Siin puuduvad vai hülged ja teised mereimetajad. Raske on järvega seostada metsades ja puudel elavaid liike: lendoravat, oravat, metsnugist, karu, hunti, ilvest, rebast, kährikkoera jt. Ometi ulatuvad nendegi elupaigad kohati lausa Peipsi veepiirini. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) Samuti esineb veel kopraid, saarmaid, minke, naaritsaid, tuhkruid, kärpe ja nirke. KOKKUVÕTE Peipsi järv on Euroopas suuruselt neljas järv ning Eestis suurim koosnedes kolmest osast. Seepärast on ta elupaigaks väga paljudele liikidele. Näiteks taimedele, mille uusimas nimistus on 122 liiki. Samuti ka bakteridele ja algloomadele, kus üldine arvutus on keskmiselt 2,5 kuni 3 miljoni juures. Peipsis on määratud üle tuhande vetikataksoni, neist pooled on ränivetikad. Zooplanktonite rühmadest on Peipsi elupaigaks vesikirbulistele, keriloomadele, aerjalgsetele ning rändkarpidele. Ka põhjaloomastiku poolest on Peipsi rikas. Vormirohkeimad rühmad on Chironomidae
Milles seisneb metsade tähtsus? – Loodusele: loomadele elupaigaks, toodab orgaanilist ainet, säilitab ökoloogilist tasakaalu. Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30&
Loodusõpetus Loodusvarad- muld 5.klass 2010 Muld Maa pealmine kobe kiht Elupaigaks paljudele organismidele Mustmuld Koostis mineraalsed ained- kivid, kruus, liiv, savi orgaanilised ained- huumus mikroorganismid- kingloom, amööb taimede lagunenud ja poollagunenud jäänused elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur
Lühireferaat Hallhüljes 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus Hallhüljes ja ladinakeelne nimetus halicherus grypus. 2. Elupaik Eestis on elupaigaks Läänemere ulgosa, saarte ja laidude ümbrus. Mujal on elupaigaks Atlandi ookeani põhjaosa. 3. Looma kirjeldus Pikkus 1,5 kuni 2,5 meetrit ja kaal kuni 300 kilogrammi. Emased on isastest terve tsentneri võrra saledamad. Koon on pikk ja sirge. Karvastik suuremalt osalt hall. 4. Toitumine Hallhüljes toitub kaladest. Täiskasvanud hallhüljes tarvitab keskmiselt 7 kilogrammi kalu päevas. Kalade kõrvalt söövad nad veeselgrootuid ja -taimi. 5
Mäger rahvapäraselt ka määr,kähr. Mäger kuulub kärplaste sugukonda ja on kiskjaline.Keha on jässakas , tüvepikkus 60-90 cm ,saba pikkus u 24 cm ,karvastik on tihe.Jalgadel on pikad ,tugevad küünised.Karvastik on altpoolt tumedam ja heledam ülevalt poolt.Silmi läbib must jutt. Mäger võib elada 5-15 aastaseks.Poegib kord kahe aasta jooksul.Korraga võib sünnitada 1-6 poega.Mäger on segatoiduline.Toitub näiteks : ussidest,tõukudest ,linnupoegadest,hiirtest,sisalikest,marjadest,seentest,juurtest jne . Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud.Talveuni kestav novembrist-detsembrist kuni veebruar-märtsini. Elupaigaks leht - ja segametsad.Samuti ka okasmetsades,rabasaartel ja metsatukkadel. Mäger on suur kaevur,ta rajab pidevalt tunneleid ja käike,mis on talle elupaigaks .Uru läbimõõt võib olla 30 meetrit ,ning pesa tunnelid võivad ühtekokku 300 meetrit pikad olla. Ta liigub ringi vaid videviku-ja öötundidel.Päeval kasut...
Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. Loomastik Elupaigaks 50%70% maailma loomastikule. Tuhandeid linnuja loomaliike, rohkem kui miljon putukaliiki. Pidevalt avastatakse uusi liike. Paljud liigid on ohustatud. Amazonase madalik KeskAafrika KaguAasia Loomastik Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Inimtegevus Alepõllundus Vähesel määral maavarade
põhiline puidu lagundaja, hoides käigus aineringe. 6. Oluline võtmaliik- Haab Haavapuu on kobraste lemmiktoit, mistõttu haavikute läheduses võime kopraid ja nende tegevusjälgi sageli näha. Peale selle on oksad meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. (Kui leida kevadel lume alt välja sulanud haavaoks, siis on see peaaegu alati lumivalge: kogu maitsev koor on ära näritud.) Seega haab on paljude metsloomade lemmiktoit. Haab on elupaigaks mitmetele liikidele ! 7. Oluline võtmeliik- Põisadru Põisadru võib pidada Läänemere kõige olulisemaks võtmeliigiks, kuna ta on varjupaigaks paljudele veeloomadele, seda tänu oma harulisele ehitusele. Rannikule uhutud Põisadruvallid võivad olla elupaigaks ka nastikutele. Nastikud munevad sinna oma munad ja soojadel suvepäevadel koorunud pojad alustavad sealt väljudes koheselt iseseisvat elu. 8. Nimetage mõni võtmeliik !!!! 9. Võtmeliikidest üldiselt
1)Mis tähtsus on metsadel? 2)Nimeta 3 suurima metsamaa pindalaga riiki maailmas ja Euroopas. 3)Kirjelda ekvatoriaalseid vihmametsi. 4)Miks vihmametsade pindala kahaneb? 5)Kirjelda parasvöötme okasmetsi. 6)Kuidas majandatakse okasmetsi? 7)Mis vahe on arengumaade ja arenenud riikide puiduekspordis? 8)Miks metsade pindala väheneb? Nimeta piirkondi, kus toimub kiire metsamaa pindala vähenemine. 9)Mis on säästev metsade majandamine? 1)Metsad on elupaigaks paljudele taime-ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli-ja paberitööstusele. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest ja loovad puhkamis võimalusi. 2)Maailmas: 1. Venemaa 2. Brasiilia 3. Kanada Euroopas: 1. Soome 2. Rootsi 3. Sloveenia 3)Ekvatoriaalsed vihmametsad on võrdlemisi suure pindalaga, väga suure aastase juurde kasvuga kuni 50 kuupmeetrit hektari kohta. Palju metsa
Sissejuhatus Metsa taga soos, põõsas, pilliroos väike linnupesa. Linnu ema, isa Sulle ehitanud, kõrred kokku kandnud, munad sisse pannud. Kogu loomariigis on just linnud need, kes inimese tähelepanu kõige enam köidavad. Lindude kaunis laul, värvilised sulekuued, lendamine ja nobe tegutsemine elustavad loodust. Paljude lindude elupaigaks on metsad, pargid ja aiad. Tihaselised Tihaste suguseltslastel on palju ühiseid jooni. Kõik liigid häälitsevad peenikest ja puhast "sii-sii-sii'd" või "tii-tii-tii'd". Neile kõigile meeldib nii liha kui taimetoit. Tihaseid hakkab suuremal arvul nägema talve hakul, kui külm ja näljanäpistus neid elumajade juurde ajab. Kui tihane sügisel välja tuleb, saab külma ja tuisku. Tihane on tuntud ja armastatud oma südiduse poolest
Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava. Draakonid-olid hiina mütoloogias armastatud, neid maaliti majade seintele kaitseks kurja eest; draakoniamuletid pidid kaitsma omanikke kurja eest; draakonid olid muistse Hiina vihmavaimud Kerberos-oli vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer. Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost. Sireenid-on kreeka mütoloogias algselt linnu keha ja naise peagaSireenide elupaigaks oli kaljude ja karide poolt ümbritsetud Sirenum scopuli saared, müüdi teistes ja hilisemates versioonides on nende elupaigaks nimetatud Anthemoessa (või Anthemusa) või Capo Peloro või Sirenuse saari (Paestumi lähedal) ja Capri saart. Basilisk on mütoloogiline roomaja-laadne koletis. Neid on peetud madude kuningaks. Basiliskide välimust on kirjeldatud erinevalt - hiiglasliku sisalikuna, suure maona või koletisena, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad.
PUUMA Puuma peamiseks elupaigaks on Ameerika mandri mägimetsad. Seetõttu kutsutakse teda ka mägilõviks. Puuma ronib osavalt puudel, vajaduse korral ujub hästi. Seljapoolel on ta ühetooniliselt kollakaspruun, alapoolel hele, peaaegu valge. Kaal võib ulatuda pisut üle saja kilo. JAAGUAR Jaaguar elutseb Ameerika mandril, Lõuna- ja Kesk- Ameerikas. Tema lemmikpaigaks on troopilised põlismetsad. Jaaguarid on hulkuva eluviisiga, rännakutel ujuvad meelsasti. Kogult on jaaguar pisut suurem puumast. Nagu kõigil pantrite perekonda kuuluvatel loomadel on jaaguari karvastik lapiline. TIIGER Tiiger on kõige võimsam kasslane. Ta võib kaaluda ligemale 300 kilo. Tiiger on säilinud Kagu- Aasia maades, samuti Venemaal Kaug- Ida taigas. Tiigrile on iseloomulik ristvöödiline karvastik.
Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik:
Kurnas tavaliselt 4 muna. Esimeste kurnade hukkumise korral võib muneda mitu järelkurna. 4Tikutaja Gallinago gallinago Umbes rästasuurune. Tikutaja teeb lennates saba ja tiivasulgedega selliseid liigutusi, mille tulemusena tavaliselt vaikne lend omapäraselt möhisevaks muutub. Eriti sage on see heli kevadel, mängulennu ajal, mil isalinnud kõigest väest möhiseda püüavad. Selle eripära tõttu ongi lind saanud endale rahvasuus nimeks taevasokk. Elupaik ja -viis Elupaigaks on sood, üldse niisked alad. Luhad, hõredad metsad, rabade äärealad. Lemmikelupaigaks on tal mätlikud mülkad järvede abajates, kus ta saab mätaste vahel toitu otsida, ise aga peaaegu nähtamatuks jäädes. Tikutaja lend on väga omapärane, lennates tekitab tiiva- ja sabasulgedega erilist möhisevat heli, mille järgi ta ka palju rahvapäraseid nimesid on saanud. Ränne Tikutaja on rändlind, kes saabub meile märtsis ja lahkub oktoobriks.
Lendorava elupaiga töö Abiootilised Biootilised Maastiku Inimmõju tegurid tegurid skaalal tegurid tegurid Öine eluviis Kasutab oravate Elupaigaks Elupaikade raie pesasid vanemad kuuse- segametsad ja haavikud Esineb Vana herbivoor Elupaikade Lendorava Maailma isoleeritus ja kaitsega troopilises kadumine tegelemine vööndis ebasobiv
· Elab leht-ja segametsades. · Tundlik kõrgete temperatuuride juures. · Vees toitub vastsetest , vähilaadsetest jne . Maismaal toitub vihmaussidest jne. · Sigimine algab,kui veetemp. on 10 C ringis. · Vastne koorub kuni 20 päeva juures, moondega areng. · Vaenlaseks rästikud , nastikud jne. Harivesilik (Triturus cristatus) · Kuni 18 cm. · Oranz kõht mustade laikudega. · Teraline nahk. · Levinud kogu Euroopas. · Elupaigaks veekogud ja metsad. · Vees toitub mardikatest , maismaal toitub harva. · Sigimine-kuni 10 päeva peale vetteminekut. · Vaenlased- nastikud , toonekured jpt. · Taluvad saastatusi.
7. Liik – Käblik, Troglodytes troglodytes Käblik on Eesti üks väiksemaid linde. Tema kehapikkus ei ületa harilikult kümmet sentimeetrit ja kehakaal kümmet grammi. Nii on ta rahva hulgas teeninud endale hulganisti tema suurusele viitavaid nimesid: pöialpoiss, pöidlaots, pöidlalind jt. Sellise väikese linnuna on tal väga hea tihnikutes osavalt okste ja muu risu vahel ringi hüpata. Tema üks rahvapärane nimigi on risulinnuke. Nii ongi käblik oma elupaigaks valinud kuusetihnikud, oksterägastikud, põõsastikud, kohad, kus oleks võimalik ohu korral kiiresti peituda. Osavalt hüppab käblik lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus, juurterägastikus või risuhunnikus, ise seejuures pidevalt saba püsti hoides. Suurepäraselt ja jälitajatele kättesaamatult jookseb ta ka tihedas kõrges rohustus. Rasmus Saluäär 9D
koostis...) tööleht, Õ lk 58-59 · Madalsoo saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõldavelt pinna- või põhjaveega · Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Koosneb tarnast, pilliroost ja muudest jäänustest. · Rabaturvas on halvasti lagunenud, helepruuni värvi. Koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. 22. Milline on soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus? Vihik, tööleht · Ökoloogiline Soo on elupaigaks loomadele · Majanduslik Sood toodavad tähtsat maavara-turvast 23. *Kuidas mõjutavad mulla teket kliima, aeg, lähtekivim, elustik, pinnamood? vihik Kliima - temperatuuri mõju murenemisprotsessile, taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine, Sademete mõju taimakattele ja vee liikumine mullas. Aeg - Põllunduseks sobiva mullakivi moodustumiseks kulub ligikaudu 3000 - 12000a Lähtekivim - vee läbilaskvus, mineraalne koostis, happesus või aluselisus, sügavus, värvus,
ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgit leotakse metsaks puittaimedega kooslus, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ja puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Tänasel päeval on 4033 miljonit hektarit ehk 31% kogu maailma maismaast kaetud metsaga, millest 93% on looduslikud ning 7% istutatud. Metsadel on planeedil Maa väga oluline roll. Metsadesse on koondunud 8090% maismaa orgaanilisest ainest. Need on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Sealt saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-ala veereziimi ja kliima kujunemise. Seega määrab mets suure osa ka aine- ja energiaringes. Neid peetakse keskkonna tasakaalustajateks ja kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest
Saastunud õhku sisse hingates nõrgestame oma tervist. Vingugaas mõjub teatavasti tapvalt. Poest ostes kilepakendites toitu ja muid tooteid riskime sellega, et need pakendid võivad sattuda loodusesse. Kile ei lagune ja võib saada saatuslikuks looduses paiknevatele lindudele ja loomadele. Kuna elan puuküttega korteris, on mul vaja osta küttepuid. Iga kord kui kütan kaminat, pean arvestama, et kuskil on selle tarbeks raiutud maha metsa, mis on paljude loomade ja lindude elupaigaks. Kuna ma ei oma autot ja kasutan ühistransporti säästan sellega natukenegi loodust. Üritan elada loodust säästvalt ja tarbida loodusressursse mõõdukalt. Liilia Kangus 8 klass
Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli. Metsikud hobused elavad looduses karjana, nende elupaigaks on Aasia stepid ja poolkõrbed. Jääkülmi talvi võimaldab neil üle elada pikk ja paks talvekarvastik. METSIK HOBUNE KODU HOBUNE
Mets kui varaait Mets on paljude inimeste jaoks väga vajalik, nii ka minu jaoks. Metsast saame me väga palju vajalikke asju näiteks puid, ravimeid, marju ja seeni. Mets on ka paljude inimeste elatusallikas, elukoht ja puhkekoht. Ilma metsata inimesed ei saaksgi elada, sest mets toodab meile vajalikku hapnikku. Mets on elupaigaks enamikel maakeral elavatele loomadele ja lindudele. Mets annab maastikule ilme ja välimuse. Mulle isiklikult on mets varaait, sest meie pere saab sealt talveks marju ja puid, mulle meeldib metsas jalutada ning sportida ja seda joonistada. Mets on ökolooiline pärand ja seda tuleb hoida, muidu muutub meie elu varsti võimatuks. Inimesed peaksid mõistma, et mets ei ole igavene, kui seda reostada. Kui mets lihtsalt maha võtta tekib sinna kõrb-surnud maa.
kollased, küüned mustad. Linnu saba ja tiibade tipmised hoosuled on üldtoonist tumedamad. Noorlind on tunduvalt kontrastsema värviga. Saba on hele, otsast tume, "pükste" sisepool ja kõhualune hele. Rinnal rohkesti heledaid sulgi. Nokk ja jalad tunduvalt heledamad vanalinnu omadest. Kaljukotka põhitoiduks on jänesed ja suuremad kanalised. Näljane kotkas võib rünnata ka kitsi, kuid tema saagiks langevad enamasti vaid nõrgad loomad. Kotkas valib endale elupaigaks rabamaastikke või nende äärealasid. Kotka pesapuuks on kõrge mänd, mille tippu rajab suure jämedatest okstest pesa. Kord kasutatud pesa asustatakse ka hiljem. Iga pesitsuskorraga suureneb pesa ligi poole meetri võrra. Talvel enamik sellest küll laguneb, kuid järgmise pesitsusega tehakse see kuhjaga tasa. Kotka pesas on märtsikuus kaks muna, kuid vaid ühest koorub tavaliselt poeg. Üks muna ei pruugi olla viljastatud ja
Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette. Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Pidevalt suust välja käiva kaheharulise keelega haistavad maod ümbritsevat. Keelega võetud "õhuproov" surutakse suu laes olevatesse lohukestesse Sisalikud Arusisalik (Lacerta vivipara) Arusisalik on üks levinumaid liike Euraasias. Elupaigaks eelistab ta niiskeid alasid, näiteks võib seda sisalikku kohata metsastunud sooaladel, turbarabades, kinnikasvavatel raiestikel, metsaservadel ja sihtidel, leht- ja okaspuuistandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes taolistes kohtades. Muidu võib neid kohata ka mujal, näteks koduõues, puuriitades jne. Ohtu sattudes peidavad nad end tihti vette ja kaevuvad seal mutta või maismaa peal kivide, sambla või kuhugi mujal varju.
Heraklese teine vägitöö Kerberos Kerberos oli vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost Minotaurid Minotaurid olid kreeta kultuuris olend Minotaurid olid koletised pooleldi pull, pooleldi mees Minotaur oli Minose naise Pasiphae ja imeilusa sõnni ristsugutis, kes elas arhitekt Daidalose rajatud labürindis Sireenid Sireenide elupaigaks oli Sireenid on kreeka kaljude ja karide poolt mütoloogias kolm algselt ümbritsetud Sirenum linnu keha ja naise peaga scopuli saared imeilusat ohtlikku kurja deemonit Nad võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele Basilisk Basilisk on mütoloogiline Räägitakse, et esimene roomaja-laadne koletis basilisk oli konna poolt Neid on peetud madude väljahautud kukkepoeg
Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks.
Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustiku idaservas, keskjooks ning enamik alamjooksust Kirde-Eesti lavamaal.osa Jõe lähe paikneb Saara küla lõunaosas. Täpsemalt Saara soo loodeservas, Roela aleviku lõunapoolsest servast 2 km lõunakagu pool. Suudme eel voolab jõgi läbi Kunda linna idaosa ja suubub linnast 2 km põhja pool Kunda lahte. Kunda on ka kalanduslik väga hea jõgi kuna seal koevad lõhed. Looduslike eelduste poolest on Kunda jõgi lõhelistele üheks parimaks elupaigaks Eestis, kuid jõe suurepäraseid eeldusi on kahjustanud jõele rajatud paisud. Seetõttu on hävinud suurem osa jõe alamjooksu väga headest kärestikest ning tõkestatud siirdekalade rändetee jõe kesk- ja ülemjooksul olevatele kudealadele. Jões püsivalt elunevate jõeforelli ja harjuse eluala on aga paisudega tükeldatud reaks piiratud ulatusega jõelõikudeks ning seeläbi on ühe arvuka ja elujõulise asurkonna asemel jões mitu vähearvukat ning ohustatut.
Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti. Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata.
· Kevadel esimesed ärkajad Metsasääsed · 16 liiki · ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või ka rohule · Vereimemine toimub aktiivselt õhtutundidel ja varastel hommikutundidel, Niiskemas metsavilus kogu päeva. Laulusääsed · 3 liiki · Soojalembesed · Toitub eelkõige kodulindudest · Talvitumispaik keldrites ja koobastes · Tuntuim liik majasääsk · Majasääsk toitub inimestest · Elupaigaks inimeste poolt loodud ehitised Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid200 5/saased_evelin.htm · http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/ artikkel210_39.html
kujuga tumepruune või musti laike. Mõnikord võib seljamuster ka puududa ning sellisel juhul on sisalik ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Inimesed arvasid, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune. Kivisisalikku võib kohata kuivematel aladel - eriti tavaliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja omavad kindlat territooriumi pesauru ümber. Kivisisalikud varjuvad hiire- ja mutiurgudesse ning liiguvad vaid uru ümbruses, soojendades end päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi. Nad söövad väikeseid selgrootutuid - mardikaid, ritsikaid, röövikuid, vihmausse ja ämblikuid. Saaki märganud kivisisalik varitseb seda natuke
Väike-karihiir on meil esinevatest karihiirtest väikseim. Tüvepikkus on tal 4,5...6 cm ja kaalub 3...5 grammi. Välimus on tal karihiirtele iseloomulik: pikk saba, pikk ja kitsas ning ninaosas teravnenud kolju. Karvastiku värvus on tumepruun. Väike-karihiir on levinud väga laial maa-alal Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Eestis on ta levinud paiguti, olles kõikjal vähearvukas. Elab ta metsades, niitudel ja soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on
Peipsi Atlantis veab veepõhja konnaparadiisi Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumiskohas asub Tartumaa omapärasemaid turismiobjekte Piirissaar. Piirissaare territoorium on looduskaitseala. Siin on palju konna- ja kärnkonnaliike, mõned on kantud isegi Punasse raamatusse ja toodud siia sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindal...
Väike konnakotkas Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) on nii Eestis kui mujal Euroopas üks arvukamaid kotkaid, aga kuulub siiski ohustatud liikide hulka. Suur- ja väike-konnakotkas on välimuselt sarnased. Nende tiibade siruulatus on 130180 cm. Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud seevastu rohkem või vähem kaetud heledate tähnidega. Väike-konnakotka elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesapaigad asuvad metsade servaaladel, enamasti vanades kuuserohketes puistutes. Väike-konnakotkas pesitseb nii okas, leht- kui segametsades, kuid reeglina väldib männikuid. Peapuuliigiks on kahel kolmandikul pesapaikadest kuusk. Jahti eelistatakse pidada niitudel, samuti jahitakse luhtadel ja põldudel. Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väi...
Gustav Raud Riin Emajõe 12A Sündis 5. oktoobril 1902. aastal Põlgaste vallas ja suri 14. märtsil 1968. aastal Tartus Ta oli eesti maalikunstnik Elupaigaks kujunes Tartu, kus ta viimaseil aastakümnel elas küllaltki tagasitõmbununa Oli abielus kirjandusteadlase Liis Rauaga Haridus ja töö Alustas õpinguid 1923. aastal (vaheajaga) ja lõpetas kõrgema kunstikooli "Pallas" 1934. aastal 1940-1941 oli Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees 1941-1943 oli Tartu Kunstibüroo juhataja 1945-1949 oli Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Looming
jalgadega, et näha läbi kõrge pamparohu Toiduahelad · Pamparohi > pampajänes > pampakass · Rohi > pampahirv > pamparebane Inimese tekitatud probleemid · Kariloomad ja põllumajandus on mõjutanud pampasid suhteliselt palju (halvas mõttes) · Erinevad väetised ja ülekarjatamised on suur oht pampadele · On vähesed põlised jäänused legendaarsest "ookeani murust", mis oli Pampas. Seda peetakse üheks kõige ohustatumaks elupaigaks maal. Kasutatud allikad: · http://www.blueplanetbiomes.org/pampas.htm · http://en.wikipedia.org/wiki/Pampas · Eesti entsüklopeedia 7 · http://www.kallpatour.com/pubs/201107201311174323_31319 _back-to-buenos-aires-with-camino-pampa-san-antonio-de- areco-argentina_1152_12952068240-tpfil02aw-9696.jpg · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e1/Pampa_G uanacasteca.JPG · http://www.argentinahuntingsite.com/photoChasse/big %20game%20la%20pampa/gibier/001_Pampa
pärast, vaid küttis ainult neid, kes olid inimesi söönud. Indo-hiina tiigri levila on väga laialdane, põhiosa Tais, aga ka Myanmaris, Lõuna-Hiinas, Kambodzas, Vietnamis, Laoses ja Malaisias Malaka poolsaarel. Arvatakse, et umbes 1227-1785 indo- hiina tiigrit elab metsikult looduses ja umbes 60 Aasia ja USA loomaaedades. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u.
- Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 6. Kuidas jaguneb alaperioodideks rauaaeg? - Varane rauaaeg - Keskmine rauaaeg - Noorem rauaaeg NIMI…………………………………. Klass……………. Püügimajanduslik kiviaeg, neoliitikum, pronksiaja algus 1. Millised kohad valisid inimesed elupaikadeks püügimajandusliku kiviaja alguses? - Püügimajandusliku kiviaja inimesed valisid elupaigaks enamasti veekogude kaldad ja rannikualad. 2. Nimeta kuidas jagunesid püügimajandusliku kiviaja etapid ( kohanimetuste järgi). - Pulli -Kunda - Sindi-Lodja - Narva 3. Millistest materjalidest valmistati töö ja tarberiistu kiviajal? - Kiviesemeid valmistati erinevatest kividest ja mineraalidest. -Noole-, oda-, ahingu-, harpuuniotsad, õngekonksud ja nõeldad valmistati luust. - Nõusid valmistati savist. 4
Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad kalad. Tähtsus looduses ja inimestele Ohustus Vaenlased. Eestis peamiselt inimene, areaali põhjapoolses osas jääkaru. Inimesed ihkavad hülgerasva ning hülgepoegade toornahka. Hüljeste arvukus Läänemeres kahaneb peamiselt vee reostatuse tõttu. Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene. Kaitse
Korallide kaitse Korallid mängivad looduses väga olulist rolli. Nad on elupaigaks paljudele ussidele, vähkidele, limustele ja kaladele ning ka vetikatele, kes võivad surra, kui korallidega midagi juhtud. Kahjuks on viimasel ajal suurenenud korallidele mõjuvate ohtude arv umbes kahe korra. Koralle ohustavad eelkõige kalurid, kes erinevate meetoditega kala üritades püüda, kahjustavad või lõhuvad korallrahusid. Hävib korallide ümbruskond ja vesi võib muutuda häguseks, mille tõttu ei pääse korallideni valgus, mis on nende eluks ülimalt oluline
Saavad oma keha jagada kaheks t o a d d p ic t ur e ure Annavad ära osa tallast, millest areneb uus meriroos Mõned eritavad muna- ja seemnerakke Sugulisel teel paljunemisel paisatakse vette palju seemnerakke millele järgneb viljastumine Viljastunud munarakud langevad merepõhja ning hakkavad seal kasvama Tähtsus loomadele Meriroosid on elupaigaks kaladele, vähkidele, väikestele selgrootutele Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tähtsus inimesele Inimesed kasutavad
