Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"areaalid" - 35 õppematerjali

areaalid on erinevate piirkondadega (vahepeal on piirkond, kus seda liiki/taksonit ei leita). o Miks ei ole seda liiki selles katkestuskohas? Tekib mingisugune barjäär – mandrite triivimine.
thumbnail
1
odt

Evolutsiooni tõendid

1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 4)Fossiilid-saab uurida kivistisi minevikust ja võrrelda nende sarnasusu ja erinevusi tänapäeval samasse taksonisse kuuluvate isenditega 5)Vestiigiumid(rudimendid)-e.maandunud elundid,oma esialgse ül kaotanud elundid,mis teistel sarnase ehitusega või vanem elanud liikidel võivad olla v...

Bioloogia → Evolutsioon
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Dendroloogia põhimõisted

Siia kuuluvad harilik sarapuu, harliik vaher, harilik pärn, harilik pöök 4. varjutaimed - vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. Maa-ala, millel teatud taimeliik looduslikult kasvab nimetatakse areaaliks ehk levikualaks. Areaal ei ole püsiv, vaid võib aegade jooksul muutuda.Muutuste põhjused võivad olla ökoloogilised, aga suurt mõju avaldab ka inimtegevus. Areaal võib olla terviklik või katkendlik ( koosneda mitmest osast). Mitmetel liikidel esinevad ulatuslikud areaalid , näiteks harilik haab kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. 5 Samal ajal esineb ka väga väikeseid, piiratud alaga areaalid. Selliseid nimetatakse endeemilisteks areaalideks. Tüüpiline näide on serbia kuusk, mille areaal paikneb väikesel alal Balkani poolsaarel. Esineb ka selliseid liike, mille areaal on varem olnud palju suurem, kuid praegusel ajal on jäänud see küllaltki väikeseks

Metsandus → Dendroloogia
177 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Biogeograafia programm

Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus. Koosluste jaotused biogeograafias: klassifitseerimine ja rajoneerimine. Regioonide sarnasuse mõõtmine liigilise koosseisu alusel. Ökogeograafilised seaduspärad (Bergmanni, Alleni ja Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus.

Geograafia → Biogegraafia
11 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Evolutsiooni geneetilised alused

3. Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile (ühiselulised putukad – mesilased, sipelgad, termiidid) Liigi teke* Liigi teke – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma kindel geenifond ja levila ehk areaal, ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Liikide ristumist takistavad tegurid* 1. Geograafiline isolatsioon – ruumiline jaotus. Liigid ei saa ristuda, sest nende areaalid ei kattu. a. Näiteks: India ja Aafrika elevant 2. Bioloogiline isolatsioon – ehk ristumisbarjäär. Liigid ei ristu bioloogiliste iseärasuste tõttu. a. Näiteks: Erinev paljunemisaeg ja koht (kalad), erinev käitumine seoses paaritumisega. Liigi tekke etapid/järjestus* 1. Organismirühma eraldumine lähteliigist – toimub geograafiline isolatsioon. 2. Isolaadi kujunemine ja säilitamine. 3

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

omavahel parameetreid, mis on saadud erinevate ruumiliste lahutustega piltide baasil. Samuti kujutavad jooni erinevalt vektor- ja rasterpildid. Viimasel juhul on areaali ümbermõõdu ja piirjoonte pikkuse väärtused pildi nn. astmelisuse tõttu suuremad kui vektorpildilt mõõdetuna. Servaindeks toob esile areaalide servajoonte käänulisuse. Mitmekesisuse analüüsi tarvis väljatöötatud valemi põhjal osutab selle parameetri suur väärtus areaalide servajoone käänulisusele. Juhul, kui areaalid omavad võrdseid pindalaid, siis mida pikem on servajoon, seda käänulisem (sopilisem) ta on ning seega suurem on ka servaindeks. Väike servaindeks toob esile servajoonte väiksema käänulisuse. Servaindeksi abil saab hinnata maastiku või klassi fragmenteeritust, lisaks tuleks analüüsil käsitleda ka areaalide arvu ja areaalide suurusi Kujuindeks mõõdab kuju keerulisust võrrelduna standardkujuga. Rasterpildil on selleks ruut, vektorpildil ring. Indeks omab

