elamine vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumisi siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases. Veetaimede seas on nii alamaid-taimi(näiteks verikaid) kui ka kõrgemaid taimi. Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik Kanada esikatk. 1) ujutaimed ehk lemniidid 2) veesisesed taimed(sünonüümid: submerssed, sukeltaimed) 1) põhjataime isoetiidid(tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult) 2) samblad 3) mändvetikad 1) elodeiidid 1) nõrgalt juurdunud ehk tserattofilüüdid 1) ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid 4. kaldaveetaimed ehk feloüüdid Lisaks eelmainituile on ka amfiibsei taimi ( nt
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
lehed on veealused või ujuvad veepinnal. Omakorda veetaimed jagatakse : põhja kinnituvateks veesisesteks taimedeks — isoetiidideks nt lahnarohud, kaeluspenikeel, kardhein, põisadru, agarik (furtsellaaria); põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest! 7) Loetlege ökoloogilistest teguritest bioloogilised tingimused. Liigisisesed ja liikidevahelised suhted, konkurents, sümbioos (parasitism, kommensalism, mutualism), inimtekkelised tegurid. 8) Miks kogunevad toiduahela lülidesse keskkonnamürgid? Kuidas muutub mürkide sisaldus erinevatel troofilistel tasemetel?
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
