Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks. Tulekivist, kvartsist kõõvitsad. Uurits - tugeva lühikese teraga kiviriist luu ja sarve töötlemiseks. Tulekivist uuritsad. Harpuun - pika trossi (nööri) otsas olev kiskudega viskoda mereloomade püüdmiseks. Talb - kiilukujuline tööriist puidu lõhestamiseks ja voolimiseks. Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves. Tulekivi - ränikivi tööriistamaterjalina ja tulelöömise vahendina. Kvarts - suure kõvadusega kivimite koostismineraal, ka poolvääriskivi. 2. Pronksi leviku ulatus Eestis ja mõju arengule. Pronksesemeid oli üsna vähe, kuna see oli kallis ning seda sai vaid väljaspoolt Eesti ala. Tihedamini olid asustatud rannikupiirkonnad. Tooraine saadi arvatavasti Skandinaaviast. Domineerivad kivist, luust ja puust kirved, noad jne. Kindlustatud asulate teke
üksteist trumbata ja paremad olla.Kui nende vahel poleks olnud pikka ahelikku,siis kes teab mis oleks juhtuda võinud? Kogu see sõnasõda ja üksteise mahategemine sai alguse juba päris kaua aega tagasi.Tarkararkade pealik Tarka ja Jararkade pealiku Konka vahel.Tarka ja Konka pidid läbi viima ühisretke, et minevikus toimunud lahkhelisid lahendada ja arutleda teemal:Ühissugu.See oli loomulikult ettekääne.Konkal olid peas vaid mõtted kuidas varastada Tarkararkade iidne tulekivi.Ja ka selleks oli põhjus olemas. Jararkade heaks omaduseks oli hea jutuoskus ja kavalus,kuid ega Tararkad ka neist alla ei jäänud.Miks nad peaksid selle küll varastama? Asi on selles,et Tarkarkade pealik Tarka ajas Jararkade pealiku Konka juuksed elevusest põlema,kui nad avastasid iidse tulekivi ja peale seda kaunistab Jararkade pealiku Konka pealage krõbe seanahkne koorik.Konka oli valmis kõike tegema,et ka Tarka pealage ehiks samasugune seanahkne koorik nagu on temal
Soomest kuni Leedu lõunaosani Asulakohad: 1. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada , küttida veelinde ja loomi kes olid veeäärde tulnud jooma 2. Ühtlasi pakkusid järved paremaid liiklemisvõimalusi kui raskesti läbitavad metsad Töö- ja tarberiistad 1. Kiviaja inimeste töö-ja tarberiistad oli valmistatud luust,- kivist,- sarvest ja kindlasti ka puust 2. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi 3. Kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis siis kasutati ka kvartsi 4. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid , harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid jne. Elatusalad: 1. Veekogu ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks 2. Tähtis oli ka jaht 3
mitmesuguse jämedusega naaskleid ja sirge või nõgusa teraga talbu - naha- ja puidutöötlemise riistu. üksikute katkenditena on esindatud ahingute, heiteodade ja tuurade otsad. Märkimist väärib koonusekujulise tipu ja pika rootsuga nooleots, samuti pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid. Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud. Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri. Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras, kiskjalistest karu
Veekogu ääres elades, oli alati toit laual olemas. Kala püüdmiseks tehti konksud luudest, suuremaid kalu püüti ahtingutega. Kivi ajal elati arvatavasti 15-30 liikmelistes gruppides, mis koosnes 2-4 perekonnast. Kogukondadel võis olla mittu elukohta, neid vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Kiviajal valmistati enamus töö ja tarberiistu kivist, luust, sarvedest kui ka puidust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuna seda oli hea kasutada lõiketööriistana, sellele järgnes kvarts, kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis. 2. Iseloomusta nooremat kiviaega Eestis (kammkeraamika, nöörkeraamika). Kammerkeraamika ajajärk umbes 4000. aasta paiku eKr, siis levis eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele võeti ise valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ribadega. Nöörkeraamika ajajärk umbes 3000. aasta paiku eKr
Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Kiviaja kultuurid: Kiviajal olid peamiseks neli kultuuri, mis olid kunda kultuur, narva kultuur, kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. · Kunda kultuur- u 7000 eKr, elatusaladeks olid peamiselt küttimine, kalastus ja korilus. Kultuuri eripäraks oli tulekivi kasutuselevõtt. · Narva kultuur- u 5300- 4200 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Eripäraks oli keraamika kasutuselevõtt. · Kammkeraamika kultuur- u 4000- 3300 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Kammkeraamika kultuuri eripäraks olid matmiskombed, milles lähedasi maeti tihti põranda alla ja neile pandi kaasa erinevaid hauapanuseid.
-1 227. a. Toimunud Muistset Vabadusvõitlust, mis on Liivimaa Ristisõja üks osa Periood, Materjalid, Tegevusalad Asustus, eluviis, Matmiskombed kultuurid töötlemise (pingereas!) eluase oskused MESOLIITIKUM Tulekivi, kvarts, Kalastamine, jaht Asulad Puuduvad teated, Kunda kultuur luud, sarved. (põder, koprad), veekogude arvatavasti maeti 9000-5000 eKr Lihviti, servade hülgeküttimine, läheduses, oli elupaigast eraldi teritamine tulekivi korilus(marjad, soodne kalastada, asetsevale lõhestamise teel seened) küttida veelinde ja matmispaigale
Nii levisid edasi ka uued ideed ja oskused. Hakkasid kujunema aastaringselt asustatud külad. Kiviajal valmistati tööriistu kivist, luust, sarvest ja puust. Leitud on palju kaape- ja lõiketöödel kasutatud kõõvitsaid. Mitmesugusteks puutöödeks kasutati kivist valmistatud kirveid ja talbu. Tööriistade valmistamiseks kasutasid kiviaja inimesed erinevaid kivimeid, sõltuvalt nende looduslikust esinemisest, vahetuskontaktidest ja loomulikult kivimite erinevatest omadustest. Tulekivi kriidi- ja lubjakivi settekivim. Kvarts. NOOREM KIVIAEG 5000-1800 aastat eKr ehk neoliitikum Koos Lähis-Idast Euroopasse levinud viljelusmajandusega jõudis üle Vahemere ka keraamika valmistamise oskus, mis liikus rahvastiku siirete ja kultuurilaenude tulemusena küllaltki kiiresti põhja poole. Neoliitikumi tunnuseks peetakse põlluharimise ja karjakasvatuse arengut. Seda peetakse ka neoliitikumi alguseks, aga kuna põhja pool sõltus põlluharimine väga palju loodusest ja
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks.
tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistad olid: jäätuurad,harpuun,kivikirved,sarved,ahing,nooled,pistoda, talb,naast. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed: sängiti asula territooriumile,elamu põranda alla. NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG
inimeste tegevusalade ja eluviisi sarnasust. (Kunda, Narva, kammkeraamika, nöörkeraamika, Asva) 3. Osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode valdkonniti. TABELI ALUSEL! Muinasaja 1.Töö- ja tarberiistade Peamised elatusalad Eluviis, eluase, Matmiskombed periood materjalid asustuse + arheoloogiline 2.Töötlemise oskused paiknemine kultuur MESOLIITIKUM 1.Kivi, tulekivi, luu, 1.Kalastamine Rändav eluviis. Puuduvad Kunda kultuur sarv, puit. 2.Küttimine (põder, Eluase püstkoja teated. 9000-5000 eKr 2. Servade teritamine kobras) laadne Arvatavasti maeti tulekivi lõhestamise 3.Korilus (seened, kodaelamu. elupaigast teel luu- ja marjad, pähklid) Elupaigad eemale.
Kik keskmise kiviaja asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lhedusse, kus oli soodne kalastada, kttida veelinde ja vee rde jooma tulnud metsloomi. htlasi pakkusid jrved ja jed paremaid liiklemisvimalusi kui raskesmini lbitavad metsad. Eladi umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja inimeste t- ja tarbeesemed olid valmistatud kivast, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli parim tulekivi. Kuna tulekivi ei leidunud igal pool, kasutati ka kvartsi. NOOREM KIVAAEG - neoliitikum ( 5000 - 1800 eKr ). Eestis algab savinude ( keraamika ) kasutuselevtuga. Umbkaudu 4000 eKr levis kammkeraamika kultuur. Kasutusele veti paremini valmistatud savinud, mille vlispinda oli ilustatud lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis nrkeraamika kultuur
Harpuunidega kütiti veeloomi näiteks hülgeid ja kopraid. Kiviajal valmistati tööriistasid peamiselt kivist, luust, sarvest ja puidust. Tänaseni pole säilinud sarvest ja puidust tööriistade leide, sest antud materjalid hävinevad kergesti. Kõige rohkem on säilinud kivist tööriistad. Tööriistade valmistamiseks kasutati erinevaid kivimeid- olenevalt kivimite saadavusest ja omadustest. Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, sest ta oli kõva ja hästi töödeldav. Tulekivist valmistati nt. nooleotsi ja kõõvitsaid. Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati ka kvartsi. Kvarts on samuti kõva, aga ta on halvemini töödeldav kui tulekivi.Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikseid, vaid mõne sentimeetri suuruseid tööriistu. Tulekivi ja kvartsi töödeldi kivi küljest tükke välja lüües. Veel üheks töötlemiseks viisiks oli retussimine- eseme serva teritamine väikeste kivikildude eemaldamisega
PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula
Räni Kairit Siilak Kohtla-Järve 2015 Räni on keemiline element, mille sümboliks on Si (silicium). Aatomnumber: 14 Aatommass: 28,0855 Elektronkiht: +142)8)4) Tihedus: 2330 kg/m³ Sulamistemperatuur: 1417 °C Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Füüsikalised omadused Räni on toatemperatuuril tahke Kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga Räni tihedus on vedelas olekus suurem kui tahkes olekus Üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev Kõrge soojusjuhtivusega (149 W/m·K) Pooljuht (võimeline kergesti kas loovutama või jagama oma elektronkatte välimise kihi nelja elektroni) Keemilised omadused Räni on võimeline reageerima halogeenide- ja lahjendatud leelistega, olles samas immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga,...
maale oskus kaunistada savinõusid kammikujuliste mustritega - selliseid nõusid nimetatakse kammkeraamikaks. MESOLIITIKUM Rannikuasustuse majanduslikuks aluseks oli hülgeküttimine, mille kõrval jätkusid ka traditsioonilised- jahi, kalapüük ja korilus. Arvukaimaks leiuliigiks asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts. Mesoliitikumi algul on rohkesti kasutatud kvaliteetset mustjaspruuni värvi kriidilademe tulekivi. Rannikul ja saartel on tihti enam kasutatud kvartsi, kuigi ka nendel aladel leidub mõnevõrra looduslikku tulekivi. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid. Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Nende sortiment on olnud väga mitmekesine
Uuraliteni välja, on üsna raske määratleda selleaja Eesti inimeste päritolu. Selle aegsetel inimestel olevat olnud nii europiidseid kui ka mongoliidseid tunnuseid. Siin kohal ei ole teadlaed nende päritolus ühel meelel, kuid neid on peetud soome-ugri rahvaste eelkäijateks.[3.] Kunda ainelise kultuuri algseks väljakujunemiskohaks on pakutud Lõuna-Leedut ja Kirde-Poolat, kuna Eestist on varamesoliitikumist pärit asulatest leitud palju sealt pärit tulekivi, mille võisid Eestisse tuua uusasukad lõuna poolt. Samas võib leitud lõunapoolne tulekivi viidata lihtsalt tihedatele suhetele lõunapoolsete naabritega ning Kunda kultuur võis kujuneda laiemal alal, sealhulgas Eestis. Pole ka võimatu, et eesti keele kujunemine sai alguse juba Kunda kultuuri ajal.[4] Eesti keeles on mõningaid sõnu, mis ei ole omased ei soome-ugri ega indoeuroopa keeltele. Paul Ariste arvamuse kohaselt pärinevad sõnad "meri", "mägi", "haug", "eile", "sugu", "must" ja
Sealt on leitud arvukalt esemeid. Kõik Eesti mesoliitikumi leid kuuluvad nn Kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades. Sel ajal rajati asulad vee äärde, kuna seal oli võimalik alastada, jahtida ja vesi pakkus ka neile kaitset. Tööriistad ja tegevusalad Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga kindlasti ka puust. Kuna puu säilib halvasti siis pole sellest leitud eriti jäänuseid. Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi oma teravate äärte tõttu. Kuna seda leidub Eesti vähe, kasutati ka kvartsitükke. Luudest ja sarvedest valmistati Kunda kultuuri ajal näiteks kalapüügiks vajalike ahinguid. Vanimate asukate päritolu Kunda kultuuri elanike päritolu pole veel kindlaks tehtud. Praegu oletatakse, et nad tulid Lõuna- Euroopast. Nimelt on Pulli asula esemeid valmistatud hea kvaliteediga musta värvi tulekivist, mida Eestis aga ei leidu. Sellise tulekivi leikohad asuvad ka veel Lõuna-Leedus ja Valgevenes
Elatud on veekogude ääres. Mesoliitikumi varasema osa asustus on sisemaaline ja seotud järvede ja jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Hilismesoliitikumist pärineb ka Eesti vanim võrgujäänuse leid. Arvukaimaks leiuliigiks mesoliitilistest asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsaid, vähem on puure ja teisi tööriistu sealhulgas ka kombineeritud variante, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid. Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Noorem kiviaeg
servavööt ning kollakas allkülg;või tuletaelikuga mille kübaral on peal kõva (vanadel viljakehadel lõhedega) koorik ja sees tumepruun seeneliha. Erinevalt teistest sarnastest puuseentest on tuletaelal selles kohas, kus kübar puule kinnitub, sitkest seenelihast erineva tihedusega (korkjas) marmorjas südamik. Midagi huvitavat Tuletaela on ammustest aegadest kasutatud tule saamiseks - sellest ka nimi. Tulerauaga tulekivi vastu lüües langes sädemeid taelale, mida eelnevalt töödeldi salpeetrilahuses immutamisega. Tael süttis, kuid ei põlenud ära: pärast tule kasetohule, piibule vm. kandmist tael kustutati ja oli palju kordi kasutatav. Seent võib kasutada ka lõnga värvimiseks. Kasutatud kirjandus http://www.hkhk.edu.ee/puuseened/ Aitäh kuulamast!
saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist · Liiguti ja elati ikkagi teatud suurusega püügipiirkonnas, mis tagas elatise · Mesoliitikumi ajal võisid olla ka aasta ringi kasutatavad asulad Töö- ja tarberiistad · Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, ka puust · Kuna puu säilib halvasti, on praktiliselt võimatu leida neid esemeis arheoloogilistel kaevamistel · Kõige parem kivim oli tulekivi, mille tükkide serv oli hästi terav · Tulekivi asemel Eestis kasutati kvartsi · Tööriistad kivimitest olid mõne sentimeetri suurused · Neid kasutati lõikamiseks, kraapimiseks või puurimiseks · Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai töödelda · Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliku pinnaga · Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga · Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu,
2.Pilet 1).Kiviaeg IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teada olev inimeste elupaik Eestis. Pulli kuulub nn Kunda kultuuri. Kunda elanikud rajasid ehitisi veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Samuti olid jõed ja järved head liikumisvõimaluseks. Töö ja tarbeasjad olid valmistatud kivist, luust ja sarvedest, väga palju ka puidust. Kivimitest kasulikum oli tulekivi, millel olid teravad ääred, Eestis kasutati ka kvartsi. Suuremateks tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Kivikirved oli ebakorrapärased ja seoti käepideme külge nahkrihmaga. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, naaskleid jne. Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid. 4000 a eKr tulid eestisse kasutusele paremini valmistatud saviõud, mille välispind oli ilustatud
Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O - vesi divesinikoksiid CO2 - süsihappegaas süsinikdioksiid CO - vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 - ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 - raud(III)oksiid rooste; punane või pruun rauamaak TÄHTSAMAD OKSIID III Fe3O4- rauatagi, magnetiit; SiO2- liiv N2O- naerugaas TÄHTSAMAD OKSIIDID IV CaO - kustutamata lubi, põletatud lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 - boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid
III II Fe 2 O 3 VALEMITE KOOSTAMINE II kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata II II Ca O kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks VI II S2 O6 /:2 = S O3 TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O vesi divesinikoksiid CO2 süsihappegaas süsinikdioksiid CO vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 raud(III)oksiid rooste TÄHTSAMAD OKSIIDID III CaO kustutamata lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O, CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3
territooriumil. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Kunda asula kaardil Pulli asula 9000 eKr Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed. Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m² suurune ala. Erinevalt teistest, hilisematest Kunda kultuuri leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas tulekivi. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud koera esinemise kohta Eestis. Pulli asula kaardil Kunda kultuur välismaal Luga, Venemaa Pasieniai, Leedu Ristola, Soome Veliž, Venemaa Zvejnieki, Läti Kunda kultuur välismaal Keel Eesti esmaasukad olid Kunda kultuuri kandjad. Kunda kultuuri kandjate keelest on eesti keeles säilinud arvukalt sõnu. Algasukate keelt peetakse üheks protoeuroopa keeltest ning
kuni Visla jõe suudmeni. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli võimalik kalastada,küttida vee äärde jooma tulnud loomi. (Nt. Hülge küttimine ) Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades – sõrestik pealt kaetud okste,nahkade,puukoorte ja talvel ka mätastega. Narva kultuur – tuleasemed, matused, jahi ja töötarbed, ripatsid ; koprad, hülged, kalad (söök) Tarberiistad olid valmistatud kivist,luust,sarvest ja puust. Kasutati tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi leidus Eestis vähe,kasutati arvukalt kvartsitükke. Kivikirves – ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud ainult teraosalt. Talb – väiksem kirves,mis varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Kammkeraamika kultuur – Umbes 4. Aastatuhande algul jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nõud olid väliselt kaunistatud lohukeste ja väiksematest
tehismaterjal (põletatud savi), noorem kiviaegehk neolootikum, elatuti jahis ja kalapüügist, elati veekogude läheduses, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga, arenenud ilumeel.Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi)
Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kuna selgeid jäänuseid elamutest pole leitud, arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja puukoortega ning koja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Tööriistad ja tegevusalad. Need olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Eelkõige kasutati tulekivi. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Vanimate asukate päritolu. Praegu oletatakse nende tulekut lõuna poolt Euroopast. Neoliitikumi algus. Algas kammkeraamika kasutuselevõtuga V aastatuhande algul eKr. Praegu pole veel selge, kust ja kuidas jõudis kammkeraamika Eestisse. Kammkeraamika kultuur. Umbes IV aastatuhande algul eKr jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp-kammkeraamika. Seda kultuuri nimetati kammkeraamika kultuuriks
nn. Kunda kultuuri. Jahi ja tööriistade valmistamis odaotsa ja Kivi Elati tõenäoliselt 1530 liikmeliste oskused olid varasemaga võrreldes saarest saadud sirpi. kogukondadena. tublisti arenenumad. Vanemal pronksi Kivimitest oli kõige parem tulekivi, Paremini tuntakse elanike matmis ajal jätkus Eestis aga selle kõrval kasutati ka kvartsi. kombeid Surnuid sängitati asula kivist tööriistade Tööriistadest kasutati algseid territooriumile. valmistamine. kivikirveid. Luudest ja sarvedest Leiud viitavad suhteliselt kõrgele Pronksesemed jõud
Elamud asetsesid koduloomadele ja sobivad uksega veekogu poole. mullakihti maaviljeluseks. ELATUSALAD Korilus, kalandus, jahipidamine Jaht, kalapüük. Tegid peekreid, põllumajandus, OSKUSED Valmistasid esemeid Arenenud oli tööriistade Üleni lihvitud kirves, kirvel kivist,luust,puust,sarvest,tulekivi valmistamine, merevaiku osati silm(vene kirves), savinõusid st ja kvartsist töödelda ilustati nöörijäljenditega, MATMISKOMBED Maeti elamu põranda alla või Sageli maeti elamute juurde või Paiknevad asulatest tavaliselt asula territooriumile. isegi sisse, matused on enamasti eemal, kalmistud on üksikute
Kuid sellegi poolest oli see periood inimkonna jaoks väga tähtis. Esimesed vasekaevandused Kuigi ei olda veel päris kindlad, arvatakse siiski, et vask on esimesena kasutusele võetud Küprose saarel. Arvatakse, et just sealt algas vaselevik. Küproselt on leitud ka palju erinevaid vaskriistu. Ka saare nimetus viitab sellele, nimelt tähendab Küpros mitmes keeles vaske. Et vaske maapinnalt küllaldaselt ei leitud, hakati seda kaevamiste abil otsima samade meetoditega, nagu omal ajal tulekivi oli otsitud. On leitud näiteks noorema kiviaja (vaseaja) kaevandusi Uurali mägedes (nn. tsuudi kaevandused), Lõuna- Venemaalt Harkovi juurest, Austriast, Hispaaniast, Portugalist. Et need kaevandused on tõesti väga vanad, tõendavad sealt leitud kivist tööriistad ja väga algelised metallriistad. 6 Kaevandused moodustavad 11-12 m. sügavused augud. Puutudes kokku
Ajalugu Esiaeg Neoliitikumi ajal tegeleti kammkeraamikaga ,mille tõid siia soome-ugri hõimud. Peale Kunda kultuuri tuli eestisse kammkeraamika kultuur. Tööriistad olid kivist,luust,sarvest. Tule tegemiseks kasutati tulekivi. Neoliitikumist, Mesoliitikumis oli nii. Raud on tugevam kui pronks. Raud on selline materjal,mis kasvatab tööviljakust, saagikus paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele.
pooljuhtide tootmises.Räni on materjal,millele kujuneb kogu tänapäevane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.Kiiresti kasvavat tähtsust omavad räni rakendused päikeseenergeetikas- päikesepatareides(polükristalne räni). Ühendid Kvarts (SiO2)n (kõva, habras, kõrge st°) Värvuseta kvarts-mäekristall Lilla kvarts-ametüst Valge kvarts-piimkvarts Pruunikas kvarts-suitsutopaas Peenikesed kvartsiterad-liiv Silikaadid-graniit,ränikivi(tulekivi) Ränioksiid(SiO2) Kõva, keemiliselt püsiv võrkstruktuuriga tahkis. Esineb looduses kvartsi ja liivana. Ränioksiid struktuuriühikuks on SiO4 tetraeeder. Iga tetraeedri nurgas asuv hapnik annab kovalentsed seidemed kahe räni aatomiga. SiO2 Keemilised omadused Veega ei reageeri. Reageerib aluseliste oksiididega SiO2 + 2CaO Ca2 SiO4 Reageerib alustega SiO2 + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2O ortosilikaat
algusest e.K.r. Kunda Lammasmägi- enne Pulli avastamist tunti seda vanima muistisena,kuhu olid elama asutud siiski mõnevõrra hiljem. Arheoloogiline kultuur- Ühelaadste leidudeg muististe rühma,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust,nimetatakse arheoloogiliseks kultuuriks. Kunda kultuuri- kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. Tulekivi-kasutati kivimitest kõige enam,seejärel kvartsitükke, sest tulekivi leidus Eestis vähe. Kivikirved- olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt,puuvarre külge kinnitati rihmade abil. Talbad- väiksem kirves,varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Luudest ja sarvedest-valmistati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid. Jaht- tähtsal kohal oli metsloomade jaht.