nelikjälgi. Euroopa naarits (ei ole jahiuluk) on väga ohustatud loom, olles välja surnud peaaegu kõikjalt oma ajaloolise areaali piires. Väikesed hääbuvad asurkonnad on säilinud Hispaanias, Prantsusmaal, Rumeenias, Valgevenes ja Venemaal. Naaritsa keha on ühtlaselt tumepruun. Üla- ja alahuul valged (nagu oleks nina piimakaussi pistnud), mõnikord võib rinnal esineda valgeid laike. Ujulestad on tagajalgadel paremini arenenud kui esijalgadel. Elupaigaks on väikesed kiirevoolulised rikkaliku kaldataimestikuga ja varjevõimalustega metsa jõed ning ojad. Pesa paikneb puuõõnes, juurte vahel või kaldanõlvas ning on vooderdatud pehme materjaliga (tavaliselt saakloomade jäänused, sammal, hein). Valdavalt öise aktiivsusega üksikeluviisiga poolveeline loom, kes on aasta ringi seotud urgudega. Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais
Punavetikad kasvavad sügavamal meres kui pruunvetikad. Enamiks neist on troopilistes meredes. Läänemere punavetikatest on tuntuim agarik. Punavetikad on väiksemad kui pruunvetikad. Paljude tallus on põõsakujuline. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahelate esimeseks lüliks. Fotosünteesides rikastavad vetikad vett hapnikuga, mida vees elavad organismid hingamiseks vajavad. Rannikumeres esinevad vetikatihnikud on toitumis-, sigimis- ja elupaigaks mitmesugustele veeloomadele. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist veekogudes nimetatakse veeõitsenguks. Selle tagajärjel väheneb vee hapnikusisaldus ja läbipaistvus, paljud organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine. Mõningaid merevetikaid kasvatatakse Idamaades toiduks. Vetikatest saadakse mitmesuguseid aineid. Üks neist on agar. Seda kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitööstuses ning uurimislaborites.
mitmekesisus. Peaagu 90% rahvuspargi pindalast hõlmavad soo-, niidu-, metsa-, ranniku- ja mereökosüsteemid. Kuna Lahemaa rahvuspark on vahelduvate maastike ja looduslike kooslustega ala, siis on sealne elustik väga rikkalik ja mitmekesine. Lahemaal registreeritud 222 linnuliiki. Lahemaa rahvuspargis on esindatud kaheksa imetajate seltsi ligi 50 liigiga. Selgrootutest on elupaigaks väga haruldasele liigile- ebapärlikarbile. Sammaltaimi on registreeritud 307 liiki, sablikke 398 liiki. Millised loomad elavad Lahemaa rahvuspargis Naarits ja saarmas. Mügri, tuhkur, kährik ja rändrott. Mink. Põder, metskits, metssiga, kobras. Nirk, kärp,rebane. Siil, mutt, põld-uruhiir, halljänes. Hunt, ilves, karu. Pilte loomastikust Millised taimed kasvavad Lahemaa rahvuspargis Roheline sammal. Männipuud.
Protistid Rohevetikad Keit Arula ja Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Üldist: · Rohevetikaid võib lugeda nii protistideks kui taimedeks. · Kõige liigirikkam vetikate hõimkond. · Rohevetikaid on u 6000 liiki. · Rohevetiktaimedel esinevad kõik sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid. Miina Härma Gümnaasium 2012 Ehitus: · Rohevetikate ehitus on väga mitmekesine. · Suurus erineb mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Nii ainurakseid kui · hulkrakseid Osad liigid suudavad · elada ka puutüvedel, mis näitab head kohastumist. Miina Härma Gümnaasium 2012 Elupaik: · Elavad põhiliselt mageveekogudes, kuid paljud liigid on kohastunud ka eluks merevees või mõned ka väljaspool veekeskkonda. · Osa rohevetikate liike elab teis...
1.Õhu omadused: Kuna õhk on läbipaistev, siis me seda ei näe.Õhk on loomade eluks hädavajalik.Kõik elusorganismid hingavad õhku.Õhk on elupaigaks taimedele ja loomadele.Õhus lendavad putukad ja linnud.Helide kuulmine toimub õhu võnkumise tõttu.Õhk koosneb mitmetest ainetest.Õhk on gaaside segu.Õhus on vajalik meile hingamiseks hapnik.Õhk ümbritseb meid kõikjal.Õhk täidab ruumi. 2.Õhu koostis: Õhu koostis on kõikide organismide jaoks väga oluline.Kõige rohkem on õhus lämmastikku(78%).Hapniku on umbes viiendik (21%).Süsihappegaasi on õhus väga vähe (0,03%)
· Elab ava ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. · Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda. · Linavästrik pesitseb mitmesugustes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Suurkirjurähn Dendrocopos major · Suurkirjurähn on ilusa kirju sulestikuga lind. · Isaslindudel on punane kukal. · Elupaigaks on talle kõikvõimalikud puistud: alates asulates olevatest aedadest kuni suurte metsade keskosadeni välja. Meelispaigaks on aga niisked kuusesegametsad. · Toitu hankides toksib rähn palju aeglasemalt ja vaiksemalt. Sel ajal meeldib tal segajatega ka peitust mängida. Hallhaigur Ardea cinerea · Hallhaiguri üldpikkus on 9098 cm, tiibade siruulatus 175195 cm. · Lind kaalub 12 kg.
