Säilinud kõrge kelpkatus (viitab hobupostijaama maanteekõrtsiga). Aknad viitavad sellele, et on ümber ehitatud korteriks või millegiks muuks. Hobupostijaama tänapäeval umbes 100kond vaatamata ümberehitustele on endiselt defineeritavad hobupostijaamadena. Veskid ja alevikud Tuulik- tuuleenergial töötav veski. Tuulikute teket seostatakse vesiveskite tegevusega. Esimesed vesiveskide kivid pärinevad 13.sajandist (kuna kivid säilivad aga veskid 700-800 aastat vastu ei pea). Kolme sorti tuulikuid: 1) Pukk-tuulik 2) Hollandi tuulik 3) tuuleveskid (kas õige?) Tuulikute arengulugu näitab, et tuulikud, nii nagu kõik keskaegsed ehitised, jõudsid siia üle Gotlandi algselt püstitati saartele, hiljem idasse ja alla lõunasse. Pukk-tuulikud on kõige varasemad. Esines ka pukk-tuulikute ümberehitus, et saada suurem jõudlus tuulikule. n. Muuga mõisa tuulik ja ait
võimalused · Saekaatrid · Sageli mõisast eemal · Villatööstused · Paberivabrikud · Kartongivabrikud Veskipäev ·Taluniku suurpäev ·Puhaste riiete, söögi-joogiga mindi veskile ·Veski omamoodi keskus, kus vahetati informatsiooni ·Arutati põlluharimise ja karjakasvatuse üle ·Tähtsamte ostu-müügitehingute koht Pärast 1940. aastat ·Sõjas hävisid ja said kannatada paljud veskid ·Veskite riigistamine ·Sageli viidi töö üle elektrijõule- paisude lagunemine ·Väikehüdroelektrijaamade ehitamine ja sulgemine ·1970-80 paisjärvede korrastamine Taastamise eesmärgid · Vesiveskite ja paisude, · veskikohtade, · tehnika, · kultuuri, · maastiku, · Vanade · tehnikapärandi vesiveskite · arhitektuuripärandi teadvustamine, taaskasutamine
Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust. Kingad lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile antakse kuju ning seejärel jäetakse kuivama ja kõvastuma . Vana traditsiooni auks peetakse iga aasta jõuludel "Klompenrace". Tuuleveskid Sada aastat tagasi oli Hollandil umbes 10 000 tegevuses olevat veskit. Veskid jahvatasid teravilja ning kontrollisid veetaset. Tulekahjud, tugevad tormid ning suured veetaseme kõikumised hävitasid enamus veskid. Suurem osa Hollandi 1200 tuulikust on kultuuripärandina riikliku kaitse all ning valitsuse poolt doteeritud. Enamik tuulikutest on kohandatud eluasemeiks. Holland ehk Juustumaa Hollandi sümboliks on ka juust. Kuulsates juustulinnades Gouda, Alkmaar, Edam toimuvad igal aastal traditsioonilised juustulaadad, kus peale juustu ja puukingade midagi muud ei müüdagi. Juustupealinnas Alkmaaris toimub igal reedel suur juustuturg. Traditsiooniliselt on juustukerad viie ja kümnekilosed.
purustusprotsess toimuda avatud (skeem a) või suletud (skeem b) tsükli meetodil. Praktikas kasut ka nn kombineeritud tsüklit, kus teatud osas on protsess avatud skeemi järgi kuid nt fraktsioon I suunatakse teise purustusstaadiumisse e teise astme purustisse, mis töötab kinnise tsükliga. 3. Kivimaterjalide purustusseadmete liigitus. kivimaterjalide peenestamiseks kasutatavad seadmed jaotatakse järgmiste tunnuste alusel: a) produkti iseloom – purustid ja veskid b) purustusmeetod – staatilise survega ja lööktoimelised c) tööprotsessi iseloom - pideva ja tsüklilise tööprotsessiga. 4. Kivipurustite kasutusala ja liigitus. Kivipurustid on ette nähtud looduslikest kivimitest, tehislikest materjalidest ja kasutatud betoon- ja ehituskivimaterjalidest killustiku tootmiseks. Konstruktsiooni iseärasuste poolest jaotatakse kasutatavad kivipurustid: a) lõugpurustid b) koonuspurustid c) valtspurustid d) vasarpurustid e) rootorpurustid
...................................................................................................................... 5 2 3 Sissejuhatus Järgmises referaadis annan ülevaate Hollandi riigist. Räägin pikemalt Hollandi tervitamiskultuurist, mis on sobilik ning mis on äärmiselt ebaviisakas. Räägin ka Hollandi sümbolitest milleks on tulbid, veskid, juust ning puukingad. Lisan ka riietumistavad, ärikombed ning väikese kokkuvõtte Hollandi pealinnast, Amsterdamist. 4 Holland Joonis 1 Hollandi riigilipp Pindala: 42000 km² Rahvaarv: ligikaudu 15,7 miljonit Pealinn: Amsterdam Rahaühik: kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigikeel: hollandi keel 1
elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam. Hollandi rahvuslikuks sümboliks on punane tulp, ütleb ju laulusalmgi, et tulbid ja Amsterdam... Tulbiväljad kirendavad siin kevadel, talvel peab leppima turuga, kus müüakse lillesibulaid. Detsembris - jaanuaris on hall ja porine, lund sadavat harva. Kui välja arvata tihe asustus, siis kogu maa meenutab küllalt Eestit, olles tasane ja omades merepiiri nii põhjas kui
vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära. Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid. Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks. Näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod. Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. See on teadlaste tulevikumaa. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda säästvate energiaallikate propageerimiseks.
