Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mäd...
Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Taimede välised haigustunnused sümptomid. Taimehaiguste põhitüübid: · Mädanikud · Närbumine · Laiksused · Padjandid e. pustulid · Kirmed · Eritised · Mumifitseerumine · Lehtede enneaegne varisemine Mädanikud · Kahjustunud kude muutub haisvaks pudrutaoliseks massiks - kartuli fomoos märgmädanik · Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks · Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: · Kudede suremine nekroosilaigud · Klorofülli vähenemine kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud nt. odra-pruunlaiksus 1 ...
1. Roostehaigused rooste värvi laigud. Sõrmega saab ära lükata pealt. Fungitsiidid 2. Laiksused kõrrelistel taimedel. Erineva värvusega laigud. Rooste võib ka roosil olla. Kõrreliste pruunlaiksus, võrklaiksus, silmlaiksus, äärislaiksus. Laigud kõrre või lehtede peal. Fungitsiididega pritsida. Ei saa sõrmega ära lükata 3. Lumiseen seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näh...
Pestitsiidid Kahjurite hävitamine rünnaku ennetamine eemale peletamine mõju vähendamine Eesmärgid Mürgisus inimestele või teistele loomadele 9/12 kõige ohtlikumast ja püsivamast orgaanilisest kemikaalist pestitsiidid Tagasilöögid Pestitsiidideks on... Kahjuriteks loetakse... Enamasti keemilised Putukad ühendid Taimehaigused Bioloogilised vahendid Umbrohud (bakterid, viirused) Molluskid Linnud Imetajad Kalad Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu)
Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest Ekporditud rukki tonnihind 150 Imporditi 21 941 tonni, 96% Lätist Rukis maailmas Rukist kasvatatakse maailmas vähe, teraviljasaagist moodustab see 1,5% Suurimad kasvataja maad on Saksamaa, Poola, Venemaa, Valgevene Taimehaigused ja -kahjurid Talirukistkahjustavad ripslased Talvitumishaigusena esineb lumiseen Eesti Rukki Selts ...on Eesti mittetulundusühing, mis propageerib Eestis rukki kasvatamist ja kodumaiste rukkisaaduste, eelkõige rukkileiva, tarvitamist. Asutati 24. märtsil 2000. aastal Eesti Rukki Selts korraldab iga- aastaseid konverentse "Rukkipäev" Tänan kuulamast!
liikidele Kõrvahark hävitab arvukalt paljude kahjurputukate ning lestade mune, vastseid ja valmikuid (üks täiskasvanud isend võib öö jooksul ära süüa üle 1000 lehetäi) Kasutatud allikad Kastinje, V. Selts: Nahktiivalised (dermaptera). Külastatud aadressil http://www.zbi.ee/satikad/putukad/nahk/nahk.htm Hiiesaar, K. (2009). Kõrvahark on pigem sõber kui vaenlane. Külastatud aadressil http://www.aialeht.ee/news/aialeht/taimehaigused/article. php?id=25276197 Martin, M., Toom, M., Kokassaar, U. (1998). Bioloogia VIII klassile. Tallinn: Avita. Remm, H. (Toim). (1984). Loomade elu. Selgrootud III. Tallinn: Valgus.
Taimekaitsevahendid Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 9A Taimekaitse Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused.
rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste, tõusmepõletik, ristõieliste mustmädanik. Koristus ja kuivatus · Koristatakse siis, kui põld on hallika jumega. · Seemne niiskus on 15-20% piires ja pruunikasmustad. · Rapsi kuivatamise max temperatuur on 43 C. · Kuivatakse niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks 6%. · Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas. Üldised näitajad · Seemneis on 3650% õli · Seemneil on terav kibe maitse
Kas taimekaitsevahenditega või ilma? Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest koos kultuuridega on ka põllul umbrohud, taimehaigused ja taimekahjurid. Need argumendid pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ning rikuvad selle kvaliteeti. Et Kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi seada ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt, on vaja taimekaitsel selle ülesandega tegeleda. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega ning ei nakatu kergesti haigustesse ja on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused
(vedrupiiäke) Kahjustajate arvukuse otsene reguleerimine on vajalik juhul, kui nende suur hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid. Külvikord Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust Kultuuride mitmekesisus Külvikorras on kesksel kohal liblikõielised kultuurid. Kui tingimused muutuvad? Kui mulda varustada üleliia lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, ei suuda liblikõielised püsima jääda. Taimehaigused põhjustavad olulist saagikadu. Mahetootmine Eestis 1989.a. algas ökoloogilise põllumajandusega organiseeritud tegelemine. 1997.a. võeti vastu esimene Mahepõllumajanduse seadus. 2001.a. algas riiklik kontrollsüsteem. Alates 2004. a. 1. maist kehtivad Eestis Euroopa Liidu mahepõllumajandust reguleerivad õigusaktid. Mahetootjate arvu poolest on esikohal Võrumaa, mahemaa pindala poolest Saaremaa. Mahepõllumajanduslikust maast kasvatati 2009. a
6. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt! Rohtlahaukurid ehk preeriakoerad on Põhja-Ameerikas elavad närilised, kes elavad suurte kolooniatega. http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/nunnu-haruldane-koduloom-kas-inimese-uus- suurim-sober?id=62511268 7. Miks nimetatakse rohtlaid maailma viljaaidaks? Seal on mustmullad, mis sisaldab rohket orgaanilist ainet, seega on muld väga huumuserikas Maisipõllul moodustab üks taimeliik mais kogu taimestiku. a)Miks levivad taimehaigused maisipõllul väga kiiresti? Seal tekib kõdunenud maisi tõttu hallitus ja seened b)Miks peamiselt ühest taimeliigist koosnevas koosluses elab oluliselt vähem loomaliike kui mitmekesise taimestikuga koosluses? Osadele loomadele pole see üks taimeliik sobiv ning nad sureksid nälga. 8. Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. 9. Aastate jooksul on inimtegevuse tagajärjel looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud. Miks see nii on?
Mullaharimine 2.3.1. Sügisene harimine Pärast hernekoristust tuleb põld koorida, et soodustada põllule jäänud põhu lagunemist. Seejärel viia mulda külvikuga fosfor- ja kaaliumväetised. Neid tuleb panna vastavalt mullatarbele fosforit 25 kg/ha ja kaaliumi 40-60 kg/ha. Septembris tehakse sügiskünd, millega kobestatakse mulda ja kaetakse eelvilja jäänused mullaga, mis soodustab veel viimaste lagunemist. Künniga hävitatakse ka tärganud umbrohud ja taimehaigused ning -kahjurid. Kindlasti tuleks hoiduda kõrgetest kokkukünni- ja sügavatest lahku- künnivagudest, mis muudavad nisu kasvu ja terasaagi ebaühtlaseks (Reimets jt, 1986). Künda 18…20 cm sügavuselt (Lepajõe, 1984). Künnil jäänud vaod tuleks juba sügisel randaali või libistiga tasandada (Reimets jt, 1986). 2.3.2. Kevadine harimine Talvel ja kevadel tihenenud ülemise mullakihi kobestamine ja tasandamine on eesmärkideks
hävitatakse putukaid ning umbrohtu. Praegusel ajal hävitavad kahjurid kuni kolmandiku saagist. Tavaliselt kahjureid tõrjutakse keemiliste ja bioloogiliste ja muude vahenditega. Taimekaitsele pani alus euroopas 19 saj. Keskel, kui hakati kaitsma puid, puurühmi ja parke. Hiljem võeti kaitse alla taimeliike ja taimede kasvukohti. Euroopas oli esimene kaitstavaid liike alpi jäneskäpp. Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Eesti kasutatakse mürkkemikaalitest kõige rohkem herbitsiide. Herbitsiid on keemiline umbrohutõrje ja seda kasutatakse kõige rohkem just teraviljakasvatuses. Kuid kahjusks nende mürkkemikaalide kasutamine toob kaasa keskkonna probleeme ja seetõttu tuleb nende
osades b) LEUKOPLASTID? värvusetu, varuainete talletamine(tärklis, rasvad), taime maaalustes osades : juurtes 4. Too välja SEENTE KASULIKKUS LOODUSES JA INIMESELE Looduses: peamised surnud organismide lagundajad, sümbioosis, mikoriisa, moodustavad samblikke Inimesele: toiduks, tööstuses-pärm, juust, loomasööt, ravimitööstuses-penitsiliin, 5. Iseloomusta BAKTERITE KAHJULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE Looduses: taimehaigused Inimesele: põhjustavad toiduainete riknemist, põhjustavad nakkushaigusi 6. Selgita SPOORIDE moodustamise bioloogilist tähtsust Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Moodustuvad hallitusseentel 7. Iseloomusta lühidalt VIIRUSI Rakulise ehitusega.Viirus on rändav parasiit. Nende vastu vaktsineeritakse (antibiootikumidega ei saa ravida). Elus ja eluta looduse piirimail. Paljunevad ainult elusrakkudes. Suurus 0,01.
