Konkurents- liike või organisme vastastikku negatiivselt mõjutav suhe, mis tuleneb sellest, et ressursse (nt toit, elupaik) kõigile ei jagu Sümbioos- vastastikku kasulik kooseluvorm Parasitism- liikidevaheline suhe, kus üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremeesorganism) arvel Mutualism- kitsamas tähenduses vastastikku kasulik kooselu (sümbioosile sarnane) Kommensalism- kooseluvorm, mille puhul üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju aga puudub Koevolutsioon- liikide muutumine liikidevaheliste suhete tulemustena; nt peremeeste ja parasiitide vastastikused kohastumused
arvukusest. Sümbioos • Liikidevaheline kooselu, mis on kasulik kas ühele või mõlemale osapoolele. • Mõlemale kasulikku kooselu nimetatakse mutualismiks. Mükoriisa, taimtoidulised imetajad ja nende soolestikubakterid jne (liigid võivad ka lahus elada). • Ainult ühele poolele kasulik kooselu on kommensalism. Teist osapoolt ta negatiivselt ei mõjuta. Samblikud puul, imikalad hai küljes (transpordi jaoks), Evolutsiooni mõjutamine • Koevolutsioon – ühe liigiga toimunud muutus mõjutab teist liiki ja mõlema ellujäämisvõimalused suurenevad. • Kiskja-saakloom, parasiit- peremeesorganism. • Võivad olla negatiivsed tagajärjed, kui mõni liik välja sureb.
organismis; kohastumus laiale toidulauale jne.) 3) arenguline paindlikkus (nt lihaste tugevnemine kehalise töö tegemisel; erütrotsüütide hulga suurenemine kõrgmäestikus elades jne.) koadaptsioon – mitme eri liigi organismide vastastikku seondunud kohanemine. koadaptsiooni olemasolu on viiteks koevolutsiooni võimalusele, kuid mitte selle tõestuseks. koevolutsioon – kahe liigi mõlemapoolne kohanemine üksteisele (mitte siis ainult keskkonnale) – ühe liigi evolutsiooni mingi aspekt mõjutab teise liigi evolutsiooni järjestikune evolutsioon – nt: taimel tekib toksiin, siis kahjuril vastumürk, seejärel taimel uus toksiin jne. parasiidi-peremeesorganismi koevolutsioon – viiruse vallapääsemisel peremehe residentsus kasvab (LV) ning viiruse virulentsus väheneb (edukad surevad kiiremini välja).
Mitmekesisus - Jällegi sarnaselt bioloogiliste süsteemidega moodustuvad ka infosüsteemid erinevatest inimestest ja vahenditest. Toimivas infoökoloogilises süsteemis töötavad need koos üksteist täiendades. Mitmekesisus on hädavajalik ökoloogilise süsteemi püsimiseks, vaatamata pidevatele ja kaootilistele muutustele. Mitmekesine infoökoloogiline süsteem on elav, inimlik ja sotsiaalne, isegi kui ta kasutab tänapäevast väga keerukat tehnoloogiat. Koosareng (koevolutsioon) - Tehnoloogia areng tähendab seda, et kogu aeg pakutakse uusi, teistsuguseid, kiiremaid ja efektiivsemaid vahendeid ja teenuseid. Kuna tehnoloogia muutub pidevalt, tuleb ka infoökosüsteemidel pidevalt muutuda ja kohaneda. Infoökosüsteem koosneb inimestest, kes õpivad ja kohanevad ning loovad teavet. Isegi kui tehnoloogia ei muutu, areneb inimese oskus sellega ringi käia ja seda kasutada. Keskkonna sotsiaalsed ja tehnilised aspektid arenevad koos seostatult koevolutsiooniliselt.
