TURBA GÜMNAASIUM Referaat KASETRIIBIK Annabell Carina Katalsepp Turba 2013 Sisukord Table of Contents KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 6 1. Välimus Kasetriibik ehk kasehiir sarnaneb välimuselt hiirele. Tema keha on hallikaspruun ning kõhualune on kollakas. Iseloomulikuks tunnuseks on tume triip mööda selga ning erakordselt pikk saba. Kasetriibik võib kaaluda 5-15 grammi ning tema tüvepikkuseks on kuni 9 cm ning 2 sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab kitsas kollakas rant
Samuti leidub seal hallpearähne, valgeselg kirjurähne ja laanerähne ning seal laulavad väike kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, nt händkakule. Loomad Soomaa rahvuspargis on 43 liiki imetajaid. Tuntuimad neist on põder, metskits, metssiga. Kuna seal on palju sõralisi on palju ka suurkiskjaid nt: ilves, hunt, ja pruunkaru. Samuti leidub seal kährikut, rebast, oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Metskits Metskits on hirvlaste sugukonda, metskitse perekonda kuuluv sõraline. Pilt Janno Mikk, 2011 Kasetriibik Kasetriibik on pisike, hiire sarnane loom. Piki selga jookseb tal must triip, mida on kerge tähele panna muidu roostepruuni loomakese juures. Üheks eriti iseloomulikuks tunnuseks on erakordselt pikk saba. Pilt Dodoni, 2007 Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline
Kes on närilised? Närilised on imetajad. Näriliste hulka kuuluvad rotid, hiired, oravad, koprad, suslikud, merisead, okassead ja hamstrid. Suurim näriline maailmas on kapibaara ehk veesiga. Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott, kaelushiir, metshiir, juttselg-hiir(vt. Joonis 2), koduhiir, pisihiir (sugukond: hamsterlased) ondatra, vesirott ehk mügri, leethiir, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja-uruhiir, põld- uruhiir, võsa-uruhiir (vt. Joonis 1). (http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm) (Joonis 1 võsa-uruhiir, http://sunsite
Kunagi Soomaa alal arvuka ja tavalise Fourth level euroopa naaritsa on aga välja tõrjunud Fifth level siia inimese poolt introdutseeritud ameerika naarits ehk mink. Närilised Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja kasetriibik vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane Click to edit Master text styles Second level lendorav Third level Fourth level Fifth level Rabade ülekaal
Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus
Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus
Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn
1.Mis aastal loodi Lahemaa rahvuspark? 1971 2.Kui suur on Lahemaa rahvuspark? Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. 3.Millised haruldased loomad elavad Soomaa rahvuspargis? Lendorav, rabapüü, suur- ja väike konnakotkas, ilves, kasetriibik. 4. A) Millised haruldased taimed kasvavad Soomaa rahvuspargis ? Ööviiulid, niidu kuremõõgad. B) Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi 5. Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi. 6.Millised on punase raamatu kategooriad? / kirjelda neid. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma
... on võõrliigid? 1.mink 2.kährikkoer Miks Eestisse toodi? 3. ondatra 4.maral Loomastiku uuendamisel ning jahinduse eesmärgil. ... on 1.ahm 2.saarmas Miks neid kaitstakse? loodukaitse all 3. pähklinäpp 4.kasetriibik Sest neid jääb järjest vähemaks, kriitiline langus III kategoorias? 5.lagrits 6.pringel ... on loodus- 1. 11 liiki ............................. Mis neid ohustab? kaitse all II 1.Suurkõrv talvituspaikade vähesus, kemikaalide kasutamine kategoorias? 2
… on võõrliigid? 1.mink 2.kährikkoer Miks Eestisse toodi? 3. ondatra 4.maral Loomastiku uuendamisel ning jahinduse eesmärgil. … on 1.ahm 2.saarmas Miks neid kaitstakse? loodukaitse all 3. pähklinäpp 4.kasetriibik Sest neid jääb järjest vähemaks, kriitiline langus III kategoorias? 5.lagrits 6.pringel … on loodus- 1. 11 liiki ……………………….. Mis neid ohustab? kaitse all II 1.Suurkõrv talvituspaikade vähesus, kemikaalide kasutamine
III kategoorias on näiteks atlandi tuur Acipenser sturio, kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja vältel. Varasemast II kaitsekategooriast on III kategooriasse üle toodud järgmised liigid: hallhüljes, välja-loorkull, soo-loorkull, valge-toonekurg, sookurg, täpikhuik, rukkirääk ja vesipapp, kelle arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel tõusnud ning levila laienenud. Samuti on III kategooriasse arvatud pähklinäpp, kasetriibik ja lagrits. Varasemast III kategooriast on välja arvatud hulk linnuliike, kelle arvukus on viimastel aastakümnetel tõusnud või olnud stabiilne, nagu kühmnokk-luik, meriski, kiivitaja, kägu, ritsiklinnud, roolinnud, lehelinnud, tihased jt. Imetajatest on kaitse alt välja arvatud harilik siil, lõunasiil, kärp ja nirk. III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.
kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. 10 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria kaitsealuste liikide nimistusse on kantud 134 loomaliiki. 45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas) 7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 6 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas ning eksikülalised pringel ja ahm) 11 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%. 12 Seoses liigikaitsega on kasutusele võetud ka mõiste püsielupaik.
72) kaldapääsuke Riparia riparia; 73) suitsupääsuke Hirundo rustica; 74) hänilane Motacilla flava; 75) kuldhänilane Motacilla citreola; 76) vesipapp Cinclus cinclus; 77) hoburästas Turdus viscivorus; 78) vööt-põõsalind Sylvia nisoria; 79) väike-kärbsenäpp Ficedula parva; 80) punaselg-õgija Lanius collurio; 81) hallõgija Lanius excubitor; 82) koldvint Serinus serinus; 83) männi-käbilind Loxia pytyopsittacus; 84) kasetriibik Sicista betulina; 85) pähklinäpp Muscardinus avellanarius; 86) lagrits Eliomys quercinus; 87) pringel Phocoena phocoena; 88) ahm Gulo gulo; 89) saarmas Lutra lutra; 90) hallhüljes Halichoerus grypus
Sõraliste hea käekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule. Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid ja Soomaa lamminiitusid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega. Kõikidel suurematel veekogudel tegutsevad saarmad, palju on ka mügrit. Kunagi Soomaa alal arvuka ja tavalise euroopa naaritsa on aga välja tõrjunud siia inimese poolt introdutseeritud ameerika naarits ehk mink.
hingamine väga aeglane. vähe. Kehatemperatuur langeb ka Kehatemperatuur langeb püsisoojastel peaaegu samale vaid mõne kraadi võrra. tasemele, mis väliskeskkonnal. Vajab väga vähe energiat. Vajab vähem energiat kui Ärkab aeglaselt. aktiivsel perioodil, aga palju Nt kahepaiksed, roomajad, siil, rohkem kui talveunes loom. unilased, kasetriibik, lagrits, nahkhiired. Ärkab kiiresti. Nt mäger, kährikkoer, karu. Kas magab talveuinakut või und? http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eliomys_quercinus01.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ours_brun_parcanimalierpyrenees_3. http://en.wikipedia.org/wiki/File:%27Honey%27_the_badger.jpg
Sõraliste heakäekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule. Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid ja Soomaa lamminiitusid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega. Kõikidel suurematel veekogudel tegutsevad saarmad, palju on ka mügrit. Kunagi Soomaa alal arvuka ja tavalise euroopa naaritsa on aga välja tõrjunud siia inimese poolt introdutseeritud ameerika naarits ehk mink.
Seega magavad nad suurema osa aastast, seitse-kaheksa kuud. Nii pikaks uneks peab end väga hästi ette valmistama. Soodsatel suvedel sünnib meie unilastel lagritsatel ja pähklinäppidel suve lõpus sageli teine pesakond poegi, kuid enamik neist hukkub talvitudes, sest nad ei ole suutnud magamamineku ajaks endale piisavat rasvavaru koguda.Talvituskohaks otsivad või kaevavad nii unilased kui ka kasetriibik valdavalt maa sisse uru, kus pesakamber vooderdatakse peene taimse materjaliga. Ent mõned, eriti lõunapoolsematel aladel, talvituvad puuõõnsustesse rajatud pesades. Väheseid kasetriibikuid ja lagritsaid on leitud talvitumas ka väiksemates keldrites. Kes peavad taliuinakut? Ka mäger teeb taliuinakut. Tema sügavas urus püsib temperatuur ühtlane, teave ilmamuutuste kohta õues jõuab sinna harva
Suurkõrv Suurvidevlane Kääbus- nahkhiir 14 Pügmee- nahkhiir Pargi- nahkhiir Hõbe- nahkhiir Põhja- nahkhiir Kõrvanukk, lennus, kaanus, epibleem Osad liigid talvituvad Eestis ja teised lendavad ära. Eesti suurim liik on suurvidevlane. Närilised Sugukond Oravlased – harilik orav, lendorav Sugukond Unilased – lagrits, pähklinäpp, kunel Sugukond kobralased – kobras, nutria Sugukond hüpiklased – kasetriibik Sugukond hiirlaed – rändrott, kodurott, koduhiir, juttselg- hiir, harilik metshiir, kaelushiir, pisihiir Sugukond uruhiirlased/hampsterlased – leethiir, põld- uruhiir, kuhja- uruhiir, niidu- uruhiir, soo- uruhiir, võsa- uruhiir, mügri, ondatra Lendoravad söövad lehti ja okaspuude okkaid, sest nad ei suuda hammustada nii kõvasti kui harilik orav. Unilased on nad selle pärast, et nad magavad päeval ja ka talvel. Praeguseks on lagrits kadunud, mitte ainult Eestist vaid ka
rukkirääk (4). 2.6.6 Imetajad Imetajaid on Karula rahvuspargis leitud 42 liiki, kellest tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Karu on rahvuspargis eksikülaline. Väikeimetajatest leidub rebaseid, kährikuid, tuhkruid, halljäneseid ning oravaid. Üks arvukamaid imetajaid Karulas on kobras, kelle jaoks sealne elupaik on äärmiselt sobilik. Samuti on kaitsealalt leitud kuute liiki II kaitsekategooria nahkhiiri ning kasetriibik ja saarmas, kes kuuluvad III kaitsegategooria liikide alla (4). 9 3.Turism ja loodusharidus 3.1 Turismi arendamise põhimõtted Karula piirkonnas arendatakse loodussäästliku, pärandit arvestavat ning tutvustavat turismi. Turismi arendamisel lähtutakse kohaliku looduse ja elanikkonna taluvusest ning järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1
_Eriline rõhk enamohustatud (kaubandus) liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) BERNI KONVENTSIOON Erikaitse alla kuuluvad liigid LISAD _I rangelt kaitstavad taimeliigid. _II rangelt kaitstavad loomaliigid. _III kaitstavad loomaliigid. _IV keelatud vahendid ja viisid loomade püüdmiseks ja tapmiseks ( nt püünispaelad, liim, automaatrelvad). BERNI KONVENTSIOON _II lisa: lendorav, kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki (kõik meie liigid, va. kääbus-nahkhiir) _ II lisa: Karu, hunt, ilves suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID _III lisa: harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav _Komitee käib koos igal aastal _Emeraldi võrgustik BONNI KONVENTSIOON _Konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest _Sõlmiti 1979 _Jõustus 1983 _112 riiki (august 2009) _EU Aafrika-Euraasia rändeteede veelinnud
09.1922. aastal EL Azizia´s Liibüas. · Kõigusoojased organismid-väldivad läbikülmumist muutes rakuvedeliku koostist- moodustavad külmumatu vedeliku. · Püsisoojaste loomade talvitumine põhineb ligi füüsilisel/füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel. · Karvkatte paksus ja värvus, ränne, taliuinak või talveuni. · Talveuni- kehatemperatuur langeb vaid mõne kraadini, elutegevus aeglustub · Talveund magavad siil, nahkhiirlased, lagrits, kasetriibik · Taliuinak- kergem puhkeseisund, kehatemp. ei lange eriti · Taliuinakuks on karu, kährik, mäger · Taimede assimilatsioon sõltub temperatuurist. · Meie taimede aktiivse elutegevuse alampiir on +5kraadi. · Aasta see osa , mil ööpäevane keskmine temp. Ületab +5 ,mis on termiline kasvuperiood. Mis meid ootab? · 2.02.2007 avalikustati Pariisis valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu (IPCC) dokument, tähtsaim sellest. 1
liikidest ondatra ja kährik. Juhukülalistena on registreeritud 1985. a valgevaal, 1987. ja tõenäoliselt ka 1995. a ahm. Võimalik on punahirve siia sattumine Lääne-Virumaalt. 3.5 Elupaigad ja asukad 3.5.1 Metsad METSAD hõlmavad siinsest maismaast üle poole. Imetajaid kohtab siin peamiselt maapinnal, kuid ka maasse kaevatud urgudes ja puuvõrades. Peamiselt metsaga, kuid ka teiste elupaikadega on seotud pisiimetajaist mets-karihiir, kaelushiir, orav ja kasetriibik, suurematest valgejänes, metsnugis, mäger, rebane, hunt, kährik, metssiga, metskits ja põder. Liike, kelle peamiseks elupaigaks on mets, leidub Eestis ligemale paarkümmend. Neist enamik on liikvel aastaringi. Karu, mäger ja kährik võtavad talvel ette mitmekuulise taliuinaku, mida sulailmad võiva häirida. Kasetriibik seevastu on sügavas unes septembrist kevadeni. Tüüpiline metsaelanik on valgejänes lõhkise ülamoka, laiade käppade ja talvel pea üleni valge kasukaga loomake
narvallased (N. narval), kašelotlased (N. kašelot), nokisvaallased (N. jäme-nokisvaal). Kiusvaalalised: silevaallased (N. Grööni vaal), hallvaallased (N. hallvaal), vaguvaallased (N. 22 EESTI IMETAJAD 65 liiki, 8 seltsi, 20 sugukonda, Arvukamalt närilisi – 21 liiki Kährik Ilves Suurkõrv Saarmas Ondatra Hallhüljes Viigerhüljes Suurvidevlane Punahirv Lagrits Lendorav Naarits Mink Kasetriibik Kobras Kääbuskarihiir Kääbus-nahkhiir Metsnugis Pähklinäpp Rändrott Tähnikhirv Vesimutt Vesirott ehk mügri Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Suurimetajatest on Eestis kõige rohkem metskitsi (üle 55 tuhande isendi).
On praegu suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp. 135 loomaliiki. 45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas) 7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 7 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas, hallhüljes ning eksikülalised pringel ja ahm) III kategooria loomad. Alatskivi-Padakõrve ja Akste LKA - sipelga kaitsealad. Piirissaare MKA - kahepaiksete kaitseala. Võõrliik, must nimekiri/raamat: Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta
Sabal on must-valge pintsel. Elupaigaks sega- ja okasmetsad. Kõige rohkem maapinnaga seotud unilane. Esikohal on loomne toit - putukad, ämblikud, teod, väikesed selgroogsed - sisalikud, hiired, linnupojad). Sööb ka puuseemneid, marju, puuvilju, õisi, koort. Sigib kuni 2 pesakonda aastas , poegi tavaliselt 2-9, tiinus 29 päeva. Imetamine kestab kuu. On öise eluviisiga. Pesakond liigub karavanis. Magab talveund. Vaenlased on kärplased, rotid, kakud. KASETRIIBIK (Sicista betulina) - saba tüvest pikem, must triip piki selga, suured kõrvalestad. Armastab elada niisketes elupaikades, veekogude lähedal. On segatoiduline - loomseks toiduks on maipõrnikatõugud, sipelgamunad, ämblikud, vihmaussid, limused. Taimse toidu moodustavad seemned, õied, pungad. Poegib kord suve jooksul – juunis või juulis. Poegi 3-9, imetamine kestab üle kuu. Pesakond laguneb tavaliselt augustis. Elavad tavaliselt vaid ühe sigimisperioodi - maks. 3.aastat
· Emeraldi võrgustik erilise kaitse väärtusega aladest. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon · Euroopa looduskeskkonna ja looduslikelevilate konventsioon. · EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ningnende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. · Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele (rohkemkui 650 looma- ja 690 taimeliiki) Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid. II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav,kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil, kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad,liim, automaatrelvad). Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon e. RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. Aastal Eesmärk ja vajadus: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste
männisineslane, mustlaik-apollo, tõugjas, harivesilik, mudakonn, kivisisalik, nahkhiired, viigerhüljes) – ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila), võivad sattuda hävimisohtu o III kategooria (atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp, kimalased, metskuklased, harjus, hink, võidas, vingerjas, tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad, kasetriibik, saarmas, hallhüljes, pringel, ahm) – ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine võõrliik, must nimekiri/raamat: o võõrliik – liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Võõrliigiks ei peeta loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liiki o võõrliikide arvukuse suurenemise tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu
... Paljud liigid on säilinud vaid oma teatava kasulikkuse tõttu (ulukid liha, nahk) või inimasustuse ebaühtluse tõttu nende areaali piires (kobras, lendorav jt.) või et neile teatud määral sobivad inimese tekitatud tingimused (metskits, metssiga, mitmed närilised jne). Eestis on looduskaitse all lendorav, euroopa naarits, kõik nahkhiired, viigerhüljes, hallhüljes, pringel, saarmas, ahm, kasetriibik, pähklinäpp, lagrits. Loomade kaitset reguleerib lisaks looduskaitseseadusele ka loomakaitseseadus, samuti jahiseadus ja kalapüügiseadus. Mõned sagedasemad looduslike imetajatega seotud keskkonnaprobleemid Eestis: - Kokkupõrked maanteedel; - Rohealasid mööda linnadesse sattuvad loomad, kes võivad käituda ettearvamatult; - Põllukultuure, koduloomi ja puid kahjustavad ulukid (metssead, hundid, põdrad jt.);
-︎Liigid, keda määrus puudutab: tuurlased, apteegikaan ja Euroopa angerjas BERN’i KONVENTSIOON -Euroopa looduskaitseleping ︎-Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon ︎Algataja Euroopa Nõukogu ︎1979/1982 -︎Eesti 1992 -︎51 osapoolt (nov 2018) ︎I lisa: rangelt kaitsvad taimeliigid ︎II ranget kaitstavad loomaliigid: lendorav, kasetriibik ja nahkhiired. Karu, hunt, ilves – suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID ︎III lisa (liigid, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida): harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav ︎IV lisa: keelatud püügivahendid ja jahipidamisviisid ︎Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) ja võõrliikidel ning BMK ja kliimamuutustel (BMK, riskide hindamine)
Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon • Euroopa looduskeskkonna ja looduslike levilate konventsioon. • EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. • Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid. II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav, kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil, kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad, liim, automaatrelvad). 97. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: eesmärk ja vajadus, mitmekesisuse mõiste ja tasandid, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid, Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon e
annaabi.ee 
