tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Protistid – eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Mikromeeter – üks tuhandik millimeetrist Preparaat – laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud või puhastatud eritotstarbeline aine. Kude – sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Sünaps – närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse Difusioon – gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse
HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE.
Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Li...
tagakeha. Kõik need kehaosad koosnevad hulgast eri kujuga lülidest. Nagu kõigil lülijalgsetel, on ka putukate keha kaetud kergest, kuid kõvast kitiinist koosneva välisskeletiga. Välisskeletist saavad alguse ka mitmesuguseid keha pinnal olevad jätked, nagu ogad, karvad, harjased, soomused jne. Kehapikkus ulatub 0,2 millimeetrist parasiitsetel kiletiivalistel kuni 30 sentimeetrini raagritsikatel, tiibade siruulatus mõnest millimeetrist 30 sentimeetrini. Pea koosneb kuuest lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ning moodustavad ühtse ja tugeva peakapsli ehk -kihnu. Pea küljes on rida olulisi meeleelundeid ning suised. Suised on evolutsiooni käigus tekkinud muundunud jäsemetest. Nende ehituse järgi saab üsna kergesti kindlaks teha, millest see või teine putukas toitub.
väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus · Hingamiselundid - lõpused. · Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast peast, rindmikust ja tagakehast. · Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Maksimaalne kaal on 20 kg. Sigimine ja areng · Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Metoodiline liigitus · Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad, nt:
JAANIMARDIKAS Enne jaani võib õhtuti metsaservades ja teeäärtes märgata rohekalt helendavaid täpikesi. Tegemist on jaaniusside, teaduskeeles jaanimardikatega (Lampyris noctiluca). Teaduslik nimetus ütleb ära, et jaaniuss pole tegelikult "uss" (nagu näiteks vihmauss), vaid hoopis mardikas. Rahvapärase nimetuse on nad saanud tiibadeta emasloomade järgi, kes meenutavad ussikesi. Nende rohekas helendus on peibutusmärguanne lennuvõimelistele isastele. Helendust põhjustab lutsiferiini-nimelise valgu lagunemine ensüüm lutsiferaasi toimel. Valgu nimetus vihjab ebamaisele olendile langenud inglile Luciferile. Juuniöödel säravaid rohelisi täpikesi võiks siis nimetada põrguvürsti tulukesteks. Lagunemisreaktsioon toimub spetsiaalsetes rakkudes fototsüütides, mille kogumid asuvad tagakeha tipul kutiikula all. Lutsiferiini lagunemiseks on vaja hapnikku. Seega sõltub helenduse intensiivsus eelkõige hapniku juurd...
U s s id . L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist 10 meetrini. Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Parasiitussina seedeelundkonda ei oma. Omab päris- ja vaheperemehe. Paeluss Paelussil on 800 1000 lüli. Igal lülil on oma suguelundkond, kus valmivad munad.
Seetõttu on neil veekogudes oluline koht toiduahelates ja aineringes. Vähid toituvad peale muu ka surnud veeorganismidest ning aitavad seega hoida veekogu puhtust. Enamik vähke elab vabalt ning nad liiguvad ringi kas veekogu põhjal või ujudes, kuid on ka kinnitunud vorme (tõruvähk). Vähkide hulgas on ka parasiitseid vorme, kes nugivad kaladel või teistel veeselgroogsetel. Vähkide kehapikkus varieerub poolest millimeetrist kuni 80 sentimeetrini. Väga mitmekesine on ka keha värvus, kehakuju ja jäsemete kuju ning asetus. Vähkide keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Igale vähi kehalülile kinnitub reeglina üks paar jalgu. Pea eesservas paikneb vähkidel paar liitsilmi. Pea alaosas asub suuava, mille ümber asuvad suised. Vähid on enamasti lahksugulised. Mõnel liigil esineb ka neitsisigimist (vesikirbulised). Munad
Punavetikad sisaldavad lisaks klorofüllile, ksantofüllidele ja karotiinidele ka ainuomaseid pigmente: fükoerütriin ja fükotsüaan. Nende kahe pigmendi tõttu saavad punavetikad elutegevuseks kasutada väga nõrka valgust, mille tõttu suudavad nad elada meredes ja ookeanites maksimaalselt 200 meetri sügavusel. Optimaalne kasuvala on 40- 60 meetrit. Enamikule punavetiktaimede kasvuks on vaja suhteliselt ühtlast aastast temperatuuri. Punavetiktaimede pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni paari meetrini. Suur hulk punavetikaliike elab troopilistes meredes. Paljunemine: Punavetiktaimed paljunevad nii suguliselt kui suguta. Viimase puhul toimub see aplanospooridega. Sugulisel paljunemisel ühineb viburita spermaatsium oogooniumis valminud valminud ühe munarakuga. Pärast viljastumist areneb välja kohe sügoot. Kasutamine tööstustes: Punavetiktaimedel on rakukestades sisalduvate kallerduvate ainete tõttu majanduslik tähtsus
