Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kõrrelised" - 285 õppematerjali

kõrrelised - Ühe- v. mitmeaastased rohttaimed, varred ümarad, õõnsate sõlmevahedega, sõlmekohtadega, lehed pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe servad pole kokku kasvanud, õies tolmukad ja emakas, nende alusel sise- ja välissõkal, õied väheseõielistes pähikutes, mis moodustavad liitõisiku, pähikus 1-10 õit, pähiku alusel kaks liblet, vili on teris
thumbnail
16
ppt

Kõrrelised

Kõrrelised ­ KALLE TARK ­ 10B Kõrrelised · Üheidu lehelised · Silindrikujulised varred · Õied hüpogeensed ning ilmetud · Tuultolmlejad · Välisehituselt sarnased lõikheinalistega · Seest tühi · Tolmukad hästi näha · Emakas karvase kaelaga speltanisu ­ Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili. ­ Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab pähklit. orashein ­ Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe, tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk. Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest...

Loodusõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Luited

Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
1
xls

Loodusvööndid

Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja Mänd, kuusk, Pruunkaru, põder,...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

Esinevad huumoririkkad pruunmullad. Taimedest õlipuu, seedrid : kõvaleheline taimkate. Loomadest panda, tiiger, puuma, haigur, madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad ­ Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad ­ mustmullad. Timestik kõrrelised , stepirohi sale haguhein. Loomad- Ameerika piison, koiott, suurhüpik, saiga. Inimtegevus põlluharimine ja karjakasvatamine. Probleemid erusioon. c) Niisked lähistroopilised metsad ­ 25 ja 30 laiuskraadi vahel. Kliimavööde on lähisekvatoriaalne, esinevad mullad on rohke niiskusega ja viljakad. Taimed igihaljad. Loomad: panda, tiiger, puuma, madukael, Mississippi allkiaator. Inimtegevus põlluahrimine ja...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, sebra, hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Koopamaalid

Altamira muuseumist põhja pool on rohelised aasad laugjate nõlvade ja oruga, kus asub Santillana del Mari linn. Lõuna pool paistavad selge ilmaga mäetipp Picos de Europa ja Kantaabria Kordiljeerid. Muuseumi juures on taastatud 15 000 aasta tagune taimestik. "Uue koopa" lähedal on kase- ja sarapuusalu. Teistes kohtades kasvavad männid, tammed ja saared ning kanarbik, kõrrelised ja teised rohttaimed, moodustades tolleaegset tüüpi avamaastiku. 2. Altamira koopamaalide avastamislugu Altamira koopa avastas 1868. aastal eraõpetlase Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas. Peremees läks seda vaatama 1875 ning kogus sealt seejärel arheoloogilist materjali. 1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar María Justina koopamaalid. Sautuola kirjeldas oma töös "Breves apuntes sobre algunos objetos prehistóricos de la provincia de...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Ukraina

sademeid Suvel toob kaasa jahedamat õhku ja talvel soojemat õhku Pinnamood Väikeste kõrgustikega maa Kõrgeim mäetipp Goverla 2061 m Leidub madalike suurim Dnepri Palju jõgesid Enamik kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, vähesed Läänemere merikonda. Taimestik ja loomastik Algeliselt stepid, nüüd haritud põldudeks Parasvöötme rohtlaid iseloomustab kuivalembelised tihedapuhmikulised kõrrelised Loomastik on liigivaene Põline loomastik on välja surnud Peamiselt roomajad ja uruloomad Stepikotkas Kobras Maisipõld Grivna Asukoht kaardil Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/en/glefos.html? spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocs %252Freferaadid2007%252Fukraina_varjekas s.htm...

maailma loodusgeograafia ja...
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sammaltaimed, sõnajalgtaimed jne

*metstai-ussilakk, leseleht,kuutõverohi kõrrelised : *teraviljad-nisu,oder, kaer,rukis,riis,mais *niidutaim-orashein...

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Loodusvööndid

viljad, Alustaimestik puudub, Rannikul mangroov. SAVANN Aastaajad võrdsed: kuum ja külm, Osad puudeta, +Rohusööjad Ferralliit mullad, Karjakasvatus, Rahavaarvu kasv, Ülemineku alaks on Lähisekvatoriaalne kliima, kõrrelised , imetajaid, termiidid, Kuival ajal punane Kasvatatakse toidu nappus, Liigne mussoonmets. aastaringselt soe. kasutavad suurema Karjad rändavad. lateriitkiht. maapählit, teed, puude raue kütteks osa niiskus mullast, Kitsed, veised. puuvilla, Töö...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Kiviktaimla rajamine

vullrohi karatau lauk kukeharjad 15 jumalatelill kollane mägikann 16 · steppidest, liivaluidetelt Kivide tähtsus mägitaimedele 2. Sibullilled · Kivid moodustavad kindla pinna taimejuurte kinnitumiseks. 3. Kõrrelised · Kivid kaitsevad juuri ülekuumenemise ja liigse 4. Ilupuud ja ­põõsad kuivuse eest. (eriti kääbusvormid) · Kivine pinnas säilitab taime eluks vajalikku vett · Kivid juhivad kiiresti ära liigvee. · Kivid pakuvad varju tuulte ja külmade eest....

Haljastus
263 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisküsimustele vastused

Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õli...

Taimekasvatus
317 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

2. Põhja- ja Lõuna-Ameerika reljeef. PILET 5 1. Savannid. ASEND Savannid paiknevad lähisekvatoriaalsetel aladel, kus valitseb mussoonkliima. Savannid on välja kujunenud 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurimad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK Taimkattes valitsvad kõikjal 1-2 meetri pikkused kõrrelised . Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis imab endasse niiskuse ja võimaldab üle elada põuaperioodi. Hõredalt kasvavate puude lai juurestik haarab toitaineid suurelt territooriumilt. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Nii palmid kui ka kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused, piimalilled, ogedega põõsastikud...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Loodusvööndid

Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1. Kliimavööde ­ lähisekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima ­ 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. Sademeid suvel palju, talvel vähe 3. Piirkonnad ­ Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia 4. Taimestik ­ peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised . Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. 5. Mullastik ­ Savannis on ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad telliskivile. 6...

Geograafia
228 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Noorendiku liitudes valgusnõudlikud taimed järk-järgult hävivad ja asenduvad varjutaluvatega. Tihedates puistutes on sageli ainult samblikud või maapind on kaetud metsavarise ning -kõduga. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju. Liiga tugeva valguse korral hakkavad kasvama kõrrelised , maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 4. Puittaimede soojanõudlus ja äärmustemperatuuridest põhjustatud kahjustused puudel. Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C....

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Taime geneetika

Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...

Taimekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

Ahven ja haug on pea ainukesed raba veekogudes elavad kalad, mõlemad on röövkalad ja konkureerivad toidu ja elupaikade pärast, samas kui haug on suurem ja tema toiduis on võimaluse korral ka ahvenad. Taimtoidulisus Põder külastab toiduotsinguil rabasaari, kus kasvavad kõrrelised , mis on põdrale toiduks. 5 Karud, kes on suured segatoidulise imetajad, kes sügiseti koguvad endale paksu nahaaluse rasvakihi ja selle pärast vajab ta suurel hulgal marju, nende otsingul sattub ta tihti rabadess ja sööb seal jõhvikaid. Jänes külastab tihti toiduotsingutel rabasaari, kes toitub puukoorest(nt. kask), kõrrelistest ja teistest rabades kasvavatest taimedest....

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse (sifonogeense) ja generatiivse (spermiogeense) raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi (isasgameeti). Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised (Asteraceae) ja kõrrelised (Poaceae). Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia (Lilium), tubakas (Nicotiana) või tradeskantsia (Tradescantia) lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Kõrvalekaldeid normaalsest tolmutera arengust võivad põhjustada ebasoodsad ilmastikutingimused, mitmesugused...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused

pikkvõrsed- vars hargneb väheneb seeduvate toitainete sisaldus rohus, kuigi samal ajal võib veel rohusaaki juurde kasvada. Idelaases 4) Lehtede kuju, neil on liitlehed. olekus koristada kogu saak 1-2 päevaga (kuivaine sisaldus kõigub 40-60% ulatuses). 5) On putuktolmlejad, kõrrelised on tuultolmleiad. 15) Rohumaataimede stressid, kiilmataluvus ja talvekindlus, nende abiootilised ja biootilised Liikide eluiga: aspektid 1 )Üheaastased Olulisemaid rohumaaviljeluse probleeme:...

Taimekasvatus
137 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Maaviljeluse konspekt

harimistarbeliste tööorganitega - valida sobiv harimistööde aeg - suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades NB! Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 ­ 15% - teravili 15 ­ 20% - hernes 30 ­ 35% - raps 40 ­ 50% - kõrrelised heintaimed 50 ­ 60% - põldhein 70% * 40 ­ 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 ­ 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne...

Põllumajanduse alused
279 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Karjatamise mõju erijooned: valikuline taimede söömine, tallamine, väetamine, liikide levitamine. Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kiirema regeneratsioonivõimega, kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lambad on rohkem valivad, eristades taimi liigilise täpsusega. Eelistatud on sarikalised, mitmed kõrrelised ja käpalised ning puittaimedest lodjapuu. Veised on vähem valivad, eelistavad siiski kõrrelisi. Söödavaks osutusid ka toksiline maarja-sõnajalg ja maikelluke. Kui loomadele karjamaal lisasööta ei anta, siis üldine toitainete bilanss oluliselt ei muutu. Lisasöötmine toob toitaineid juurde ning suureneb pinnase viljakus. See vähendab rohustu liigirikkust, domineerima võivad hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid....

Pärandkooslused
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun