Pühajärv Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool.Järve pindala on 286,3 ha. Järve keskmine sügavus on 4,3m , suurima aga 8,5m. Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel
asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav, Keila kraav, parempoolsed lisajõed on Männiksaare oja, Kasvandu peakraav, Vankse kraav, Atla jõgi, Kivisilla peakraav, Siimu kraav, Võiba oja, Koosi oja, Üksnurme peakraav, Valingu peakraav ja Humala oja. Marleen Abel
Abiruumid 1 12 m² Mitteeluruumid 1 24 m² Kokku: 4 Kokku: 79 m² Allkiri:__________________________________ ARVAMUSED JA VASTUVÄITED SEOSES EHITISE RAJAMISEGA: Pärna 12, Narva-Jõesuu linn, 76436 elanik Kalle Kraav esitab vastuväite seoses Pärna 13, Narva- Jõesuu linn, 76436 ehitise rajamisega. Elanik Kalle Kraav leiab, et ehitusloa andmine põhjustaks temale suuri kahjusid seoses Pärna 13 ehitise suurusega. Nimelt leiab Kalle Kraav, et Pärna 13 ehitis hakkaks varjama hommikupäikest tema eluruumides, sellega seoses arvab Kalle Kraav, et ehitusluba tuleks andmata jätta. Narva-Jõesuu Vallavalitsus 75005498 otsustab väljastada ehitusloa nr 12874 Pärna 13,
Samamoodi võib väita, et psühholoogia seaduspärasused piiravad kuid ei määra, kuidas õpetada. Seaduspärasuste tundmine avab aga kindlasti võimalusi tõhusamalt ja huvitavamalt õpetada. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Kadajas, H.-M. (2005). Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: TLÜ Kirjastus Kodu Eesti ühiskonnas ja kultuuris. (2000). Toim. Kraav, I. Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Koolivalmidus. Haridus- ja Teadusministeerium. Toim. Kommunikatsiooniosakond. [31.03.2013] http://www.hm.ee/index.php?044653 Kraav, I. Raudik, V. (1998) Kodu õpikeskkonnana ja lapse tervis. Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Mikser, R. (2013). Haridusleksikon. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele. Sotsiaalministri määrus määrus nr 36. (27.03.2001)
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkon...
Kuna Euroopa Komisjon suhtub taastuvenergia probleemidesse ja eesmärkidesse väga suure tõsidusega, siis on ka Eesti Euroopa liidu liikmesriigina kohustatud probleemi tõsidusega suhtuma. Siiamaani on Eesti taastuvenergia valdkondi käsitlenud detailsemalt ,,Energiamajanduse arengukavas aastani 2020", Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018" ning ,,Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukavas aastaks 2013"( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006) Nimetatud arengukavade peamised eesmärgid on säästlik energiavarustuse ja- tarbimise tagamine ja keskendumine biomassi kui kütuse tootmisele mis seab eesmärgiks luua kodumaise biomassi ja bioenergiatootmiseks soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust importivatest kütustest, fossiilsetest kütustest, vähendada survet looduskekkonnale ja kasutada maaressursse efektiivsemalt ja jätkusuutlikult ning soodustada tööhõivet maapiirkondades ( Kraav, E
Kohale jõudes ei meeldinud naisele see koht, see koht oli eelmiste omanike poolt väga halvasti hooltatud ja unaruses, see paistis kohetselt silma. Soose oli kinni jäänud üks lehm, Andres läks aitas ta välja. Andresel oli väga palju lennukaid ideid mida selle kohaga teha.Ideedest ainult ei aidanud, peremees pidi kohe alustama nende realiseerimisega, väga palju asju oli juba alustadud aga pooleli jäänud. Esimeseks asjaks oli rajada kuivendus kraav, et üleliigne vesi krundilt ära juhtida. Ta läks selle ideega naabri juurde, et kokku leppida kust täpselt kraav kulgeb. Naabri mehega sai kokkulepitud, et kraav kulgeb keset naabri maad. Nelipühade ajal mindi kirkusse, tutvuti ümbruskonna inimestega ja katsuti rammu.Korraldati talgud, kokku tulid paljud teised pered ja koos viidi sõnnik ära. Sõnnikut vedades said tuttavaks Kaarel ja Mai. Tuli heinatöö aga
Kui Andres Vargamäele kolib ei suuda ta ilmasgi ette kujutada kui raskeks tema elu läheb. Ta küll näeb et maa pole hea ja palju tööd on vaja teha kuid see pole veel kõige suurem takistus elada oma unistuste elu. Andres kuuleb on naabertalus elava Pearu kohta kõrtsis küll palju kuulujutte, kuid ei oska ilmasgi ettekujutada missugused raskused ja kähklemised teda ees ootavad. Kui Andres oma maad uurib leiab ta et oleks vaja ehitada kraav mis viiks vee jõkke. See aga tähendab seda et pool kraavi oleks naabertalu maa peal. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Pearu mõtleb endamisi et nüüd on tal hea Andrese maad üle ujutada. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid palju kordi tülli minna,
13. väravatorn 14. tõstesild 15. eeslinnus 16. varuväljapääs 17. värava vahipost http://www.fortifications.org.uk/glossary.cfm 18. feodaali eluruumid 1. hoidla 19. kraav 2. vaatetorn 20. nurgatorn 3. lossiõu 21. kaitsevall 4. -6. sakmetega ja laskepiludega 22. laskeava kaitsemüür 23. eriliselt kindlustatud ruum 7. ringtorn 24. kindlustustara
Lumi laguneb! Sulaveed on rõõmsad ja kiired. Mis kõlin see on, millest maailm ärkab? Jääpurikad kukuvad kill ja kill! Ennäe, juba mullusest kulust tärkab uue kevade lill. LEHEKUU Ellen Niit Ilm on õides, lastel laulud suus, maikuumaailm iga päev on uus. Täis kõik õu on kõrte sirgumist. Täis kõik põu on värsket virgumast. Voolab, voolab oja poole kraav. Küll sul, kraav, on väike väle jooksutraav! Ojja, jõkke merre kärmed veed! Kust nii hästi teate merre teed? Kust te teate, et on meri see, kes teeb ääretuks te ahta vee? JUULI Ellen Niit Heinakuu, sa suve hari, lehtpuu vari, maasikamari, liivarannad kuumas lõõsas, õitsev kibuvitsapõõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga,
HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JALAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 1)25-30% ehituse üldmaksumusest 2) kuni 40% ehituse töömahukusest EHITUSES NÕUAB SPETSIAALTRANSPORTI 1)paneeliveokid 2)autobetoonsegistid ja betooniveokid 3)treilerid OLULINE SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEED AUTOTRANSPORT PÕHILINE 70% 1.TEED VASTAVALT TEE KATEGOORIATELE VALITAKSE TEE TEHNILISED PARAMEETRID AUTOTEE NORMAALPROFIIL 1)sõidutee = sõidutee laius 2)sõidutee + teeperv = muldkeha laius 3)sõidutee + teeperv + kraav = tee laius 4)sõidutee + teeperv + kraav + varuvöönd = eraldusriba laius EHITUSPLATSI SISESED TEED (tihti ajutised 5 kategooria teed, kuid tuleks projekteerida päristeede kohale) 1)juurdesõiduteed 2)platsisisesed teed (ühesuunaline tee 3-3,5m, kahesuunaline 6-7m, teepeenar 1m(ajutine)- 2m(alaline), pikikalle <10%(ajutine)-6-7%(alaline), kõverusraadius 20-30m sõltub kasutatavatest masinatest, teekate kruus, killustik, pinnaseteed, varuvöönd puudub) RAUDBETOON PLAATIDEST TEE
Kuninganna Kristina Cristhel Kraav, Merit-Mariam Saleem, Geethe-Grislyn Ütt 10.a Christina Augusta 18.12.1626 19.03.1689 Gustav II Adolfi tütar Oma aja haritumaid naisi, kunsti ja kirjanduse metseen. Ei soovinud abielluda. Valitsemis aeg · Oli Rootsi kuninganna 16321654. · Tõusis troonile 8 aastaselt. · Algul tegeles riigiasjadega innukalt, kuid hiljem tüdis neist ning jättis kõik kantsleri või soosikute hoolde. · Kristina-aegne välispoliitika osutus õnnelikuks. · Seevastu Rootsi majanduslik seisund halvenes, alguse oli saanud juba isast. Loobumine troonist · Kristina läks salaja katoliku usku. · Loobus 1654. aastal troonist ning määras troonipärijaks oma tädipoja - Karl X Gustav. · Siirdus elama Rooma.