looma-ja taimekasvatused Metsandus - Alepõllunduse tarbeks põletati ja raiuti metsa maha Energia kasutamine ja - Loomade jõud, olid esimesed peamised energialiigid veskid, energiaks oli puit Metallurgia areng, paiknemise - Sepatöö iseärasused areneb(vask,tina,kuld,hõbe) Pronks-vask+tina RAUD! Transpordi ja side areng Inimese enda lihaste jõud. Laevaga-,ratsa, loomadejõud Rahvastiku uuenemine Sündimus ja suremus olid Rahvaarv kasvas väga kiiresti,
liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära.Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks.Või näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod.Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda säästvate energiaallikate propageerimiseks. Näiteks, Eesti Energia käivitas aastal 2001 projekti “Roheline energia”
tootmise areng ühiskonnas tähtis aga ikkagi ühiskonnas, aga oluline tähtsam roll on infotehnoloogial Metsandus Häasti levinud, Suhteliselt hästi tähtis roll levinud (Aasias) ühiskonnas Energia Polnud arenud, Tuumaenergia Energiat saadakse kasutamise liigid veskid, põlevkivi igalt poolt vesirattad (masinad,tuulegenera atorid) Metallurgia Lõpus sepatöö Kiire, väga Kiire mitte nii levinud areng levinud Transpordi ja Vähe arenenud Sai rohkem Hästi arenenud, side areng sailiikuda ainult arenenud sai paljuerinevaid
loovad ühtse veskikoorma kui ühiskonna ehk teisisõnu taas õitsele äratada Eestimaa. Luuletuse keskmeks on sõna ,,veski", mis on ka kõige enam kasutatud. Sõnaga on moodustatud liitsõnad veskimees, veskikivi ja veskikoorem, mida võib tänapäeval nimetada passiivsema sõnavara hulka, sest inimkond areneb pidevalt ning kuna veski ei ole nüüdisajal enam nii tähtsal kohal, on see ka keelepruugis vähem kasutatav. Veskid kuuluvad minevikku. Sõna ,,vesi" esineb luuletuses nii alguses kui lõpus kui element, mille voolavus võib olla kõige alus. Kui luuletust mõtestada teises mõttes, on näiteks sõna veski riigi kõnekujundiks ja kasvõi veskikoorem ühiskonna kõnekujundiks. Korratakse ka vanapäraseid keelendeid nagu ,,pääl" ja ,,sääl", mis muudavad luuletuse arhailisemaks.
PUUTÖÖD ENERIGA ENERGIAKS OLI PUIT; SÜSI, NAFTA, MAAGAAS, SUURENEB ALTERNATIIVSETE KASUTAMINE JA PUUDUB LOOMADE JÕUD; TEKKISID ELEKTER (GAASILAMBID , ENERGIATE PEAMISED ESIMESED VESKID PETROOLEUMILAMBID) KASUTUSELEVÕTMINE ENERGIALIIGID METALLURGIA METALLURGIA OSATÄHTSUS SEPATÖÖ ARENEMINE METALLURGIA MUUTUB ARENG, PAIKNEMISE PUUDUB VÄHENEB; MÜÜGILE TULEB
HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse pa...
salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine.Koos talurahva jõukuse kasvuga suurenes ka tarbimine. Rikkamad talupojad said endale paremaid riideid lubada. Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad. Käsitöö ja kaubandus Käsitöö alal säilis tsnuftikord ka 17-18 sajandil. Lisaks tsunftikäsitöölistele tegelesid nurgatagused käsitöölised e tsunftijänesed. Töönduse raskuspunkt kaldus 17-18 sajandil maale. Mõisatesse tekkisid erinevad tehased ja veskid. 17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes
1997. aastal avastati koolimaja härrastemaja remondi käigus paljudes ruumides ainu- laadsed lae- ja seinamaalingud. Mõisa südamesse on omal ajal (1869) kuulunud 24 hoonet, lisaks veel karjamõisad, veskid, kõrtsid - kokku oli mõisal üle 60 hoone. Kompleksi on kuulunud peahoone, tall, kutsarimaja, peahoone portikus, kasvuhoone, ait-kuivati, tuuleveski ja tall. Majapidamishoonetest on huvitavam esindusliku fassadiga tallihoonete ansambel 19. sajandist. Fassaadi keskelt kerkib kaeratorn. Ümber nelinurkse õue olid koondunud tallid, tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist
väga puhtad. See tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid. Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on vee-energia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis. Vee-energiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks, vee-energia kasutamine soodustab energeetiliste varude hajutamist. Väikesed hüdroelektrijaamad parandavad veevahetust ja tõstavad hapnikusisaldust veekogudes ning ühtlustavad jõe vooluhulka, nii ei põhjusta aeglane veevool kallastel suurt erosiooni ning jaama mehhanismid koguvad kokku vooluga kaasatoodud prahi. Päikesekiirgus on kõige võimsam energiaallikas Maal. Selle allika kasutamine on
Agraarühiskonna e põllumajandusühiskonna tunnused : Kasutati enda ja loomade tööjõudu. Tarvitati kohalike loodusvarasid ja kasutati naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus, kaubandus, käsitöö, kalandus. Seisuslik ühiskond. Sai areneda kõikjal. Tööstusühiskonna e industriaalühiskonna tunnused: Klassiühiskond. Väljavahetussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Levisid veskid ja tuulikud, leiutati metallisulatusviisid, kell, krükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseaded. Linnastumine. Üleminek masintööle. Pani aluse haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng, raudtee kasutuselevõtt. Sai areneda ainult toorme leiukohtade läheduses. Infoühiskonna tunnused: Informatsiooni kiire hankimine, töötlemine. Kasvas pangandus, raamatupidamine, õigusteenindus, turundus jt tähtsus. Kasvas kõrg ja ülikoolide olulisus
erinevaid kivimeid, et valmistada tööriistu. Üheks selliseks oli pronks, mis on vase ja inglistina sulam. Pronkskirvestega oli parem raiuda puid ning valmistada elamuid, pronksist odaotsad muutsid küttimise efektiivsemaks. Siis õpiti valmistama ka rauda, mis edendas paljusid eluvaldkondi, sealhulgas kaubavahetust. Rauaajal õpiti kasutama ka tuule- ning vee- energiat, näiteks vilja jahvatamise juures veskid võisid töötada nii tuule kui ka vee abil. Inimeste maailmapildi laienemisega 18.sajandil hakati avastama ka teisi põlevaid maavarasid, mis pani aluse soojusenergia tõusule. Avastati elekter, mis võeti üsna kiirelt laialdaselt kasutusele. 20.sajandil avastati, et sisuliselt on elektrienergiast võimalik saada tänu tuumareaktsioonidele aatomienergiat ehk tuumaenergiat. Tuumaenergia oli uuenduslik
Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu
Agraarühiskond: peamised majandusharud on alepõllundus, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori olul...
Tehnika arenemine keskajal oli tingitud eelkõige käsitöö ja põllumajanduse vajadusest. Tööriistade valmistamiseks vajasid nii talupojad, kui käsitöölised metalli, eelkõige rauda. Toodang kasvas jõudsalt, kui sulatusahjudesse hakati käsilõõtsa asemel õhku puhuma vesiratta abil töötavate lõõtsadega. Sellegi poolest tootmist pidurdas energiavähesus ja sellepärast pandigi need tööle loomade, voolava vee või tuule jõul. Keskaja peamised jõumasinad olid veskid. Algul kasutati veskeid vilja jahvatamiseks aga hiljem juba jõumasinana. Samuti oli veskeid erinevaid : altvoolu ja pealtvoolu vesiveskid. 2.Keskaegne maailmapilt ja katoliku kirik Keskajal arvati, et inimese elu jaguneb kaheks : lühikeseks maapealseks ja sellel järgnevaks eluks, mis viib inimese kas taeva õndsusesse, puhastusteele mööduvatesse kannatustesse või hoopiski lõpututesse põrgupiinadesse. Tolleaegse maailmapildi aluseks oli usk jumala kõikvõimsusesse