METSAFÜTOPATOLOOGIA 1. TAIMEHAIGUSTE MÕISTE JA TUNNUSED Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised:
samblikud)? Saprotroofid, surnud orgaanilise aine lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid. Nii on seentel tähtis roll bioloogilises aineringes. Biotroofid suudavad hankida orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Biotroofide hulka kuuluvad nii parasiidid (taimehaigused, mükoosid) kui ka teiste organismidega vastastikku kasulikku kooselu omavad seened, sümbiondid (mükoriisa, endofüüdid, samblikud). Seente mittesuguline staadium on anamorf. Kui eosed arenevad eoskotis (sees!), siis ikka ainult endogeenselt, mitte epigeenselt (peal). Vee sees kasvavad ka veesamblad. Eksamiks õppides kasutage ka: http://204819.edicypages.com/mukoloogia-ja-veeseenestik Sissejuhatus eSeeneriiki Sissejuhatus mükoloogiasse
Happevihmad, okkavaris. Hapestumise vastu lupjamine. Raskemetallid mullas. Plii, elavhõbe, kaadmium. Seotud huumusosakestega, lähevad sinna sisse. Näiteks akudest, autokütused, reovesi, metallurgia. Ehitusdegradatsioon. Üha suuremad alad kaetakse ehitiste, teede ja kaevandustega. Bioloogiline degradatsioon. Vähe toitaineid. Pidevalt üks ja seesama taim võtab ära kõik toitaineid. Kasutab ära teatud toitained. Hakkavad levima teatud kahjurid ja taimehaigused (nt kartulimardikas, kärsakas) Pidev ale põletamine. Et saada toitaineid. Üleväetamine ja liiga palju pestitsiide. Mulla liigne tallamine mulla õhu vähenemine.
Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja
Nende kasvupind hõlmab u 10% maismaast ja nad toodavad aastas 13 miljonit orgaanilist ainet; toiduks tarvitatakse sellest u. 7% loomasöödaks sama palju. Maailmamerest saab inimkond aastas u. 65 miljonit kala ning u. 5 miljonit vähke ja limuseid. Maailma toiduvaru ja ühiskonnategurid ei võimalda kogu maailma rahvastikku toiduga piisavalt varustada. Maailma toiduvaru kasvu piiravad pinnase erosioon, õhu, mulla ja vee saastumine ja reostumine, taimehaigused ja kahjurid. Toiduvaru saab suurendada haritava maa pindala suurendades, taimekaitset tõhustades, argotehnikat ja sordiaretust edendades, rohkem veeorganisme kasutades, toidukadu vältides ja tehistoiduaineid sünteesides. Maailma toisuvaru arvestab ja uurib ÜRO Toitlustus -ja põllum.-organisatsioon. -Inimkond. ÜRO andmeil elas 1968 maailmas 3483 miljonit inimest. Aastane iive on 63 miljonit ehk 19%.rahvastiku paiknevust on tugevasti mõjustanud migratsioon. Rahvastik
2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool väike-kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Valgepõsk-lagle. imetajad: randhüljes, viigerhüljes, hallhüljes, pringel 19. Põllumajandus: kultuurtaimed Eestis, monokultuuridega seotud probleemid, umbrohud, kahjurid, parasiidid, taimehaigused; mahepõllundus. kultuurtaimed eestis Alles 20. sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel paepealsetel muldadel lutserne, alusheinana karjatatavatel aladel valget ristikut
Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu(vastavalt loomade pidamisele). Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu
Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu(vastavalt loomade pidamisele). Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu.