Babülon Piiblis nimetatakse Babüloni linna kui Paabelit. Babüloni linna asutas ,,vägev kütt" Nimrod. Babüloni linn oli muistne Vana ja Uue Babüloonia pealinn. Linn on nelinurkse kujuga ja umbes 96km ümbermõõduga. Linna ümbritseb suur veega täidetud kraav ja linnast voolab läbi Eufrati jõgi. Ümber linna on 23 ja 92 m kõrgune müür. Müüris on 100 väravat. Asub Eufrati ääres, praeguset Bagdadist umbes 80 km lõunas. Elati tihedalt üksteise kõrval põletamatta tellistest lamedakatustega majades. Enamasti oli neil sisehoov, kust pääses edasi elu ja oleruumidesse. Suuremad majad olid mitmekorruselised, alumistel korrustel tööruumid ja poed ning ülemistel korrustel olid eluruumid. Babüloni linn ehitati kuningas Nebukadnetsari ajal üles läbimõeldud plaani järgi ristuvate tänavate ja ristkülikukujuliste kvartalitega. Linnast välja poole jäid aedade rohelusse uppuvad eeslinnad.
Noorusea arenguülesannete täitmise õnnestumine või ebaõnnestumine võib selguda alles hiljem, aastakümnete pärast see, mida inimene oma kõige tundlikumas eas omandab, mõjutab ta elu ja valikuid ka kõigil järgnevail aastakümneil(Väärtuskasvatus 1998 Tartu; Inger Kraav). Nõukogude Liidu kokkuvarisemise üheks põhjuseks on peetud väärtuste kriisi, mis sai alguse kommunistliku ideoloogia taotlusest sundida kõiki kodanikke valikuvabaduseta omaks võtma samu väärtusi (I. Kraav 1998 Väärtused erinevate põlvkondade elus). 6 See näitab, kui tähtis on väärtuskasvatus inimkonnale. Kuna praegune Eesti ühiskond on võrsunud just sellestsamast Nõukogude Liidust, siis ei ole nii lühikese ajaga ühiskonnaliikmetes välja kujunenud positiivseid ja edasiviivaid väärtushinnanguid. Au ja häbitunne on muutunud olematuks, maad on võtnud omakasupüüdlikkus ja väiklus. Eredaks näiteks on endise kõrgkooli rektori A
Rõngussid Cristhel Kraav 8.b . Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi. Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid. Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Pärast vahetust hakkab vöökoht ohtralt lima eritama, millest moodustub kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Ajalugu Anneliidid...
kasutati rikkamates perekondades selleks koduõpetaja teenuseid. Keskpärased perekonnad said saata oma järeltulijad aga koolidesse, kus omandati kirjatarkuse aluseid, õpiti lugema, arvutama ning kirjutama. Sellise haridustasemega enamiku rooma elanike koolitee ka piirdus.5 Aja möödudes on muutunud nii perekonna kui koosluse mõiste ning piiritletus kui ka sellega seonduvad hierarhilised tunnused. Tänapäeval polegi üheselt selge, mis on perekond ning kes sinna kuuluvad. 1 M. Kagadze, I. Kraav, K. Kullasepp. Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile. Koolibri. http://www.koolibri.ee/download/? action=binary&id=3554 (18.05.2015) 2 M. Jõgiste. 2008. Rooma perekond ja esivanemate kultus. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti õppetool. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaatROOMA.doc (18.05.2015) 3 P. Reimer. Vana-Rooma antiikaeg. www.yle.edu.ee/wp- content/uploads/2011/08/2.-Vana-Rooma.docx (18.05.2015) 4 I. Peil. 2011. Rooma ühiskond ja eluolu
soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. avaldab mõju ka taimestikule. Lihula maastikukaitseala Lihula maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Lihula vallas Seira, Hälvati ja Parivere külas ning Pärnumaal Koonga vallas Sookatse, Oidrema, Tarva, Karinõmme ja Tõitse külas. Kaitseala läbivad või sellel asuvad järgmised veekogud: Rootsi oja, Soku kraav, Penijõgi, Riisa oja, Riisa kraav. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Tuhu-Kesu linnuala ja Lihula loodusala koosseisu. Kaitseala pindala on 6619,5 ha, geograafilised koordinaadid on 58° 39 33 N, 23° 56 54 E Lihula maastikukaitseala võeti kaitse alla Lihula soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks aastal 1998. Alal on oluline roll lindude rändepeatuspaigana ja pesitsusalana (kaljukotkas on Lihula rabas pesitsenud juba üle 100 aasta). Kaitsealustest
mängimine ja teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleem seisneb tõe ja õiguse otsimises. Ükskõik kui palju Andres ka oma maaga väsimatult ei rassiks, tundub talle ikka, et neist pingutustest hoolimata jääb õigus Tagapere Pearule. Esimene suurem tüli naabrite vahel tõuseb kraavi kaevamisest. Andrese maa on märg ja liigniiskusest lahtisaamiseks pakub ta Pearule võimalust, et kaevata kraav maa piiridele. Kasu oleks sellest saanud kõige rohkem Andres ja Pearu nõustub sellega ainult siis, kui kraav tervenisti tema maa peal on. See tähendab aga, et Andresel ei ole sellega erilist seost. Hiljem kõrtsis hõõrub Pearu seda naabrimehele nina alla. Tülisid tekib neil nii suurte kui väikeste asjade pärast küll ja küll veel. Pärast Krõõda surma muudab Andres oma suhtumist: ta saab aru, et oli naist üleliia koormanud ja eiras naise pisaraid
aga nad teavad et on perekond. Saavad olla abiks ja anda nõu kõigil teemadel.(lai tähendus) Argiteadvuses on perekond pikka aega koos nenud abielus olevast heteroseksuaalsest* paarist lastega. Antud juhul on tegemist kõige vanema verisiooniga, tänapäeval ei pruugi olla vanemad heteroseksuaalsed, vanemaid ei pruugi olla ka kaks ning alati pole ka lapsi.(kitsas tähendus) Kasutatud allikas: Kagadze, M. Kraav, I. Kullasepp, K. „Perekonnaõpetus gümnaasiumile“
HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud
● homoseksuaalsus, anaalseks, suuseks, mastubeerimine kui haigus; ● väärtustati intiimsust; ● tähelepanu järeltulijate saamisel ja kasvatamisel; ● tähtsustati naise ja mehe loomuse, mehelikkuse ja naiselikkuse vastandlikkust. MILLEKS Milleks meile MEILE PEREKONNAÕPETUS? perekonnaõpetus? ● väike boonus ;) KASUTATUD Kasutatud allikad ALLIKAD ● Kagadze, M., Kraav, I. & Kullasepp, K. (2007). Perekonnaõpetus. Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpik. (lk. 29-30, lk 54). Tallinn: Kirjastus Koolibri. ● E-koolikott. (n.d.). Seksuaalsuse ajalugu. Seksuaalõpetuse kursus. Külastatud 10.12.2020 aadressil Seksuaalsuse ajalugu - E-koolikotte-koolikott.ee › rest › uploadedFile › Seksuaalsuse+ajal…. Täname kuulamast! :)
REALISM PRANTSUSMAAL Cristhel Kraav 10.a Eemaldumine romantismist Realism tekkis Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni romantism leidis üha enam ametlikku tunnustust Teaduse tormiline areng hakati märkma ka väljaspool teadlaste kitsast ringi Tõde aitab ühiskonda paremkas muuta kunst peab teenima tõde Jean-François Millet ,,The Man with the Hoe" Realismi tunnused Kujutab ümbritsevlt tõetruult ehk realislikult ei ilusta Romantismi vastand Maaliti seda, mida nähti looduses nähtavaid toonid Populaarsed olid ühiskonnakriitilised maaild Honore Daumier, karikatuur Victor Hugost Barbizoni koolkond 1830ndatel Barbizoni koolkonna moodustasid maatikumaalijad, kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas Maatikumaal Piltide valmismaalimine vahetul...