käivitusvoolu ja momenti. Käivitamine sagedusmuunduriga on kõige paremaks viisiks mootori käivitamiseks ning pöörlemiskiiruse reguleerimiseks. Tänapäeval on sagedusjuhtimisega vahelduvvooluajam leidnud kasutust peaaegu kõigil aladel, kus traditsiooniliselt rakendati alalisvooluajamit. 8 KASUTAMINE Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laeva veo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad ja muud selle laadset. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Nad on võrreldes asünkroonmootoritega kallimad ning konstruktsioonilt keerulisemad. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Kuna tööpinkides täidavad niisugused mootorid sageli abi- ehk
Soome tööstuslinn. Seal leidub metalli-, puidu-, paberi-, tekstiili-, ravimi- ja õmblustööstusi. Tartul on Tamperega head sõprussuhted. (Vikipeedia: ,,Tampere". 31.10.2012; EE 1996: 258; Wikitravel: ,,Tampere" 31.10.2012) Tampere linna asutas Gustav III. Ta oli Rootsi kuningas. 1779.aasta 1.oktoobril rajatigi Tampere linn. Seda soodustas läbi Tampere kesklinna voolav Tammerkoski, mis andis eeldused selle toel rajatava linna tekkimisele. Esimesed veskid ehitati sinna 15. sajandil. 19.sajandil oli Tampere tuntud Soome suurima ja vanima tööstuskeskusena. Tamperes on varasemalt asunud lausa kümneid jalatsivabrikuid. Tampere on olnud Soome jalatsitööstuse üks lipulaevi. Tänapäevaks on jalatsitööstus peaaegu hääbunud. Soome esimene paberitehas rajati Tamperesse 1783.aastal ja Finlaysoni puuvillavabrik aastal 1829. Tamperes asub ka Nokia tootmis- ja tootearenduskeskus. (Vikipeedia: ,,Tampere". 31.10.2012; Pärl-Lõhmus 1994: 7)
Teost lugedes tekib ka ilma igasuguste eelteadmisteta inimesel ettekujutus kirjeldatava perioodi eluolust. Seetõttu soovitaksin seda lugemiseks igale kooliõpilasele. Saab põhjaliku pildi hügieenist, õigemini küll selle puudumisest. Jäätmete viskamiseks ei valitud paika, tänavad olid kaetud porist, tolmust, reoveest ja prügist tekkinud lehkava kihiga. Mustusega käisid kaasas pisikutelevitajad kärbsed ja rotid. Jõgesid ja veekanaleid reostasid lisaks elusolendeile ka veskid. Raad oli küll korduvalt vastu võtnud otsuseid, mis kohustasid elanikke puhtust hoidma, kuid need jäid linlaste poolt kangekaelselt täitmata. Sest ametnike poolt puudus täitmise kontroll, elanikkond oma teadlikkuse madala taseme tõttu ei näinud ilmselt selleks tungivat vajadust. Desinfitseerimine kui selline oli keskajal üldse tundmatu. Siit ka nakkuste suur levik. Tallinna raad ei kuuletunud ise samuti alati mitte esimesel korral Venemaalt saadetud korraldustele
saj alguseni harrastati jutustamisi niinimetatud videviku pidamistel. Sügiseti igal neljapäeval pärast päevatõid ja enne tule tegemist. Kogunesid tütarlapsed ja naised ühte perre, kus ~2h puhati jutuvestmise saatel. Peresiseselt võidi rääkida ka igal õhtul. Eriti talvisel perioodil kui tegeleti käsitööga. Pereväliselt harrastati ka ühistöödel, ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid, kõrtsid. Koolimajades, kus õpilased ööbisid jutustati jutte ajaviiteks. Läbii aegade on peetud headeks jutustajateks inimesi, kes lävivad pajudega, näiteks külakaupmehed, rändkäsitöölised, kõrtsmikud. Rahvajutud jaotuvad: · muinasjutud · muistendid · naljandid · pajatused · RAHVALAUL rahvatants, rahvalaul, pillilugu, rahvajutt. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) regivärsiline rahvalaul e regilaul vanust hinnatakse üle 2000 a
Kahekümne nelja tuhande ruutmeetriga loss, mille seinad olid laotud ilma mördita ja sidumata kividest, peitis endas veel teatrit, võimsaid sissekäike igas neljas küljes ja suuri hoiukambreid (, mida nimetatakse ka ajakirjadeks). Hoiupaikades on tänapäevani säilinud suured savi vaasid pithoi. Neis hoiti õli, teri, kuivatatud kala, ube ja oliive. Enamus asju valmistati koha peal, kuna seal olid olemas teravilja veskid, õli- ja veinipressid. Pithoide all olid kivist augud, kus hoiti väärtuslikke ja kallemaid asju, nagu näiteks kulda. Tähelepanuväärsed on kreeta sambad need ei ole alt jämedad ja ülespoole ahenevad nagu Egiptuses või siis hilisemad kreeka sambad, vaid peenenevad ülalt alla ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Niisugust selleaegsele ehitus loogikale vasturääkivat joont võib pidada
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
graafiliselt, võimaldades neid määrata matemaatiliste arvutustega, kas sirkli või lihtsalt pabeririba abil. Kaart koosneb kaardivõrgust, maastiku põhijoonisest (kontuur), pinnakujutistest ja kaardi kirjast. Pinnavormid ja esemed märgitakse kaardile topograafiliste leppemärkide abil, mis kujult sarnanevad esemetega looduses. Orientiirid, mis on liiga väikesed kaadi mõõtkavas kujutamiseks (sillad, veskid, üksikud majad vms.) kujutatakse kaardil mõõtkavatute märkidega. Lisaks nendele kantakse veel nn. selgitavad märgid - horisontaalid, punkti või veepinna kõrgust või sügavust näitavad numbrid jms. Tasased alad, nagu mets, soo põld, märgitakse kontuuridesse vastavate märkide abil. Pinnavormid nagu mäed ja orud, kujutatakse kinniste kõverjoonte või horisontaalide. Värvilistel kaartidel tähistatakse mets rohelisega; sood, veekogud, liustike horisontaalid
veejõuseadmeid purustati. Hüdroenergia toodang Eestis Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama ja elektrit tootvat vesiveskit võimsuste vahemikus 4 kW kuni 2 MW koguvõimsusega 8,09 MW (joonis 1). Mõned neist (Kotka, Kunda) on praegu seisatud. Aastatel 2011–2020 on oodata jaotusvõrkudesse 9 täiendava mini- ja mikrohüdroelektrijaama (MHEJ) liitumist koguvõimsusega 1,224 MW. Kõik nimetatud jaamad ja veskid kujutavad endistest rajatistest taastatud üksusi. Eesti jõgedel leidub veel sobivaid jõuastmeid täielikult uute jaamade rajamiseks, kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures ebaotstarbekalt pikaks ja võib kõne alla tulla kaugemas tulevikus. Erandiks võiks olla Omuti kärestikud Narva jõel, kuhu oleks võimalik rajada jaam võimsusega kuni 30 MW. Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta (joonis 2)
nt autoremondi hooldusjamad, elektroonikatööstus Käsitletakse ja ladustatakse põlevaid materjale suurel hulgal, nt trükikojad, tahkete materjalide laod 3. tuleohuklass · Sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu on veel plahvatusoht · Tule- ja plahvatusohtlikud toimingud: Tehnoloogilises protsessis või muul viisil tekib selliseid aure või tolme, mis koos õhuga võivad moodustada plahvatusohtliku segu, nt veskid ja jõusöödatehased, nende laod, värvimistöökojad Põlevvedelikud, mille aurud võivad moodustada plahvatusohtliku segu, nt põlevvedelike alla 55C leekpunktiga töötlemise tehased ja laod Toimingud, kus käsitletakse lõhkeaineid, nt lõhkeainetehased ning laod Toimingud, kus tule levik ja mürgisus võivad olla eriti intensiivsed, nt vahtplastitehased Tulekaitsetasemed · Tööstus-, lao- ja põllumajandushooned, garaazid ning
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Kadripäeval lambaõnne pärast. Merele minnes ja sealt tulles kalaõnne pärast. · Hiiumaal Ristna kabeli varemetel käidi palumas, et võimalikult palju laevu karile sõidaks. · 18. sajandi alguses hakkas levima talupoeglik sakraalarhitektuur. · Palvepajad - taluõuedele hakati ehitama hooneid, mis sarnnesid rehielamuga. Mujale ei tohtinud neid ehitada. Palvemajad olid kaugelt tulnud jutlustajate majutamiseks. VESIVESKID päris 13. sajandist. · Keskajal olid veskid mõisa omad. · Esimesed teated tuulikute kohta 14. sajandist. Need ehitati kohtadesse, kus puudusid jõued või oled ned liiga väikesed. 19. sajandil oli Saaremaal igal suuremal talul oma tuulik. KÕRTSID VÕI POSTIJAAMAD endisajal olid kõrtsid kooskäimise ja ajaviitekohad, kus müüdi alkoholi. · Maakõrtsid hakkasid levima 19. sajandst. Seaöl oli ka öömaja, kus said ööbida reisijad, hobuste jaoks oli tall. Liikumine toimus ainult hobustega, ratsavankrikalessiga
Siseturu nõudluse suurenemine, nõudlus ületas pakkumist > hinnatõus > viljaeksport > eramõisate rajamine ja mõisapõllud 15-16 saj Mõisapõllud talupoegade tööjõud ja töövahendid, tekkis teokohustus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine Talupoegade sunnismaisus, pagenud talupoegade väljaandmine (va linn). Maksude suurenemine > võlad. 1507 kaotati relvakandmisõigus 16 saj pärisorjus Keskaegne põllumajandus Kolmeväljasüsteem (oli enne), mehaanilised veskid. Viljakasvatuse osatähtsuse suurenemine, uued põllumaad metsa arvelt, oder < talirukkis. Tööloomad härjad, hobused > sõnnikuga põldude väetamine; toidulaud; kehakate (nahk, vill). Mõisates vähem. Viljaikaldused, nt 1315 külm Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga Saksakeelne ülemklass ja mittesakslastest maarahvas. Terav etniline ja sotsiaalne lõhe aeglane kultuuri juurdumine. Muinasaegsed ornamendid 17.-18. saj. Ristiusu ja kristlike tavade juurdumine, põletusmatused.