Ökoloogia → Ökoloogia
193 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Kosmopoliitsed areaalid-areaalid, mis katavad suurema osa elamiskõlblikest maakera osadest. Tsirkukontinentaalsed ja tsirkumokeaansed areaaöid- areaalid, mis hõlmavad konkreetse geograafilise vööndiga seotud territooriume. Endeemsed areaalid- piiratud territooriumil masuvad areaalid. Keskkonnatingimuste muutuste mõju elusorganismidele. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut

Ökoloogia → Ökoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

olemas, tühi täpp ­ kunagi oli enam mitte; tühjas ruudus pole). Võib esineda vigu, kus liiki ei märgata, kui ta tegelikult on olemas. Harva juhtub, et liik määratakse valesti. Keeruline teha ­ palju ruute, suur pindala. Väga mahukas töö. · Areaal (haritud arvamus) ­ enamasti kasutatakse ­ võetakse arvesse leiukohad, liigi ökoloogia, teadmised tema kohta, kus võiks esineda. Kõrgema taksoni areaalid ­ perekonna areaali leiab, kui panna üksteise peale areaalid. Areaali suurus · Pindala ja ulatus ­ ei pruugi kattuda ­ ulatus võtab kokku nt lindude pesitsemise pindalad. Rändtirtsud ­ pesitsevad ühes kohas ja levivad pruunidele aladele (joonis slaidil). · Endemism ­ endeem - väikese areaaliga liik o Neoendeemid (endeemid kitsas mõttes) ­ liik on tekkinud hiljuti, pole veel jõudnud laiali levida

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused

mida esindas bumerang ehk mingi iseloomulik ese mis aitab prk määrata. Uurimine aitas mõelda, mis selles prk oluline on ja leida teisi sarnase vormiga esemete prki. Uuriti sarnasuste hulka ja kokkupuudete olemasolu , ühine ese=eri rahavaste kokkupuude (vahendatult või vahendamata). 3)Ameerika ­ Wissler, Kroeber . Kultuuriareaalide teooria ­ Kultuurielemendid arenevad, levivad (sarnaselt Saksa-Austra koolkonnale) kimpudena. Võetakse üle seotud kultuurielemendid, sellest kujunevad areaalid, e. sarnaste elementidega prk-d. Keskmes rohkem tunnuseid kui äärealadel, see tähendab et kese ka tekkepunkt. Levib ringikujuliselt keskmest eemale. Maailm täis palju väikeseid mikroareaale. (tegelikkuses võimalik et keskmes nähtus hävib aga säilib äärealal ehk ei saa pidada alguspunktiks säilmete kohta - idee jääb vaid hüpoteesiks). (Boasi õpilased tegid kohapeal uurimusi, kuid saksa-austra tegeles kaudselt (muuseumieksponaatidega) maailma kultuurilise arengu uurimisega.)

Antropoloogia → Antropoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sakala kõrgustik

Suurem on Koorküla Valgjärv. Samas ligidal on Eesti sügavuselt teine ­ Udsu järv. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 221 Sakala kõrgustiku muld- ja taimekate Moreenitasandike maastikulise struktuuri muudab keerukaks kahest erinevast lähtematerjalist kujunenud muldkate. See nähtub kõige selgemalt muldkattekaardilt, kus liivsavisel karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmuldade, s.o leetja mulla (KI), vähem ka leostunud mulla (Ko) areaalid vahelduvad karbonaadivaestel moreenil kujunenud 5 näivleetunud muldade (LP) areaalidega. Muldade lõimis on tüüpilisena kahekihiline ­ pealpool kobedam saviliiv ja allpool tihkem liivsavi. Sakala kesk- ja põhjaosas on ülekaalus viljakad leetjad, lõunaosas kahkjad mullad. Põllumaade huumuskate on keskmiselt 28±3 cm. Karbonaatsel moreenil kujunenud leetjatel (KI, Kig) ja leostunud (Ko, Kog) muldadel on

