased, manalased. Kui rist (ilmselt sümboliseerib usku) on rinnul, siis ei saa manalane liigutada. Teispoolsus on üsna sarnane tavamaailmaga, nt peetakse loomi. Kui hing ei jaksa ise tulla, viib ta kohale Toonela hobune. 44. Iseloomusta [Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris.
kardetav või ka jõuduandev. Seda kohta ei tohi rikkuda ega reostada, see on püha paik. Selleks paigaks on olnud harilikult, kas omaette seisev metsatükk, hiis, kuskil mäekünkal, kus liivas ja kruusas laibad kõige paremini säilivad, või kivivared, kangrud. Arheoloogilised leiud näitavad, et vahel maeti ka elumaja alla. Laiba väga tihe side oma matusepaigaga ilmneb juba sellestki, et keeleliselt surnu ja haua nimetused on alatasa segunenud: kalm- kalmuline, kääp-kääbas, tooni-toonela, manalane manala, hiis (surnu) hiiela. Vari Elujõud peitub ka varjus: võidab see või saab jõudu juurde, kes vastase oma varju alla saab. Seepärast tuleb hoiduda kuu või päikese poole vastasega heideldes. Varjates teist oma varjuga saadakse ta oma hingejõu võimusesse, vahel ka selleks, et kedagi hoopis kaitsta ja aidata. Usuti ka, et surnute hinged võivad võtta varjude kuju. Nemadki võisid heita elavatele varju, tavaliselt põhjustas see haigestumist ja häda elavale.
Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Kurb valss (Valse triste), viiulikontsert, Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen (sealhulgas Toonela luik). Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile,muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt muusika kirjutamise, oli tal selle aja jooksul veel katseid
nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena.
Poliitiliste pöörete tõttu on varsti tagasi. 1933-40 TÜ õppejõud, 1940 tuberkuloos, satub sisepagulusse, tegevus piiratud. Masingu positsioon keeruline, sest ta ei sattunud põlu alla, lastakse mõnel määral tegutseda folkloristina, ühel korral avaldati tema luuletusi Loomingus. Käsikirju hakati levitama paguluses. Looming: Neemed Vihmade lahte 1935 kirutamislaad võib tekitada tõrkeid alverliku või talvikuliku esteetika vaatepunktist Dzunglilaulud 1965, Udu Toonela jõelt 1974, Piiridele pyydes 1974, Aerutades hurtsikumeistriga 1983, Kirsipuu varjus 1985, Ehatuule maa 1988, romaan Rapanui vabastamine e Kajak jumalate kalmistul 1989. Kasutab teadlikult y-d ü asemel, algab Aaviku keeleuuendusest. Esseistlik looming on samuti oluline, religioosne ja müstiline looming. Euroopalik värss värsimõõdu seisukohast tekib paraduks, kus paljud Masingu tekstid mõjuvad vabade, voolavatena, aga värss pole vabavärsis
erilise pidulikkusega. Tema matustel kahetsesid suurmehe kaotust sajad eestlased, kes olid oma vabast tahtest austuse üles näitamiseks kohale läinud. Peale Jaan Poska surma viidi tema hauale hulgaliselt lilli veel mitmeid kuid. Leinama jäi lesk viie tütre ja kahe pojaga, kellest noorem, Jüri, oli siis pisut üle ühe aasta vana. Jaan Poska on maetud Siselinna kalmistule Tallinnas, mis asub aadressil Toonela tee 3. Et demonstreerida Poska tähtsust ja teda meeles pidada, siis korraldab Laiuse põhikool iga aasta Jaan Poska teemalisi viktoriine ning Tartus nimetati ka gümnaasium tema järgi, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Vanemuise tänaval. Samuti on paljud kirjanikud austanud teda biograafiadega tema eluloost. Lisaks on Juhan Saar ja Kaarel Kilvet kirjutanud näidendi ,,Tartu rahu", mille lavastas Vanemuise teatris Ago-Endrik Kerge aastal 1990.18
1966 Tähetund 1971 Eluhelbed 1979 Lendav linn 1986 Korallid Emajões 1989 92 Teosed I-II 2005 Koguja 18. Uku Masingu looming. UKU MASING (1909 1985) 1935 Neemed Vihmade lahte - üksikluuletused pole pealkirjaga lahutatud. Jõuline luuletajatemperament. Esindab religioosset luulet. Eksistentsiaalsed küsimused ja kristlikud põhimotiivid. Sarnane Talvikuga. Kompositsioon modernistlik, kujundlikkus sümbolistlik. 1965 Dzunglilaulud (Dzunglilinnud) 1974 Udu Toonela jõelt 1974 Piiridele pyydes 1983 Aerutades hurtsikumeistriga 1985 Kirsipuu varjus 1988 Ehatuule maa 1989 Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul 2000 2005 Luule I VI 19. Bernard Kangro tegevus ja looming. Lüürilisus, tundelisus ja psüühiline varjundirikkus. Tema loomingus elustub muistsete uskumuste maailm ja hingestub loodus. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid.