peenendamine. Odraterad hõõruti algselt peeneks kividega või tambiti terad uhmris uhmrinuiaga suurmeiks (tangudeks). Odrajahu segati mitmete taimede puruga ning lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati tule paistel või kuuma tuha sees paistekakud. 2500 2000 aastat tagasi Sellesse ajajärku ulatub esimeste käsikivide tarvitamine. 1000 200 aastat tagasi Odra kõrval tuli kasutusele uus teravili rukis. Samuti jõudsid Eesti alale tähtsa uuendusena veskid. Leiutati taigna kergitamine ehk hapendamine. Õpiti ehitama suuri leivaahje. Nigela viljasaagi, sõdade ning näljahädade tõttu segati rukkileiva taignasse palju aganaid. Saadud leiva kohta öeldi, et see oli nii kerge, et tuul võis ta lendu tõsta. 150 aastat tagasi Suurenenud viljasaagid võimaldasid puhta aganateta leivataigna valmistamist. Taigent hakati valmistama tuulatud viljast jahvatatud jahust. Suurtes peredes küpsetati leiba pikaks ajaks ette
· Kasutatavad seadmed: Esmalt lõugpurusti oa purustamiseks, seejärel puhurite süsteem oa ja vello eraldamiseks nende tiheduste erinevuse põhjal Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 9 3.4. Kakaooa tuuma jahvatamine kakaomassiks Eesmärk: Edasiseks töötlemiseks vajaliku peensusega kakaomassi valmistamine Kasutatavad seadmed: Kuul- või muud tüüpi veskid 3.5. Kakaomassi pressimine kakaokoogiks kakaorasva eraldamisega · Eesmärk: Kakaorasva ja vähendatud rasvasisaldusega kakaopulbri tootmiseks vajaliku kakaokoogi tootmine · Kasutatavad seadmed: Hüdrauliline press (Joonis 3.1) A - Kakaopress G - Koogikonveier B - Tugiraam H - Koogipurusti
3 Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Ka Ülemaailmne Võimlemisföderatsioon FIG (Fédération Internationale de Gymnastique) on üks vanimaid omataoliste spordiorganisatsioonide seas ning on asutatud 1881.a. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga 19.saj. esimeselt poolelt Tartust. Alates 18. sajandist on või...
suurendades nii tööjõudu kui tehnikat, osutab loodus võidukat vastupanu. Keskaeg leiutas vähe ja ei rikastanud eriti toiduks kasutatavat taimestikku. Lisandus küll rukis. Looduse kasutamise püüet inimese elu lihtsamaks tegemisel näitab veski laiem kasutuselevõtt, kuid see jääb siiski seotuks looduse kapriisidega: tuulevaikus, jõgede kuivamine lõunapool, jäätumine põhjas. Marc Bloch on öelnud: ,,Vesi-või tuuleveskid, jahvatamise, parkimise, vanutamise veskid, vee jõul töötavad saed ja isegi vokk- kõik need edusammud viivad nii elus kui eluta looduse jõudude efektiivsemale kasutamisele ja seejärel inimtöö säästmisele või, mis teeb enam-vähem sama välja, tema tootlikkuse suurenemisele."(Le Goff,lk.306) Kasutatud kirjandus: 1. J.Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2000 2. A.Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992 Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org
mis võimaldab paigaldad vaiu nii vertikaalselt kui igas suunas kaldega 233-Millise rammiga on lubatud teha vaiatöid veekogudel ja vee all? Kaksiktoimeliste auru-suruõhurammide peamiseks eeliseks on nende suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks 234-Nimetage masinad ja seadmed kivimaterjalidest täitematerjalide tootmiseks. a) kivipurustid killustike tootmiseks , b) veskid mineraalse pulbri tootmiseks. 235-Mida nimetatakse purustusastmeks? lähtematerjali tera keskmise mõõdu ja produkti tera keskmise mõõdu suhe. 236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5), b) dünaamiliste e. lööktoimeliste väliskoormuste rakendamisega 237-Milliste pingete mõjul toimub materjali purunemine staatilise surve meetodiga? Sisepingete?
