Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärandkoosluste eksamiks (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks sellised funktsionaalsed tüpoloogiad?
  • Kuidas liigid elupaika jõuavad ränne levised sissetalumine jmt?
  • Kuidas liigid koosluses püsima jäävad konkurents ja kisklus toidu olemasolu paljunemise võimalikkus jmt?
  • Mis mõjutab liikide võimalust elupaigas püsima jääda?
  • Miks puisniidud on nii liigirikkad?
  • Mitmekesisus Miks jälle see mitmekesisus?
  • Mitmekesisus kui huvitav teaduslik probleem - kuidas saavad liigid nii palju liike korraga koos eksisteerida?

Lõik failist

12
Üldmõisted
Pärandkooslused
( pool-looduslikud kooslused ) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused
eelkõige puisniidud , loopealsed, lamminiidud , rannaniidud, aga ka teised
karja- ja heinamaad,
mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju ( niitmine , karjatamine )
tingimustes. Niitmine, valikraie , ekstensiivne karjatamine,
kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii
valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine,
mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju
lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks).
Pärandkooslused
klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud,
mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad
looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad),
pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja –karjamaad),
nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud
e. luhad (s.h. lammipuisniidud), kolmandaks rannaniidud
ja neljandaks soostunud niidud
(s.h. soostunud puisniidud ja karjamaad).
Looduslikud
kooslused

on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt

Vasakule Paremale
Pärandkoosluste eksamiks #1 Pärandkoosluste eksamiks #2 Pärandkoosluste eksamiks #3 Pärandkoosluste eksamiks #4 Pärandkoosluste eksamiks #5 Pärandkoosluste eksamiks #6 Pärandkoosluste eksamiks #7 Pärandkoosluste eksamiks #8 Pärandkoosluste eksamiks #9 Pärandkoosluste eksamiks #10 Pärandkoosluste eksamiks #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 148 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maius Õppematerjali autor
Eksami(arvestuse) sooritamiseks täiesti piisab!

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
docx

Pärandkoosluste eksam

tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede

Pärandkooslused
thumbnail
16
doc

Pärandkooslused eksam

1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum.

Bioloogia
thumbnail
54
docx

Biotoopid

Kalad ja kahepaiksed • säinas • rabakonn • harilik kärnkonn • haug Imetajad • põder • metskits • kährik • rebane Linnud • suurkoovitaja • kiivitaja • mustsaba-vigle • tutkas • mudatilder • rukkirääk • soo-loorkull • täpikhuik • rohunepp Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? Luha hooldus • Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. Luha niitmisega seotud probleemid • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega.

Bioloogia
thumbnail
19
doc

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ­ ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus ­ floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) ­ mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Referaat Pärandkooslused

Pärandkooslusi saab säilitada vaid pideva väheintensiivse majandamisega. Ent nende hooldamine ei ole majanduslikult kuigi tulus. Looduskaitsele ja põllumajanduslikule keskkonnale mõeldud vahendite jagamiseks on võimalik välja töötada erinevaid toetusskeeme. Eestis on loodud riiklik toetuste süsteem eesmärgiga katta kaitsealade rohumaadel majandavatele maaomanikele piirangute tõttu saamata jääv tulu. Loodushoiutoetust haldab keskkonnaministeerium ja seda antakse eri tüüpi pärandkoosluste hooldamiseks ja taastamiseks. Toetatavate tegevuste hulgas on karjatamine, niitmine, puurinde liituvuse vähendamine, võsaraie ning aia ehitamine karjamaa ümber. Toetuse saaja kohustub järgima ettenähtud majandamisviise, mille eesmärk on rohumaa ökoloogilise seisundi parandamine.(Kukk, T., Sammul, M. 2003) Euroopa rohumaade kadumine ohustab Euroopa bioloogilist mitmekesisust mitmeti ­ geneetilise mitmekesisuse tasandilt maastikuliseni. Näiteks on Soomes juba välja surnud 42

Keskkond
thumbnail
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

Topograafiline kontiinum ­ taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum ­ topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
55
pdf

Halliste luha taimkatte muutustest

unikaalseid ja korvamatuid väärtusi. Viimaste hulka kuuluvad ka meie pool-looduslikud ehk pärandkooslused, mis on looduse ja inimese ühislooming ning väärtuslikud nii teaduslikust, kultuurilisest kui esteetilisest seisukohast. Soomaa rahvuspark on aastast 1998 UNESCO maailmapärandi looduspärandi nimekirja nominandiks. Seega on meie ülesandeks kaitsta, taastada ning hoida selliseid kooslusi tulevastele põlvedele. Pärandkoosluste traditsiooniline majandamine on aga tänapäeval suurelt osalt võimalik vaid riigipoolse abiga. Oluline roll nende säilitamisel on riiklikel looduskaitse asutustel, samuti erinevatel seltsidel ja ühingutel, mille hulgast võiks esile tõsta Pärandkoosluste Kaitse Ühingut, mis loodi 1997. aastal. 4 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) Luha e

Rakendusbotaanika
thumbnail
12
docx

Mullastikukaardi analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Koostaja: Merris Kivisoo Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Põllumassiivi asukoht...................................................................................3 Mullastik......................................................................................................4 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused..................................4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus ....................................................................................................................5 Hinnang kasutussobivusele........................................................

Mullateadus




Kommentaarid (8)

lachen profiilipilt
lachen: Päris hea materjal. Aitäh:))
12:29 08-12-2011
Heleriiii profiilipilt
Heleriiii: mahukas ja asjalik !
00:08 12-01-2011
mahalkita profiilipilt
mahalkita: Väga hea materjal!
11:41 09-12-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun