SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST
kuhu puhastatud reovesi juhitakse. Maksab 1,850 /m3 koos käibemaksuga. 3. Ööpäevas kulutatud vesi: 85 liitrit ENERGIA 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? 0,05kg 2. Mitu % moodustas taastuvenergia kogutarbimisest 2017. aastal? 16,8% 3. Milline looduslik ressurss on Teie toasooja allikas (talvel)? Puit PRÜGI 1. Lähim: Olmejäätmete kogumiskonteiner: Aardla 6B Biojäätmete kogumiskonteiner: Turu 49 Vanapaberi ja papi kogumiskonteiner: Aardla ja Raudtee ristmik Pakendite konteiner: Tartu maakond, Elva linn, Kesk 32 Vana kodutehnika äraandmispunkt: Turu 49 Patareide kast: Aardla Selver Taarapunkt: Aardla Selver Taaskasutuskeskus: Tuglase 2 2. Vanad ja kasutuskõlbmatud ravimid saab viia apteeki, lähim Aardla Selveri BENU apteek. 3. Toodetud jäätmetega tegeleb edasi AS Ragn-Sells. Toodetud jäätmed
Tartu Maakohus 12.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Mari 49508254720 Uus 63a-54 50606 TARTU [email protected] +372 55876738 Kostja: Juku 395123547 Aardla 56 50603 TARTU [email protected] +37258789878 HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei
Lisaks oli Vanemuise suvila all Mõra jõele juba kaevatud pisike tiigike ujumiseks. 1.2.2. Hüpotees nr. 2 Kurepalu paisjärv loodi Tartu Riikliku Metsamajandi kalamajandi (nüüdne Haaslava kalamajand) tarvis, sest loodud kalatiigid hakkasid kannatama veepuuduse all, hakkasid tühjaks jääma ja need saaks vajadusel toidet. Järv kujunes veereservuaariks ning samas saaks reguleerida kalamajandi veetaset. 1.2.3. Hüpotees nr. 3 Lähedal olev Aardla polder on otseselt seotud järvede loomisega, et sinna vett koguda. 5 1.3. Analüüs Iga esitatud hüpoteesi kinnitamiseks on mitmeid fakte. Ometi kõigepealt sõelusin välja hüpoteesi nr. 3. Alustasin välisvaatlusest praegune Ülenurmelt Roiule minev maantee on poldri tammiks ning maapind Kurepalu poole sõites aina tõuseb. Olles jõudnud juba üsna palju kõrgemale võib näha ka endist poldri tamme, millel on nüüd asfaltee
Tsehhi töötajaskonna hooleks oli puuvilja-marjamahlade ja püreede tootmine, kurkide soolamine ja kapsa hapendamine. Sel perioodil juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia. 1977. aastal töötati välja ja kinnitati UUS KAUBAMÄRK 1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslik jae- ja hulgikaubanduse ning toorjuurvilja töötlemise plaanid. 1993. aastal asutati AS Salvest 8 juriidilise ja 42 eraisiku poolt. 1996. aastal moodustati AS Salvest Tartu Konservitehas. Sama aasta suvel õnnestus tänu sõprussidemetele osta Soomest väga soodsatel tingimustel praktiliselt uus kaanetaja, mille abil saab kaanetada mitmesuguse mahuga "twist-off" tüüpi klaaspurke.
Külastatud autoettevõtete võrdlus AUT09 Külastasime kursusega kahte erinevat automüügi ja hooldussalongi. Tartus Turu tänaval asuvat Volvot ja Fordi esindavat AS Info-Autot ning teisalt Aardla tänaval paiknevat Volkswagenit esindatavat AS Aasta Auto Plussi. Mõlemad salongid olid väga eeskujulikud ja euronormidele vastavad. Esmalt külastasime AS Info-Autot. Fuajee oli äärmiselt hästi disainitud ning uute ja värvikate mudelite paigutus oli hästi ning köitvalt välja mõeldud. Juhata jutu kohaselt pidi see hoone olema disainerite ning ehitusinseneride viimane sõna. Välja olid toodud mõlema margi
Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all. N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine künklik reljeef paks settelasund Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg • Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. • Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) • P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks:
Tartu asub Kagu-Eesti lavamaal. Sealne pinnamood on enamasti lainjas Künklik moreenreljeef moreentasandik. Kuid lõunas, kus algab Otepää kõrgustik on see rohkem künklikum.. Nende kõrgus ulatub u.20-30 meetri vahele. (viide 2) 6. Pinnavormid Tartumaal leidub ürgorge, otsamoreene, mõhnastikke, voorjaid kõrgendikke, kohati künklikke ja lainjaid alasid. Rohkesti on orge ja orundeid, nendest suuremad on Emajõe ürgorg ning selle lisaorud Kavilda, Aardla ja Luutsna. Enamasti kõik lavamaa kõrgemad kohad on põllustatud, kuna Tartumaal on palju soid ja märgi alasid. Kõige suurem soine ala asub Emajõe suudmes. Kuid Peipsi- äärsel alal madalamates kohtades on ka laane- ja palumetsi. Lõuna moreentasandikul on palju järvi ning ka Otepää kõrgustiku põhjaosas. Kõrgeim punkt on Loku Kaldemägi, mis on 190 meetri kõrgune. (viide 3) Kavilda ürgorg
Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) koosnev kiht, millel saub pinnakate. Eesti aluspõhi koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist nind Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Eesti pinnakate - Pinnakate on pudedaist nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg. setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate kosoneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) suuremat osa Eesti pinnast. Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke. Põhja- ja Lääne- Eestis enamasti 5- 10 m. Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 6
Eriti mainimisväärsed ja meie ala geoloogilise arenguloo selgitamisel väga suure tähtsusega on aluspõhja reljeefis esinevad mattunud orud, millede põhi ulatub 40--60 m allapoole merepinda. Need on kohati päris hästi jälgitavad ka praegusaegses reljeefis. Otepää kõrgustiku piires on kõige silmapaistvam Otepää mattunud org, mis on jälgitav Pühajärve, Nõuni ja Pangodi järve nõo ja nendevaheliste nõgude rea näol. Kirdes on selle oru jätkuks Tatra ja Aardla ürgorg. Sellised sügavad orud tekkisid arvatavasti juba enne jääaega, kui Eesti territoorium oli merepinna suhtes kõrgem kui praegu. Kliima Suurem kõrgus ja tugevasti liigestatud reljeef põhjustavad Otepää kõrgustiku kliimas erijooni, võrreldes ümbritsevate alade kliimaga. Nagu teistel Eesti kõrgustikel, nii on ka siin sademeid rohkem (keskmine sademete hulk on üle 650 mm aastas) ja sajupäevade arv suurem (keskmiselt on 270 sajupäeva aastas)
16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited jmt) ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse. Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg. · Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. · Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) · P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele)
Mikromajandusliku ehk tegevusalase analüüsi seisukohalt võib välja tuua, et iluteeninduse turul on tegutsemas mitmeid ettevõtteid, kuid vähesed siin piirkonnas. Minu ettevõtte turuletulekut lihtsustab juba olemasolev salong ja inimesed on juba harjunud kohaliku ilusalongiga ning teenuste kättesaadavusega kodukohas. Ettevõtte tarnija Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress Depile OÜ Töövahendid Aardla 23-a, 6150560 [email protected] Tartu Tradehouse Töövahendid Turu 14, Tartu 7353815 [email protected] 5. SWOT analüüs Sisemised tugevused täna: Sisemised nõrkused täna: - valdkondlik väljaõpe ja pidevad - liiga suur töökoormus(1-2 tundi kulub täiendkoolitused ühele teenusele)
