Bioloogia 8. klassi kokkuvõte (2)

1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus
Loomarakk koosneb:
Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus.
Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid
Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid.
Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid
Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi
Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud
Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma.
Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahetust tsütoplasmaga.
________________________
kooslsus - eriliikide, populatsioonide kogu ühes elupaigas
populatsioon - rühm ühtlikki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas
ökosüsteem - looduse elus ja eluta looduse isereguleeriv tervik
___________________________________________________________________________
2. taimeraku ehitus; Eesti rahvuspargid , Lühiiseloomustus ja asukoht kaardil.
Taimerakk koosneb:
Rakukest - Annab taimerakule tugevuse ja kuju, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus
Rakumembraan
Kloroplastid - (rohelised) plastiidid , milles toimub fotosüntees
Mitokondrid
Tsütoplasma
Vakuool - õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti
Tsütoplasmavõrgustik
Golgi kompleks
Ribosoomid
_____________________
Eestis on 5 rahvusparki: Vilsandi, Matsalu , Lahemaa , Soomaa ja Karula rahvuspark .
___________________________________________________________________________
3. Rakkude jagunemine; Taastuvad ja taastumatud loodusvarad
1. Tuumas kahekordistub pärilikkusaine
2. Kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks
3. Kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale
4. Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad otstesse
5. Moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks, moodustub rakumembraan.
6. Tekib kaks ühesugust rakku, mõlemas samad kromosoomid, kui vanemates.
__________________
Taastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mis ei saa kunagi otsa. Need on näiteks päikeseenergia, tuuleenergia ja hüdroenergia. Ka biomass on taastuv energiaallikas.
___________________________________________________________________________
4. Viiruste ehitus ja paljunemine; Putukate tähtsus looduses ja inimese elus
Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide , kerade või pulkadega. Iga viirus koosneb pärilikkusainest (kus on info uute viiruste moodustamiseks), mis on ümbritsetud valgulise kattega . Tuuma ja tsütoplasmat neil pole, seega neil puudub rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid , mis tungivad peremeesrakku, lasevad välja pärilikkusaine ja panevad raku tootma massiliselt uusi viiruseid .
______________
Putukad on taimekahjurid
Putukad on toiduks paljudele loomadele ja lindudele
Putukad on lagundajad (nt. termiidid )
Putukad tolmendavad taimi (nt. mesilased , liblikad )
Paljud putukad on loomade parasiidid (nt täid, kirbud )
Putukad on haiguste edasikandjad (nt lutikad , parmud, sääsed)
___________________________________________________________________________
5.Viirused, Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine; Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö, Näiteid rahvusvahelistest lepetest
Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Nakatumise viisid:
Siirutajatega (tõvestaja edasiandja teisele organismile)(nt. Marutõbi, puuk..)
Toidu ja joogiveega (nt. Viiruslik kõhulahtisus)
Raseduse ajal haigelt emalt lootele (nt. punetised )
Õhu kaudu tillukeste piiskadena (nt. viiruslik nohu , gripp )
Vere jt. kehavedelikega (nt. AIDS, hepatiit )
Otseses kontaktis haigega (nt. tuulerõuges, leetrid, gripp, ohatis)
Hoiduda saab viirustest vaktsineerimise teel. Oluline on ka muidu tugevdada organismi kaitsevõimet ja vähendada kokkupuudet viirushaigega.
_____________________
Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta looduskeskkonda inimtegevuse kahjulike mõjude eest. Selleks tulevad otsustajad inimesed kokku ja arutlevad aktuaalseid teemasid ja võtavad vastu otsuseid, millega käsitletakse erinevaid keskkonnaprobleeme. Neid rahvusvahelisi leppeid nimetatakse konvensioonideks.
Nt. Läänemere keskkonnakaitse konvensioon (Helsingi konvensioon), Merekaitse üldleping (Londoni dumpileping), Üldleping ohtlike jäätmete kõrvaldamise kohta ( Baseli konvensioon).