L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist 10 meetrini. Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Loe lähemalt Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Parasiitussina seedeelundkonda ei oma. Omab päris- ja vaheperemehe. Paeluss Paelussil on 800 – 1000 lüli. Igal lülil on oma
kui eelmine. Kolm korda piisas peegeldunud valgusest vikerkaar asub umbes 40° kaugusel Päikese suunast ja on juba nii nõrk, et seda pole võimalik eristada veepiiskadel ühekordselt hajunud valgusest. Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Vihmapiiskade läbimõõt varieerub mõnest millimeetrist tugeva hoogsaju ajal mõne sajandiku millimeetrini uduvihmas. Suuremad vihmapiisad deformeeruvad kukkudes õhutakistuse tõttu, sellepärast ei ole suurtel piiskadel tekkiv vikerkaar päris täpselt ringi kaar. Uduvihma piisad on nii väikesed, et lisaks piiskadelt ja piiskades peegeldumisele ning murdumisele hakkab rolli mängima ka valguse difraktsioon piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise
Sõiduauto rehvid peavad vastama Euroopa ettekirjutusele ECE-R 30. Eelkõige puudutab see tähistust rehvi küljel, mis sisaldab kõige olulisemat teavet rehvi kohta. Selle informatsiooni juurde kuuluvad ka teised vajalikud andmed autojuhtidele – ettekirjutuse kohaselt tuleb rehvi küljel ära näidata ka tootja (1) ja rehvi tüüp (2). Rehvi laius (3) Rehvi laius on ära toodud millimeetrites (nt 175 mm). Tavaliste sõiduautorehvide ristlõige ulatub 125 millimeetrist (nt 125/80 R 12) kuni u 335 millimeetrini (nt 335/30 R 19). Seejuures suureneb rehvide laius 10 mm haaval. Uuematel ratta- ja rehvikomplektidel (nt Dunlopi TD- rehvid või Michelini TRX- või TDX-rehvid) on teine laius: see ulatub 160 millimeetrist kuni 240 millimeetrini. Enamasti kaldub rehvide tegelik laius ettekirjutatust vähesel määral kõrvale (valmistamistolerants) ja varieerub eri tootjate puhul mõne millimeetri võrra. Lisaks sellele
Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. Ehitus Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Elupaik Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes.
(taust)müra tase mitte kõrgem kui 25-30 dB. · Kontrollruum ja stuudioruum ei pea kaja mõttes olema täiesti "surnud" vaid ainult eelkõige sageduslikult tasakaalustatud. Miks on laserplaadi läbimõõt just 120 millimeetrit? Legend räägib järgmist: Sony president Akio Morita, kes oli klassikalise muusika suur austaja, nõudis, et plaadile peab mahtuma õhtumaa muusika tähtteos - Beethoveni IX sümfoonia, mis kestab ligikaudu 70 minutit. Selleks aga oli vaja 120- millimeetrist plaati. Kasutatud materjal · http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/arvuti/muu/referaat1.htm · http://www.arvutiweb.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=42&Itemid=39 · http://kodu.neti.ee/~rakkekk/AvoLeht/VMaarja/3kursusriistvara/CD %20lugeja/index.htm · http://en.wikipedia.org/wiki/Gramophone_record · http://kultuur.edu.ee/muusika_opmat/Oppematerjalid/K.Kivistik/Arhii v/Helisalv.tehn.konspekt2002(2).doc · http://www.dvd.ee/news/DVD/000056
ja mõõte. Ning selleks eeskujuks määrati meridiaan, mis läbis ka suurlinna Pariisi. Kuna Prantsusmaal oli juba selleks ajaks kogunud palju teadmisi astronoomia kohta, siis ei saanud Prantsumaa seda au eemale lasta ja hakkas pihta mõõtmine. Ning tänu vajalikele teadmistele suudeti mõõta Maa raadius ja ka läbi selle meridiaanide pikkus. Kuna valitsus ei suutnud väga oodata selle pika protsessi tulemusi siis juba 1795 võeti kasustusele esimene mõõdusüsteem(mis koosnes millimeetrist, detsimeetrist, meetrist, kilomeetrist, milligrammist, grammist, kilogrammist ja tonnist), kuid see ei onud väga täpne. Mõõtmis tööd aga jätkusid selleks, et saada täpsemaid tulemusi. Kuid mõõtmistulemused ei tahtnud klappida pärast mitmekordseid mõõtmisi tekkis segadus ning see venitas veelgi seda protsessi. Lõpuks siiski viidi vaatlusandmed valitsusele, kuid vaatlejad otsustasid vastuolulisi andmeid mitte näidata.