v. Väike Emajõgi). Rõngu jõe nimi on ka Miku jõgi. Jõgi algab Otepää kõrgustikult ja suubub Võrtsjärve. Pikkus on 26 km, valgala 109 km2 (EE 2003 s.v. Rõngu jõgi). Porijõgi on 42,6 km pikk ja valgala on 298 km2 suurune (Keskkonnaregister. 12 Porijõgi/Reola jõgi, 2015). Jõe muud nimed on Konsu, Konsa, Reola, Lalli, Liiva jõgi. Jõe ülemjooks asub Otepää kõrgustiku idaosas. Porijõgi jaguneb peale Aardla järve ja suubub Emajõkke praempoolse lisajõena kahe haruna. Suue on Emajõe suudmest 36,2 km kaugusel (Järvekülg 2001: 331). Ahja jõe pikkus on 102,1 km, valgla 1074,3 km² ja langus 87 m. Jõgi algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke parempoolse lisajõena 8,8 km enne Emajõe suubumist Peipsisse. Väljavool Erastvere järve kirdeotsast on väga väike. Rohked allikad ja 2 km allavoolu suubuv Valgepera oja parandavad oluliselt veevarustust (Vikipeedia. Ahja jõgi, 2015). 7
N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine paks settelasund künklik reljeef Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg · Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. · Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) 5
Suviti on keskmine temperatuur kõrgem kui rannikul ning talviti on temperatuur külmem. Talveperioodil on üldiselt rohkem lund kui Põhja-Eestis. Samuti algab piirkonnas talv varem kui rannikualadel ning kevadeti püsib lumikate kauem. Loodusressursid: Piirkonna suurimateks loodusressursid on kindlasti mäed ja okasmetsad. Tulevane turismitalu asub Vooremäe vahetus läheduses. Linnulennult on vahemaa alla 1 km, mööda teid minnes 2-3 km. Suuremad järved on Kriimani, Aardla järv ja Kitsejärv, ning Emajõgi, Mõra jõgi ja Savijõgi. Talu lähedal on mets, kus voolab Mõra jõgi ning kus on looduslikud veeallikad. Kultuur: Piirkond, kus turismitalu asub, on inimeste muistne asuala. Alalt on leitud mitmeid muinasleide. Samuti asuvad Haaslava vallas mitmed kivikalmed, mis pärit enne keskaega. Ajalooline arhitektuur: Märkimist väärib Haaslava vallamaja, mis asub 1897. Aastal ehitatud hoones (mis oligi algselt vallamajana mõeldud)
14 Sõbra Selveri haruapteek Zeppelini keskuses (Benu Apteek), Turu 14: pakk võeti vastu; sisuga lähemalt ei tutvutud; andmeid ei küsitud Kastani Apteek (Apotheka), Lembitu 2: pakk võeti vastu; sisuga lähemalt ei tutvutud; andmeid ei küsitud (autor märgib, et antud apteegis on temalt varem ravimite tagastamisel tasu küsitud) Raja Apteek, Aardla 114: pakk võeti vastu; sisuga lähemalt ei tutvutud; andmeid ei küsitud Tähtvere Apteek (Euroapteek), F. Tuglase 19: pakk võeti vastu ent eelnevalt tutvuti sisuga ja ei soostutud vastu võtma veresuhkru mõõtjat, kanüüli ning kätekreemi; andmeid ei küsitud Ülikooli Apteegi Tartu Apteek, Küüni 5b: pakk võeti vastu ent eelnevalt tutvuti sisuga ja ei soostutud vastu võtma veresuhkru mõõtjat ning
Tsehhi töötajaskonna hooleks oli puuvilja-marjamahlade ja püreede tootmine, kurkide soolamine ja kapsa hapendamine. Sel perioodil juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia. 1977. aastal töötati välja ja kinnitati uus kaubamärk 1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslik jae- ja hulgikaubanduse ning toorjuurvilja töötlemise plaanid. 1991. aastal moodustati Tartu Konservitehase baasil Ras Säilis. Tartu Maakonnavalitsuses registreeriti nn. teist tüüpi Ras Säilis ja Ras Säilis allüksus Tartu Konservitehas. Sama aasta juulis moodustas Ras Säilis Viljandi Konservitehase eraldi juriidilise üksuse, mis registreeriti 10
UELN 24.01.2003 233002100086496 16.09.00 - 147-176-19,0 AKSEL 722 Peatõuraamat ANDO 537E 1977 hall MTÜ EHS E 12.10.2001 Aardla küla sünd.30.05.99 TORMA Haaslava vald hall Gen.eksp. 3435E Tartumaa nr. 355 tel.56694781 1988 helevõik Priit Ojamaa UELN 30.03.2007 233002100457399 28.04.05 - 142-175-19,0
· Looduslik biopuhastus. Ohud luhtadele: 8 · Sihipärase majandamise lõppemine; · Kuivendamine; · Väetamine; · Saastamine; · Tallamine liiga raskete masinatega; · Ülekarjatamine vaesustab liigistikku; · Tänapäeval kohati turism ja hobikalastamine segab lindude pesitsust, tallamine, prügi, rikutud puud, liigne põletamine; · Linnade läheduses ökosüsteemi hävitamine kõige laiemas mõttes (Aardla luht!). RANNANIIDUD Botaaniliselt nimetatakse rannaniitudeks mererannal soolase vee (ja riimvee) mõju all asuvaid niite (karjamaid). Zooloogiliselt võidakse rannaniitude mõistet laiendada ka rannaniitudega piirnevatele niitudele-karjamaadele (lindude elupaigad). Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas
0531918.94 6441335.0631293.99 6440177.6634125.43 6440185.9634144.13 6441280.0631251.93 6441466.9629658.98 5509969.7-527080.57 ohila vald 6557578.0541024.43 ohila vald 6557578.0540998.06 angaste vald 6426990.9642847.99 angaste vald 6426953.0642816.05 Karete suu6471474.9659359.00TartuLinn Aardla tn s6471501.0659368.12TartuLinn maakonnali6471463.0659260.81TartuLinn 6471791.0658864.75TartuLinn 6471809.0658882.31TartuLinn aaslava vald 6467162.0662773.43 aaslava vald 6467144.7662742.56 aaslava vald 6468591.0662058.62 aaslava vald 6468577.5662174.75 6479445.5670519.06 ambja vald 6459788.0656021.94 ambja vald 6459791.0656032.25 ambja vald 6458802
annaabi.ee 