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Biogeograafia

· Taksoni areaal e. levila ­ geograafiline ala, kus mingi takson on levinud Kaardile märkimine · Leiukohtade märkimine · Võrgustik · Areaal Mida areaali juures uuritakse/vaadatakse · Pindala , suurust · Suhtelisust ajas ­ Egiptuses rändtirtsud , rändlinnud · Endeem ­ kitsa levikuga takson · Endemism Neoendeemid ­ endeemiad kitsas mõttes Paleoendeemid e. reliktid · Kosmopolitaansus ­ väga suured areaalid · Liikide- isendite vastuolu Enamus liike väikse areaaliga Enamus isendeid suure areaaliga liikidest · Rappoporti seadus ­ mida külmem seda väiksem areaali pindala , mida rohkem ekvaatori poole seda suurem Areaali kuju · Geograafilised levitakistused Euraasias ida-läänesuunas Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas · Vööndilised Tsirkumpolaarsed - jääkarud Pantroopilised ­ kookospalm · Katkestustega

Geograafia → Biogeograafia
16 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon

kujutada nende evolutsiooni sugupuu 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemaks 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik. 18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide säilitavast valikust 18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so geograafiline eraldatus ehk isolatsioon. 18.8. Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 18.9. Uue liigi tekkeks ja püsimajäämiseks on vaja isolatsiooni, see võibolla geograafiline või bioloogiline 18.10. Eukarüootne ehitustüüp lahknes taimedeks, seenteks ja loomadeks. 18.11

Bioloogia → Bioloogia
206 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Aine sünökoloogia

kaks liiki konkureerivad piirava ressursi pärast, siis teatud aja jooksul tõrjutakse üks kooslusest välja. Tunnuste lahknemine tähendab, et kahe liigi allopatriliste populatsioonidel on sarnasem niss kui sünpatrilisetel populatsioonidel. Ehk kui suuresti kattuva nisiga kahe liigi populatsioonid elavad samal alal, siis nad on üksteisest erinevamad. Kui võrrelda samade liikide populatsioone, mis ei esine samal ala, siis nad on omavahel sarnasema nisiga. Ehk kui areaalid ei kattu, siis kattuvad nisid aga kui areaalid kattuvad, siis nisid lahknevad. Selline mehhanism võimaldab vältida konkurentsi. MINU VASTUS: Ökoloogiline niss- selliste keskkonnaparameetrite väärtuste kogum, kus miski liik (või ka isend) edukalt eksisteerida saab. Gause reegel (principle of competitive exclusion) väidab, et mitme liigi stabiilne kooseksisteerimine pole täielikult kattuvate nisside puhul võimalik (T.Tammaru). Gause reegel ehk konkurentse väljatõrjumise reegel

Bioloogia → Sünökoloogia
22 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Bioloogia kordamisküsimused koos vastustega

kujutada nende evolutsiooni kujunemist 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemateks. 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik 18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide looduslikust valikust 18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so ristumisbarjäär ehk geograafiline eraldatus. 18.8Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 19. Vasta küsimustele 19.1. Miks ei ole sama liigi isendid võrdsed konkurendid olelusvõitluses? Sellepärast, et olelusvõitluses tuleb selgitada välja tugevaim ja parimate omadustega isend, et siis

Bioloogia → Bioloogia
255 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Raudteeveod - eksami kordamisküsimused vastustega

1. Millest koosneb pööre? Seade veeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele. Pööre koosneb pöörangust, riströöpast koos kontrarööbastega ja rööbasteedest nende vahel 2.Millest koosneb raudtee pealisehitis? Tee või raja ülemine, perioodiliselt uuendatav osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest (prussidest) ja ballastist ning mis annab veeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele. 3. Näidata, kuidas on üherajalises piirkonnas lahendatud kahe rööpmelaiusega olukord. Vasakult välimine kuni keskmise parem: 1435 mm Vasaku keskmise kuni parema välimine:1520 mm 4. Mis on kauba-reisirong? · Kauba-reisirong - kauba- ja reisivagunitest koostatud rong kaupade ja reisijate veoks. 5. Nimetada 8 erinevat kaubavagunit · kinnisi vaguneid, · madelvaguneid ehk platvormvaguneid (erinevad tüübid kas puidu, konteinerite või sõidukite veoks), · poolvaguneid (...

Logistika → Logistika
126 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Liigid ei ole areaali piires lausaliselt, vaid neile sobivais elupaikades või kasvukohtades: hajulevila lauslevila. Primaarne areaal ­ looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata areaal; Sekundaarne areaal ­ otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal ­ elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua); Areaal võib suureneda (progresseeruv areaal) või aheneda (regresseeruv areaal). Suuruse järgi jaotatakse areaalid järgmiselt: 1) kosmopoliitsed areaalid ­ areaalid, mis katavad suurema osa elamiskõlblikest maakera osadest. 2) tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed areaalid ­ areaalid, mis hõlmavad konkreetse geograafilise vööndiga seotud territooriume. Liikudes põhjast lõunasse võib eraldada: a) tsirkumpolaarsed areaalid ­ pooluse lähedal asetsevad, seda ümbritsevad areaalid (hülged, pingviinid); b) põhjapooluse parasvöötme tsirkumkontinentaalsed areaalid (sõstar) jne.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
776 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maateaduste alused

Konvektsioonvoolud - Maapõue sügavuse suurenedes mineraalide tihenemisega kaasnevad eksotermilised protsessid koos elementide radioaktiivse lagunemise soojuse ja välistuumast tõusva süvasoojusvooga tekitavad vahevöös kivimmassi viskoosset voolamist ja ülessulamise koldeid, mis hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid ­sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 ­ 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ­ spreeding. Seda protsessi võime oma silmaga näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku lõigul, mis on astenosfääri "magmapadja" peal vee alt välja tõstetud. 36

Geograafia → Geoloogia
68 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus

tööriistaribadel ja menüüdes, ümberkujundatud kihihaldus aken (Layer Control window), uuendatud andmebaasi haldus, laiendatud salvestamise võimalused ning uue tööriistad nagu Proportional Overlap tool (proportsionaalne ülekattuv tööriist). (Amos, 2009) Maplnfos nimetatakse kõiki kasutatavaid andmestikke tabeliteks. Üks infokiht (näiteks krundipiirid) = ühe tabeliga. Ühe tabeli sisse võib salvestada kõiki graafilisi elemendi tüüpe (jooned, areaalid, tekstid, punktid-sümbolid). Soovitav on praktikas siiski erinevat graafilised elemendid paigutada erinevatesse tabelitesse e. erinevatele kihtidele. Kaardil kujutatakse tabel infokihina (e. layer), digitaalkaart koosneb reeglina paljudest üksteise peale/kohale näidatavatest infokihtidest. Maplnfos on iga kiht eraldi tabel. Tabelid salvestatakse failidena, ning üks tabel moodustub kõvakettale salvestatult mitmest sama nimega, kuid eri laiendiga failist. Faililaiendid on järgmised: *

Geograafia → Geoinformaatika
118 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Geoinfosüsteemid

 MS DataMap (MS Office paketti kuuluv)  MapViewer  jms. vabavarana levivad programmid Tavakasutajale mõeldud keerukamad programmid:  MapInfo tooteperekond  IDRISI (Clark’i ülikool, USA)  GeoMedia tooteperekond (Integraph)  MicroStation tooteperekond (Bentley)  ESRI tooteperekond (Arc/Info, Arc/View) MapInfo sisaldab kõiki vahendeid enda andmete kaardile kandmiseks. Olgu nendeks siis hooned-rajatised, teede-ja tänavatevõrgustik, kõlvikute areaalid, kohalikud vaatamisväärsused, klientide asukohad punktobjektidena vms. Kaardile kantud objektiga on MapInfos alati kohe seotud ka tühi tabel, mille veergude arv ja sisu on kasutaja määrata ja mille sisse saab igale objektile juurde kirjutada objektile omaseid tekstilisi-numbrilisi andmeid e atribuutandmeid. Nii saab hiljem igal hetkel küsida objekti kohta informatsiooni, teostada päringuid mingitele tingimustele vastavate objektide leidmiseks ning kaardil objekte

Geograafia → Geoinfosüsteemid
39 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse

Ta väitis, et mingisugused esemerühmad, mida kasutatakse mingis piirkonnas, mingisuguste kalmetüüpidega ­ et seda nimetatakse rahvuslikuks kultuuriks. Teda huvitas germaanlaste päritolu ning seetõttu tõstis ta germaanlased postamendile, mis tõttu sai halva maine (natsid). Tegelikkuses oli see sellele ajastule lihtsalt omane, iga riigi arheoloogid ülistasid ikkagi enda rahvust. Ta sidus kokku esemete tüpoloogiad, kalmetüübid ja piirkonnad, mis läbi sai areaalid, kus levisid teatud arheoloogilised kultuurid. Kossina seadus: Täpselt piiritletud arheoloogiline kultuuripiirkond kattub alati kindlate rahvastega või hõimudega levikualaga. Arheoloogiline kultuur Selle mõiste võttis kasutusele marksistist arheoloog Vere Gordon Childe 1920. aastate lõpul, tema arvates erinevad materiaalse kultuuri kompleksid vastasid üldjoontes rahvastele tänapäevases tähenduses. Ta sõnastas ka arheoloogilise

Kultuur-Kunst → Kultuur
4 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Maateaduste kordamisküsimused

Konvektsioonvoolud - Maapõue sügavuse suurenedes mineraalide tihenemisega kaasnevad eksotermilised protsessid koos elementide radioaktiivse lagunemise soojuse ja välistuumast tõusva süvasoojusvooga tekitavad vahevöös kivimmassi viskoosset voolamist ja ülessulamise koldeid, mis hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid ­sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 ­ 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ­ spreeding. 29. Wilsoni tsükkel ­ selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid. Wilsoni tsükkel algab mandrilise maakoore riftistumisega. Praegu on selliseid

Maateadus → Maateadus
31 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Maateadused I kordamisküsimused

1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest ...

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
52
odt

Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas

konnakotkaste pesapaikadele. Hübriidsete konnakotkaste arvukus kasvab suur- konnakotka arvel, selle peatamiseks on võimalused väga piiratud, kuna tegemist on loodusliku teguriga. Hübridiseerumine võib saada suur- konnakotkale juba lähiajal saatuslikuks, kuna Eesti aladel on suuri- konnakotkaid vähe ja väike- konnakotkaste arvukus umbes 90 korda suurem. Hübridiseerumine on ainult Euroopa probleem, kuna ida- Euroopas kattuvad suure- ja väikse- konnakotka areaalid ja mujal Euraasias väike- konnakotkaid ei pesitse (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3. Kaitse korraldamine Kaitse tegevuskava aastatel 2006- 2010 sätestas kaitse põhieesmärgina suur- konnakotka säilitamise looduslikus keskkonnas elava liigina. Kaitsekorralduse üks eesmärkidest on suur- konnakotka säilimine Eesti areaalis vähemalt 20-30 pesitsusterritooriumi tasemel. Eel nimetatud eesmärk on veel täitmata. Teadaolevate pesitsusterritooriumite arvukus on langenud aastatel 2006-

Loodus → Keskkonnapoliitika ja...
8 allalaadimist
thumbnail
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...

Bioloogia → Mükoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Euroopa Liit

Tavapärane integratsiooniteooria fookus jääb üksnes 'huvi' tasandile, peame küsima: mis kannab 'huvisid'? individuaalsus kui alusväärtus vastandub nii kollektivismile kui ka äärmuslikule individualismile eurooplase vabadus on tingitud riigi olemasolust (õigus)riik võimaldab elu vaba kodanikuna (sh vaba ühiskonnaelu), kuid riigid ei ole lihtsalt indiviidide kogumid, vaid laiemalt kultuuri-ruumid, eripärased praktikate ehk traditsioonide areaalid ja kooslused individuaalsus kehastub konkreetses kultuuris, euroopa (rahvus)riigid kui individuaalsuse kandjad. EL kui eurooplase vabaduse väline kihistus: -> riik=kodaniku tasandi vabadus; EL= riikidevaheline ehk kultuuriline vabadus - suveräänsus - > mõistetud sageli üksnes välispidise sõltumatusena - loogiliselt: suveräänsus = eneseküllasus, vabaduse realiseerumine, vastutuse võtmine

Ühiskond → Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Eesti sotsiolektide seisund

Lisaks jäävad traditsioonilistest murretest alles häälduslikud erijooned ehk aktsendid. Võimalik on ka uute regionaalsete allkeelte teke laiema piirkonna vana murdekeele põhjal. Mis on toimunud eesti keelealal? Kindlasti on jäänud alles eri murretest pärit aktsendid (nt läänemurde suur redutseeritus, kirderanniku teise ja kolmanda välte eristuse puudumine jms, vt ka eespool). Karl Pajusalu on hüpoteesinud (Pajusalu 1992), et endiste kohamurrete asemele on tulnud laiemad keelelised areaalid, uued regionaalsed murded, kuid empiirilised uuringud selles osas puuduvad. Samuti puuduavd korralikud uuringud selle kohta, millised sotsiolektid on tulnud murrete asemele. Teisalt on oluline sotsiolingvistiline probleem selles, mismoodi murre nivelleerub ja sureb? Mis kaob enne ja mis pärast? Mis iseloomustab nivelleeruvat murret? Siin on olemas rida küllalt universaalseid tendentse: - vanade vormide hulk väheneb;

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Biosüstemaatika teooria ja meetodid

eraldatud alal (seemnete sattumine kaugele ookeanisaarele vms.). 2) Sümpatriline liigiteke, mille puhul liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud allühikuteks (rassideks) spetsialiseerumisega erinevale ökoloogi- lisele nishile (kaasa arvatud parasiitide spetsialiseerumine erinevatele peremeesorganismidele), ristumist vältivate piirangute tekke tõttu (etoloo- giline sobimatus; erinev õitseaeg taimedel, jne.) vms. Seejuures võivad tekkinud liikide areaalid olla üldjoontes või tunduvas ulatuses kokkulan- gevad. 3) Kvant-liigiteke, mille aluseks on põhiareaalist eemalasuvas populat- sioonis talletatud geneetilise informatsiooni piiratus ja infovahetuse lakkamine põhiareaali isenditega. 4) Hübriid-liigiteke, mille puhul eri liikide hübriidid on muutunud iseseisvalt paljunevaiks taksoneiks. 5) Polüploidsuse tekkega seotud liigiteke (peamiselt taimedel). 1.1.3.2. Ristumise puudumisel (ühevanemalise pärilikkuse korral, s.t.

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Euroopa Liidu aine eksamimaterjal

Tavapärane integratsiooniteooria fookus jääb üksnes 'huvi' tasandile, peame küsima: mis kannab 'huvisid'? individuaalsus kui alusväärtus vastandub nii kollektivismile kui ka äärmuslikule individualismile eurooplase vabadus on tingitud riigi olemasolust (õigus)riik võimaldab elu vaba kodanikuna (sh vaba ühiskonnaelu), kuid riigid ei ole lihtsalt indiviidide kogumid, vaid laiemalt kultuuri-ruumid, eripärased praktikate ehk traditsioonide areaalid ja kooslused individuaalsus kehastub konkreetses kultuuris, euroopa (rahvus)riigid kui individuaalsuse kandjad. EL kui eurooplase vabaduse väline kihistus: -> riik=kodaniku tasandi vabadus; EL= riikidevaheline ehk kultuuriline vabadus - suveräänsus - > mõistetud sageli üksnes välispidise sõltumatusena - loogiliselt: suveräänsus = eneseküllasus, vabaduse realiseerumine, vastutuse võtmine

Politoloogia → Euroopa liit
103 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

· 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; ­ 50 sõnajalgtaimeliiki ­ 4 paljasseemnetaimeliiki ­ 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda; · Naturaliseerunud liike on 82; · Tulnukliike ja kultuurpäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliserunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki. Kust taimed Eestisse tulid pärast jääaega? Horoloogia ehk koroloogia ehk arealoogia ­ teadus, mis uurib liikide levikut. Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi. Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35% taksoneist), mis kasvavad siin areaalipiiril. Kõige rohkem liike on Eestis oma põhja- või kirdepiiril. LOOMAD I SELGROOGTUD Loomad on päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega. Tekkisid eelkambriumis ca 600 milj aastat tagasi, kuid nn edikaaria fauna tänapäevaste järglaste kohta pole tõendeid.