___________________________________________________________________________
6. Bakteriraku ehitus ja paljunemine; Igameheõigus ja looduses käitumine
Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Bakter koosneb:
Jätked - Rakukestast ulatuvad välja jätked, millega kinnituda pindadele
Limakapsel - Paljusid baktereid see katab, kõigil seda pole. Aitab säilitada niiskust võid siduda rakud kolooniaks.
Ribosoomid- paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke
Vibur - Viburite pöörlemine aitab bakteril vedelas keskkonnas edasi liikuda
Rakumembraan - Rakukesta all, reguleerib ainete liikumist raku sisse ja välja
Tsütoplasma - Raku sees olev vedel aine
Pärilikkusaine - On rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas. Sisaldav bakteri elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot.
Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudes on see lihtsam ja toimub tihemini (iga 20-30 minuti järel)
_________________
Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igameheõiguseks. Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade, eriti kaitsealuste liikide häirimist. Kultuurmaastikul liikudes tuleb enda järel sulgeda karjaväravad.
Eesti loodus on kogu rahva ühtisvara, millest on õigus osa saada meil kõigil. Igaühel on ka kohustus hoida loodust puhta ja kaunina.
___________________________________________________________________________
7. Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus; putukate arengutsüklid
Nad on tähtsad lagundajad, seovad õhulämmastikku (muudavad selle taimedele kättesaadavaks), neid kasutatakse toiduainete valmistamisel (nt. jogurt, hapukoor , hapupiim, veiniäädikas, salaami , juust). Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegeuse mõjul toiduained riknevad . Selle vältimiseks kasutatakse, soolamist, suitsutamist, kuivatamist, külmutamist, steriilimist ja pastöörimist. Lisaks toiduainetööstusele kasutab inimene baktereid ka ravimitööstuses - nende abil toodetakse paljusid ravimeid, vitamiine ja vaktsiine .
____________
Putukad võivad areneda kas vaegmoondega või täismoondega.
Arenemist , kus moone jaguneb kolme etappi - muna, vastne ja täiskasvanu - nimetatakse vaegmoondega arenguks (nt. ritsikas)
Arengut, kus muna-, vastse-, ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk, nimetatakse täismoondega arenguks (nt. liblikad)
___________________________________________________________________________
8. Muld kui loodusvara . Keskkonnamürgid, Erosioon ; Kisklus ja konkurents
Muld on väga tähtis loodusvara, sest mullapinnas on ainus pinnas, kus taimed kasvavad. Kui mulda poleks, poleks taimi ja poleks ka loomi. Keskkonnamürgid on põllumajanduses kasutusel olevad ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad loodusesse pikaks ajaks. Erosioon toimub siis, kui mullas ei kasva taimi ja tuul ja vesi uhuvad mulla ära, jättes maha viljatu ala.
_____________________
Kisklus (röövlus) on toitumissuhe, mis väljendub selles, et üks loom sööb teist looma. Teistest loomadest toituvaid loomasid nimetatakse röövloomadeks. Saakloomadel puudub tihti kaitsevõime, sageli kasutavad nad enesekaitseks sarvi ja jäsemeid. Kiskjatele on iseloomulik kiskhammas. Kiskjad on nt hunt, rebane , ilves, tuhkur ja lõvi.
Konkurents - Kui ühes ja samas elupaigas tahavad korraga elada paljud isendid, kelle on ühesugused vajadused, siis kõik sinna ära ei mahu. Taimedest jäävad püsima need, kes kasvavad kiiremini ja jätavad teised varju. Loomadest jäävad elupaika asustama need, kes on teistest edukamad.
