Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. ...
Ol Doinyo Lengai Ol Doinyo Lengai asub Ida-Aafrika Tansaani põhjaosas. Vulkaani geograafilised kordinaadid on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb Ngorongoro looduskaitseala piiresse. Ol Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani laava, mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis see laava on unikaalne süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks ning mis on ainuke maa peal. Inimesed, kes asustasid selle piirkonna panid ka sellele mäele nimeks jumalamägi. Pilt 1966.aasta purskest. 3-4. august 2003 Ol Doinyo Lengai on aktiivne vulkaan, mis viimati purskas 2008 aasta juunis. Kihtvulkaan asub 2960m kõrgusel. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast
Kvartsi perekonna kristallid Helena Tarum 10B Kvarts Kvarts (saksa quarz) on silikaatne kivimit moodustav mineraal. Esineb nii tard, moonde kui ka settekivimeis. Iseloomuliku kujuga: heksagonaalne prisma , mille tippudeks on püramiidid. Esieb paljude kivimite koostises. Liiva olulisim koostisosa(8090%) Kvartsikristalle kasvatatakse ka tehislikult Omadused Keemiline valem SiO2 Mineraaliklass karkasssilikaadid Molekulmass 60,08 Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65 Kõvadus 7 Lõhenevus puudub
SATURN · Suuruselt teine planeet meie Päikesesüsteemis · 6 planeet meie Päikesest, vahemaa 1,4 miljardit km · Tiirlemisperiood 29,5 Maa aastat (9,69km/s) · Pöörlemisperiood 10h 33min · Ainus planeet, mille tihedus on veest hõredam (0,687g/cm) · Mass = 95 Maa massi (5,6846 * 1026 ) · Kaaslasi 60, tuntuim Titaan · Võib puhuda tuul kuni 1800km/h. · Nimetatud jumala Saturnuse järgi · Tuum: raud, nikkel, silikaatne kivim. Ümbritsevad kihid: metalliline vesinik, vedel vesinik ja vedel heelium, väline gaasikiht · Tundub meile kollane atmosfääris oleva ammoniaagi tõttu · Magnetväli põhjustatud läbi metallilise vesiniku jooksva elektrivoolu poolt. · Puudub piiritletud välispind · Temperatuur, rõhk ja tihedus keskmes suuremad, mis põhjustab vesiniku metalliliseks minemise · Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb.
(100m läbimõõduga) · Planeteimaalid põrkuvad, liituvad->moodustuvad planeedid. · Aine diferenseerumise tulemusena tekkisid maa ja jupiteri tüüpi planeedid. MAA TEKE JA ARENG 1. Planetesimaalid olid ühtlase koostisega. 2. Planetesimaalide ühinemisel vabaneb energia;aktivne meteoriitne pommitamine 3. Soojusenergia hulk suureneb, temperatuur tõuseb, maad moodustav aine sulab üles. 4. Moodustub rauarikas tuum, silikaatne vahevöö; raskema ainev vajuvad planeedi keskosa poole. 5. Planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub: · Maakoor · Atmosfäär · Hüdrosfäär · Biosfäär GEOKRONOLOOGILINE SKAALA - maakoore kihtide ja organismide tekkimise järjekorra ja aja kindlaks määramise süsteem; geoloogiline ajaarvamine 1. Arhaikum(aguaeg) 2. Proterosoikum(ürgaeg) 3. Fanerosoikum · Paleosoikum
Vulkanism M Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle A liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. A Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores. Enamiku gaasilistest ühenditest T kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatakse laavaks. E Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. A Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
9. Kasutamine iidsel ajal 10. Kivimvariatsioonid 11. Leiukohad 12. Kasutatud allikad KIVINIMETUSE PÄRITOLU JA TÄHENDUS • Oma nime on topaas saanud Punase mere Topazose saare järgi. • see pärineb sõna „tuli“ sanskritikeelsest vastest, sest paljud rahvad uskusid, et kivi kollane värvus tuleb päikesest. KEEMILINE KOOSTIS JA VALEM • Topaas on alumiiniumi ja fluori sisaldav silikaatne r ombilise süngoonia mineraal. • Valem: Al2(SiO4)(F,OH)2 FÜÜSIKALISED OMADUSED • Tihedus: 3,49...3,57 g/cm3 • Kõvadus: 8 (etalonmineraal) • Läbipaistev • Läige: klaasiline • Värvus: Kullane, punakaspruun, värvitu, sinine, roheline või roosipunane. AVASTAMISE AJALUGU • Topaas leiti esmakordselt Punases meres oleval Topazose saare pealt, vanade kreeklaste poolt. KASUTUSALAD