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelem...
Mitmed streptomütseedid toodavad mitut erinevat AB. Lisaks antibakteriaalsetele Abdele sünteesivad streptomütseedid ka seente- ,viiruste- ja algloomade vastaseid AB, ja insektitsiide ja herbitsiide. · Huvitav on see, et paljudel streptomütseetidel paiknevad AB biosünteesi eest vastutavad geenid lineaarsetel plasmiididel. Lineaarsed plasmiidid pole bakteritel eriti levinud. Taimehaigused · Taimehaigusi põhjustavaid streptomütseete on vähe. S. scabies põhjustab kartulil ja suhkrupeedil kärntõbe. S. scabies't on mullas palju. Ta tungib noortesse mugulatesse silmade kaudu. Kärn, mis tekib on mugula vastureaktsioon haiguse leviku tõkestamiseks. Kartuli kärntõbe on eriti palju kuivadel aastatel, neutraalses või aluselises mullas. Seega saab haiguse levikut pidurdada kastmise ja mulla hapestamisega (S)
Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. sõniku mõiste ja klassifikatsioon. põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu(vastavalt loomade pidamisele). Jaotus kuivaine sisalduse alusel: *Tahe sõnnik, kuivainet üle 17%. *Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14%. *Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8%. 36. taheda sõnniku tootmine, säilitamine, kasutamine. saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37
ainevahetusradade tüüpidest, ning saavutatakse nii toiduainete parem säilimine kui ka toidulaua rikastamine uute toodetega. 3. Peamised patogeenid puu- ja köögiviljadel (neid esineb rikkalikult, mahepõllunduses vähem): Hallitus- ja pärmseened · Piimhappebakterid (LAB, lactic acid bacteria) · Salmonella · Escherichia coli· Cryptosporidium. · Campylobacter · Bacillus spp. · Shigella · Enterobacter spp. 4. Köögiviljade riknemise põhjused seoses mikroobidega. - Taimehaigused - Taimede/viljade pinnakahjustused (enne või pärast korjamist, selle käigus) - Pikk vahe korjamise ja pesemise vahel - Ebasobivates tingimustes säilitamine/transport pärast saagikoristust (enne töötlust) - Ebasobivates tingimustes säilitamine/transport pärast töötlust' 5. Aiasaaduste säilitamisviisid ja nende mõju mikroobidele. -pastöriseerimine (mahlad, püreed): toiduainete kuumutamine, et vähendada patogeenidest tingitud
Liigniiskust siiski taluvad enamus taimi halvasti (va.riis, mis vajab üleujutamist ja omab võimet omastada ka vees lahustunud hapnikku). Põua suhtes on vastupidavamad teise rühma teraviljad mais, hirss. Riis ja tatar tahavad siiski niisket keskkonda. Paljud taimed vajavad niiskust ja toitaineid rohkem just oma kasvuajal kuni õitsemiseni, pärast seda vähem(hernes). Mullapealseteks taime arengut ja kasvu mõjutavateks faktoriteks on kindlasti ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Kui ilmastikutingimuste mõjutamisel inimene oma tegevusega midagi eriti muuta ei saa, siis haiguste ja kahjuritega võitlemiseks on loodud küll vägagi tõhusad vahendid. Umbrohu kasvu vähendada ja mullas taimehaiguste tekitajaid kahjustada saab juba põldu külviks ette valmistades-õigeaegne koorimine, mulla hekseldamine?, väetamine ja toitainete lisamine, ka sobivaima põllukultuuride kasvatamisjärjekorra järgimisega.