___________________________________________________________________________
9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest; Õhu saastumine . Kasvuhooneefekt
Vetikad fotosünteesivad ja on ühtedeks suurimateks hapnikutootjateks maailmas. Inimesed kasutavad neid mitmetel otstarvetel - söögiks, põlluväetiseks, loomasöödaks, agari tootmiseks, ravimitena, veekogude saastumise hindamiseks. (Nt liikidest - põisadru, agarik , klorella, lehtadru )
_____________________
Energia tootmisega kaasneb õhu saastumine kahjulike gaasidega. Gaasid ühinevad veega pilvedes ja sajavad alla happevihmana, kahjustades taimestikku ja rikkudes veekogusid.
Kasvuhooneefekt on see, kui päikeseenergia tuleb maale, muutub atmosfääris soojuseks ja osa põrkub siis tagasi. Kasvuhoonegaasid aga ei lase soojusel tagasi kosmosesse põrkuda ja see põrkub omakorda uuest tagasi, tekitades kliimasoojenemist.
___________________________________________________________________________
10. Seente põhiehitus ja nende võrdlus taimede ja loomadega , Näiteid liikidest; Õhu saastumine, happesademed , osoonikiht
Enamik seeni koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest, mida näeb vaid mikroskoobis. Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seeneniidid omastavad neid ümbritsevast keskkonnast vett ja selles lahustunud toitaineid läbi rakukesta. Seened erinevad kõigist teistest organismidest niivõrd, et moodustavad omaette seeneriigi. Kuid ometi on neil taimede ja loomadega mõningaid sarnaseid tunnuseid. Seenerakkude kestad koosnevad teistsugustest ainetest kui taimerakkude omad ja seenerakkudes puuduvad plastiidid. Elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid ja vett omastavad seened ümbritsevast keskonnast läbi rakukesta. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest neid lagundades.
______________
Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuse ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri mitmesuguseid kahjulikke gaase . Peamised happesademete tekitajad on vääveldioksiid ja lämmastikoksiid: õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid . Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Happesademed :
1. Kahjustavad otseselt taimede lehti ja nende kaudu taimi tervikuna
2. Muudavad mullad happelisemaks ja seega halvendavad paljude organismide elutingimusi; selle mõju taimedele on eriti ilmekas
3. Muudavad veekogude vee happelisemaks, mitmesuguste liikide eluks sobimatuks : veekogude elustik võib muutuda või isegi kaduda
4. Kahjustavad inimeste tervist, põhjustades nt hingamisteede haigusi
5. Rikuvad kivist ehitisi ja mälestusmärke.
Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks enamik organisme. Viimasel ajal on maakera ümbritsev osoonikiht mitmes kohas hõrenenud või on tekkinud osooniauke. Seda põhjustavad mitmesugused õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid , eeskätt freoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolpakendites.
___________________________________________________________________________
11. Pärmseente ehitus ja elutegevus; Globaalprobleemide mõiste ja põhjused
Pärmseened on üherakulised organismid. Peamiselt toituvad nad vees lahustnud suhkruist. Pärmseentest on tuntuimad need, keda kasutatakse toiduainetööstuses. Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. Pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol . Seda protsessi nimetataksegi käärimiseks.
Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened väga kiiresti. See toimub pungumise teel. Kui aga pärmseentel lõpeb toit või pole keskkonnatingimused soodsad, siis jaguneb pärmiraku sisu neljaks eoseks.
Pärmseen paljuneb kas pungudes või eostega :
Ebasoodsates oludes moodustab pärmseen eoseid .
Soodsates oludes pärmseen pungub.
Kui pärmseentel on rikkalikult toitu, siis hakkab uus rakk punguma veel enne, kui ta ise emarakust eraldub. Nii tekivad ajutised rakuahelad.