Eelmine Mäe talu peremees ei ole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lääbakil. Naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab ta kõrtsis, sakstetoas ja on päris kindel, et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb ta vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees Oru Pearu on, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik võiks olla. Andrese esimeseks plaaniks ja suuremaks tööks oleks kaevata kraav, tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ning sellega maa viljakamaks muuta. Kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle kaevamist läbi Pearu maade, mis tähendaks kahasse kaevamist. Pearu ei pruugi sellega nõustuda, sest suur osa kraavist oleks Andrese maa peal ja kõige rohkem kasu saaks sellest kraavist, samuti Andres. See kraav saabki esimeseks suureks tüliõunaks Oru ja Mäe talude vahel. Pearu nõustub asjaga alles siis,
Mulla liik oli peaaegu sama. Lõimised ei läinud kokku. Sügavkaeve nr. 2 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Metsamaja taga Koordinaadid: X: 6475550 Y: 657791 Maakasutus: Looduslik rohumaa Taimkate: Kõrrelised, lehtpuud Reljeef: Tasandik Lõimised sõrmeprooviga: Ei saa määrata pH: 6,8 (neutraalne) Keemine: umbes 1 meetri sügavusel (lubisetted) Horisondid: T3-T2 T3 (0-60 cm); T2 (60-70 cm) Põhjavesi: alates 40 cm Niiskus: liigniiske Kuivendamine: kaevatud on kraav Mulla nimetus: Õhuke lammi madalsoomuld AM'' Kasutussobivus: Vaatamata soomuldade tunduvalt erinevatele omadustele, on need võimelised rahuldama enamiku põllumajanduskultuuride nõudeid mullastiku suhtes. Vahe seisneb ainult selles, et võrreldes automorfsete muldadega, on soomullad võimelised rahuldama kultuuride nõudeid erineval tasemel. Soomullad on kohasemad just heintaimede kui suure veevajadusega ja külmakindlate kultuuride kasvatamiseks.
Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kolmas kivi põiki peal dolmen. * Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge /stõunhendz/. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Samalaadseid, kuid väiksemaid rajatisi on Inglismaal veel, ja ka mujal Lääne-Euroopas. Ürgaja kunsti näidete hulka kuuluvad veel keraamika, ehted, tarbeesemed ja relvad, mida kaunistati mitmesuguste kujutiste ja ornamentidega.
KAHEVÄLJASÜSTEEM - põlluharimisviis, kus vili külvati vaid poolele põllust, teie pool jäeti puhkama ja võeti kasutusele järgmisel aastal ALETEGEMINE - põlluharimisviis: mets raiuti maha, kuivatati ja põletati ning külvati tuhasegusesse kobestatud mulda UUDISMAA - metsast puhastatud maa, mida kasutatakse põlluna esimest korda AADEL - feodaalseisus, valitsev klass VALLIKRAAV - linnust ümbritsev, enamasti veega täidetud kraav, mis täitis kaitseotstarvet EESLINNUS - pealinnuse ümber rajatud kaitseehitis TURNIIR - rüütlite sõjaline võistlusmäng SARATSEEN - araablaste nimetus keskaegses Euroopas VIIKING e. NORMANN e. VARJAAG - Skandinaaviast pärit meremehed, kes rüüstasid Lääne-Euroopa rannikualasid BOND - vaba taluperemees Skandinaavias TING - bondide koosolek KONUNG - sugukonna vanem v. hõimu juht Skandinaavias VALHALLA - surnud sõdalaste "riik"
Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees.Andrese talu asub soode lähedal ning tema maad on soised ja liigniiskned.Selleks ,et oma valdusi viljkamaks muuta,otsutas kraavi kaevata . Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere
tumedamad alad on tekkinud hiljem. Planeedi lõunapoolusel asuvad jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad joad, mis tekitavad jääle musti laike ja jäljendeid. Marsil asub ka Päikesesüsteemi kõrgeim mägi nimega Nix Olympica ehk Olümpose Lumi. Selle jalami läbimõõt on 600 kilomeetrit ja kraatri läbimõõt umbes 80 kilomeetrit. Kõrguseks on tal umbes 24 kilomeetrit. Samuti on suureks uurimisobjektiks olnud ka kraav, mille pikkus on 5000 kilomeetrit, laius 120 kilomeetrit ja sügavus ligikaudu 8 kilomeetrit. See lubab arvata, et Marsil on leidunud suuremas koguses vett, kuid seda pole veel kindlaks tehtud. Marsil on ka palju kuid, kuid need on juhuslikult Marsi külgetõmbejõu piirkonda sattunud asteroidid, mis on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Elu Marsil on Päikesesüsteemi etidest kõige tõenäolisem, sest seal leidub vett ja seal on kliimavöötmed ning aastaajad. Samuti lubab
Rahutud aastasajad. Linnuste rajamine. Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnuseid. Eriti rohkesti püstitati neid 7.-8 sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud poolele kuhjati kunstlik vall. Valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Linnused jagunevad välisilme põhjal 4 suurde rühma: 1) mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud
Resemblance sarnasus 33. Devour õgima/nahka panama 86. Retrospect tagasivaade 34. Dichotomy kaheksharunemine 87. Ruminate mõtisklema 35. Disparate erinevus/erinevad 88. Simultaneous üheaegne 36. Disparity erinevus 89. Solitude üksindus 37. Distortion moonutus 90. Sophisticated keeruline/elutark 38. Ditch kraav 91. Spatial ruumiline 39. Diversity mitmekesisus 92. Startled jahmunud 40. Encrypted krüpteeritud 93. Steady stabiilne 41. Entanglement siduvus 94. Stifling lämmatav 42. Ethical eetiline 95. Stomping trampimine 43. Explicit selgesõnaline 96. Subtle peen/salalik 44
Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri Suure Prantsuse revolutsiooni algusega toimusid põhjalikud muutused inimeste suhtumises kultuuri. Vahetult peale revolutsiooni algust hakkasid inimesed eitama kõike mis oli seotud vana korraga. Hakati hävitama erinevaid kultuuriväärtusi , eelkõige sattusid inimeste viha alla erinevad kunstiteosed mis kujutasid vana korra aegseid kuningaid ja kõrgfeodaale. Lõhuti erinevaid skulptuure, maale ja löögi alla sattusid ka kirikud ja katedraalid kus asusid need kunstiteosed. Peale kuningaid ja feodaale kujutavate kunstiteoste said kannatada ka muud vana korda meenutavad esemed, näiteks raamatud ja erinevad dokumendid.Kultuuriväärtuste säilitamise nimel loodi mitmeid organisatsioone mis kaitsesid erinevaid teoseid ja dokumente. Näiteks loodi otsustamaks kultuuriväärtuste hulka kuuluvate monumentide saatuse üle, 1790.aastal Monumentide Komisjon. Veel loodi ka kunstimuuseum , avalike...
Kõige suurem neist oliTallinn, kus elas keskajal umbes 70008000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva,Rakvere, Paide, Viljandi,Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Hansa kaubalinnade liitukuulusidTallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüürm ääras ära linna territooriumi.Väljaspool müüri asusid eeslinnad-agulid,kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitisedolid kirikud,millepüstitamisekskulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt.Kõige tähtsam ilmalikehitis oli raekoda,kus pidas oma istungeid linnavalitsus.Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt
· Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhiliselt 11.-12. sajandil · Põha linn Ife, oli olemas juba 8. sajandil. 13. sajandil oli see juba suurlinn- seda ümbritses muldvall ja kraav, savist majades veevärk, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna südames valitsejaloss · Rauasulatamine ja töötlemine, millest valmistati kultusesemeid · Eriti hinnatud oli vask, mida toodi sisse Põhja-Aafrikast · Pronksivalu · Pronks- ja terrakotakujud. Jumalad, kuningad, õukondlased, auväärsed esivanemad, mis olid algselt mõeldud altarite kaunistamiseks · Skulptuurid erinesid taaskord traditsioonilisest Aafrika kunstist GHANA
Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Jõe kirjeldus Mõnuvere jõgi, aga ka teise nimega Are jõgi on jõgi Pärnu maakonnas. Jõe pikkus on 29,1 km ja selle valgla suurus on 127,9 km². Are jõgi suubub Sauga jõkke 24 km kaugusel tolle suudmest. Jõel asub Pärivere paisjärv. Are jõkke suubuvad Marjassaare kraav, Kõressoo oja ja Saki jõgi. Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Are jõel asuva Pärivere paisu avamine ning veevoolu taastamine algsel kõrgusel ja voolusängi hüdromorfoloogia taastamine ligilähedaselt originaalse asukohaga kärestikuna, mis võimaldab taastuda jõe looduslikul ökosüsteemil võimaldades muuhulgas kalade looduslikku rännet. Reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldused Alternatiiv 1
BOG SNORKELING The world's premier Bog Snorkeling event is held in August each year in Powys, Wales. The first World Bog Snorkeling Championship held in 1985. Basically participants dive into a bog, wearing goggles, a pair of flippers and a snorkel, they then proceed to race each other along a 120ft trench filled with mud. Goggles Kaitseprillid. Participants Osalejad. Bog Raba/soo. Flippers Ujumislestad. Snorkel Hingamistoru. Trench - Kraav PANCAKE RACING Olney's famous race is run every Shrove Tuesday, featuring women who have lived in the town for more than 6 months. It dates back to 1445 and it is believed all began with a townswoman late for the Shriving service at the Olney parish church. She heard the church bells ring out for the service and she fled her house fearful of being late. She ran the distance down the High Street to make it to the parish church - still clutching her frying pan and wearing an apron.
Eesti Vabariigi riigipead Cristhel Kraav, Merit-Mariam Saleem 9.b Presidendi valimis kord Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust. Valitakse salajasel hääletusel ning igal Riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Kui keegi ei saa nõutvat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uute kandidaatide ülesseadmine. Juhul, kui teises voorus ei saa samuti ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, toimub samal päeval kolmas hääletusvoor kahe kandidaadi vahel, kes said enim hääli teises voorus. Peale kolmandat hääletusvooru, kutsub RK esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu Eesti Presidendi valimiseks. Valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vä...
3) Mida tähendab kunstis mõiste kompositsioon? Tähendab teose elementide või kujundite asend teineteise suhtes etteantud ruumis. 4) Nimeta mõni kuulus ürgaja koopamaalide leiukoht Euroopas! Altamira koopamaalidPõhjaHispaania, LascauxPranstusmaa, Karjalas Venemaal, Willendorfi VeenusAustria 1908. 5) Mis on Stonehenge? On LõunaInglismaal tuntumaid megaliitilisi monumente. Ehitatud umbes 31001100 e.Kr. Koosnes kahest suurest kivide ringist. Rajatisi ümbritsesid eelmalt kraav ja muldvallid. 6) Kuidas mõjutas egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste religioon oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk, surmajärgsesse ellu. 7) Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosishoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 8) Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! On kõrge torn templite juures, mis astangutena ahaneb ülespoole
piilaritega lööviline ehitis. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. „ha-ha“- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suurendama looduslikku ilmet aias, toimis lammastele piirdena, lõi ideaalse pastoraalse maastiku. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. . Parter- aias oma olemuselt korrapärane dekoratiivistutus, tihti hoonega seotud: käsitleb tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms
· Polüeteeniga (PE.PEX,PEH,XLPE) AMCMK kolme faasiga L1 L2 L3 AXMK (alumiinium) ühesooneline KAABEL mitte juhe XMK (vask) ühesooneline kaabel Kaablite ristlõigete skaala mm2 4x16 4x25 4x35 4x50 4x70 4x95 4x120 4x150 4x185 4x240 1x300 1x500 1x800 Kaablite aalisristlõiked mm2 4x16 4x25 4x35 4x50 4x70 4x120 4x240 Kaablikaevis · Vajalike mõõtmetega kraav · Kaitseks kaabli alla liivapadi · Kaabli peale kaitse ja kivivaba kiht · Liivakihi peale hoiatuslint · Täitepinnas
SAARTEVAHELIE MERI-on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud(Banda meri) SISEVEED 2,8% : PINNASEVESI-on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. JÄRVED- on seisva veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.(Kaspia meri) TIIGID-on järvest väiksemad seisva veega veekogud. VEEHOIDLA ehk paisjärv. Vooluveekogule rajatud tehisveekogu. JÕED- mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega veekogu(Jenissei jõgi). OJAD on jõest väiksem looduslik vooluveekogu. KRAAV on kitsas inimtekkeline süvend maapinnas. Liustikes kõige rohkem magevett 2/3.