taimtoiduliste loomade maos tselluloosi 2. Organismidevahelised suhted Konkurents – liigisisene või liigiväline ning otsene või kaudne Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt) Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja Parasitism Sümbioos Mutualism Kommensialism Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal teineteisest 3. Toiduahelad ja toiduvõrgustik Toiduahel – Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada Toiduvõrk – Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad Tootjad vajavad anorgaanilist ainet, millest nad sünteesivad orgaanilist ainet tänu valgusele ja veele (fotosünteesi abil, kui valgust pole, võivad
Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad Suled, tiivad Pikk luuline saba Lame rinnak Küünised tiiva otsas Vähenenud sõrmelülid Pigem roomaja kui lind Juura Kriit 145 65,5 mln a.t. Jätkub ookeanide areng Kriit Ajastu II poolel õistaimed Koos nendega: liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased Koevolutsioon Kriit Kolju 1.5 m Pikkus 12 m 7 tonni Kriit Massväljasuremine Kõik dinosaurused Maismaaökosüsteemi kollaps, asendumine uute ökosüsteemidega Chicxulub Meteoriit d=10 km Kraater 180 km lai tolmupilv mitmeks aastaks? Temperatuuri langus Maal. UUSAEGKOND Paleogeen 65,5 23 mln a.t. Kiire imetajate areng: Kiskjalised Kabjalised
Võib olla tinglik, sellisel juhul võivad liigid elada ka omaette. Näiteks sambliku moodustavad seen ja selle niidistiku vahel elav vetikas, liblikõieliste juuremügarates elavad lämmastikku siduvad bakterid. Mutualism on ka taimtoidulise imetaja ja tema seedeelundkonnas elutsevate bakterite omavaheline seotus. Kommensalism kooseluvorm, mille puhul üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju aga puudub. Näiteks puutüvedel kasvavad sambad ja samblikud. Koevolutsioon liikide muutumine liikidevaheliste suhete tulemustena, näiteks peremeeste ja parasiitide vastastikused kohastumused. Näiteks paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on kulgenud tihedas vastastikuses mõjutamises, mis on lõppkokkuvõttes parandanud mõlema võimalusi ellu jääda. Saakloomade ja kiskjate ning peremeeste ja parasiitide omavahelised suhted on arenenud kõrvuti, koevolutsiooni tulemusena. Kiskjad on tõhusad saagipõõdjad, saakloomadel
(tüvespetsiifilisus). 26. Lõivsuhted (mõiste ja näide) ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega Nt taimedel vegetatiivne ja generatiivne paljunemine piiratud sama ressursi poolt. 27. Hõimuvalik is the evolutionary strategy that favours the reproductive success of an organism's relatives, even at a cost to the organism's own survival and reproduction. 28. Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon. 29. Kladistika ehk fülogeneetiline süstemaatika on fülogeneetilise süstemaatika peamisi meetodeid. See on süstemaatika üks põhisuundi, mis baseerub taksonite fülogeneesiarvestamises.Ei tugine üksnes liikidevahelise sarnasuse mõõtmisele, vaid võtab aluseks liikide eristumise. Kladistikas koostatakse fülogeneesipuid, kus on esitatud evolutsiooniline "elu puu"
, 1990). Kuigi on teda, et DNA transport läbi membraanide ja rakkude vahel toimub, ei teata selle toimumise mehhanismi. Prokarüootidel toimub HGT peamiselt bakteriaalse konjugatsiooni käigus. Bakteritel on leitud paljunemise ajal konjugatsiooni protsessis toimiv integraalne DNAd siduv valk TrwB (Escherichia coli). Arvatakse, et sellel valgul võib olla roll geeni ülekandmisel bakterilt taimele ning bakterilt seenele (Comis-Ruth et al., 2001). Joonis 1. Tuuma ja mitokondri koevolutsioon (vasakul). Eukarüootses rakus reguleerib tuum energia tootmist mitokondris (paremal). On andmeid ka eükarüootide omavahelise HGT kohta. Nii on leitud HGT seenelt taimele parasiitsete (Kim et al., 2000) ja sümbiontsete seente puhul (Voughn et al., 1995), kes elavad tihedas kontaktis oma peremeestaimedega. Tegelikult on tegemist tsütoplasmaatilise pärilikkuse muutumisega. Nimelt on HGT toimunud seene mitokondrist taime mitokondrisse
nokapikkusest aastal n. Kui suur oli selles populatsioonis noka pikkuse päritavus (h 2)? h2 = R/S = 6/8 = 0,75 on päritavuse määr. 4. Kuidas saab mõõta tunnuse päritavust? Kirjelda 2 evolutsioonilist mudelit. Tunnuse päritavus on teine asi kui pärilikkus (jalgade arv on pärilik, aga mitte päritav = 0). h 2 = VA/VK 1. Sordiaretusel ristata puhtaid liine. 2. vanemate/järglaste korrelatsioonikõvera nurga järgi (regressioon) noka suuruse päritavust väljendab. 5. Mis on koevolutsioon ja järgiv evolutsioon? Koevolutsioon toimub kahe või enama liigi vahel ja nad mõjutavad üksteise evolutsiooni, survestavad üksteist, looduslik valik rakendub ja mõlemad evolutsioneeruvad. nt lõputu võidurelvastumine. Järgiv evolutsioon üks liik mõjutab teise evolutsiooni, kuid mitte vastupidi. On arvatud seda putukate ja taimede puhul. 6. Kuidas on seotud koevolutsioon ja kofülogenees? Koevolutsiooni käigus võib tekkida kofülogenees. Seda ei teki, kui koevolutsioneeruvad
tarbiksid võimalikult vähe õietolmu ja nektarit. Tolmeldaja huvides on: saada võimalikult väikese vaevaga võimalikult palju kõrge energeetilise väärtusega ressursse toiduressursside pidev küllaldane olemasolu Seega on tolmeldamine pigem antagonistlik nähtus, kuigi tegu on mutualismiga. Tolmeldamise mõju taimepopulatsioonidele ja taimekooslustele: Toimub taime ja tolmeldaja koevolutsioon. Kujunevad vastastikused kohastumused tolmeldamise hõlbustamiseks. Näiteks: õied eritavad aroomiaineid, õitel on tolmeldajaid ligimeelitav värvus ja tolmeldamist soodustav ehitus, õitsemise ja tolmeldaja aktiivsusperioodid hakkavad kattuma, tolmeldavail putukail on vastavad suised. Taimede mõjul vormuvad evolutsiooni käigus nii mõnedki tolmeldaja tunnused kui ka vastupidi, aga kummagi seisukohast pole teise fenotüüp optimaalne.