_____________
#Globaliseerumine – tihe ülemaailmne tootmise, kaubanduse, kultuuri jm seostus
#Erosioon – mulla, setete ja kivimite ärakandumine vee ja tuule toimel
#Happesademed – saastavatest gaasidest atmosfääris moodustunud happelised sademed
#Osooniauk – maakera ümbritseva osoonikihi kohati väga suur hõrenemine
___________________________________________________________________________
12. Seente tähtsus looduses ja inimese elus; Jäätmed kui keskkonnaprobleem . Võimalikud lahendused
Looduse aineringes on seened bakterite kõrval asendamatud orgaanilise aine lagundajatena. Osa seeni aga elab taimedel ja loomadel, sealhulgas ka inimestel. Ühed neist on parasiidid ja põhjustavad haigusi. Teised seened elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis : nad näiteks moodustavad taimejuurtega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Inimesele on osa seeni kahjulikud, osa kasulikud, keda inimene on õppinud kasutama enda huvides.
Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks. Neist tuntuim on pintselhallik , millest saadakse penitsiliini. Antibiootikume kasutatakse bakterhaiguste ravimiseks. Mitmete juustusortide valmistamisel kasutatakse hallitusseeni. Soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toiduaineid kui ka raamatuid, riietus ja nahkesemeid.
Pärmseentest on tuntuimad need, keda kasutatakse toiduainetööstuses. Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. Pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Seda protsessi nimetataksegi käärimiseks.
Omapärase lõhna ja maitsega kübarseened aitavad rikastada meie söögilauda.
Osa seeni sisaldab värvaineid.
Mitmed seened põhjustavad inimesel haigusi. Ka taimede ja loomade haigusi võivad tekitada seened. Paljud seened kahjustavad elavaid puid. Seened võivad lagundada tarbepuitu.
____________________
Inimese tegevuse tulemusel tekib alati jäätmeid. Varasematel aegadel , kui inimesi oli vähe, ei olnud ka jäätmeid palju. Põhiliselt olid need toidujäätmed, mis on aga loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti mingi aja jooksul. Hiljem hakkas inimene valmistama ka töö jahi ja sõjariistu, mille metallosad jäid samuti pikemaks ajaks loodusesse. Need aga ei rikkunud ega saastanud looduskeskkonda, sest neid polnud palju. Väljakaevatud esemete ja luude järgi on arheoloogidel olnud võimalik kirjeldada tolleaegsete inimeste tegevust ja toidumenüüd.
Tänapäeval on jäätmete teke ja neist lahti saamine kujunenud suureks keskkonnaprobleemiks. Seetõttu tuleb :
1. Vähendada tekkivate jäätmete kogust
2. Laiendada jäätmete taaskasutamist
3. ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonnaohutult
Prügi peab sorteerima, Olmejäätmed sorteeritakse peamiselt järgmistesse gruppidesse :
1. Kõdunevad jäätmed, millest saab valmistada komposti
2. Jäätmed, mida saab ümber töödelda
3. Ohtlikud jäätmed mis muudetakse esmalt kahjutuks ja siis viiakse prügimäele või selleks spetsiaalselt ette nähtud kohtadesse
4. Pakendid
5. Ülejäänud jäätmed, mis sorteeritakse sorteerimisjaamades või viiakse otse prügilasse.
___________________________________________________________________________
13. Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest; Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomusus ja võrdlus
Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud . Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega.
Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda naad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonnatingimused on taimede kasvuks ebasoodsad. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult surevad ja kõdunevad nad ka ise. Nii tekib kaljudele esimene õhuke huumusekiht, millel võivad hakata kasvama taimed. Seetõttu nimetatakse samblikke taimkatte pioneerideks – elutingimuste loojateks taimedele.
Liigid :
1. Kooriksamblikud – Kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad oma väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntud kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. Kooriksamblikud moodustavad umbes 80% kõigist samblikuliikidest.
2. Lehtsamblikel on lehe või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks.
3. Põõsasamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad nad koonaldena puuokstel.
____________________
Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lüliliste jäsemete järgi ongi see loomarühm nime saanud. Lülijalgsed on väga hästi kohastunud elutingimustega maal ning neid võib leida kõikvõimalikest elupaikadest : meredest, järvedest, jõgedest, metsadest, põldudelt, mullast.
