o Vormistatakse vajalik dokumentatsioon (operatsiooni kaardid) Töötlemislisa ja töötlemisvaru o Töötlemislisa on toorikult eemaldatav materjali kiht, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast o Töötlemisvaru on toorikult eemaldatav materjali kiht, mis on vajalik detaili täpsuse ja pinnakvaliteedi tagamiseks. Tehakse vahet töötlemisvaruga siirdele ja üldise töötlemisvaruga. 4. Soonte töötlemine Lõikeriista asetus tooriku teljest o Lõikeriista paigalduse viga võib olla ±0.1mm. Tööriista vale paigaldus toob kaasa pealõikeserva ning tagatahu ja detailivahelise nurga muutuse. Lõikeriist peab olema seatud 90⁰ nurgaga. Mida väiksem tööriista väljaulatus, seda parem tulemus. Lõikeplaadi nurga suurendamine vähendab lõikejõude, kuid nõrgestab teraplaati. Valida võimalikult kitsas lõikeserv
Euroopa Liidu maades on hakanud eri riikide oma tähistega paralleelset või nende asemel järjest rohkem kasutust leidma. Harmoneeritud (ühtlustatud) standardid on EL uue lähenemisviisi direktiividega liituvad standardid. Tähised algavad harmoneerimistunnusega H, mille asemel võib olla ka täht A, kui juhtmed ja kaablid on kasutamiseks lubatud vaid mõnel maal. Tähistamise järjekord tähises on järgmine: 1) Harmoneerimistunnus NÄIDE 2) Nimipinge 3) Soonte isolatsioon 4) Väliskest 5) Ehituse eripära 6) Soone ehitus 7) Soonte arv 8) Kaitsejuhi olemasolu 9) Ristlõige *Milliseid tähiseid kasutatakse ning mida nad tähendavad. 1) Harmoneerimistunnus: H harmoniseeritud tähis A mitmel maal tunnustatud tähis 2) Nimipinge: 00 100/100 V 01 >100/100 V, kuid <300/300 V 03 300/300 V 05 300/500 V 07 450/750 V 1 0,6/1 KV
puidu, metalli, plasti ja muude materjalide saagimiseks. Kasutatakse lõigete tegemiseks, samuti saematerjali tükeldamiseks. Nurgasaag (mitre saw) Kasutataksepuidu täppislõikamiseks. Lööktrell (impact driver) See seade sobib puidu, plasti ja metalli puurimiseks ning betooni, telliste ja kivi löökpuurimiseks. Hoidke tööpiirkond puhas ja tagage seal piisav valgustus. Ketasfrees (disc cutter) Ketasfreesidon ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks. Nurktrell ( angle drill) Kasutatakse nurktrelli piiratud juurdepääsuga kohtade puurimiseks. Nurklihvija ( angle sander) Nurklihvijat kasutatakse mitmesuguste tööde jaoks. Ennekõike kinnijäänud poltide, mutrite eemaldamisel ja lihvimisel. Kasutamisel peab jälgima et EI EEMALDAKS kaitsekatet ja käepidet. Ketassaag (circular saw) Ketassaage kasutatakse nii pikikiudu,
3. Jagamispead võivad olla: a. Limbiga (jaotuskettaga): b. vahetu jagamisega; c. lihtjagamisega; d. pooluniversaalsed; e. universaalsed; 4. Limbita ( jaotuskettata) - planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 5. Optilised - täpseks jagamiseks ja kontrolloperatsiooniks. 6. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: - hulktahukate freesimine; - sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale; - soonte freesimine otspinda; - tooriku jaotamine mööda ringjoont mittevõrdseteks osadeks; - sirghammastega silinder - ja koonushammasrataste freesimine; - kruvisoonte ja spiraalide freesimine jne.