seetõttu kasutatakse ala kandevõime mõistet, mis näitab liikide või indiviidide biomassi hulka, mida antud ala on võimeline toetama, ülal pidama. Liigi haruldus on funktsioon · sobivate kasvukohtade suurusest ja arvust · keskonna kandevõimest · ajast, mille jooksul paik on asustatav · tõenäosusest, et paljunemisvahendid selle koha leiavad 13. Soontaimede harulduse põhjused Liigi harulduse põhjused 1. Taksoni vanus ja evolutsioon 2. Koevolutsioon 3. Ökoloogia 14 - kasvukoha spetsiifilisus - kaasaegse kliima mõju - mullastiku tingimuste mõju - spetsiifiliste ja üldkahjurite mõju - konkurentsi võime 4. Inimkasutus 5. Paljunemisbioloogia 6. Taksoni geneetika 7. Taimesüstemaatika areng 14. Taimeliikide ohutegurid Kõige peamisemad taimestiku ohutegurid kaasajal: · metsade hävitamine · märgalade - soode kuivendamine
o Musa textilis kiubanaan sug. Cannaceae kannalised o 1 perekond: Canna kanna Canna edulis - söödav kanna Canna indica dekoratiivtaim, ,,Indian shot" indiaanlased kasutasid seemneid padrunitena sug. Streliziaceae o Strelitzia reginae paradiisilinnulill o Ravenala madagascariensis ränduripuu Madagaskari endeem, tolmeldab üks leemuri liik (koevolutsioon) Veevaru leherootsude vahel. Vesi on mittejoodav! ----------------------------------------- ERALDISEISEV: Selts Ceratophyllales kardheinalaadsed sug. Ceratophyllaceae kardheinalised eraldi positsiooniga ja praeguseks sõsarrühm päriskaheiduleheliste klassile (APG 3 järgi ka) Veetaimed lihtsa ehitusega õitega o Ceratophyllum demersum ränikardhein Klass PÄRISKAHEIDULEHELISED EUDICOTYLEDONEAE
Näiteks toidu, pesamaterjali ja tervete pesade varastamine. Eestis söödikänn, kes värastab kajaklaste püütud kalu. Pesaparasitism- Tuntuim näide kägu, kes muneb oma munad teiste lindude pesadesse. Koorunud käopoeg viskab oma peremehe enda lapsed pesast välja. Kuldnokad, kes munevad oma munad lisaks oma pesale veel naabri pesasse, igaksjuhuks. Ka kassi võib pidada pesaparasiidiks, kellele inimene annab oma lollusest süüa, kuna teine nii nunnu on. Koevolutsioon- Võrreldav külma sõja aegse võidurelvastumisega. Kui mõlemad pooled saavutavad võrdset edu on olukord käsitletav paigalseisuna. Nii peremehe, kui parasiidi vahel käib evolutsiooniline võidujooks. Tavaliselt on parasiit alati sammuke ees, kuna tema eluspüsimise ainuke eeldus ongi see, et ta saaks kedagi nugida. 60. Herbivoorlus- üks pool saab kasu, teine kahju. Herbivoorid on ühest suurematest organismidest, kes suudavad lagundada tselluloosi
kandevõimet vähendades konkurentide tihedust, Istutada juurde uusi isendeid, suurendada aega, mille jooksul paik on asustatav, aeglustades suktsesiooni (koosluste vahetus) protsessi. Uute elupaikade loomine, taastamine. Haruldaste taimede bioloogilised iseärasused - valdavam bilateraalne sümmeetria võrreldes radiaalsega, kohastunud väikesele maa-alale või harvaesinevatele kasvukohtadele. Liigi harulduse põhjused: 1. Taksoni vanus ja evolutsioon, 2. Koevolutsioon, 3. Ökoloogia: kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja üldkahjurite mõju, konkurentsi võime; 4. Inimkasutus, 5. Paljunemisbioloogia, 6. Taksoni geneetika, 7. Taimesüstemaatika areng. *Milliseid andmed peaksid olema olemas ohustatud liigi kohta: I Üldine informatsioon: 1. Taksonoomiline staatus, 2. Fenoloogia, 3. Seadusandlik staatus, 4. Ajalooline levik, 5. Kasvukoha nõudlused.