Lülijalgsete 3 rühma :
Vähid : Pearindmik , tagakeha, tundlad , sõrad
Ämblikulaadsed : Kaheksa jalga, kaheosaline keha, pearindmik ja tagakeha. Kitiinkest, tundlad
Putukad : Putukad on lülijalgsed loomad, kelle keha koosneb peast , rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad.
___________________________________________________________________________
14. Organisme mõjutavad eluta ja eluslooduse tegurid; Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus, Näiteid Eestis elavatest liikidest
Eluta looduse tegurid on näiteks tuul, päike, vesi jms. Tuul mõjutab nt taimede tolmnemist ja putukate ja lindude elu. Päike mõjutab otseselt meie kliimat ja kogu ökosüsteemi oma soojusenergiaga. Ilma veeta ei suudaks ükski organism elada.
Eluslooduse tegurid on näiteks puud, põõsad, teised loomad jms. Kogu elus loodus on omavahel seotud toiduahelate kaudu või mingit muud moodi. Taimestik moodustab loomadele elukeskkonna. Kui poleks ühte eluslooduse elementi, poleks ka teisi.
_______________
Tigudel on pea, karpidel seda pole. Teod söövad kraapides hõõrlaga taimede küljest tükikesi, karpidel hõõrlat pole ja nad sõeluvad toiteained välja lõpustega, millega nad ka hingavad. Maismaatigudel on kõigil kopsud , karpidel on lõpused. Muus osas on nad enamasti sarnased. Neil mõlemal on kompimiseks ja liikumiseks jalg, koda katab ja kaitseb neid. Eestis elavad tigudest näiteks kiritigu ja viinamäetigu, karpidest järvekarp ja rannakarp .
___________________________________________________________________________
15. Organismide kasulik kooselu, Mükoriisa, sümbioos, koloonialisus ; Puhas vesi kui loodusvara, veekogude reostumine , vete kaitse
Ei ole looduses teistest sõltumatuid organisme. Taimede ja loomade ning teiste elusolendite vahel valitsevad mitmesugused suhted. Paljud loomorganismid peavad elama hulgakesi koos, st moodustama koloonia, mis on ühte liiki isendite kooseluvorm . Nii saavad nad end paremini kaitsta. Osa loomi elab kolooniana ainult mingil eluperioodil, nt lindude pesitsus koloonia, naerukajakad, tiirud, kaldapääsukesed. Paljudel loomadel on koloonias tekkinud tööjaotus, nt ühiselt hoolitsetakse poegade eest(hüaanid). Sümbioos- on vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eriliiki organismi vahel, see kooselu võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees, nt seene ja vetika sümbioos samblikus , kus nad koos moodustavad uue organismi( Seenelt vetikale vesi- ja mineraalained . Vetikalt seenele orgaanilised ained). Vabalt elavate organismide vaheline sümbioos on sipelga ja lehetäi kooselu. Lehetäi toitub taimemahlast, kõiki selles olevaid suhkruid ta ära ei kasuta vaid eritab need kehast magusa nõrena, mida söövad sipelgad , vastutasuks kaitsevad sipelgad lehetäisi röövputukate eest. Vahel viivad sipelgad lehetäide munad oma pessa(külmumine) ja kevadel viivad tagasi taimelehele).
________________
Elu maakeral pole mõeldav ilma veeta. Iga päevaga tõuseb teravamalt päevakorrale puhta vee küsimus, sest maailmas on paiku, kus napib vett ja samas suured tööstuspiirkonnad käivad hoolimatult ringi veega. Selleks, et puhast vett jätkuks ka tulevikus on vaja sellega hoolikalt ringi käia. Vesi on loodusvara, mis ei taastu . Kuigi Eesti on hästi varustatud joogiveega, mis on ohutu, siis arengumaades puudub puhas joogivesi rohkem kui pooltel maa- ja veerandil linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5milj. inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse, sest joogivett ei ole puhastatud korralikult(soolepõletik,kollatõbi). Joogiks, pesemiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks sobib alla 1% maapinda katvast veest. Inimtegevuse tagajärjel on paljud veekogud reostatud, sest sinna on juhitud olmevett, tööstusettevõtete jääkvett, mis võivad sisaldada suures hulgas kahjulikke aineid. Samuti võib vihmavesi uhtuda veekogudesse põldudelt kemikaale. Tänapäeval on vastuvõetud palju seadusi, mis kohustavad tööstus ja põllumajandus ettevõtteid jääkvett puhastama . Arengumaades seda ei toimu, sest vee puhastamine on kallis. Oluliseks veereostajaks on ka laevad, oma ohtlike veostega( nafta ,kemikaalid).Selleks, et vett jätkuks tulevikus tuleb seda kasutada säästlikult. Vett on vaja korduvkasutada ja vältida reostumist. Eestis kasutatakse joogi ja tarbeveeks põhjavett ning puhastatud järve ja jõevett.
___________________________________________________________________________
16. Organismide kahjulik kooselu, Parasitism ; Inimkonna toiduprobleemid ja nende leevendamise võimalused.
Terve rida organisme elab teiste arvel ja tekitab neile kahju. Seda nähtust nimetatakse parasitismiks. Parasitismi on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, (üks pool saab kasu parasiit , teine kahju peremees). Osa parasiite kasutab mitut peremeest, st parasiidi vastne areneb vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev.Vaheperemehe kasutamine on kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Oma eluviisi tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega( paeluss - pole silmi, seede- ja liikumiselundeid). Parasiidid on palju viljakamad kui peremeesorganismid. Parasiidid elavad peremehe organismis, taimede pinnal, või loomade kehal. Näiteks, taimedel lehetäid, lehekirbud. Loomade karvades ja lindude sulgedes ka täid ja kirbud, kes toituvad peremees organismi verest. Imetajate kehal parasiteerib, nt puuk, lutikas, kes tulevad sinna ainult vereimemise ajaks. Osa parasiite on seotud kindla taime või loomaliigiga, nt koerakirp,kassikirp. Pole leitud selliseid parasiite, kes võiksid elada nii taimedel, kui loomadel
___________________
Inimesed tunnevad toidupuudust riikides, kus elanikkond kasvab kiiresti, nt Aafrika, India, Pakistan jne. Seal kasvatatakse põllumajandussaadusi või hangitakse muul viisil toitu küllalt algelisel moel. Tänapäevalgi kasutatakse seal igipõliseid toidu hankimise või kasvatamise viise, kuid nendest enam ei piisa, et varustada aina suurenevat hulka inimesi toiduga. Rahvaarv kasvab kiiremini, kui suudetakse suurendada põlumajandussaaduste tootmist.. LEEVENDAMINE- Laiendada põllumaa pindala, vähearenenud riikide elanikkonna hariduse tõstmine, piirata inimeste juurdekasvu, muuta toitumisharjumusi
___________________________________________________________________________
17. Energia liikumine toiduahelates, tootjad, tarbijad ja lagundajad looduses; Putukate mitmekesisus , näiteid erinevatest putukate rühmadest ja neid esindavatest liikidest
Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine.
Tootjad (taimed) -> 1. astme tarbijad ( taimetoidulised loomad) -> 2. astme tarbijad (taimetoiduliste loomade sööjad) -> 3. astme tarbijad (kiskjate sööjad) -> (4. 5. 6. jne astme tarbijad) -> Lagundajad (tarbijate väljaheidete ja jäänuste sööjad) -> Veel lagundajaid (lagundajate jäänuste sööjad) -> Lõpp
Energia liigub ka just selles järjekorras.
_______________
Putukate liigid moodustavad u. 75% maailma liikude arvust. Nad on kõige mitmekesisem organismide liik maailmas. Putukad on näiteks rohutirtsud , kiletiivaliste hulgast mesilased ja herilased , kahetiivaliste hulgast sääsed ja kärbsed.
___________________________________________________________________________
18. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal, Loodusliku tasakaalu rikkumine ; Selgroogsete ja selgrootute võrdlus
Looduslik ehk ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Taimede hulgast metsas sõltub, kui palju loomi ehk tarbijaid seal elada saab. Nende tarbijate hulgast sõltub, kui palju kiskjaid seal elada saab. Lagundjate arv sõltub ka sellest, kui palju organisme neil lagundada on. See ongi looduslik tasakaal.
_____________
Toes - Selgroogsetel enamjaolt luuline ja paikneb keha sisemuses.
Selgrootutel lubiainest või lihaseline, paikneb keha pinnal.
Lihastik - Selgroogsetel on tugev ja massiivne , moodustab siseelunditele polstri ja annab loomale iseloomuliku kuju.
Selgrootutel ümbritseb enamasti kihtidena keha või paikneb kimpudena keha sisemuses.
Närvi-
süsteem - Selgroogsetel on selle kesksed osad peaaju ja seljaaju , mis paiknevad keha selgmisel poolel.
Selgrootutel paiknevad kesksed osad kõhtmisel poolel. Peaaju on väike ja lihtne, sellest lähtuvad närviväädid. Lülilistel loomadel on see närviketina kõhtmisel poolel.
Süda ja
vereringe - Selgroogsetel süda kõhtmisel poolel, kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri , mille süda voolama paneb. Suletud vereringe.
Selgrootutel süda selgmisel poolel (mõnikord puudub) ja on pikk ja torujas. paneb vere liikuma. Avatud vereringe.
___________________________________________________________________________
19. Algloomad kui ainukraksed organismid, nende tähtsus looduses ja inimese elus; Bioloogiline mitmekesisus kui loodusvara, ohustatud ja kaitset vajavad liigid
Algloomad osalevad toiduahelates ja aineringes - osalevad surnud organismide lagundamisel ja on lüliks paljudes toiduahelates. Osa algloomi on moodustanud settekivimeid - nad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel . Osad elevad ka sümbioosis mäletsejatega.
________________
Bioloogiline mitmekesisus - liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas. Mida mitmekesisemad on elutingimused ja mida rohkem elupaiku, seda liigirikkam on selle ala elustik. Seda püsivamad on ka ökosüsteemid. Osa liike kasvab aga ainult mingil kindlal territooriumil ja nende liikide jaoks luuaksegi enamasti looduskaitsealasid.
___________________________________________________________________________
20. inimese tervisele ohtlikud selgrootud usside näitel; metsade tähtsus loodusvarana, säästev metsade majandamine , vihmametsade tähtsus
Mitmed parasiitidena loomade sees elavad ussid on ka inimestele ohtlikud. Nad satuvad loomade sooltesse rohuga, mida loom sööb, haakuvad looma soole külge ja toituvad seal looma seeditud toidust. Paeluss, näiteks, kasvab pidevalt ja samas valmivad munad tema viimastes lülides, mida ta siis järk-järgult välja laseb . Need väljuvad väljaheidetega ja värske õhu käes arenevad neist uued ussid. Inimene nakatub siis, kui ta sööb nakatunud looma pooltoorest liha. Siis kordub sama asi tema sooles.
____________________
Metsade tähtsus loodusvarana on ilmselge, metsad on elukeskkonnaks enamusele maailma loomadele, puud ja taimed on tähtsaks osaks toiduahelates jne jne. Säästev metsade majandamine tähendab seda, et ei võeta maha rohkem metsa, kui selle ajaga juurde kasvab. Niimoodi ei hävine metsad ja kõik on õnnelikud. Vihmametsad on looduse väga tähtis osa, sest nad on väga liigirikkad ja heaks elupaigaks paljudele loomadele ja taimedele. Vihmametsi võetakse maha enamasti selleks, et teha põldu, aga see maa kurnatakse mõne aastaga välja ja sinna ei kasva kunagi enam midagi, sest seal pole toiteaineid.