Mõningaid taimi viljeldi peamiselt tööstuslikul eesmärgil, näiteks lina, seesamit ja puuvilja. Viljalõikusel kasutati sirpi, mitte vikatit. Bütsantslased ei kasutanud viljapeksmisel koote; viljavihud asetati tasasele pinnale, milleks valiti tavaliselt tuulised mäetipud ning härjad ja eeslid vedasid neist üle peksukelgu. Veskeid oli mitut tüüpi: käsiveskid, loomade- vanade härgade, eeslite või isegi hobuste jõul töötavad veskid, vesiveskid, tuuleveskid. Hooned oli valmistatud kivist, tellisest või krohvitud roogadest. Tavaliselt koosnes maja kahest-kolmest toast: üks neist, kus asus avatud kolle, täitis köögi ja pere magamiskambri aset, teistes säilitati vilja ja veini, mis oli valatud suurtesse tünnidesse. Mõnikord oli majal kaks korrust: ülemisel paiknesid eluruumid, alumisel hoiti tööriistu; seal võis asuda ka loomade jõul töötav veski. Talupoegade majadel oli muldpõrand ja õlgkatus.
Setu tsässonad on männipaklidest (harva kuusest) 2-2,5x3-4m suurused üheruumilised hooned, millel on vahel läänepoolses otsaseinas lahtine katusega koda. Viilkatusel on tavaliselt ka rist. 20.-30-ndatel said paljud tsässonad ka laudvooderdise. Tsässona ehitas ja hooldas külakogukond. Selle sees idapoolses otsaseinas oli riiul pühaste jaoks, nende ümber pühaserätid, ruumis olid küünlajalad, mõni laud jm. Ka teiste usuliikumiste korral ehitati erinevaid palvemaju. Veskid Esimesed veskid töötasid Eestis vee jõul. Keskajal kuulusid veskid enamjaolt mõisatele. Suuremad asusid otse mõne mõisaõue juures. Teised, sageli väiksemad, olid ehitatud ojade ja jõgede peale külade lähedusse või asusid metsahenamaade vahel, kus leidus vee ülepaisutamiseks sobiv koht. Meie maastiku juures olid need enamjaolt altvooluveskid, mille vesiratas asus algselt veski seina välisküljel, 19.sajandil üldiselt juba kinnises vesikambris.
Naiste ülesanne oli loomade talitamine, toidu valmistamien ja tekstiilitöö. 15. Sajandil hakati talupoegade liikumisvabadust piirama, kujunes välja sunnimaisus. Elu maal: Mõisate rajamine sai hoo sisse 15.-16. Sajandil. Teokoormisena nõuti talupoegadelt nädalategu, millele lisanudsid veel ebaregulaarsed tööd. Liivimaa maaisandad ja vasallid hakkasid hakkasid hilskeskajal piirama nii talupoja liikumis- kui ka kauplemisvabadust. Tähtsad kogunemiskohad olid veskid ja kõrtsid. Needo lid rajatud ühendusteede äärde, mereranda või kohta kus liiksu palju rahvast. Ülesanne oli neil pakkuda teelistele öömaja ja täiendada moonavarusid. Veski ol ikeskajal tähtsaim tööstusettevõte. Neid kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu. . Kohtuvõim maavalduses kuulus maaisandale. Kohut mõistsid
Tallinna 37. Keskkool 12. klass Getter Voolaid Iluvõimlemine Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Iluvõimlemine 4 Iluvõimlemine kui noorte sport 5 Ajalugu 7 Võimlemisvahendid 8 Võistlusmäärused 9 Hindamine 11 Pildid 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 Sissejuhatus Minu referaat räägib iluvõime...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel...