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja pr...
12∗22 |R|≤ √5 1 |R|≤ 12∗√ 5 Kasutatud kirjandus 1. Ivar Tammeraid – „Matemaatiline analüüs I“ (2001) 2. Heikki Päeva – „Matemaatiline analüüs“ (1997) 3. Tartu Ülikooli Avatud Ülikool – „Matemaatiline analüüs III“ (2012) 4. Paul Dawkins – Calculus II (2003) (http://tutorial.math.lamar.edu/Classes/CalcII/ApproximatingDefIntegrals.aspx) 5. Tiina Kraav – „Määratud integraal“ (http://lepo.it.da.ut.ee/~tiinakr/) 6. Lembit Pallas – „Määratud integraal“ (http://www.staff.ttu.ee/~lpallas/M%e4%e4ratud %20integraal.pdf) 20
Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud
4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud:
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks
Andres taluperemehena ei võta vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid Mina arvan, et Andres taluperemehena ei võtnud vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid, sest Andresel on kange iseloom ja ta ei kuula teiste nõuandeid, vaid teeb nii nagu ise tahab ja nõuab oma tõde. Selle tagajärjeks tema plaanid ja unistused seoses talu parandamisega nurjuvad. Näiteks tahtis Andres juba Vargamäele jõudes parandada oma elutingimusi ja korrastada lauta ja põllumaad. See tal aga hästi ei õnnestunud, sest enamus energiat läks Andresel Pearuga vaidlemise peale ja igapäevaste probleemidega tegelemiseks. Anrdes on ebaratsionaalne mõtleja ja unistab paremast elust ja suuremast talust, aga selle asemel ta lihtsalt tegi tööd ilma läbi mõtlemata, mida ja millal ära teha. Selle tulemusena ta küll töötas päevast päeva, aga mingit kasu see ei toonud, ses...
„Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!“. Andres oli töökas ning õiglane, ta nõudis palju endalt ja teistelt. Andrese õiglus ja ausus tekitas Pearus pahameelt, sest Pearu oli hoopis teist masti mees. Pearu tahtis iga hinna eest olla teistest üle. Ta oli riukalik, kaval ja oskas kõigest endale kasu lõigata. Temale pidi alati kuuluma kõik kõige parem ilma, et ta oleks soovinud selle nimel mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi – uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada. Ta kaebas oma häda ka Pearule, kes pakkus kohe oma rege. Andres võttis pakkumise healt naabrilt vastu, lootes, et varsti on tal enda oma valmis. Kui
kujundab tihti arvamust, mis väär) Igatsus kaaslase järele (hetero-, bi-, homoseksuaalsus) Armastus on tõmme, mis on alati sinu sees. Ta avaldub igal eluetapil erinevalt. Armastus teeb sind õnnelikuks, vahel õnnetuks. Sellel ei olegi õiget definitsiooni, kõik arvavad seda teadvat, aga kes seda tunneb? Armastus seksiga on seotud. Üheöösuhet ei saa ALATI armastusega siduda, kuid armastust seksiga saab siduda. Kirjandus Kagadze, M., Kraav, I., Kullasepp, K. (2007). Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri.
jutuse ennetamiseks ja kogumikus avaldame neli leevendamiseks" (ETF artiklit, mis käsitlevad uurimuse käigus esile kerkinud teoreetilisemat ja Sotsiaal üldisemat laadi probleeme, toetudes pigem kirjanduse pe kui empiirilise uurimuse da tulemustele. go og Inger Kraav ik Käesoleva kogumiku a artiklite aluseks olnud te uurimus on läbi viidud oo ETF grandi nr 4556 ria toetusel. st ja se lle ar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