TEGEVUSALAD MESOLIITIKUM Töö- ja tarberiistad Saakloomade püüdmine Rajasid asulad ( 9000 – 5000 valmistati kivist, (jaht), taimede korjamine, veekogude aastat eKr.) luust, sarvedest kalastamine lähedusse ning puidust. Oskasid kasutada tulekivi ja kvartsi. NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres, paremad jahi- ja loodusandide korjamine, mõned asulad tööriistade keraamika (savinõude ja paiknesid ka valmistamisoskused teiste asjad valmistamine mererannal või
Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud
Arvatavasti olid need sattunud Kunda asula 5 sinna lindude laskmisel. See annab tunnistust vibu kasutamisest. Luude põhjal otsustades oli kütitud endistviisi peamiselt põtra ja kobrast, kaladest püütud haugi, ahvenat ja linaskit. Nüüd saadi ka hülge luid, samuti metslindude luid. *** Kunda kultuuris võib eristada Kesk-Eesti kultuurirühma, mille tunnuseks on kiviesemete (k a tulekivi) rohkus. See kultuurirühm hõlmas eelkõige tolleaegse Suur-Võrtsjärve põhjakaldaid, mis olid tollasele inimesele ilmselt väga sobivaks elamiskohaks. Seal leidub ka looduses tulekivi, millest kohalikke tööriistu valmistatigi. RANNIKUVÖÖNDI JA SAARTE ASUSTAMINE Eesti (kiviaegse) rannikuvööndi ja saarte asustamine on seotud hülgeküttimisega, mis sai alguse ca 7000 ema. Merelise püügimajanduse kujunemine oli seotud põtrade arvukuse vähenemisega
Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriistad tehti kivist, puidust, luust. Lõikamiseks kasutati tulekivi, kvartstükke. Elanikud- europiidne päritolu. Kammkeraamika kultuur.( neoliitikum) 4 aastatuhat v umbes 2500 e.Kr. jõudsid eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Kaunistatud täkete ja ilustatud lohukestega. Täkkeid tehti ilmselt kammi meenutava riistaga. Tööriistade valmistamine kõvasti arenenud. Maeti asula territoorimile, vahel elamu alla. Lahkunule kaasa midagi. Kõrgekunstitase. Vooliti loomi, linde, lootes et need kaitsevad . Pärit Põhja-Soome, kuni Ida- Preisimaa.
13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid: · kiviristkalmed · laevkalmed Asulate liigid: · kindlustatud asulad (Asva) · avaasulad patriarhaat on isajärgne sugukond
põhjaosas umbes 4500 eKr. Mõnel maal peetakse neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist. Mesoliitikumi ajal taandus viimase jääaja jää ning kliima soojenes. Jääaegsed tundrad asendusid metsadega. Soojalembeste liikide järkjärgulise sisserände tulemusel sai boreaalsest männi-kase- segametsast algul sarapuumets ja lõpuks atlantiline tammesegamets. Asustuspiir nihkus põhja poole. Põhjapoolsetel aladel asustus mesoliitikumis alles tekkis. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel
sädelevam vääriskivi. Grafiidist koosnevad kõik hariliku pliiatsi südamikud, millega sa koolis kirjutad, samuti kasutatakse grafiiti plastide täiteainena. Räni on paljude elusolendite (käsnad, meritähed jt mereloomad) skelettide tähtis koostisaine. Lõikeheina ja bambuse varte tugevus tuleneb räni sisaldusest. Nagu öeldud, on räni mineraalse maailma alus. Tema ladinakeelne nimi silicium tuleneb sõnast silex, mis tähendab tulekivi, kõva kivi. Räniühendid on ______klaasi________, portselani, keraamikatoodete, tsemendi ja teiste ehitusmaterjalide tähtis koostisosa. Ülipuhtast ränist tehakse pooljuhte ja alaldeid, mida kasutatakse päikesepatareides, elektrijaamades jne. Juba fosfori nimi räägib tema tähtsusest: phos - valgus ja phoros - kandja, seega valgusekandja. Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn _____valge_______________ fosfor pimedas helendas. Kokku