1882. Robert Kajanuse eestvõttel loodi 1. Soome professionaalne ja 1 Euroopa vanimaid linnaorkestreid. Ise juhatas 50 a. Martin Wegelius asutas pmst Helsingi muusikaülikooli 1882. 1882. 1. soomekeelne meeskoor. 28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane. Sibelius mõistis sügavamalt Soome loodust ja rahva meelelaadi. Kullervo on saanud seoses soome muusikaga üldse enim tähelepanu. Sibeliuse kauneimad teosed: "Toonela luik" ja "Valse triste". Sibeliuses Toivo Kuula Soome Beethoven, hilisromantiline looming; Leevi Madetoja kandlemängija, kogus rahvamuusikat, õppis Pariisis, Viinis ja Berliinis nagu eelminegi. Sibeliuse õpilane. Armas Maasalo "Jõulukellad" soomlaste armastatuim jõululaul. Heikki Klemetti tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse. Armas Launis 10 ooperit Yrjö Kilpinen romantilis-rahvuslik teemavalik Ernest Pingoud tõi modernse muusika Soome
-- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala · Mõisted esinevad Gananderi Mythologia Fennicas (1789): Tuonella käydä, Tuonelassa vaeltaa (käia Toonelas), paralleelväljend lovesse langemise kohta · Kalevala-mtüloogias Väinämöise ja Lemminkäise käigud Toonelasse: -- kajastused samanistlikest praktikatest (transis e lovesse langenuna teise ilma liikumine) -- Lemminkäise laulus nähtud kajastust muinasegiptuse Osirise müüdist (vt surev ja
2007 ,,Jaanikantaat", op. 108 2007 ,,Me sõna on armastus", op. 109 2007 ,,Ikos", op. 111 2007 ,,Loits Taanile", op. 112 2007 ,,Loits Eestile", op. 112 2008 Missa nr 5 ,,Chateau Rocher", op 113 2008 ,,Veni creator spiritus", op. 114 2009 Missa nr 6 ,,Madise missa" Filmimuusika: 1988 ,,Ilvese lugu", op 18 22 1989 ,,Rukkilill", op 21 1989 ,,Ilmalind, op 22 1990 "Suitsupääsuke 1993 ,,Kandlekuusk", op 47 1995 ,,Elu sinu ümber", op 54 1997 ,,Toonela lind must-toonekurg", op 61 2002 ,,Pesupäev", op 84 2002 Nature 2002", op 86 (EMIK 2009) 23
Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge, palju on programmilisi teoseid . Sümfoonilises muusikas peegeldub tema eepiline legendlik maailmataju : sümfoonilised poeemid ,,Kullervo " (1892), ,,Finlandia " (1899), ,,Saaga " (1902), ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1908), ,,Bard " (1913), ,,Okeaniidid " (1914) ja ,,Tapiola" (1926), fantaasia ,,Põhjala tütar" (1906) , süidid ,,Karelia" (1893) ja ,,Neli legendi " ehk ,,Lemminkäinen" (1895, sh ,,Toonela luik"). Sibeliuse peateosed on 7 sümfooniat (I e-moll 1899 ; II D-duur 1902 ; III C-duur 1907 ; IV a-moll 1911 ; V Ed-duur 1919 ; VI d-moll 1923 ; VII C- duur 1924. ) Samuti on ta loonud ka Viiulikontserdi d-moll (1903 , 2. redaktsioon 1905), lühemaid orkestripalu, kammermuusikat (sh. keelpillikvarteti ,,Voces intimae") , vokaalsümfoonilisi teoseid (,,Tule sünd",
annaabi.ee 