Metallifreese liigitatakse kuju, hammaste asetuse, kinnitusviisi ja otstarbe järgi. Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots ja sõrmfreese. Silinderfreese kasutatakse tasapindade töötlemisel. Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest. Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi, mistõttu tekib suhteliselt suur lõikejõud, eriti kõva ja sitke metalli freesimisel. Ketasfreesid on ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks (mahalõikamiseks). Ketasfreesid valmistatakse tervikuna kas kiirlõiketerasest või siis vahetatavate kõvasulamist hammastega. Tervikfreesi paksus aheneb tsentri suunas. Seetõttu ei puutu ketasfreesi küljed kokku freesitava soone servadega ja seal hõõrdumist ei teki. Samal põhjusel on vahetatavate hammastega freeside hambad veidi laiemad kui ketta paksus. Silinder ja ketasfreesid kinnitatakse freespingile tsentritorni abil.
Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Question3 Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Detailid lihvimiseks b. Lehtmaterjali lõikamiseks c. Soonte töötlemiseks d. Detailide painutamiseks Question4 Lasertöötluse eelisteks on... Vali üks või enam vastust. a. Mehaaniliste omaduste paranemine b. Kõrge töötlemistäpsus c. Kiire töötlemiskiirus d. Töödeldavate materjalide hulk Question5 Milline neist on pealiikumine?
kuhu peidetakse juhtmed või torustik 8. REKONSTRUKTSIOONITÖÖDEMASINAD 1) lihvimismasin ette nähtud puit-, värvi-, laki-, pahtli- ja kipspindade töötlemiseks, vajadusel värvi eemaldamiseks KÄSIMASINAD 1. METALLI TÖÖTLEMISEKS 1) metallipuur 2) metallifrees seade on mõeldud metallist detailide puurimiseks, otsfreesimiseks ja pinnafreesimiseks. 2. PUIDU TÖÖTLEMISEKS 1) höövel kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks 2) käsisaag 3. PINNASTE TÖÖTLEMISEKS 1) pinnasepuur pinnaseaukude puurimiseks või pinnaseproovide võtmiseks. 2) pinnasevibraator ehk pinnasetihendaja mõeldud pinnase tihendamiseks 4. KIVIMATERJALIDE TÖÖTLEMISEKS 1) teemantpuur puuritakse kivimaterjale 2) kivilõikur 3) betoonifrees mõeldud betooni soonte kujundamiseks
Imemiseks kasutavad nad imilonti. Tihti käivad liblikad veekogude ja lompide ääres vett imemas, eelkõige selleks, et vajalikke mineraalaineid saada. Toitumine (2) Liblikaliste vastsed on taimetoidulised röövikud. Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu. Sageli on röövikud hoiatuseks eredalt värvunud või kaitsevad neid ogad ja karvad. Naeriliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani eestiiva pikkus üle 27 mm Lapsuliblikas tiibade põhivärv kollane või kollakasvalge eestiib teritunud
Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu. Sageli on röövikud hoiatuseks eredalt värvunud või kaitsevad neid ogad ja karvad. Ühe suve jooksul kasvab üles kaks pesakonda. Väike kapsaliblikas (Pieris rapae) on levinud Euroopast Ameerikasse (muutus seal kahjuriks), Austraaliasse jm. Eestis on tavalisim naeriliblikas (Pieris napi). Naeriliblikas Pieris napi tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas Pieris rapae tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas Pieris brassicae eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani eestiiva pikkus üle 27 mm
kohta Eestis kehtivad standardid nende kasutamist ei luba. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 1 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Juhtmes või kaablis võib olla üks või mitu isolatsooniga (enamasti polümeermaterjaliga) kaetud massiivset või kiulist elektrijuhti, mida nimetatakse sooneks. Kohtkindlas juhistikus on soonte juhtiv metallosa enamasti massiivne või jämedakiuline, teisaldatavates juhtmetes ja kaablites (paindjuhtmetes ja -kaablites) on sooned peenekiulised. · Kaabli erinevus juhtmest seisneb selles, et kaabli sooned on ümbritsetud neid välismõjude eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). · Ühesooneline juhe võib olla ka ilma isoleerkatteta (paljas), Nende põhiliseks kasutusalaks on elektrivõrkude õhuliinid.
Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused. Säsikiirte suur ja nähtavus. Soonte suurus, paiknevus ja nähtavus. Vaigukäikude leidumine, nende suurus ja nähtavus. Säsi ja säsikiirte esinemine. Aitavad veel värvus, tekstuur, läige, lõhn, mahumass, kõvadus ja lõhestatavus. 10. Nimetage puidurakkude liigid ja kudede põhitüübid kasvavas puus. Parenhüümrakud kujult ümmargused või hulknurksed; kolm mõõdet praktiliselt ühesugused, rakukestad õhukesed.
Höövlid Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Ka rihthöövelpinki nimetatakse mõnikord lihtsalt höövliks. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Traditsiooniliselt valmistati höövlipakud puidust ning höövliraud kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani.
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega. Rõhksideme tegemine 1. Võimalusel tõstame haavatud koha üles 2. Surume haava kinni (steriilsus) 3
hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on südamelih.kõige paksemad. Elektrokardidiagrammi järgi saab iseloom. südame tööd.
6 RX oranz vastuvõtt 7 n/c Pole kasutuses valgepruun 8 n/c Pole kasutuses pruun Tööd kaabliga 7 Kontak Nimi Kirjeldus A t Tavalise kaabli soonte 1 TX+ Andmete saatmine+ valge roheline värvide järjekord. 2 TX Andmete roheline saatmine
üldjuhul sirge lõikeservaga noad, tooriku etteandeliikumine sirgjooneline). Rihthöövel ja paksusmasin töötlevad puitu silindrilise freesimisega. Rihtimisega (õgvendushööveldus, rihthööveldus) töödeldakse toorikule rihthöövelpingis edasise töötluse tarbeks baaspind (baaspinnad). Paksushööveldamisel (paksusfreesimisel) töödeldakse toorik paksusmasinas vajalikku paksusse. Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Höövlite tüübid: klapphöövel, korbahöövel, pikkhöövel, härghöövel, siluhöövel, otsahöövel, simsihöövel, kraadihöövel, põhjahöövel, hammashöövel, elektrihöövel.
Kapsaliblikas väikekapsaliblikas Pieris rapae · tiibade põhivärv valge · tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud · eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas.
Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline c. Termiline d. Mehaaniline Mis valmib lõikamise tulemusena? Vali üks või enam vastust. a. Valmisdetail b. Koost c. Toorik see ka õige Millisele operatsioonile järgneb avardamine? Vali üks vastus. a. Hõõritsemisele b. Puurimisele c. Kammlõikamisele Lasertöötluse eelisteks on... Vali üks või enam vastust. a
Sepavasarad Raskemad vasarad , mõeldud tugevama metalli töötlemiseks kui ka sepistamiseks. http://www.pulk.ee/395-773-large/sepavasar-1-kg.jpg Põrkevaba vasar http://www.kamasatools.com/ProductImages/9973_500x300_-1.jpg Plekikäärid Kasutatakse kuni 0,8 mm.paksuse lehtmaterjali lõikamiseks. http://castle.pri.ee/wp-content/uploads/2010/06/noznitsy-2.jpg Käsirauasaag Käsirauasaag on ette nähtud paksu latt-, ümar- ja profiilmetalli lõikamiseks, samuti soonte jms. sisselõikamiseks. http://www.aluoja.amcom.ee/wp-content/uploads/2014/02/M001701.jpg Ketaslõikur Ketaslõikur - universaalne tööriist nii metalli lõikamiseks , aga ka lihvimiseks , käijamiseks , poleerimiseks jne. Kettad on erineva paksuse ja abrassiivsusega ja neid saab vahetada vastavalt töö iseloomule ning vajadustele. Kasutamisel jälgida ohutusnõudeid ja turvavarustust. ( nt. Kaitseprillid , kindad , sädemekindlad riided). Toiminguid teha tuleohtlikest kohtadest eemal
Tööpingid Ketassaepink Click to edit Master text styles Mõeldud puidu lõikamiseks Second level Third level Fourth level Fifth level A......Terakaitse B......Siselaud C......Pealüliti E......Tolmuvoolik F.......Poolitusnuga G......Juhtpiire H......Kaldekäepide I........Tera tõstmise käepide J........Pööratavate jalgadega alus Ketassaepink Ohutusnõuded: Ei tohi kindaid kanda Kandma peab kaitseprille ja kõrvaklappe Ei tohi saagida enne kui saag on saavutanud täiskiiruse Tugevamat ja paksemat puitu peab aeglasemalt saagima, sest see võib kinni kiilud või rängalt viga teha Materjali võib eemaldada siis kui masin on väljalülitatud ja pistikust väljavõetud Puidufreespink Mõeldud puidu freesimisek...