Paksud rünksajupilved, keskel sajuvaba ala Liikumissuund idast läände Tuule kiirus üle 100 m/s Nimetatakse orkaanideks või Ida-Aasias taifuunideks 2. Tornaado, Tromb Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30 – 300 m Liikumissuund suvaline Tuule kiirus üle 3-11 m/s Tornaadoks nimetatakse Ameerikas, Euroopas Trombiks Veekogude kohal vesipüks – õhukeerise läbimõõt paarist millimeetrist meetrini Tuulispask maismaa kohal väike keeris – läbimõõt mõni meeter 3. Äike On võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: Õhumassisisesed – tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel; peamiselt mägedes pealelõunasel ajal, kohalikud Frontaalsed – esinevad koos külma frondiga; tugevamad, igal aastaajal
tingimus 1.Keevitatavate Kasutatakse kõikide teraselii- Mittelegeer-, madallegeer-, kõrglegeer- materjalide kide, malmi, Ni ja Cu sulamite terased, alumiiniumi-, vase- ja loetelu keevituseks ja piiratult Al- niklisulamid. sulamite remontkeevituseks. 2.Keevitatavate Võimalik keevitada materjale Keevitatavate materjalide paksus algab materjalide läbimõõduga alates 1,0 mm. 0,8 millimeetrist, tänu keevituspara- paksus Suurim paksus pole piiratud. meetrite suurele reguleerimisvõima- lusele ülempiir praktiliselt puudub (praktikas kuni 40mm). 3.Keevitamise Suhteliselt väike, protsessi kii- Tegemist kõrgtehnoloogilise prot- tootlikkus ja rus on vahemikus 0,5 kuni 7,0 sessiga, tootlikus 10-15 kg/h, kuna keevituskiirus kg/h
Verduni lahing Riin Pajumets 11b Verduni lahing Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Verduni lahing oli esimeses maailmasõjas üks hullemaid ja samas ka mõttetumaid, sest sakslaste soov prantslased puruks lüüa kukkus läbi, kokku hukkus mitu kuud väldanud mammutlahingus miljon noort meest. (Verdun, 1916) Eellugu 1916. aasta alguseks oli Läänerinne jõudnud tupikseisu. Ei Saksamaa ega Antant suutnud enam ette võtta ühtki pealetungi, mis poleks uppunud ründavate vägede verre. Aastal 1915 kasutusele võetud mürkgaasid polnud samuti soovitud toimet avaldanud. Saksa armee kindralstaabis sündis idee patiseisu murdmiseks. Tuli rünnata sellisel määral, et üks Antanti osalistest (eelkõige Prantsusmaa) väljuks sõjast kurnatuse tõttu. Kuna Prantsuse idapoolse kaitseliini üks tugisa...
Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Vihmapiiskade läbimõõt varieerub mõnest millimeetrist tugeva hoogsaju ajal mõne sajandiku millimeetrini uduvihmas. Suuremad vihmapiisad
Harjaslõugsed Harjaslõugsed on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad röövtoidulised mereussid, nende osakaal on maakera kogu planktonis suurim. Harjaslõugseid teatakse tänapäeval üle 20 perekonna 120 liigiga.Umbes 20 % harjaslõugsete liikidest on bentilised ning substraadina kasutavad nad peamiselt vetikaid ja kive. Neid leidub praktiliselt kõikides soolastes veekogudes.Enamik harjaslõugseid on läbipaistvad ja torpeedo-kujulised. Üksikud süvamere liigid on oranzid. Nende pikkus on 3 millimeetrist 12 sentimeetrini. Sammalloomad Sammalloomad on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.Paljudel sammalloomadel on väline lubitoes. Sammalloomadel puuduvad ringe-, hingamis- ja erituselundid.Vaatamata sellele, et nad on levinud kogu maailmas, eelistavad nad elutseda soojades troopilistes meredes. Tuntakse umbes 5000 sammalloomaliiki. Lõugsuud Lõugsuud on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised (0,5...1 mm pikad) meres elavad organismid
Ühisgümnaasium Verduni lahing Referaat Koostas: 12. klass Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Saksa-Prantsuse erisuhted 3 Verduni lahingu eellugu 4 Eelvalmistused Saksamaa poolt 5 Lahingukäik 5 Tulemus 6 Kasutatud allikad 7 2 Sissejuhatus Verduni lahing sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid. Heitlus Verdunikindlustuste pärast kestis peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslas...