Ol Doinyo Lengai Ol Doinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas. Ol Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani laava, mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis Ol Doinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava silikaatseid mineraale, nagu kvarts, päevakivi, pürokseen, oliviin, biotiit jne, kuid Ol Doinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse karbonatiidiks, Ol Doinyo Lengai oma naatriumirikkuse tõttu natrokarbonatiidiks. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani geograafilised
suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste ja planetesimaalide liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOGRONOLOOGIA maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem ABSOLUUTNE GEOGRONOLOOGIA väljendab geoloogilise sündmuste aega ja kestvust ja kivimite vanust aastates SUHTELINE GEOGRONOLOOGIA piirdub kivimikihtide tekkimise järjekorra selgitamisega http://www.abiks.pri.ee PALEOLOOGILINE MEETOD uuritakse kivides sisalduvaid kivistisi RAHVAARV
Io JUPITER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SATURN Suuruselt teine meie Päikesesüsteemis Nimetatud Rooma põllutöö- ja viljakasvujumala Saturnuse järgi Tiirlemisperiood 29,5 aastat, pöörlemisperiood 10h 32min 15 s Kaaslasi vähemalt 60 Ehitus: tuum (raud, nikkel ja silikaatne kivim ümbritsetuna metallilise vesinikuga),vahekiht (vedel heelium ja vesinik, ümbritseb väline gaasikiht) Näib hele-kollane atmosfääris asuvate ammoniaagi kristallide tõttu Magnetväli 1/20 Jupiteri magnetväljast Ammoniaagiudu, ammoniaagijää pilved, vee ja jää pilved Puhuvad tuuled kiirusega 1800 km/h (suurem kui Jupiteril, väiksem kui Neptuunil) Üheksa rõngast ja kolm katkendikku kaart (koosnevad põhiliselt jääosakestest ja kiviprahist, tolmust)
Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Saturni läbimõõt on 120 600 kilomeetrit Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%). Pöörleb ta umbes sama kiirusega kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat Planeedil on tugev magnetväli Saturni rõngad Eristatakse seitset Saturni rõngast, mis omakorda jagunevad lugematuks hulgaks pisirõngasteks
Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%. 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 6. Töökäik 6.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 500-ml-sse mensuurisse nõusse (materjali tihendamiseks)
isegi 750 000 aastani. Värskemad meteoriidid pakuvad rohkem uurimishuvi kuna neis võib leida lagunenud kosmogeenseid isotoope. 2. Meteoriitide koostis 4 Meteoriidid koosnevad keemiliselt maal tuntud elementidest. Tähtsamad komponendid on hapnik, raud, räni ja magneesium. Need moodustavad umbes 90% meteoriitide massist. Peamised komponendid on sulfiidne, silikaatne ja metalliline. Vastavalt toriliitne, kivine või raudnikliline. Troiliit on pronksivärvi rauamineraal, mis meteoriitides esineb. Kaltsiumi, alumiiniumi, niklit ja väävlit sisaldavad nad ainult vähesel määral. Ülejäänuid elemente on vaid protsendi murdosa. Nendes esineb nii maal tuntuid kui ka tundmatuid mineraale ning nende suurus võib ulatuda mikrokristallilisest kuni jämeda kristalliliseni. Leidub ka peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga,
PAGAR-KONDIITER Melita Skljar SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2016 Sissejuhatus Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (). Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturni magnetväli on Maa magnetväljast pisut nõrgem ning moodustab ainult 1/20 Jupiteri magnetväljast.
suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOKRONOLOOGIA - maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem. Aegkonnad ja ajastud Geoloogi töö sarnaneb mõnes mõttes ajaloolase tööga, vahe on ainult selles, et kui ajaloolane saab teda huvitavate ürikutega tutvuda arhiivis, siis geoloogi jaoks on arhiiviks Maa ise oma üksteise peale kuhjunud kihtidega. Geoloogilise arhiivi loojatel tuulel, vooluvetel, hoovustel, vulkaanidel jt on väga erinev käekiri
4) Ferriidid: kõrgsageduslikud materjalid, suur eritakistus Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse materjale: 1) Legeeritud ja karastatud terased 2) Magnetiliselt kõvad sulamis 3) Magnetiliselt kõvad ferriidid Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutisega B·H maksimumiga, mis on leitav hüstereesisilmuse neljandast sektorist. 22. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikaatorid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust. Silikaadid on peamised koostissad kivimites, savis ja liivas. Silikaadi struktuuri käsitlemisel vaadatakse räni ja hapniku seoseid. Iseloomulik on tetraeedrite esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO44- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks.
koosnevaid käsijalgsete Obolus`te karbikaasi. Karbikaaned moodustavad liivakivis võrdlemisi suuri oboluskonglomeraadi läätsi, millede läbimõõt kõigub mõnest meetrist mõne kilomeetrini ja paksus mõnest sentimeetrist ühe meetrini ja enam. Kasutatakse fosforiidimaagina fosforväetiste valmistamiseks. PIMSS Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim. Pimss moodustub plahvatuslike vulkaanipursete käigus happelisest ehk ränirikkast magmast. Pimss on tardunud silikaatne vaht, mis sisaldab enam vesiikuleid (tühikuid) kui kivimassi ennast. Seetõttu on pimss nii kerge, et ujub enamasti vees. Värvuselt on pimss hele, struktuurilt klaasjas. Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud. Pimsiga umbes sama keemilise koostisega on rüoliit ja graniit. PURDKIVIMID On tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või
leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteril on 16 kaaslast. Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Saturni atmosfäär koosneb 96,3% ulatuses molekulaarsest vesinikust ja 3,25% heeliumist. Planeet näib hele-kollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 km/h
Aeglaselt levivaid like võib tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed; Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. 20. Karbonaat-silikaatne tsükkel, Maa globaalne termostaat Karbonaat-silikaatne tsükkel · Maal on umbes samapalju süsihappegaasi kui Veenusel · Vulkaanid lisavad süsihappegaasi atmosfääri · Süsihappegaas viiakse atmosfäärist välja karbonaatkivimitesse · Vahelduvad kasvuhoone ja jäähoone perioodid Mägede teke viib jahtumisele: · Kivimeid kulutatakse rohkem · Kaltsium- ja magneesiumsilikaadid murenevad · Kaltsium ja magneesium kantakse ookeanidesse ja meredesse, kus see settib keemiliselt või
LAAMTEKTOONIKA NOOREMAD KIVIMID ASUVAD OOKEANI KESKEL Riftiahelik- ookeani keskahelik Laamtektoonika põhjuseks soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale. MAAKOOR KOOS VAHEVÖÖ ÜLEMISE OSAGA ON PAKSEM MANDRITEL, ÕHEM OOKEANIDES Laamde vahelised piirid? *põrkuvad-seotud Vulkanismiga. Tekitab vulkaaniliste saarte rea *lahknevad- seotud Vulkanismiga *nihkuvad Vulkanism- protsesside kogum, hõlmab magama teket ja selle tungimist maapinnale Magma- gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam Vulkaan- looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas või tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib VULKAANI PURSE VÕIB OLLA PLAHVATUSLIK VÕI PIDEV LAAVA JA SUITSU IMMITSEMINE KRAATRIST VÕI PRAGUDEST. SÕLTUB VULKAANI EHITUSEST JA KIVIMITE HAPPELISUSEST Lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaaniline nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Ühed ohtlikumad nähtused
Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased; 2) magnetiliselt kõvad sulamid (näit alniko Fe Al Ni Co); 3) magnetiliselt kõvad ferriidid. Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutise B·H maksimumiga. Suurima energiaga on alniko, SmCo5 ja eriti mõned ferriidid (Nd2Fe14B). 21. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikatsioonid (12.2), antud joon 12-7, 12-10 kuni 12-12. Silikaatne keraamika Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas.On iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või
Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased; 2) magnetiliselt kõvad sulamid (näit alniko Fe Al Ni Co); 3) magnetiliselt kõvad ferriidid. Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutise B·H maksimumiga. Suurima energiaga on alniko, SmCo5 ja eriti mõned ferriidid (Nd2Fe14B). 22. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikatsioonid (12.2), antud joon 12-7, 12-10 kuni 12-12. Silikaatne keraamika Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas.On iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või
Silaanid- värvitud, väheviskoossed, mürgised, lenduvad vedelikud, ebameeldiva lõhnaga, õhuga kokkupuutel plahvatavad. Ränihalogeniidid. Ränihapped – vees vähe lah ühendid Silkaadid- kõige lev maakoores (savi, talk asbest, ka mõned vääriskivid – granaat, smaragd). Kasut puidu ja betooni immutamisel, paberiliimina, silikaatvärvide valistamisel. Klaas- silikatide segu. Liiv+sooda+lubjakivi (kuum 1400C). klaasi tuntakse väga ammu, tehakse ka värvilist klaasi. Tsement- silikaatne sideaine. Segatakse veega(+liiv, killustik9 ja kõvastub. Biotoime- vajalik element, loomsetes organismides kõrge sis sidekoes, kuid ka mujal. On kudesi toestava funktsiooniga. On malmide, pronkside, teraste komponent. Lihtainena üks peamisi pooljuhtmaterjale. Germaaanium(Ge) - Looduses hajutatud element, on mõned Ge sis. mineralid. Avastas, eraldas C.Winkler (1886). Nim. Saksamaa (lad. Germania) järgi. OM: Esineb 5Ge allotroopi. Hõbedane, mustjashõbedane metalliläikeline poolmetall
Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: a) põrkuvad(konvergentsed),kaks laama liiguvad kokku b) lahknevad(divergentsed), ookeani keskahelik c) nihkuvad(transformsed) murrangud Vulkanismiga on seotud kaks esimest. Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam. Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks. Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Lõõmpilv e püroklastiline on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv
karbonaadid, sulfaadid ja savimineraalid. - Devonis põrkus Laurentiaga ning moodustas tuhast. Glaukoniit on rohekat värvi, esineb sageli Kerglahustuvad leelis- ja leelismuldmetallide Eurameerika 11. Miks Eesti settekivimite teradena, keerulise koostisega silikaatne raua- ühendid kantakse põhjaveega kompleksis ei leia (hästi) mineraal. murenemispaigast välja. Rasklahustuvad Al, Fe 4. Mis see Baltica üldse on? sauruste kivistisi?
Eoolne ehk eooliline tuuletekkeline. Erosioon uuristamine, vooluvete pinnamoodi kulutav tegevus. Fennoskandia kilp osa Ida-Euroopa platvormist, mis koosneb maapinnale avanevatest (või õhukese pinnakatte all olevatest) kristalsetest kivimitest. Fossiil kivistis. Geomorfoloogia teadus Maa pinnamoest. Glatsiaalsed pinnavormid liustikutekkelised pinnavormid. Glatsiaalsed setted liustikusetted. Glaukoniit rohekas, sageli teradena esinev, keerulise koostisega silikaatne rauamineraal. Graptoliitargilliit varem diktüoneemakildana tuntud Alam-Ordoviitsiumi orgaanilise aine rikas ning sageli graptoliitide kivistisi sisaldav kiltsavi. Jääaeg ajavahemik, mille vältel suurt osa Maa pinnast katsid liustikud. Jäävaheaeg jääaegade vaheline soe aeg. Jääpaisjärv järv, mille liustik on paisutanud oma serva ja maapinnal oleva takistuse vahele. Kaljuvoor mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise
Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 13. Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioon. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, kahest maakoores enamlevinud elemendist. Silikaadid on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seoseid. Nimelt on silikaatidele iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite ( tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne
mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased; 2) magnetiliselt kõvad sulamid (näit alniko Fe Al Ni Co); 3) magnetiliselt kõvad ferriidid. Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutise B·H maksimumiga. See on leitav hüstereesisilmuse neljandast sektorist. Suurima energiaga on alniko, SmCo5 ja eriti mõned ferriidid (Nd2Fe14B). 22. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikatsioonid (12.2), antud joon 12-7, 12-10 kuni 12-12. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, kahest maakoores enamlevinud elemendist. Silikaadid on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seoseid. Nimelt on silikaatidele iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO4 4- tetraeedrite) esinemine
Sulatatakse keevitavad pinnad või surutakse kokku kuumutamisel. On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3.2) Jootmine--- sulatatakse madala sulamistemp joodis, mis tahkumisel nihkub joodetavaks metalliks. Jaotus: pehmejoodis, kõvajoodis. Kasutatakse jootmisel räbusteid(lahustavad oksiidid) 4)Detailide valmistamine lõikamisega--- valmistamisviisid: treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. 13.Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioonid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust. Silikaadid on peamised koostised kivimites, liivas, savis. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seost. Nimelt on silikaatidele iseloomulik röni ja hapniku tetraeedrte esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne
rike – maakera plokid liiguvad üles-alla lektooniline aktiivsus – millisel laamal ja kus laama osas piirkond asub 1960ndatel alustati ookeani põhja kivimite uurimistega. Keskosa kivimid on oluliselt nooremad, kui keskosast kaugemal olevad VULKANISM JA MAAVÄRINAD vulkanism – protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale magma – gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores laava – enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magma, mis purskab vulkaanist vulkaan – looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal o suurimad vulkaanid tekivad laamade kokkupõrkealas
.2 mm. Nt graniit. Peitkristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on alla 0,1 mm, see tähendab alla inimsilma lahutusvõime. Nt basalt. Obsidiaan e vulkaaniline klaas on looduslik amorfne kvarts (kvartsklaas), mis sisaldab mitmesuguseid lisandeid (raud, magneesium). Omadustelt kõva, habras, värvus tingitud lisanditest. Obsidiaani purunemisel tekkivad väga tervavate servadega killud. Teke: looduslik, tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel (tahkestunud amorfne silikaatne laava, mis kiire hangumise tõttu pole jõudnud kristalliseeruda). Levikualad Mehhiko, Jaapan, USA, Island, Siber, Kreeka. Rakendati kiviajal töö-, jahi- ja sõjariistade (noad, nooleotsad) valmistamiseks. Tänapäeval ehiskivina (eriti nn. vikerkaarobsidiaan, rainbow obsidian). Piiratud ulatuses kasutatakse obsidiaanskalpelle ka tänapäevases kirurgias. Amorfne = kristallideta = klaasjas. 15 65
rändekoridorid kõik eelnimetatu koos. Liigile võib saatuslikuks saada ühe olulise elupaiga puudumine tema poolt kasutatavaist. Eriti olulised selles kontekstis on substraat ja toit kui neid pole, ei saa olla ka nendega seotud liike. Elupaigaelemendid Esinevad regulaarselt elupaikades, kuid ei tarvitse olla elupaigaspetsiifilised. Nendel kasvavat elustikku mõjutab nii nende enda "olemus" kui ümbritsev keskkond: - silikaatne rändrahn vees, põllul, loopealsel, mere ääres, varjukas metsas, nõmmemetsas... - kuusekänd raiesmikul, varjukas metsas, jõekaldal, alleel.... Jne. Puud, hekid ja puistud 16 Lindude pesapaigad toonekured ja kakud üksikpuudel (vanade puude õõnsused tähtsad); väikesed laululinnud hekkides ja põõsastikes; suurematel metsalaikudel põldude vahel juba mitmekesine linnustik (uurinud Külvik, M)
- straasid (strassid) → ehted, lühtrid jm. (eriti kõrge murdumisnäitajaga) Kuumuskindlad (pyrex jt.): Na2O - B2O3 - SiO2 (+Al2O3): pehmenem. 820ºC, pikaajal.: 400ºC. Kõrge röntgen-läbipaistvus: B2O3 - CdO - Li2O - BeO jpt. eriklaasid SITALLID – kristallstruktuuriga klaasid (taval. klaas on amorfne) palju tugevam ja vastupidavam (mehh. ja termil) kui taval. klaas [arcoroc (Pr.)] Tsement – tähtis silikaatne sideaine Lähteained: Lubjakivi ??savikad mineraalid tugev kuumutamine eraldub CO2, H2O ↓ tsemendiklinker ↓ jahvatam. ↓ tsement (peen pulber) oksiidne koostis : CaO, (SiO2)n, Al2O3, Fe2O3 Segatakse veega (+ liiv, killustik jm.) kõvastumine: 3CaO · SiO2 + (n+1)H2O → 2CaO · SiO2 · nH2O + Ca(OH)2 3CaO · Al2O3 + 6H2O → 3CaO · Al2O3 · 6H2O
annaabi.ee 