30. Mullaväsimuse peamised põhjused Üldine vaesumine toite- ja mikroelementidest Füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine Ohtlike umbrohtude paljunemine Mürgiste ainete eritumine juurtest ja nende kuhjumine mullas 31. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur- kasvatame sama kultuuri pidevalt samal põllul nt. 5 a otra. Probleemid: resistentsus, umbrohud, taimehaigused, erosioon, mulla vaesumine. Viljavaheldus- kultuuride ajaline järjestus. Vanasti oli juhuslik, et subjektiivsed faktorid määrasid ära kultuuride järjestuse, aga tänapäeval agrobioloogiliselt põhjendatud, so kultuuride bioloogiliste iseärasustest tulenevate nõudlustest kktingimuste suhtes. Kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. 32. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded
Riik - Seened. Riik - Esiviburlased.- Päristuumne eluriik; Üherakulised, niitjad või koloonialised organismid; Elutsüklis viburitega varustatud staadiumid; Oluline tunnus viburi ultrastruktuur; Ebajahukasted, tõusmepõletikud jne Riik - Ainuraksed.- Valdavalt üherakulised plasmodiaalsed organismid; Rakul esinevad kulendid liikuvad; Osa parasiite, osa saprobionte; Esindajad: limakud, ebalimakud ja nuuterseened Seente osa põllumajanduses.- üleval tekstis Parasiitseened ja taimehaigused.- Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel ja eriti taimedel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened jt. Seenhaigused, bakterhaigused, viirushaigused põhjustavad mädanikke, närbumist, laikusid, padjanteid, kirmeid, eritusi, mumifitseerimist, lehtede enneaegset varisemist. Protistid vetikad. Vetikate olemus, ehitustüübid ja levik. Vetikate kasutamine põllumajanduses
heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasutada ka allakülvina. Samal põllul ei tohi kasvatada kolm aastat järjest teravilja ja sama liiki teravilja. Kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Mustkesa ei loeta põllumajanduskultuuriks. Köögivilja külvikorrad Vastavalt sellele kui suur on toitainete tarbimine saame külvikorrad köögiviljade puhul paika panna. Liiga intensiivsel kasutamisel hakkavad levima taimehaigused ja kahjurid (eriti lillkapsas), allelopaatiline mõju. Sibula mahapanemisel oleks vaheaeg paar-kolm aastat. Porru, peasalat, lehtsalat, redis taluvad küllalt hästi taaskülvi. Tomat, kõrvits, porgand, seller, apteegitill, petersell piisab üheaastasest vahekultuurist. Kapsad, spinat, punapeet, hernes 3 aastat vahekultuure. Oale piisab aastast-paarist. Kapsale võib nuuter sisse lüüa (kui panna järgmisel aastal uuesti samale
Eesti Maaülikool Betanal SE 79.6 eur/l 2 korda 79 3,0 l/ha. 228 eur/ha Harilik Goltix SC 700 34 eur/l 1 kord hiirekõrv 4-5l/ha 136 eur/ha Lontrel 300D 190 eur/l 1 kord 500 ml/ha 95 eur/ha Kasutatud allikad E.Kaarep, A. Luhakooder,A.Ratt „Tähtsamad taimehaigused ja –kahjurid ning nende tõrje“ 1949 M.Karmin, J.Lepajõe „Umbrohud ja nende tõrje“ 1991 Бабкенова С.А., Тулегенов А. К. ТОО «НПЦ ЗХ им. А. И. Бараева» http://www.baraev.kz/25-lenta-novostej/53-septorioz-ugroza-posevam- pshenitsy 2015 Eesti Maaülikool G.Prigge,M.Gerhard,I
2) Metsad seovad CO2, metsade pindala vähenedes väheneb ka CO2 sidumine jms. Sagedasemad eksimused: metsade tähtsust nähakse O2 tootjana, mitte CO2 sidujana. (osaülesanne 33) Mis tagajärjed keskkonnale, lisaks kasvuhoonegaaside emissioonile, võivad Indoneesias tekkida seoses õlipalmide laialdase kasvatamisega? Üks õigesti sõnastatud tagajärg andis 1 punkti. 1) Istandustes kasutatavad taimekaitsevahendid, väetised ja putukamürgid saastavad keskkonda. 2) Taimehaigused ja -kahjurid võivad ulatuslikult levida. 3) Hävivad liikide elupaigad, väheneb liigiline mitmekesisus. 4) Sademeterikkas piirkonnas võib ulatuslikult levida erosioon. Sagedasemad eksimused: keskkonnaprobleeme ei seostatud õlipalmide kasvatamisega vaid tööstusest tulenevate keskkonnaprobleemidega. Ülesande nr 11 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null-
VÄIKSEM SÕLTUVUS ILMAST OMANE KULTUURIDE VALIK HERBITSIIDIDE MÕJU EI OLE ADRA TALLA HALVEM MULLA- STRUKTUUR SORDINÕUDED TIHENEMIST PAREM INFILTRATSIOON HALVEM SOOJENEMINE TAIMEDE NÕUDED PAREM VEEKINNIPIDAMIS- VÄIKSEM SAAK KAHJURID VÕIME ROHKEM VIHMAUSSE TAIMEHAIGUSED PAREM EROSIOONI KAITSE SOBIVAD KASVUKOHAD KEVADINE MULLAHARIMINE Kevadine mullaharimine teraviljadel Kergema lõimisega Keskmise lõimisega Raskema lõimisega Üldine veevaru Väike Keskmine Suur
ei valguks silohoidlasse. Silomahla pole lubatav hoiustada loomalauda all. Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine. Juhul, kui silo tehakse põlluauna, peab see olema vooderdatud alt ja kaetud pealt vettpidava materjaliga. Lisaks peab auna all olema niipalju põhku või turvast, et see hoiaks ära tekkiva silomahla väljanõrgumise. Mõistlik on põlluauna paigutada ainult närvutatud heinast tehtud silo. 8 . TA I M E K A I T S E Taimekahjustajad nii taimehaigused, -kahjurid kui umbrohud võivad hävitada suure osa saagist. Kahjustajate tõrjeta võivad saagi saamiseks eelnevalt tehtud kulutused (mullaharimine, väetamine jne) osutuda asjatuks. Majanduslikult tasuva ja kvaliteetse saagi saamiseks on vaja rakendada taimekaitse abinõusid. Neid on põhjalikult käsitletud Heas taimekaitsetavas. 8.1 Integreeritud taimekaitsesüsteem Euroopa riikides on võetud eesmärgiks vähendada keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist,
tselluloosi- ning madala lämmastikusisaldusega materjale (näiteks kipsplaadid, ökoloogilised ehitusmaterjalid). Hallitus-mükoosid Võivad tabada praktiliselt kõiki elundeid, tekitades tugevaid põletikke, haavandeid, põhjustades surma. Toksiinid on tihti kantserogeenid ehk vähkitekitavad ühendid. Allergilise reaktsiooni tagajärjeks on astma. Sagedased on nahakahjustused (dermatiidid), silmapõletikud. Taimehaigused (hahkhallitus). Biotroofsed seened - on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Esimesed teadaolevad andmed mükoriisast Maa ajaloos pärinevad 400 miljoni aasta vanuse taimefossiili rakkudest. 95% taimeliikidest kuulub sugukondadesse, mis on iseloomult mükoriissed. Teadaolevatest seeneliikidest on mükoriisseid seeni umbes 5%. Sama taim võib
mikroseeni (pisiseeni). Süstemaatiliselt jagunevad seened vetikseente (Phycomycota), kottseente (Ascomycota), kandseente (Basidiomycota) hõimkondadeks. Eraldi rühmana käsitletakse mittetäieliku arengutsükliga seeni, teisseeni (Deuteromycetes, Fungi Imperfecti). Seente tähtsus looduses seisneb orgaanilise aine lagundamises. Inimese seisukohalt võetuna on see kas soovitav (mullateke, käärimisprotsessid) või ebasoovitav (puidumädanikud, hallitused, taimehaigused). Mõnedel taimedel esineb mükoriisa (seenjuur), see on moodustis, mis tekib seene ja kõrgema taime kooselu tagajärjel taime juurte läbipõimumisel seeneniidistikuga. Selline suhe on tuntud sümbiotrofismina seen saab taimelt süsivesikuid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Sageli esineb see lehikseente ja puude vahel (kaseriisikad ja kased, männiriisikad ja männid). Paljud pisiseened kutsuvad esile taimede haigestumise. Haiguse all mõistetakse
annaabi.ee 