Akondriit on samuti kivimimeteoriit, millel aga mineraalne koosis ja struktuurilised iseärasused näitavad magmalist teket, kuid sellel puuduvad kondriitidele iseloomulikud kerakesed. Nad on sarnased maakoores leiduvate kivimitega. Enamasti on nad kaetud koorikpinnaga, mis võib olla hallikas- kuni punakasmust koorikpind. Värske murdepind võib olla aga heledam. Kivimeteoriitidel moodustavad põhimassi peeneteralised millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi. Neid on palju ja enamasti on nad tumedad ja läigivad hõbedaselt. Neis võib esineda omavahelisi lõikuvaid soonekesi, mis on tumedat värvi. Arvatakse, et nad on tekkinud kui meteoriitsed aine tilgakesed on kiiresti hangunud ja näitavad selle eksisteerimist kunagi osaliselt sulanud olekus. Kivimeteoriitides esineb kõige rohkem pürokseeni ja oliviini. (Pürokseenid on kivimeteoriitides esineva silikaatsete mineraalide rühma üldnimetus)
Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel. Hulkharjasussid Hulharjasusside kehapikkus on väga varieeruv, alates ühest millimeetrist kuni kolme meetrini. Nad on küllaltki silmapaistmatult värvunud ning nad jäävad mere põhjas märkamatuks. Osa usse kaevub ka mere põhjas setetesse ning seetõttu on nad täiesti märkamatud. Nende keha on sale ning jaguneb kolmeks küllaltki selgesti eristatavaks osaks: peaks, kereks ja sabaks. Sarnaselt teiste rõngussidega koosneb ka hulkharjasusside keha hulgalistest lülidest. Hulkharjasussid kuuluvad rõngusside hõimkonda. Osa hulkharjasussiliike on vee- eluviisiga
Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. 2. Sigimine ja areng Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Sigima hakkavad jõevähid sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade pressitud massist moodustatud vorstikujulise spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad
Sklerenhüüm · Sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega rakkudest · Mehaaniline väga tugev kude · Asub varre siseosas · Täiskasvanult on sklerenhüümi rakud surnud ja õhuga täitunud · Rakukestad on enamasti puitunud · Sklerenhüümi hulka kuuluvad niine- ja puidukiud ning kivirakud · NIINEKIUD · Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena · Pikkus mõnest millimeetrist kuni 20-40 mm või enam · Niinekiudude kestad võivad olla puitumata (lina), pisut puitunud (kanep) või täiesti puitunud (pärn) · PUIDUKIUD · Puidukiud asuvad puidus, moodustades olulisima osa puidu massist · Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused · Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes · KIVISRAKUD · Ühtlaselt paksenenud seintega ümarad rakud
Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes.
Vahel võib ka olla, et jalad hakkavad sügelema ja paistetama. Külmale tundlikumatel inimestel ei pruugi keha katmine külma eest aidata ja allergia võib tekkida üle keha. Laikude suurused varieeruvad mõnest millimeetrist mitmekümne sentimeetrini. Allergiat peetakse krooniliseks, kui see kestab kauem kui kuus nädalat. Allergia võib olla päritud või omandatud. Omandatud allergiavorm esineb kõige sagedamini 18-25 aastastel. Külmaurtikaaria erinevad tüübid:
peal väga soolase ja kuuma vee kiht, teiseks esinevad väärismetallid mikroosakestena. Seepärast peavad teadlased välja töötama erilised tehnikad, millega mikroosakesed sette suurematest osakestest eraldada. Ookeanipõhja konkretsioonid raua- ja mangaanikonkretsioonid, peamiselt ookeanide ja merede, harva ka järvede põhjas olevad, rohkesti (vähemalt 30%) rauda ja mangaani sisaldavad mineraalsed moodustised. Nende läbimõõt ulatub mõnest millimeetrist mõnekümne sentimeetrini suurem osa paikneb ookeanide sügavates osades, leitakse neid ka madalamalt (näiteks Blake’i platool Atlandi ookeanis toimus umbes 750 m sügavuses katsetootmine juba 1970. aastal). moodustuvad väga aeglase settimisega piirkondades sette pinnal keemiliste ja biokeemiliste protsesside tagajärjel. Leidub ka Läänemeres (varu kuni 10 miljonit tonni). sh Eesti rannikumeres, leidub samasuguseid moodustisi sügavamal
Tartu 2010 Urtikaaria (nõgestõbi) Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad. Kublad tekivad järsku. Nad võivad paikneda igal kehaosal, olla erineva suuruse ja kujuga - ovaalsed, ümarad, ringjad või maakaarti meenutavad, värvuselt punased või valkjad, sageli ümbritsetud punetava äärisega. Iseloomulik on tugev sügelemine. Kuplade läbimõõt võib ulatuda mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini ja võivad nahapinnal püsida mõnest minutist mitmete tundideni (vt joonis 1). Joonis 1 Urtikaaria Kaasuda võivad ka üldnähud peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja -lahtisus. Mõnikord võib lisanduda silmalaugude, huulte ja labakäte turse e. angioödeem. Angioödeemi (AÖ) korral on tursest haaratud ka naha sügavamad kihid ja nahaaluskude
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega
Nad koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud maakoores. Kuigi kivimeteoriidid on kõige levinumaks meteoriitide tüübiks (ligikaudu 93% langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa kivimitele eriti tihti. Üldiselt on need tumedad, kaetud hallikas- kuni punakasmusta koorikpinnaga. See üks tähtsamaid tunnusjooni. Esineb pinnal ka tihedalt põimunud soonekesi. Peeneteralises põhimassis on rohkelt tumedaid, hõbedaselt lõikivaid, millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi ehk kondreid. Need on primaarse kosmilise aine tombukesed. Erinevalt Maal esinevatest kivimitest on kivimeteoriidi põhimassis metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit. Jämedateralistel aga mõnikord kondrid puuduvad ja nimetatakse akondriititeks. Neid teatakse 140, millest 13 meenutavad Kuu ja Marsi kivimeid. Neid tuntakse Shergotty, Nakhla ja Chassigny meteoriitide järgi SNC-meteoriitidena. Foto: Akondriit - Luotolax, Soome, langes 13.
Tartu Kutse haridus keskus Metallitöötlemispinkidel töötaja Õpilase nimi Tank Referaat Juhendaja Õpetaja nimi Tartu 2012 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 American WWII Tank ..................................................................................................................................... 10 Leopard 2a5 ................................................................................................................ 11 2 Iseloomustus Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. Puudused on suur mass j...
rikkalikult mõned lubjakivikihid. Näiteks “Vasalemma marmoriks” kutsutud Ülem- Ordoviitsiumi lubjakivi Vasalemma paemurrus koosneb vakdavalt mereiliiliatest. (Ivar Puura, 2006) Siluri ajastul võis okasnahksete vars olla mitme cm jäme, selliseid lülisi võib leida Saaremaalt, kus neid sisaldavat Kaugatuma lademete kivimit kutsutakse rahvakeeli sõrmuspae nimega. Oma vormilt on okasnahksed selgrootud, väga mitmekesised keha kuju poolest. Okasnahksete pikkus ulatub mõnest millimeetrist 5 meetrini, väljasurnutel isegi 10 meetrini. Neil on kaltsiidist plaadikestest ja lülidest koosnev lubitoes. (Leelo Alasi, 2012) Okasnahksed ei ole välja surnud, neid elab meredes tänapäevalgi. 5. Graptoliidid Graptoliidid eksisteerisid Ülem-Kambriumist Karboni ajastuni ja olid koloonialise eluviisiga loomad. Leidus mere põhjale kinnituvaid kihte, kuid osa graptoliite hõljus mere pinnakihis.
samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). Liblikate kehapikkus ulatub paarist millimeetrist 6 ja isegi enama sentimeetrini, tiibade siruulatus varieerub piirides 3 mm kuni 30 cm. Välisehitus Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv
Kui suur korallrahude hävimise ulatus olla võib, ei oska keegi isegi mitte hinnata. Kastutatud kirjandus: http://www.loodus.envir.ee/3page.html http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/korallriffide_kaitse.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korallrahude_kaitse_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Korallid Tea laste ja noorte entsüklopeedia 1. slaid: tiitelleht 2. slaid: · Korallid toituvad planktonist. · Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. · Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. · Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. · Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. · Elavad soojades meredes 3. slaid: · Tundlikku korallrahude ökosüsteemi kahjustab suurel määral muda settimine.