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist ­ kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia · Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone · Areaal võib olla terviklik (lausareaal) või disjunktne (katkestunud) ­ koosneb mitmest osaareaalist · Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi · Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35%), mis kasvavad siin areaalipiiril Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik ­ levikuatlas Taimeliikide leiuandmete seostamisel kaardiga moodustubki levikupilt ­ levikuareaal Arktiline ja arktomontaanne flooraelement (Eestis 15 liii ehk 1%).Nt odajas astelsõnajalg, murakas

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Henningi reegel e. kõrvalekaldereegel ­ Seaduspärasus, mille kohaselt eellasliigi lahknedes üks tütarliik eemaldub lähtetingimustest rohkem kui teine. Hesse reegel ­ Seaduspärasus, mille kohaselt südame massi ja keha massi suhe on liigi põhjapoolseis populatsioonides (rassides) suurem kui lõunapoolseis. Nähtust seletatakse sellega, et külmemas kliimas on vaja suuremat soojusproduktsiooni. Jordani reeglid ­ 1. lähedaste liikide areaalid asuvad harilikult üksteise naabruses, kuid neid eraldab mingi geograafiline tõke; 2. sama kalaliigi külmas vees kasvanud isendeil on rohkem selgroolülisid kui soojas vees kasvanuil. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel ­ seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Vrd. Baule r., Mitscherlichi r., Schelfordi r.

Bioloogia → Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

on mükotroofne toitumine, sümbioosis kandseentega. Annavad kännuvõsu. Tammeliikide puit on väga väärtuslik, iseloomulikud on nn. laiad säsikiired. Lülipuit tumepunakas, ristlõikes näha kontsentrilised augukeste read (rõngassooneline puit). Tammeliike arvatakse olema erinevate autorite arvates 250 kuni 800-ni. Nii suur varieeruvus liikide arvus tuleneb arvatavasti sellest, et paljude tammeliikide areaalid kattuvad ja seetõttu on võimalik rohkete hübriidide teke. Ilmselt on tammeliike ca 500, kasvades kogu põhjapoolkera parasvöötmes, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Euroopas, osaliselt ulatuvad liigid ka subtroopikast troopikani. Seoses keerulise süstemaatikaga ja suurte liikide arvuga, on perekond tihti jaotatud omakorda alamperekondadeks. Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kaheks alamperekonnaks: valged tammed ja mustad e. punased tammed

Metsandus → Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist – kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia  Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone  Areaal võib olla terviklik (lausareaal) või disjunktne (katkestunud) – koosneb mitmest osaareaalist  Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi  Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35%), mis kasvavad siin areaalipiiril Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik – levikuatlas Taimeliikide leiuandmete seostamisel kaardiga moodustubki levikupilt – levikuareaal Arktiline ja arktomontaanne flooraelement (Eestis 15 liii ehk 1%).Nt odajas astelsõnajalg, murakas

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
239 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

nägemisvälja rakud. See ei sõltu liikuva asja värvist. Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ). Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks ,,hobuse" mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga 12 paljud üksikkujutlused

Muu → Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

See ei sõltu liikuva asja värvist. Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ). 18 Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks ,,hobuse" mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga paljud üksikkujutlused. Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik

Muu → Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

aktiveerumine põhjustab inimesel tahte tekkimine oma kätt liigutada. Kui ajus aktiveerub mingi kindel piirkond, siis selle järgi saame me teada, et mis on teadvuses. See on aju üldine omadus, mitte ainult mõnes ühes aju piirkonnas. Niiviisi ongi selline aspekt ülispetsiifiline. Teadvuslik kogemus ja selle muutumine võib ilmneda näiteks värvides, nägudes, helides, liikumises jne. Selline avaldumine sõltub aju väga kindlast piirkonnast. ( Aru 2009, skeptik.ee ) Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks „hobuse“ mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga paljud üksikkujutlused. Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik

Psühholoogia → Üldpsühholoogia
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun