vormid veekogudest eutroofseteni õitsenguid järvedes, sagedased Paljud suudavad kasvada Taluvad madalat CO2, hilissuvised dominandid madala N/P suhte juures kõrget O2 ja kõrget pH Rohevetikad *Väikesed flagellaadid Chlamydomonas Levinud oligotroofsetes Mõned Chlamydomonas Levinud erinevates järvedes liigid tüüpilised happelises seisuveekogudes keskkonnas *Koloonialised Eudorina, Volvox Mesotroofsetest eutroofsete Tihti leitud ajutistes Ei ole populatsioonis
Võib esineda vee õitsemine päikeseliste ilmadega. Kevadise õitsengu ajal kasutatakse ära ülemistes kihtides toiteained, esmajoones fosfori- ja räniühendid. Fütoplankton on kevadel kõige 3 rikkalikum lahtedes, kuhu suubuvad suured jõed (Neeva, Narva).Kuna zooplanktoni arvukus on väike, siis ca 30% kevadistest fütoplankteritest langeb põhja. · Suve alguses domineerivad mageveelised flagellaadid, suve teisel poolel tsüanobakterid (Aphanizomenon flos-aquae, Nodularia spumigena). Juulis augustis, eriti päikesepaisteliste ilmadega, võib täheldada vee õitsemist, mis võib hõlmata kogu Läänemerd, v.a. Põhjalaht, kus temperatuur on tsüanobakterite arenguks liiga madal. · Sügisel võib esineda Lõuna-Läänemeres uuesti ränivetikate vohamine. Domineerivad samad liigid, mis kevadel. Eesti rannikumeres sõltub ränivetikate areng sügisel
maismaataimed. Kõik need organismid sisaldavad klorofülli a ja b ning säilitavad fotosünteesi teel toodetud suhkruid tärklise kujul kloroplastides. Nende organismide rakuseinad koosnevad tselluloosist. Taimede evolutsioon Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. rohevetikatel on kahemembraanilise kattega kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli a ja b. Nad võivad olla flagellaadid, koloonialised või isegi algeliselt hulkraksed. Paljud on primaarselt haploidsed, kuid teistel on vahelduvad põlvkonniti haploidsed ja diploidsed vormid, mida nimetatakse gametofüüdiks ja sporofüüdiks. Millalgi paleosoikumis hakkasid taimed maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid gametofüüt ja sporofüüt vormilt ja funktsioonilt väga erinevaks: sporofüüt jäi väikeseks ning kogu oma lühikese elu jooksul vanemast sõltuvaks.
hoolitsevad. Toimus lindude ja imetajate levik ning mitmekesistumine. Rohkesti uusi liike tekkis ka luukaladel ja putukatel. Paleogeeniajastu lõpul ilmusid inimahvid, neogeeniajastul aga inimese eellased. · Taimede evolutsioon Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. rohevetikatel on kahemembraanilise kattegakloroplastid, mis sisaldavad klorofülli a ja b. Nad võivad olla flagellaadid, koloonialised või isegi algeliselt hulkraksed. Paljud on primaarselt haploidsed, kuid teistel on vahelduvad põlvkonniti haploidsed ja diploidsed vormid, mida nimetatakse gametofüüdiks ja sporofüüdiks. Millalgi paleosoikumis hakkasid taimed maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid gametofüüt ja sporofüüt vormilt ja funktsioonilt väga erinevaks: sporofüüt jäi väikeseks ning kogu oma lühikese elu jooksul vanemast sõltuvaks.
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
ehituslik.Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. 2.protistid bakterid seened. Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. autotroofseid protiste (vetikad)heterotroofseid protiste (algloomad) Liikumistüübi alusel jaotatakse protistid järgmisteks rühmadeks:viburloomad ehk flagellaadid (liiguvad ühe või mitme viburi abil)ripsloomad ehk tsiliaadid (liiguvad välismembraanil olevate paljude peenikeste ripsete abil,amööbid liiguvad kulendite ehk pseudopoodide abil,eosloomad liikumisvõimetud, valdavalt parasiitse eluviisiga algloomad.Kuna mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid, saab neid ka jaotada mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks protistideks ja vastavalt rakkude hulgale ainu- ja hulkrakseteks protistideks.
Puhtas ja hapnikurikkas vees elavad ühed liigid, suurema reostusastmega vetes aga hoopis teised. Osa protistidest on parasiitse eluviisiga ja võivad muudel elusorganismidel (sh ka inimesel) põhjustada haigusi. Protistid ise on paljude toiduahelate alguslülideks. Protistide jaotus välistunnuste põhjal: Jaotus toitumistüübi alusel · autotroofsed protistid (vetikad) · heterotroofsed protistid (algloomad kitsamas mõttes) Jaotus liikumistüübi alusel · viburloomad ehk flagellaadid (liiguvad ühe või mitme viburi abil) · ripsloomad ehk tsiliaadid (liiguvad välismembraanil olevate paljude peenikeste ripsete abil, · Juurjalgsed ehk amööbid liiguvad kulendite ehk pseudopoodide abil, · eosloomad liikumisvõimetud, valdavalt parasiitse eluviisiga algloomad. Teised jaotused · Kuna mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid, saab neid jaotada mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks protistideks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