rebane Koostas: Kristiina Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta
Barokkajastul Prantsusmaad valitsenud Kuningas Louis XIV tantsis samuti noorema balletti. 1653. aastal mängis ta „Kuninglikus ööballetis“ päikesejumal Apolloni ning peale seda saigi ta oma hüüdnimeks Päikesekuningaks. Kuningas Louis XIV oli priiskava elustiiliga, ta armastas uhkust ja luksust. Ta kulutas mõtlematult palju raha lõbutsemisele ja ehitustöödele. Ka näiteks Versaille loss ehitati ümber suursuguseks paleeks ning see muutus kuninga peamiseks elupaigaks, kus ta tegi tööd, veetis aega õukondlastega, korraldas etendusi ja vastuvõtte jne. Võib ju tunduda, et selline mõttetu kulutamine on tavapäratu ja kohati isegi koomiline, kuid tegelikult saab seda võrrelda ka tänapäeva ühiskonnaga, kus toodetakse palju ning tarbitakse järjest rohkem. Üha enam soovivad inimesed omada uuemaid ja moodsamaid asju, olgu nendeks siis kinnisvara, autod, elektroonika, riided jne. Oluliseks peetakse moes olemist ning n-ö ajaga kaasas käimist, aga
mitmekesiste jäätekkeliste pinnavormide ning metsade esindusala ülesandeid; 3.Karula kaitseala moodustub suurtest omavahel ühendatud funktsionaalse tervikuna toimivatest loodusmaastike massiividest (Kaugjärve-Pehmejärve-Palu-Arukülä-Apja, Tinu-Konnumäe, Verioja ja Õdri-Savijärve), kus toimub koosluste looduslik areng ning millele on omane suur looduslik mosaiiksus: vahelduvad erinevad metsatüübid, sood ja järved. Loodusmaastikud on elupaigaks elujõulistele inimpelgike liikide populatsioonidele. Kaitseala aitab kaasa mitmete nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis haruldaseks jäänud koosluste ning taime-, looma- ja seeneliikide säilimisele; 4.Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli-Alakonnu-Sora, Kaika, Ähijärve ja Jõeperä piirkonnas on esinduslikud Karulale omaste maastikuelementide, traditsiooniliste ehitistega, hajaasustusega ning säästvas põllumajanduslikus kasutuses olevad
Järgmisena kirjutas Karl kolm romaani: (17)_____, (18)_____ ja (19)_____, mida seob Tallinna (20)_____ ühine (21)_____ ja (22)_____. ,,Tuli ja Raud" on perekonnaromaan, kus peategelane on sulane (23)_____. (24)_____ aastal ilumunud ,,Õige mehe koda" esitrükk kannab pealkirja (25)_____. Ning 1942 jõudis lugejateni (26)_____ kolmas teos (27)_____. See romaanikolmik ilmus veel (28)_____, aga peale seda (29)____ aastal põgenes Ristikivi Soome, sealt edasi (30)_____ ning ta püsivaks elupaigaks sai seal (31)_____. Pagulaskirjanikuna hakkas Karl kirjutama sarja Eesti lähimast (32)_____. Valmis (33)_____ ,,Kõik, mis kunagi oli" (34)_____ aastal ja (35)_____ 1947 aastal. Seda dialoogiat ühendavad ühised (36)_____. Tema järgmine teos (37)_____ ilmus (38)_____ aastal. See on esimene keeruka (39)_____ ja mitme tähendustasandiga teos kogu (40)_____ kirjanduses. (41)_____ alguses hakkas Karl kirjutama teostesarja (42)_____ ajaloost
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul? Hellenistlik periood algas 330. a eKr, kui toimus Aleksander Suure vallutusretk. Tolle sõjaretke ning sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Nende elupaigaks kujunesid sealsed vanad linnad, kuid rajati ka uusi asulaid. Kolm neist kujunesid eriti rikkaks ja rahvarohkeks linnaks: Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ning Pergamon Väike-Aasias. Paljudes eluvaldkondades toimusid olulised muutused. Riigi- ja ühiskonnakorraldus. Polised kaotasid oma senise tähtsuse, hellenistlikke suurriike valitsesid monarhid, kes võtsid eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt (nõuti alluvatelt jumalikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