Mäletsejatel on eelmagu ja pärismagu... hanelistel on olemas liivapugu. On rida organisme, mis lagundavad tselluloosist rakuseinu (nälkijad, teod). Ellujäämiseks on välja kujunenud palju kaitsemehhanisme: füüsikalised, keemilised, morfoloogilised ja käitumuslikud abinõud. Sellises olukorras, kus toimub vastastikkune evolutsiooniline surve, kus iga taksoni evolutsioon sõltub teise taksoni evolutsioonist on koevolutsioon (ntks astelpaju põõsa lehed on kaetud väikeste ogadega. Kui sellised lehed anda ette tammekedrikule, siis ta neid ei söö. Kui aga lehed ogadest puhastada, siis sööb küll). 02/11/10 Keemilised kaitsevahendid. Variatsioon on väga lai, alates oblikhappest, tsüaniididest kuni glükosiidideni, alkaloidideni, tanninid (mida eriti palju tammes)
Alpi voipätakas, Villtulikas, Pohja-lipphernes, Mustjas sepsikas, Tuhkpihlakas, Jugapuu, Pihkane poisrohi 8. Soontaimede harulduse põhjused 1. Taksoni vanus ja evolutsioon 2. Koevolutsioon 3. Ökoloogia - kasvukoha spetsiifilisus - kaasaegse kliima moju - mullastiku tingimuste moju - spetsiifiliste ja üldkahjurite moju - konkurentsi voime 4. Inimkasutus 5. Paljunemisbioloogia 6. Taksoni geneetika 7. Taimesüstemaatika areng 9. Taimeliikide ohutegurid metsade hävitamine märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused liikidele vajaliku inimmoju
I Konservatiivne toitumine - paljud loomad väldivad uudseid toiduobjekte. (Võib seletada aposematismi teket) Ekstrapoleerimine - ühe saaklooma omadusi üldistatakse samastele objektidele asümmetriliselt (peak-shift - ajajooksul muutuvad värvused loomadel nt lepatriinul) Mõni värvus jääb paremini meelede ja ununeb aeglasemalt. II Kiskja eelistuste ja aposematismi koevolutsioon - silmatorkavaid aga söödavaid saakloomi jääb kiiresti vähemaks, see tekitab valiku kus kiskjad väldivad silmatorkavaid saakloomi. III Vahel krüpsis ehk maskeering ei tööta niikuinii - aposematism võib kujuneda koevolutsioonis uute nisside hõivamisega. Kui lähtepositsiooniks on mõõdukas silmatorkavus, siis tekib hoiatusvärvus palju tõenäolisemalt. · Millised mehhanismid võivad aposematismi kui ellujäämisstrateegiat alal hoida?
põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. · Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused) o Taksoni geneetika o Taimesüstemaatika areng (kahe liigi eristamine üksteisest; vastupidine olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused)
põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused) o Taksoni geneetika o Taimesüstemaatika areng (kahe liigi eristamine üksteisest; vastupidine olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused)
34 Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. Vähilaadsed toituvad detriidist, taimedest ja endast väiksematest olenditest, on ka parasiite. Väikesed vähid on tähtsaks toiduallikateks teistele loomadele (vesikirbud, kirpvähid, aerjalalised jne.). Suuremate seas (krabid, erakvähk jmt) leidub väga spetsiifiliste kohastumustega liike (koevolutsioon). Jõevähk- kannatanud veereostuse, veekogude mudastumise ja sissetoodud haiguste käes, samuti on röövloomade arvukus suurenenud. Vähke keedetakse elusalt. Vähid kestuvad kasvades, nad ei saa elada väga külmas ja happelises vees, toidu koostis oleneb vähi suurusest. Kakandiliste eellased olid olemas juba karboni ajastul (maismaataimede ulatuslik teke!), eriti rohkesti ongi mereloomi, kuid osa nooremaid liike suudab elada maismaal keldrikakand. Toitub lagunevast orgaanilisest
annaabi.ee 