ärasöömise vastu, osaliselt kaitse päikesekiirguse vastu, kasvukiiruse reguleerimine ning taime varustamine kondenseerunud veega. Okkad võivad olla väga kõvad ja puitunud, kuid ka äärmiselt peened ja udusulgjad. Juured laiuvad enamasti maapinna lähedal (sademevee võimalikult tõhusaks imamiseks), mõnel liigil on muguljalt jämenenud peajuur. Lühiealised, enamasti üksikult paiknevad õied on suuruselt väga erinevad (läbimõõt mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini), neil on palju kattelehti ja tolmukaid, raag puudub; vili on mari. Kujult ja suuruselt on kaktuselised liigiti äärmiselt mitmekesised: leidub kuni 18 m kõrgusi puukujulisi sammaskaktusi, kerakujulisi kaktusi, lapikute varrelülidega kaktusi ja pikkade peente vartega epifüüte. Paljudel on viljad ja varre lihakas sisu söödavad. Kaktusepuitu kasutatakse ehitusmaterjalina meenete valmistamiseks, mitut liiki kaktusi
Lõuna-Korea talved on pikad, külmad ja kuivad. Enamjaolt langeb talvine temperatuur -7 °C kuni -1 °C Talvel on temperatuur kõrgem mööda lõunarannikut ja oluliselt madalam mägises interjööris. Cheju saarel on tavaliselt soojem ilm kui mujal Lõuna- Koreas. Vihma sajab Koreas tavaliselt Juunist Septembrini. Lõunakaldal esinevad hilissuvised taifuunid, mis toovad kaasa tugeva tuule, suure vihmasaju ja üleujutused. Keskmine aastane sademete hulk kõigub 1.370 millimeetrist (54 tolli) Soulis kuni 1470 millimeetrini (58 tolli) linnarajoonis. Edelapiirkonnas esineb aga umbes iga kaheksa aasta järel põuaperiood. Kevad ja sügis Lõuna-Koreas aga on mahedad. 4. Majandus Lõuna-Korea on majandusarengus teinud tõelise tiigrihüppe, ühe inimpõlve jooksul on jõutud maailma arenenumate riikide hulka. Nüüdseks on temast saanud üks maailma juhtivaid tehnoloogia innovaatoreid, olles suuruselt kolmas patentide omamise arvult
Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide ja liigub sealt edasi soolde. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Nende ainete sadestumisest moodustuvad sapikivid. Esineb erineva koostisega sapikive. Suurem osa neist on kolesteroolkivid või segakivid. Vähem esineb bilirubiin- ehk pigmentkive. Sapikivide suurus on väga erinev, ulatudes mõnest millimeetrist mitme sentimeetrini, võib tekkida ainult üks suur kivi või väga palju pisikesi kive. Sapikivide tekkimist põhjustab kolesterooli või bilirubiini hulga tõus sapis ja ka sapipõie tühjenemise häirumine, mille tõttu sapp kontsenreerub. Seda soodustavad ülekaal, naissugu (naistel on sapikive 2-3 korda sagedamini kui meestel), vanus (vanematel inimestel sagedamini), östrogeenid e. naissuguhormoonid (rasedus, hormoonasendusravi, rasestumisvastased vahendid), diabeet, kiire kaalulangus ja
Enamasti asuvad nad litosfääri laamade piirialadel. Erandiks on vaid kuuma täpi vulkanism. Laamtektoonika olemasolu põhjus on lihtne soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad. Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt, ehkki liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest millimeetrist kuni mõne sentimeetrini aastas. Seega sõltub see, kas vahevööd pidada tahkeks või vedelaks ajavahemikust, mil me teda vaatleme. Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär (vedel osa ei ületa tõenäoliselt paari protsenti), mille kohal on tahke litosfäär. Astenosfäär on vedelam, sest väiksema sügavuse tõttu vähenenud rõhk alandab kivimite sulamistemperatuuri. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad (konvergentsed), lahknevad
Astronoomide poolt vaadeldud komeete on 1000 ringis. Silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul ehk kümmekond, binokliga jälgitavaid ehk 50 ringis. Ükski perioodiline komeet pole igavene need kustuvad. Meteoorkehad tahked raua-, jää- või kivitükikesed, mis justkui hakkaksid taevas alla kukkuma, kuid siis kustuvad. Neid nimetatakse ,,langevateks tähtedeks", nad on milligrammiraskused ainekübemekesed, mõõtmetelt millimeetrist väiksemad. Helendama hakkavad nad 100-120km kõrgusel ja 80km kõrgusel on nad juba tavaliselt ära põlenud. Helendav jälg tekib lendtähe kehast mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. On ka suuremaid kamakaid, mis võivad maapinnani jõuda neid ni. Meteoriitideks. Eestis on Kaali järv Saaremaal, kuhu see on kukkunud. Meteoorkehad liiguvad ümber Päikese parvedena, parv tervikuna omab kindla orbiidi. Need parved on tekkinud komeedi lagunemisel
Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Aj...
Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. Jõevähk Läänemeremaades on vähisöömine rituaal, kuhu kuuluvad keedetud ja maitserohelisega kaunistatud vähid. Vähisöömisel ei ole kindlaid reegleid, igaüks toimib oma äranägemise järgi. Kuna kodumaise jõevähi koorik on võrreldes teiste vähiliikidega tunduvalt pehmem, süüakse teda kätega, ilma lisatarvikuid kasutamata
aastani toodeti arvuteid disketiseadmega, kuid edaspidi USB-pordiga. 2010. aastal toodeti kuni 256 GB mahutavaid mälupulki, kuid kõige levinumad on 1 ja 2 GB mahutavad mälupulgad. Kaasaegsed mälupulgad on USB2.0-ühilduvad. (Vikipedia) 1.2.5 Kompaktketas ehk CD CD loodi algselt, et sellele salvestada muusikat, kuid peagi muutus see ka muudes valdkondades kasutatavaks. Standardse CD diameeter on 120 millimeetrit ning mahutab 700 MB mahus andmeid. Mini CD läbimõõt võib varieeruda 60-st millimeetrist 80-ne millimeetrini. (Wikipedia) Tänapäeval on CD-l palju erinevaid liike. CD-ROM on kirjutuskaitsega plaat, mida kasutatakse tavaliselt kommertsprogrammide ja andmete salvestamiseks. CD-R formaadi publitseeris 1990a. Philipsi, määrates selle "orange book part II" standardiga. CD-kirjutajad on tähtsad kohtades, kus salvestatavad andmed peavad säilima kindlasti muutumatul kujul. CD-R-ile saab korduvalt andmeid kirjutada, kuid kustutada ei saa. CD-RW-le saab faile korduvalt kirjutada ning
Kuigi Põhja- ja Lõunasaart (151 000 km2) lahutab vaid 24 km laiune Cooki väin, on saared oma olemuselt ja ilmelt erinevad. Lõunasaare lääneosas asub kohe rannikult tõusev kõrge Lõuna-Alpide ahelik, mille kõrgeim tipp Mt. Cook ulatub 3754 meetrini ja paikneb rannikust vaid kahekümne kilomeetri kaugusel. Ookeanilt ida poole liikuvad niisked õhumassid toovad niivõrd kiiresti ja kõrgele tõusvatele aheliku läänenõlvadele hulgaliselt sademeid: 3200 millimeetrist aastas mägede jalamil kuni isegi 15 000 millimeetrini nõlvade kõrgemates osades. Niivõrd suure sademete hulga tõttu kasvab aheliku jalamil, hoolimata üsna madalast temperatuurist, väga lopsakas ja omapärane parasvöötme vihmamets. Peale vihmametsade on Lõunasaarele omased mitmed liustikud, mis on tekkinud kõrguse kiirest kasvust tingitud õhutemperatuuri languse ja suure sademete hulga tõttu. Liustikud teeb eriliseks asjaolu, et mööda kitsast orgu allapoole liikudes ulatuvad nad
molekulaarstruktuuride lõhustumine. Väikesed kiirgusdoosid aktiviseerivad mikroorganismide elutegevust, dooside suurenedes tekib pärilikke muutusi ja edasi juba pataloogilisi muutusi, mis viivad raku hävimiseni. Kiiritust kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses ja tööstuses. 5) Raadiolained: Raadiolained on elektromagneetilised lained ja suhteliselt suure lainepikkusega (alates mõnest millimeetrist kuni kilomeetriteni) ja sagedusega (30 tuhat kuni 300 miljardit Hz). Lühi ja ultralühilainete läbimisel keskkonnast tekib selles ülikõrgsagedusega vahelduvvool. Elektromagnetilises väljas muutub elektrienergia aga soojuseks. Kõrge intensiivsusega elektromagnetilises väljas hävivad mikroorganismid kiiresti, mille oluliseks põhjuseks on soojusefekt. Kuna kuumutamise aeg on lühike võrreldes steriliseerimisega autoklaavis, siis
Kuid nad kõik on lähedased Neopilina`le ja liikide üldarv ulatub vaevalt üle viie. 11 KLASS: KARBID Karbid on eranditult vee-eluviisiga limused. Nende koda koosneb kahest poolmest, millede vahele jääb pehme keha. Kojapoolmed on omavahel seotud selgmiselt asetseva "lukuga". Karpidel puuduvad selgelt eristatav pea, lõuad ja teistele limustele väga iseloomulik hõõrel. Karpe on maailmas ligikaudu 25 000 liiki. Nende kehapikkus varieerub mõnest millimeetrist kuni 1,5 meetrini. Enamik karpe elab soolases vees ning vaid vähesed eelistavad elada mageveekogudes. Karbid moodustavad olulise osa põhjaloomastikust. Nad toituvad põhjalähedases vees hõljuvatest väikestest loomadest. Karbid ise on aga oluliseks komponendiks kalade menüüs. Ka inimesed tarvitavad karpe toiduks ning karpide kodadest valmistatakse väärtuslikke ehteid. Kuna karbid on vee-eluviisiga loomad, siis hingavad nad lõpustega. Lõpused paiknevad neil mantlihõlmade vahel
kaheteistkümnendik kraadist ning seda püramiidi põhjast läände kulgeval püramiidi idaküljel: see kõikus 5 kuni 30 ühikuni nullkraadist loetuna. Seejuures oli egiptlastele kompass väidetavalt tundmata. Tänaseni ei suuda ükski inimene seletada, kuidas oli võimalik 1 300 000 kuni kuusteist tonni kaaluvat graniitplokki nii täpselt üksteise kõrvale ja peale paigutada, et kahesaja kolmekümne meetrise põhjaserva ulatuses ei ületa viga murdosa millimeetrist ning kivipaneelid püramiidi välisküljel on nii tihedad, et nende ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Optilisi põhjendusi selleks pole, sest isegi sentimeetrine kõrvalekalle pole nii võimsa püramiidi puhul märgatav. Cheopsi püramiidi alusserva pikkus on 365,24 küünart ning täpselt sama palju päevi on meie päikeseaastas Püramiid asub peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil (esinevad ainult 2 cm kõikumised ) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule
tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeemiliselt tasakaalustatud tasapindsete pakettidena. Savimineraalide iseloom sõltub sellest, kas pakettide liitjaks on suure
paksus; OLMO - laastutekke-tsoon; A - esipind; A - tagapind. 18.Mis on laast? Eraldunud kiht materjali lõikamisel. 19.Laastu tekkemehanism? Laastu tekkemehanism - kihi eraldumine järkjärguliste nihete tagajärjel. 20.Mille poolest erinevad mikroteriklõikamisel kasutatavad lõikekiilud teriklõikmisel kasutatavatest? Erinevad kahe tunnuse poolest: 1) terikud on korrapäratu kujuga, 2) terikud on väiksemôôtmelised (terikutena kasutatakse abrasiivteri, mille môôtmed ulatuvad mônest millimeetrist mikromeetri osadeni). 21.Mis põhjustab mikroteriklõikamisel väikest töödeldud pinna karedust? Väikest töödeldud pinna karedust võimaldab lõikamisest osavõtvate abrasiivterade suur hulk. 22.Seleta joonist Joonisel on kujutatud mikroteriklõikamist, mis toimub abrasiivtöötlusel .Sõltuvalt abrasiivtera väljaulatusest riista pinnast, kujust ja lõigatava kihi paksusest, töödeldava pinnaga kontakteeruv abrasiivtera lõikab või muljub sellesse soone
homoloogideks. Tagakeha koosneb 11 lülist. Esimesel üheksal paiknevad jalgade rudimendid; lülistumata, kuid osalevad liikumisel. Tagakeha tipul paikneb kolm pikka jätket urujätked ja sabaniit. Rudimetsetel tagakehajalgadel paikneb väljasopistav väga õhukese seinaga põieke. Suguava paikneb emastel harjashännalistel 8., isastel 9. lüli tagaserval. Eelistavad niiskeid elupaiku. Selts: Prussakalised (Blattodea) Suurus varieerub mõnest millimeetrist kuni 7 sentimeetrini, sõltuvalt elupaigast. Värvuselt helekollakas-pruun, võib varieeruda valkjast mustani. Kehakuju ovaalne ja lame. Pea kaetud eesseljaga. Liitsilmad asuvad pea külgedel; silmad madala eraldusvõimega, kohastunud pimedas nägemiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
