ebaregulaarse kujuga. Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate. Rakkude diameeter võib ulatuda 0.1-15 µm ja niitide pikkus kuni 200µm-ni. Paljunevad peamiselt pooldumisega, aga on kirjeldatud ka pungumist ja fragmenteerumist. Seega kuju poolest arhed eriti ei eristu bakteritest: ka bakterite hulgas on samasuguse kujuga baktereid. Erilised on ruudukujulised arhed (Haloarcula). Rakukest · (mitte ajada segi rakumembraaniga) on arhedel kas 1) valguline (glükosüülitud valkudest koosnev S-kiht); 2) polüsahhariidne; 3) pseudopeptidoglükaanist koosnev. · Pseudomureiin e. pseudopeptidoglükaan on polümeer, mille glükaanahelas puudub muraamhape. Muraamhappe asemel on N-atsetüültaloosamiinuroonhape. Monomeeride vahel beeta-1,3 side, mis ei lüüsu lüsotsüümiga.
Prootonite kontsentratsiooni erinevusest kahel pool mitkondri sisemembraani (rohkem on prootoneid kahe membraani vahelises osas). 3. Millise kolme sümbioosi vormi ja kolme organelli moodustumist annab seletada endosümbioosi teooriaga? Leukoplastid (kloroplastid) tsüanobakteritest Mügarate teke mügarbakterid liblikõielistel Mitokondrid - proteobakteritest 4. Võrrelda arhe- ja eubaktereid · Genoomi struktuur arhedel intronid, eubakteritel mitte · Membraanide lipiidid arhedes eeter-seostega, eubakterites ester-seostega · rRNA ja ribosoomide valkude erinev koostis · valkude sünteesil esimene N-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin · eubakteritel membraanis peptidoglükaan, arhedel mitte 5. Kui paks on membraan? Maksimaalselt 10 nm 6. Nimeta 3 tegurit, mis soodustavad membraanide dünaamilisust
Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Bakterid vajavad toitaineid ka selleks, et hankida biosünteesireaktsioonideks vajaminevat energiat. Täiendavalt kulutab bakter energiat ka liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. Energia salvestatakse rakus ATP-na. 7. Milleks on vajalikud bakteritel ja arhedel ensüümid? Toitumiseks, bakterite ensüümid lagundavad nt valke (proteaas), tärklist (amülaas) ja rasvu (lipaas). 8. Milline toitumistüüp on kemoorganotroofia? Energiaallikaks olev aine on orgaaniline. 9. Mis iseloomustab bakteriaalset fotosünteesi? Kirjelda. Fotosünteesipigmendiks on bakteriklorofüll. Bakterid saavad fotosünteesil redutseerijana kasutada erinevaid väävliühendeid, vesinikku ja ka orgaanilisi aineid. 10. Mis iseloomustab kemolitotroofset toitumistüüpi
Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Nad on värvusetud, sinised või punakad. Kuju järgi jaotatakse bakterid: A-batsill, B-kokk, C ja D-kerakujulised, E- spirill, F-vibrioon. Arhed ehk ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Arhedel puudub tuumamembraan ning nad jaotatakse kolme rühma: metanogeenid, halofiilid ja termofiilid. Arhed kas moodustavad üheainsa riigi või jaotatakse mitmeks riigiks. Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Neid saab jaotada: toitumistüübi järgi- autotroofsed ja heterotroofsed; liikumistüübi järgi- viburloomad, ripsloomad, amööbid ja eosloomad. Protiste, millel puuduvad
On eukarüootidele sarnasemad kui bakteritele. Ehituslikult erinevad nii bakteritest kui eukarüootidest. Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puudub peptidoglükaan. Kujult võivad arhed olla kokid, pulgad, spiraalsed, sagaralised, plaatjad või ebaregulaarse kujuga. Paljudel on ka vibur. Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate. Rakukest on arhedel kas valguline või polüsahhariidne. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA, intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, Rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. 15. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud.
o Väikseimad 0.05-0.2 µm o Oluline et oleks suur eripind, sest see võimaldab kiiret ainevahtust keskkonnaga · Tuum: o Sisaldab palju RNAd o Palju kromosoome o Kiire kasv ja paljunemine, seetõttu valgusüntees o Puudub tuumamembraan o Piirkonda kus asub DNA nim nukleoidiks o Rõngaskromosoomi pikkus on üle 1mm, seega on oluline tema kokkupakkimine o Kokkupakkimises osalevad aluselised valgud o Mõningatel arhedel on leitud valgud, mis on sarnased eukarüootsetele histoonidele (arhedel tetrameer, eukarüootidel oktameer) o Bakterirakk on haploidne tal on üks rõngakujuline kromosoom o Mõndel on leitud ka lineaarseid kromosoome o Enamikel bakteritel on lisaks kromosoomile ka veel plasmiidid, kus paiknevad geenid, mis ei ole tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud olukordades osutuvad talle vajalikuks, (seal
(neid on kas 1 / 2 , sõltub bakteri rakukesta ehitustüübist) Bakteritel paneb viburi pöörlema prootonite voog läbi viburi basaalkeha. · Eukarüootide basaalkeha nimetatakse ka kinetosoomiks. Eukarüootne vibur pannakse tööle ATP hüdrolüüsi arvel. · · · ARHED (loeng 3.) 10. September 2009 · · Arhed on eeltuumsed. · Arhedel on sarnaseid tunnuseid nii bakteritega ja eukarüootidega. · Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S geen oli järjestuselt suhteliselt sarnane eukarüootide 18S rRNA omale. · Halofiilsed arhed (näiteks perekond Halobacterium) sünteesivad ATPd valgusenergia arvel, kasutades selleks mitte klorofülli, nagu taimed ja teised fotosünteesivad bakterid, vaid punast pigmenti bakterirodopsiini. · Arhedel on 4 hõimkonda.
järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmbaasides. Geenipank. Kakaouba fermenteeriv bakter Acetobacter pasteurianus. Genoomi suurus oli 2.8 Mb + 7 plasmiidi. rRNA operone 5 korduses. Endoploügalakturonaas langundab pektiini. Pektiini lagundamine on vajalik kakaoubade fermentatsioonil. Kaasaegne prokarüootide süsteem Baseerub 16SrRNA geenide järjestustel Bakteritel 29 hõimkonda, arhedel 5 hõimkonda. 11 BAKTERITE KUJURÜHMAD 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (lühemad (vibrioonid) ja pikemad (spirillid)) 4. Keeritsbakterid (spiroheedid) Niitjad bakterid, viljakehi moodustavad bakterid, mütseeli moodustavad bakterid (aktinobakterid), paljukujulised (pleomorfsed). Jätkedega bakterid. RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES
Rasvhapete iseloomust (küllastatud, küllastumata) membraani lipiidides sõltub membraani voolavus ja funktsionaalsus erinevatel temperatuuridel. Eukarüootide membraanides on steroolid (inimesel näiteks kolesterool), mis teevad membraani jäigemaks. Enamiku prokarüootide membraanides (v.a. mõned mükoplasmad ja metanotroofid) steroole ei ole. Selle asemel on bakterite (kuid mitte arhede) membraanidest leitud steroolitaolisi hopanoide. Arhedel on eeterlipiidid: glütserool on neis eetersidemega seotud pikaahelaliste süsivesinikega (isopreeni derivaadid, fütanool). Arhede membraan on kas ühekihiline (tetraeeterlipiidide puhul) või kahekihiline (dieeterlipiidide puhul). 39 Kuidas panna üles katse, nt kui tahetakse võrrelda plastikkoti ja biokoti lagunemist 40. Kui pikk on gener. aeg looduses? Hästi pikad, kuni 24h. 41. Mis on kasvukõvera faasid? kuidas Lag e
fülogeneetiline bakterid ja arhed seened, algloomad, rühm taimed, loomad, vetikad tuum ja tuuma Tuumamembraan puudub. Erandiks esineb tuuma membraan DNA Planctomyces ja Gemmata. DNA ei ole ja histoonid organistatsioon enamasti seotud histoonidega. Histoonide homoloogid esinevad osadel arhedel. kromosoomide üks haploidne rõngaskromosoom, Borrelia mitu kromosoomi, kas lineaarne arv. Ploidsus burgdorfer´il ja paljudel aktinomütseeridel või haploidne lineaarne kromsoom tsütoplasmaatiline plasmiidid DNA, mis sisaldub DNA mitokondrites,
iseloomustamisel? 16S rRNA järjestuse sarnasust/erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite eristamiseks, kuna näiteks liikide eristamiseks ei ole tal piisavalt ,,lahutusjõudu". Vt 18. 20. Bakteri liiki määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. 21. Kaasaegne prokarüootide süsteem: 29 hõimkonda bakteritel ja 5 hõimkonda arhedel. Domeen Archaea: 1. Hõimkond Crenarchaeota 2. Hõimkond Euryarchaeota 3. Hõimkond Korarchaeota 4. Hõimkond Nanoarchaeota 5. Hõimkond Thaumarhaeota 22. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. · Louis Pasteur tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis
2 N NH4+, NO3-, N2, org.ühendid Rakuaine põhikomponendid S SO42-, H2S, So, S2O32-, org.ühendid Kuulub Cys, Met, tiamiini, CoA, biotiini ja lipohappesse P Fosfaadid Kuulub nukleiinhapetesse ja fosfolipiididesse MIKROELEMENDID: K K+ Kofaktor (valgusüntees), osmoprotektor arhedel Mg Mg2+ Kinaaside kofaktor, stabiliseerib ribosoome, kuulub klorofülli Ca Ca2+ Proteaaside kofaktor, Ca-dipikolinaat Fe Fe2+,Fe3+ Tsütokroomid, katalaas, ferredoksiin Zn Zn2+ Alkoholi dehüdrogenaas, proteaasid, aldolaas,
lõpuks ka atmosfäär. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Elusloodus jaguneb arhedeks, bakteriteks ja eukarüootideks bakterid ja arhed on prokarüoodid. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Eeltuumne. (Neil puudub tuumamembraan ja mitmed organellid). Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom genoomi suurus operonide esinemine mRNA intronite puudumine 70s ribosoomid metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid Rakuskelett DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud.
autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroofid suudavad fikseerida anorgaanilist süsinikku CO2 (süsinik-hapnik side). Heterotroofid saavad süsiniku orgaanilistest süsinikallikatest (süsinik-vesinik sidemetega molekulid). Enamik baktereid on heterotroofid. Peaaegu kõik eukarüoodid on fotoautotroofid (taimed) või heterotroofid (loomad, seened, algloomad). Ainult bakteritel on kirjeldatud litotroofiat ja fotoheterotroofiat. Fototroofiat pole kirjeldatud arhedel, välja arvatud valguse kasutamine mittefotosünteetilise ATP tootmiseks ekstreemsetel halofiilidel. Energiallik Elektronido Toitumisrühm C-allikas Näited as onor Fotolitoautotroo Cyanobacteria, mõned Valgus H2, SH CO2 fid purpur- ja rohebakterid
See viirus viiakse seejärel organismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Ehk geeniteraapia. 37. Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab? Arhed ehk ürgid (Archaea) (on kasutatud ka nimetusi arhead, arhebakterid ehk ürgbakterid (Archaebacteria) ja metabakterid) on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Nagu bakteritelgi, puudub arhedel tuumamembraan. Varem arvati arhed bakterite hulka. Carl Woese poolt 1970. aastate lõpus tehtud molekulaaruuringute põhjal on leitud, et arhed on bakteritest evolutsiooniliselt kauged (rRNA järjestuste põhjal koostatud evolutsioonipuus on ürgid lähemal eukarüootidele kui bakteritele (varasemas mõistes eubakteritele), mistõttu organismid jaotatakse kolmeks domeeniks: bakterid, arhed ja eukarüoodid. Arhed kas moodustavad üheainsa riigi või jaotatakse mitmeks riigiks.
RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis Metabolism Anaeroobne+aeroobne Aeroobne Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed 5. Arhede ja eubakterite peamised erinevused Arhede membraanilipiidides on eetersidemed, eubakteritel estersidemed ning rakuseinas peptidoglükaanid ka. Arhedel on intronid, eubakteritel neid pole. rRNA ja ribosoomide valgud erineva koostisega (eubakterite ribosoomid on tundlikud klooramfenikooli suhtes). Valkude sünteesil esimene n-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin. Arhede viburid paneb liikuma ATP hüdrolüüs, eubakteritel [H+] erinevus membraani külgedel. 6. Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi 3.5miljardit 7
jpm. Algselt üksikute geenide võrdlemine peegeldas peamiselt mikroevolutsioonilisi erinevusi. Universaalne elupuu mis põhineb rRNA geenide fülogeneetilisel võrdlusel. Evolutsioonipuude koostamine molekulaarses fülogeneetikas: Algoritmid põhinevad järjestuste homoloogia tuvastamisel, Pärast võrdlust saab võimalikuks evolutsioonipuude koostamine, molekulaarse evolutsiooni uurimine ja cis-toimivate elementide leidmine. 29. Geenide arv ja tihedus. Geenide arv: Arhedel ja bakteritel väikseim, ainuraksetel eukarüootidel suurem, hulkrakseil suurim. Tihedusega vastupidi. 30. Mis teeb genoomi tasemel inimeset inimese. Erinevused organismide vahel geenide ekspressioonis: Eukarüootsed geenid valdavalt ei ole organiseeritud operonideks nagu bakteriaalsed. Kuigi C. elegans suur osa geenidest esinevad operonides on nad funktsionaalselt erinevad prokarüootide omadest, DNA metülatsioon on universaalsem metazoadel, Genoomne imprinting esineb vaid
Temperatuurist sõltub ensümaatilise aparaadi aktiivsus ja sellest omakorda kasvukiirus. Madal temperatuur alandab aktiivsust ja sellega kasvukiirust. Kõrgetel temperatuuridel hakkama saamiseks on mikroobidel kohastumus – metalliioonide stabiliseeriv toime ja valkudes hüdrofoobsed aminohapped ja membraanis küllastunud rasvhapped. Madalatele temp. kohastujatel on membraanis suurem hulk küllastumata aminohapped. Arhedel termoresistentsed eeterlipiidid (elavad nt ülikõrge temp. piirkonnas, ekstreemse KK-ga pH). 2. Kuidas jaotatakse mikroorganismid temperatuuritundlikkuse alusel? psührofiil (5-15), psührotroof (20-30), mesofiil (30-40), termofiil (55-65), hüpertermofiil (90-100). 3. Kas temperatuuri klassifikatsioon peegeldab ka mikroobide elumust? Temperatuuri klassifikatsioon peegeldab selle mikroobi jaoks optimaalset temperatuuri, mille juures tema kasvukiirus on kõige kiirem ja talle soodsam
seotud rakumembraaniga Ribosoomid Esinevad Esinevad Kloroplastid Puuduvad Esinevad Tsütoskelett Puudub Esineb Lisaks nii raku suuruse kui genoomi suuruse erinevus. Eukarüootidel genoom jagunenud kromosoomide vahel, prokarüootidel esineb rõngaskromosoom. 5. Arhede ja eubakterite peamised erinevused - Genoomide struktuur : arhedel esinevad intronid, eubakteritel need puuduvad. - Membraanis lipiidid arhedes eetersidemetega, eubakterite puhul estersidemetega. - Eubakterite rakusein koosneb peptidoglükaanidest, arhede puhul mitte. - rRNA ja ribosoomi valkude koostis erinev. Eubakterite ribosoomid tundlikumad klooramfenikooli suhtes, arhede ribosoomid mitte. - Valkude sünteesil esimene N-terminaalne aminohape on arhedes metioniin, eubakteritel formüülmetioniin.
Chaperonin'id tagavad kokkukeerdumise. Mõjuvad struktuuri tekke hilisematel staadiumitel. On oligomeersed valgud, mis moodustavad sisemusse kanali, kus valgu konformatsiooni teke toimub. Vajalik ATP. Esinevad pro- ja eukarüootides. 31 *Arhede ja eubakterite erinevused!!! Arhede membraanilipiidides on eetersidemed, eubakteritel estersidemed ning rakuseinas peptidoglükaanid ka. Arhedel on intronid, eubakteritel neid pole. rRNA ja ribosoomide valgud erineva koostisega (eubakterite ribosoomid on tundlikud klooramfenikooli suhtes). Valkude sünteesil esimene n-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin. Arhede viburid paneb liikuma ATP hüdrolüüs, eubakteritel [H+] erinevus membraani külgedel. Kordamisküsimused: rakutuum, geeniregulatsiooni sissejuhatus. Kordamisküsimused: rakutuum, geeniregulatsiooni sissejuhatus. 1
Esinevad nii tsirulaarsed kui lineaarsed plasmiidid. Suurus varjeeruv. Plasmiidide ellüjäämisfunktsioone kodeerivad geenid moodustavad plasmiidide selgroo. Plasmiididel on resistentsus antibiootikumide, UV kiirguse, raskemetallide ja bakeriotsiinide suhtes. Neil on orgaaniliste ainete metabolism. Ellujäämiseks kasutavad nad virulentsust, patogeensust ja sümbioosi. Plasmiide leidub nii eukarüootidel, eubakteritel kui ka arhedel. 22. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali nimetatakse doonoriteks, sed vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F+ rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumis
Geeni tihedus (bp/geen): mükoplasma: 500, E. coli: 1000, pärm: 1900, äädikakärbes: 9500, varbuss: 4900, inimene: 127900, müürlook: 4500, kana: 59600, koer: 129700 20. DNA hulk ja genoomi suurus Kõige väiksem genoomi suurus on viirustel ja bakteritel, kõige suurem vetikatel ja taimedel, imetajatel ei ole kõige suurem genoom. DNA hulk on kõige suurem ainuraksetel, selgrootutel, putukatel ja kaladel. Väikseim bakteritel ja arhedel. 3. PPT 1. Kromosoomid (tsentromeerid, telomeerid, alleelid) kromosoomid (ingl. Chromosomes)- Eukarüootsetes rakkudes mitoosi või meioosi ajal nähtavad valkudega kondenseerunud DNA- molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). Kromosoomide arv rakkudes on liigispetsiifiline. Igas kromosoomis paiknevad geenid lineaarses järjestuses. Ka bakterite ja viiruste genoome nimetatakse sageli kromosoomideks. tsentromeer (ingl
isomerisatsioonid, aluste redutseerimised, aluste tiolatsioonid ja aluste deamineerimised. Keerulisematel juhtudel liidetakse nukleosiididele lisagruppe ja esineb ka aluste ja/või riboosi mitmekordseid modifikatsioone. 9 Modifitseerimine viiakse läbi post-transkriptsiooniliselt spetsiifiliste ensüümide poolt. Prokarüootidel ja arhedel toimub modifitseerimine tsütoplasmas. Eukarüootidel võib see toimuda tuumas, tsütoplasmas või organellides. Kuid modifitseerimine muudab pisikesi tRNA molekule üksteisest erinevamaks, tõstab valgusünteesi täpsust ja efektiivsust. Loetelu mõnedest modifitseerimise funktsioonidest: Antikoodoni struktuuri ja koodon-antikoodon interaktsiooni stabiliseerimine ning lugemisraami nihke vältimine, tRNA üldise struktuuri
Mõlemal korral juppideks. Humoraalsed (signaalid mida antakse edasi vere või lümfiga) ja tsütokiinide (signaalmolekulid, kiire süntees, peavad kiirelt retseptorile seonduma muidu lagunevad) abil vahendatud reaktsioonid. Immuunsüsteemi rakkude poolt vahendatud reaktsioonid (fagotsütoos, NK rakud, põletik) Kus on immunoloogia piirid? Kus saame hakata rääkima äratundmisest ja kaitsest. Bakterid-restriktaasid ja metülaasid (arhedel ka), oma DNAd ei restrikteerita, äratundmispiirkond palindroom (alati?). Seened-antibiootikumid, Aktinomütseedid ja linnud-biotiini kõrvaldamine. Avidiin ja streptavidiin. avidiin (linnumuna munavalged, vaba biotiin sealt ära) ja streptavidiin (streptomütses, kasutab kui antibiootikumi seda valku) – tetrameersed valfud, ülikõrge afiinsusega vitamiin biotiini suhtes. Ilma biotiinina ei saa keegi elada, võtada ära siis suurepärne kaitse
Viirused · Nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. · Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht. · Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Ainus tõhus vahend organismi enda immuunsüsteem (vaktsiinid!), ravimeid on raske luua. Arhed ehk arhebakterid · Nagu bakteritelgi, puudub arhedel tuumamembraan. · Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puuduvad peptidoglükaanid. Paljud arhede raku geneetilise informatsiooni paljundamise, säilitamise ja avaldumise eest vastutavad ensüümid sarnanevad eukarüootide vastavate ensüümidega. · Jagunevad: 1. anaeroobsed metanogeenid tekitavad süsihappegaasist ja vesinikust metaani; 2. halofiilid vajavad kõrget soolade kontsentratsiooni; 3
Selleks, et membraanide läbilaskvus püsiks enam-vähem ühesugune, sünteesitakse erinevatel temperatuuridel erinevaid rasvhappeid. Madalal temperatuuril sünteesitakse lühikese ahelaga ja lahustuvaid (unsaturated) rasvhappeid, temperatuuritõusu korral aga lahustumatuid, pika ahelaga rasvhappeid. Muutused membraani lipiidses komponendis ei vaja üldjuhul uute ensüümide sünteesi, kuna vastavate ensüümide aktiivsust mõjutab temperatuur. Termofiilsetel arhedel on membraani stabiilsus kõrgel temperatuuril tagatud tänu eeter-lipiidide kasutamisele membraanis. Temperatuuritõus viib valkude denatureerumisele ning selle tulemusena väheneb raku metaboolne aktiivsus. Põhimõtteliselt tõuseb ensüümi aktiivsus temperatuuri tõstmisel 10°C võrra ligikaudu 2-korda. Ülempiiriks on ensüümi stabiilsus. Seega kaasneb temperatuuritõusuga üle kriitilise väärtuse valkude denatureerumine, mille tulemusena raku metaboolne aktiivsus väheneb.
annaabi.ee 