Sigu söödetakse kuiv-, vedel-, või kombineeritud söödaga. Söötmine võib olla normeeritud kui ka vaba (ad libitum). Söötmissüsteemi peamised tehnoloogilised ja tehnilised osad on: söötade säilitamine (hoidlad); söötade ettevalmistamine (veskid, segistid, söödaköök); Seafarmis kasutatavaid sööda ettevalmistamise ruume nimetatakse tavaliselt söödaköökideks. Siin toimub tavaliselt nii vedel- kui ka kuivsöödasegude valmistamine. Söödaköökides on veskid, segistid, söödakaalud, aurustid jne. söötade transpordi süsteem sigalasse (mitmesugused tigu- ja kett-transportöörid jne); söötade doseerimise süsteem; Vedelsööda söötmine võib toimuda automaatselt (ühtlaselt kogu vanuse- või toodangurühmale), arvuti poolt juhituna (vastavalt etteantud söötmisplaanile) või käsitsi (komponentide käsitsi kaalumine, segamine ja jagamine). Tingmärgid: 1- veemahuti, 2- söödasegamise mahuti, 3- kaalumissüsteem,
· Ajutiste üleujutuste või vooluvee tunnused- taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõlvad, viirud tüvedel ja mätastel. · Allikalised alad. · Saared- veekogudes ja soodes paiknevad põlise metsaga saared ja märgalasaared- nõlvadega selgelt piiritletud väikesed sood ning neid ümbritse metsaserv. · Arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega alad- kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, vanad veskid ja taluvaremed. (vt. joon. 4) · Geoloogilised objektid, mille alla kuuluvad erinevad paljandid, kivikülvid ja rändrahnud. · Järsud nõlvad, sh uhtorgude veerud ning veekogude kaldavööndist kaugemal asuvad nõlvad. · Pinnavormid, mis eristuvad selgelt ümbritsevas maastikus ja on samas unikaalsed. Näiteks söllid, kühmud, karstivormid, nõvad, vallid, harjad. Joon. 3 Allikas Joon. 4 Vana veski
räsitud õunapuu või ammu istutatud nulgude järgi. Loodus võtab tagasi selle, mis kunagi raske tööga ülesse hariti. Luhaheinamaad on kattunud hõreda sookaasikuga, põllud metsastatud või võsastunud. Teed olid kehvad, ühendust aitasid pidada ka jõed ja taliteed. Üle Endla järve kulges Tartu-Tallinna talitee, kõrtsid olid Naval ja Haaval. Nüüd on vanad teed kinni kasvanud ning soostunud. Kunagi pani vesi tööle veskid Vardjal, Norras, Oostrikul. Põltsamaa jõel oli Jaani veski. Kõigist on alles vaid kivid. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=627] 05.10.10 11 Loodusturism Endla looduskaitsealale jäävad unikaalsed Norra-Oostriku-Vilbaste allikad. Ala on rikas ka kaitsealuste liike ja nende elupaikade poolest. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud vaid selleks ette nähtud kohtades. Rohkem kui
Selle tõttu suurenes talupoegade sissetulek. Kaup, mis müügile viidi, hinnad tõusid lakke ning kolmas seisus kosus. Säilis hirm, et selline asi võib korduda. Oluline oli mitte kaotada usku Jumalasse. Toimus mentaliteedi muutus, algas uut moodi mõtlemine. Surma tuletati pidevalt meelde ja neid sündmuseid mäletati. Usk muutus isiklikumaks. Arenema hakkas tehnoloogia. Kuna inimesi oli nii vähe järel, ei olnud piisavalt tööjõudu. Kasutusele tulid veskid. Samuti oli põllumajanduses piisavalt töökäsi ning paljud inimesed hakkasid tegelema pigem vaimsete töödega- kirjutama. Kokkuvõte Must Surm on kõige laastavam epideemia inimkonna ajaloos, mis pühkis linnad inimestest tühjaks. Inimkadu kogu maailmas oli ligi 60 protsenti ning selle taastamiseks kulus 150 aastat. Kui sõdades kannatavad alati vaesemad ja nõrgemad, siis see oli haigus, millest ei olnud kellelgi pääsu. Surid rikkad, vaesed ja isegi vaimulikud
KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja...
Näiteks Koguva külas Muhumaal on olemas pukktuulik. Tuulerikkal Eestimaal on juba keskajast jahu saamiseks tuulejõudu kasutatud. Eesti tuuleveskeid on kaht tüüpi pukktuulik ja Hollandi tuulik. Eriline on pukktuulik, mida peetakse vanimaks veskitüübiks Euroopas. Pukktuulik on levinud Lääne-Eestis ja saartel. Talumehed keerasid tuuliku kere ,,sabast" õigesse tuulesuund. Kuulsad pukktuulikute meistrid elasid saartel. Saarel valmistatud veskid veeti talvel talgukorras üle jää mandrile. Pukktuulikul on väga lihtsalt äratuntavad tunnused: neljakandiline puidust ,,sabaga" kere, mis paikneb kivikuhila otsas. Sabast pukktuuliku keeramist saab ja tuuliku külastust koos möldrist giidiga saab turist kogeda Angla Pärandkultuurikeskuses Saaremaal. Eesti talu uus nägu: 15. Taluhäärber mulkide innovatsioon, kaasaegne talumaja ehk rehealune ja eraldiseisev elumaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