Tööriistad Ebakorrapärased Töödeldud ühtlaselt üle Kivikirved- hoolikalt kivikirved, ei olnud pinna, kirved, lihvitud, sissepuuritud eriti töödeldud nooleotsad, täiuslikud silmaaukudega püügivahendid Tööriistade Kivist, luust, puust, Tulekivi, Kivi, luu, sarved valmistamise materjal tulekivi, kvarts, sarved moondekivi,luu, Kunda kultuuri tunnus merevaik luu ja sarvesemete rohkus Tarbeesemed Ahingud, harpuunid, Savinõud, ehted nooleotsad, pistodad, naasklid, (valmistatud luudest ja sarvedest) Matmiskombed Maeti asula Kalmistud asulatest
teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks. Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu parema tehnika puudumisel enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviajal tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse ja käsitööga ning tööriistadeks olid sel ajal kivikirves, vibu ja oda Pronksiaeg kestis Eestis umbes aastatel 1800 - 500 eKr. Pronksiaeg tõi kaasa uue
4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika-4000ekr, Nöörkeraamika-3000ekr 8. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? Kui tekkis nöörkeraamika. Külade teke, kaubandus, elukvaliteet tõuseb. 9. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Surnud asetati
Neoliitikum - 4 900-1 800 eKr b. Pronksiaeg - 1 800-500 eKr i. Vanem pronksiaeg - 1 800-1 100 e Kr ii. Noorem pronksiaeg - 1 100-500 eKr c. Rauaaeg - 500 eKr-1250 pKr i. Vanem rauaaeg - 500-450 eKr ii. Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr iii. Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr 2. Vanimad asulakohad a. Kunda kultuur, Mesoliitikum i. Pulli asula - 9 000-8 550 eKr 1. Kiviriistad, tulekivi, luust ja sarvest tehtud esemed 2. Jaht, kalapüüdmine ii. Kunda asula - 8 700-4 950 eKr 1. Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad 2. Jaht, kalapüüdmine 3. Tähtsamad arheoloogilised kultuurid a. Kunda kultuur - 9 000-5 000 eKr i. Küttimine, kalastamine ii. Luust, sarvest, tulekivist esemed b. Kammkeraamika kultuur - 4 000-1 900 eKr i
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid
Mõned kvartskristallid on täiesti läbipaistvad, nagu klaas neid kutsutakse mäekristallideks. Ränikivi tarvitamine. Liiva tarvitatakse väga laialt majapidamises ja tööstuses. Nii puhastatakse liivaga metallnõusid, lihvitakse ja poleeritakse kive. Müürsepad valmistavad liivast, lubjast (ja savist) müürilupja. Linnades valmistatakse joogivee puhastamiseks liivakurnasid. Kõige tähtsamat osa etendab liiv aga klaasivalmistamisel. Vanal "hallil ajal" oli tulekivi väga tarvilik aine: temast valmistati noolte ja odade otsi, vasaraid ja nuge. Mäekristall ja tema värvilised teisendid on veel ehte ja iluasjadena tarvitusel.
MESOLIITIKUM periood oskused peamised tegevusalad asustus oskasid valmistada tööriistu puidust, luust, sarvest ja kivist (tulekivi) jahipidamiseks (nt nooleotsad, veekogude lähedal, sest seal oli kerge liikuda kunda ahingud jm) ning töötegemiseks (kivikirved, kalastus, jahindus (põdrad, koprad jm), korilus (veeteed) ja toitu hankida; elati 1530
Ühtlasi pakkusid järved ja jõed paremaid liikumisvõimalusi. Kiviajal elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Töö- ja tarberiistad Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning väga paljud esemed olid tehtud ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda ei leidunud igal pool Eestis, siis hakati selle kõrval kasutama kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutatai moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kasutati ka palju luid ja sarvi, millest valmistati harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Elatusalad Veekogude ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks, kuid siiski oli kõige tähtsamal kohal jaht
annaabi.ee 