pöörlev silindriline noavõll , mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Metalli hööveldamine Metalli hööveldamisel liigub sirge höövlitera edasi-tagasi, lõigates maha ühtlase paksusega laastu; sirgjooneline ettenihe antakse toorikule. Referaat Höövel Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Ka rihthöövelpinki nimetatakse mõnikord lihtsalt höövliks. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Traditsiooniliselt valmistati höövlipakud puidust ning höövliraud kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani.
Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Eosed- aitavad paljuneda Risoidid- aitab taimel kinnituda Sõnajalgtaimed: Tähtsus looduses: Mõningaid kasutatakse toiduks Liiksus: Kollad (karukold, kattekold) Osjad (metsosi, põldosi, aasosi) Sõnajalad (Laanesõnajalg) Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Juhtkude- pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem Eosed- aitavad paljuneda Vars maa sees risoomina Paljasseemnetaimed: Tähtsus looduses: Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi Reguleerivad veerežiimi Erosiooni takistajad Toiduks loomadele Liiksus: Harilik kadakas Harilik mänd Harilik kuusk Harilik jugapuu Nulg Ebatsuuga Lehis- kaotab talveks lehed Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Puitunud vars- aitab kõrgemaks ja
Flag question Küsimuse tekst Lasertöötluse eelisteks on... Vali üks või enam: a. Mehaaniliste omaduste paranemine b. Kõrge töötlemistäpsus c. Kiire töötlemiskiirus d. Töödeldavate materjalide hulk Küsimus 8 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam: a. Detailid lihvimiseks b. Detailide painutamiseks c. Lehtmaterjali lõikamiseks d. Soonte töötlemiseks Küsimus 9 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Kui suur on lõikekiirus v, kui d=10mm ja n=100 p/min Vali üks: a. 3,14 b. 100 c. 1000 d. 314 Küsimus 10 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid materjale saab töödelda elektroerosiooni teel? Vali üks: a. Kõiki materjale b. Plaste c. Elektrit mittejuhtivaid materjale d. Elektrit juhtivaid materjale
SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimed U. 400 mln aastat tagasi VANAAEGKOND- Paleosoikum Hiidsõnajalgadega metsad Sõnajalad on arenenumad kui samblad Neil on olemas organid: juured, varred ja lehed Neil on olemas algeline torujate rakkude ehk soonte süsteem- juhtkude Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD
Sääskede ja lutikaliste suised on muundunud pisteharjasteks, millega saab verd või taimemahlu imeda. Liblikaliste suised on muutunud pikaks imilondiks. Putukate rindmik on kolmelüliline (ees-, kesk- ja tagarindmik). Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jalgu. Kesk- ja tagarindmikule kinnitub kummalegi üks paar tiibu (vastavalt eestiivad ja tagatiivad). Enamasti on tiivad läbipaistvad. Tiibu tugevdavad tiivasooned, mis moodustavad võrgustiku. Soonte vahel olevaid alasid nimetatakse tiivasulgudeks. Osadel putukatel katavad puhkeolekus eestiivad tagatiibu. Tugevamaid ja paksemaid eestiibu nimetatakse kattetiibadeks. Putukatel võivad tiivad ka osaliselt või täielikult puududa või on nad taandarenenud lapatsitaolisteks jätketeks. Osadel putukatel on vaid üks paar tiibu. Putukate tagakeha on liikuvam kui muu keha. Tagakeha on üldiselt jäsemeteta, kuid tagakeha tipul võivad olla mitmesugused jätked. Putukate arengut nimetatakse moondeks
Kuidas tõmmiseid signeeritakse Trükipressid Klisee kaetakse värvirulli abil kas ühe või mitme õhukese värviga, soovitavad on trükivärvid värvitud klisee pannakse paberi peale ja lastakse läbi trükirulli. Erinevad mõisted teema kohta Linoollõige- on puulõikega sarnanev graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. Tõmmis- on trükivormiga paberile või muule materjalile tehtud jäljend. Peitel- on tööriist, mida kasutatakse puidu sisse aukude ja soonte tegemiseks. Pildid linoollõikest Autor- Peter Allik. Autor- Esko Lepp Autor- Henno Arrak Teema- Kunstnik ja tema kana. Teema- Lahesopp Teema- Ema lapsega Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Linooll%C3%B5ige https://www.tlu.ee/opmat/tp/trykkimine/linoollige.html https://www.snitty.ee/linooll%C3%B5ike-t%C3%B6%C3%B6riist
SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on levinud suuremas osas Euroopas, Lähis-Idas. SLAID Punane keerukärsakas (Apoderus coryli)- sarapuul, punaste kattetiibadega mardikas. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast kuni keskrooni ja keskroo soonte läbihammustamine, et leht närbuks, kuid ei kukuks enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber. Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna. Peale seda kinnitab servad veelkord korralikult kinni, et säiliks vajalikud niiskusvarud. Kase-keerukärsakas (Deporaus betulae)- pisike ja must. Suhteliselt pisike kärsakuga. Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa
SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on levinud suuremas osas Euroopas, Lähis-Idas. SLAID Punane keerukärsakas (Apoderus coryli)- sarapuul, punaste kattetiibadega mardikas. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast kuni keskrooni ja keskroo soonte läbihammustamine, et leht närbuks, kuid ei kukuks enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber. Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna. Peale seda kinnitab servad veelkord korralikult kinni, et säiliks vajalikud niiskusvarud. Kase-keerukärsakas (Deporaus betulae)- pisike ja must. Suhteliselt pisike kärsakuga. Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa
Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud kahte rühma : hajulisoonelised puuliigid sooned asuvad aastarõngas hajutatult. Hajulisoonelised liigid on : kask, haab, pärn rõngassoonelised puuliigid : suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, Soonte paiknemine aastarõngas Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes. 5.4. Säsikiired. Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal nähtavad jooned, mis ümbritsevast puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt. Säsikiired esinevad nii okas- kui lehtpuudel. Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel ja pöögil. Säsikiired on puidus olevad radiaalsuunalised moodustised, mis
· ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks. Jaotustükid - saadakse rümba tükeldamisel. Tükeldus toimub lähtudes edasisest kasutusviisist Konditustamine- On pehmete kudede eemaldamine kontidelt Siirimine ja soonetustamine- on soonte, kõõluste ja rasvkoe eemaldamine( siirimine) Liha sorteerimine- liha osade jaotamine kvaliteedi järgi Plokkliha- pehme liha, mis on külmutatud neljakandilises vormis MDM- Mechanically deboned meat - Mehaaniliselt konditustatud liha .MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil. RÜMBA KVALITEEDI NÄITAJAD KVALITEET jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks Subjektiivne- mõõdetavad tulemused nt: lisaainete protsent tootes, keedusoola protsent
Teeleht (Plantago media) SLAID: Keskmine teeleht ehk plantago media on rohttaim teeleheliste sugukonnast. Taim kasvab 1560 cm kõrguseks. Kasvab niitudel ja teeservades. Eestis on ta tavaline. Keskmine teeleht saaremaal Keskmine teeleht on kuivade niitude ja loopealsete taim, kes vahel kasvab ka mererandades. Koos inimesega on ta levinud aga ka kõikidesse teistesse kuivadesse kohtadesse. Sellist taime nimetatakse inimkaaslejaks liigiks: ta levib sinna, kuhu inimene läheb. Nii on keskmine teeleht vallutanud terve PõhjaAmeerika, loodusliku liigina teda seal enne eurooplaste kohalejõudmist ei kasvanud. Tema levimiskunst seisneb üksnes selles, et kuidagi tuleb oma imetillukesed mustad seemned mööduva inimese jalgade külge kinnitada. Teelehe peamine levimisviis ongi seemneline paljunemine. Keskmise teelehe õied on koondunud pika liduskarvase varre otsa tihedasse tähkõisikusse. Võ...
Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. 6.Kirjeldage meetodeid, mida kasutatakse ava asendi täpseks määramiseks tema töötlemisel. 7. Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende tööötlemiseks kasutatavad freesid. Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 8. Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad
EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.2. Juhtmed, kaablid, liinid Tabel 1.4.4. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus Tingmärk Kirjeldus Tingmärk Kirjeldus Liini üldtähis 3 Soonte või ühesooneliste juhtmete Maanduse üldtähis arvu (nt. 3) võib näidata kaldjoontega või numbriga Peale soonte arvu võib näidata ka 3 × 10 mm2 Cu nende ristlõike ja materjali. Kui Häirevaba maandus vaja, võib lisada juhtme või kaabli
Üldist- nii juhtide omavahelised ühendused kui ka el.seadmete ja juhtide vahelised ühendused peavad olema elektriliselt ja mehaaniliselt usaldusväärsed. Ühendusviiside valimisel tuleb arvestada: -juhi materjali, -juhistiku soonte arvu ja kuju, -juhi ristlõikepindala, -ühendavate juhtide koguarv… Jõukaabli juhistikes tuleb vältida joodisliiteid. Kui kasutatakse jootmiset, peab arvestama ühenduse külmvoolavust ja mehaanilisi mõjutusi. Kõik ühendused peavad olema kontrollimiseks, testimiseks ja hooldamiseks ligipääsetavad, välja arvatud järgmised erandid: -maakaablite liited, - segusse valatud või kapseldatud liitekohad, -liited külma toitejuhtme ja kütteelemendi või küttekaabli vahel.
võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. · Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sportimisele, eriti nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine, meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia · Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus. · Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus, stress, diabeet, kõrge iga, meessugu Krooniline
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga Sügavuskruviku otstarve ja ehitus Väikese läbimõõduga aukude ja kitsaste soonte sügavust saab mõõta nihikuga, mille skaala jaotuse väärtus on 0,1 mm või sügavuskruvikuga, mis on sellest 10 korda täpsem (0,01 mm). Sügavuskruviku M 100 mõõtepiirkond on 0...100 mm. Mõõtemääramatus on 1. ja 2. täpsusklassile vastavalt ±0,003 või ±0,005 mm. 1 käristi mutter 2 trummel 3 hülss
Hiina meditsiini ajalugu Klassikalise Hiina Meditsiin on umbes 4500 a. vana, tema teooria ja ravimeetodid on kontrollitud tuhandete aastate jooksul miljardite inimeste peal. Meie ajani on jõudnud umbes 6000 hiina meditsiini traktaati ja raamatut, neist vanim on 2000 aasta tagune traktaat Nei Jin. Nendesse on kogutud endiste põlvkondade teadmised ravitaimede, nõelravi, moksa jt. kohta. Esimene narkoos Hiinas oli 1700 a. tagasi, esimine kaitsevaktsineerimine musta katku vastu viidi läbi 11 sajandil. Praegusel ajal on läänes väga suur huvi hiina meditsiini vastu, paljudes med.kõrgkoolides õpetatakse hiina meditsiini, näiteks Inglismaal, USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Tsehhis. Hiina meditsiini meetodid on lihtsad ja kasutatavad pea kõigil inimestel. See on taimne, nõelravi, massaas, ravivõimlemine, moksateraapia. Tulemused on suurepärased, kui diagnoos ravi on õigesti määratud. Diagnoosi määramiseks uurivad hiina arstid keelt ja pulssi. In...
Lümfi ülesanded ja lümfiringe organismis Hanna A. Kari LA11 JKHK 2014 Lümf Väga hea viskoossusega vedel sidekude Koosneb plasmast ja rakkudest, millest enamus on lümfotsüüdid, leidub ka vähesel määral teisi vererakke Väga oluline organismi kaitsereaktsioonides ja transportija Lümfi koostis Keemiliselt koostiselt sarnane vereplasmale 2x vähem valke kui vereplasmas (10-20g/l) Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile Lümfis on ka ainevahetuse jäägid, mida transporditakse kudedest vereringesse tagasi Lümfisüsteem Koosneb: -Lümfikapillaarid -Lümfisooned, eristatakse väikeseid, keskmisi ja suuri -Lümfoidsüsteemi organid, mis sünteesivad lümfi koostisesse kuuluvaid rakke (tüümus, põrn) Lümfisooned Moodustavad koevedeli...
kolesterool,kõrge vererõhk või suotsetamine.Nendest kõige olulisem roll on üldkolesteroolil.Üld kolesterool omad kõrget väärtus juba noores heas ,mida nooremalt hakkata seda kontrollima seda väiksemad on võimalused südameinfarktile. Suure tihedusega kolesterool ehk HDL-kolesterool seob veres ringlevat liigset kolesterooli ning viib selle maksa, mille abil töötatakse see ümber või viiakse organismist välja. HDL-kolesterool hoiab soonte seinad pehmed, elastsed ja libedad, välistades nendele LDL-kübemete kleepumise. HDL-kolesterooli tase peaks olema veres vähemalt 1,1 mmol/l. Väikese tihedusega kolesterooli ehk LDL-kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre, kleepudes kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena veresoonte seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. Tagajärjeks on
Viljastatud munarakk liigub emakasse umbes 6-7 päeva. Jõudes emakasse kinnitub embrüo emakaseinale, kusjuures kinnitumine võtab aega 4-6 päeva. Pärast pesastumist moodustub platsenta ning luuakse ühendus ema vereringesüsteemiga, tagamaks embrüole hapnikku, toitaineid, hormoone ja mineraale. Samuti on platsenta funktsioon väljutada jääkaineid ja takistada ema vere segunemist embrüo ja loote verega. Platsenta on areneva inimorganismiga ühenduses nabanööri soonte kaudu. Esimesel külastusel naistearstile tehakse rasedale naisele vereproov, uriiniproov, veregrupi analüüs, antikehade analüüs, ning suguhaiguste ja teiste lootele kahjulike haiguste analüüsid. Edaspidi kontrollitakse vaid uriini ning veresuhkrut igas kontrollis. Ultraheli uuringut teostatakse kogu raseduse vältel 2-3 korda. Esimese nädala jooksul moodustavad sisemise rakukogumiku rakud kaks kihti, millest
Kasutatakse käsitsietteandekorral Laastu piiraja ei lase etteandekiirust suurendada ilma freesi pöörlemiskiirust suurendamata . Vahetatavate kõvasulamplaatidega freesid . Otsfreesid . Otsfreesid on varda kujulised padrunisse või tsangi kinnitatavad lõikeinstrumendid Otsfreesid on tööorganiks : Ülemise võlliga kopeerfreespingis CNC pinkides Käsifreesides . Otsfreese kasutatakse : Soonte ja valtside töötlemiseks Tapipesade töötlemiseks Kõverjooneliste detailide väljalõikamiseks Detaili servale profiili töötlemiseks . Ühe hambaga otsfreesid Ühe hambaga otsfreese kasutatakse sügavate soonte . Kaks varianti : Kukaldatud – kinnitatakse padrunisse tsentrisse Kukaldamata – kinnitatakse ekstsentriliselt . Kahe hambaga otsfrees Kahe hambaga otsfrees on mõeldud soonte ja pesade töötlemiseks
transhappeid. Kui aga koostisosana on märgitud taimne rasv, siis ei ole see hüdrogeenitud ja ei sisalda transrasvhappeid. Transhappeid on süüdistatud ka ateroskleroosi ja mõningate vähkkasvajate riski suurendamises. Tõestust need süüdistused ei ole leidnud. Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille puhul suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Selle tulemusel väheneb soonte elastsus, need ahenevad, muutuvad kõvaks ja rabedaks. Raskematel juhtudel võib selline naast kasvades täita kogu arteri valendiku, tekib tromb ehk ummistus. Veresoonte ahenemist põhjustavate aterosklerootiliste naastude tekkimise ajal võib inimene end täiesti normaalselt tunda nii kaua, kuni veresooned on juba 50% ahenenud. Ateroskleroos võib viia trombi ehk ummistuse tekkeni ükskõik millises keha veresoones. Kui tromb tekib elutähtsates organites, siis võib saabuda äkksurm.
Seejuures peab olema tagatud tuleohutus. Nende täitmine saavutatakse: · juhtmete küllaldase mehaanilise tugevuse ja sulav- ning automaat- kaitsmete õige valikuga, · juhtmete ristlõike valikuga lubatava pingekao tingimuste järgi, · juhtmete kasutamisega, mille isolatsioon vastab ümbritseva keskkonna tingimustele. Ristlõige on aga selline, et juhtmed ei kuumene üle lubatud väärtuse. Juhtmete mehaaniline tugevus, mis sõltub voolu juhtivate soonte materjalist ja ristlõikest, peab vastama juhtmete ülesandele ning valitud paigaldusviisile. JUHTMETE JA KAABLITE ARVUTUS Elektrijuhtmestik peab vastama ohutusnõuetele, olema kindel ja ökonoomne. Elektrijuhtmete (kaablite) õige pikkuse ja ristlõike pindala arvutamine juhtmestiku monteerimiseks on seetõttu hädavajalik. Juhtme(kaabli) pikkus arvutatakse montaaziskeemi järgi. Montaazi- skeemil mõõdetakse kilpide, pistikupesade, lülitite, harukarpide jms.
Luuüdis (bone marrow!) küpsevad B- lümfotsüüdid, tüümuses (thymus) küpsevad T-lümfotsüüdid. Lümfisooned : - sarnanevad ehituselt ja omadustelt veenidele; - lihtsaim jaotus: lümfikapillaarid - algavad umbselt!; on verekapillaaridest suurema läbimõõduga ja seina rakkude vahel on suuremad avad; lümfisooned (kitsamas mõttes) – kulgevad läbi lümfisõlmede, liituvad järjest suuremateks; lümfitüved (truncus lymphaticus) – tekivad mingi suurema kehaosa kõigi soonte liitumisest (näiteks nimmetüvi – alajäsemest, kaelatüvi – kaelast jne.) Kehaosade tüved koonduvad 2 lõppjuhaks: A. Rinnajuha (ductus thoracicus) – ¾ kehast B. Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter) – ¼ Lümfikude (ka: lümfoidkude) on üks retikulaarse (võrkja) sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid jt. rakud
tugevus- ja soojusisolatsiooni omadused. Aeroc`i toodetesse kuuluvad: 1) Aeroc plokid 2) Aeroc vaheseinaplaadid 3) Aeroc U-plokid 4) Aeroc sillused 5) Aeroc kuivsegud 4.Tööriistad 1. Elektrilised · Elektrilintsaag Mõeldud Aeroc plokkide saagimiseks ehitusplatsil. Väga hea saagimistäpsus. Samuti võimalik saagida erinevate nurkade all ning kumeraid pindu. · Elektrifrees Soonte freesimiseks vuugiarmatuuri tarbeks Aeroc`i plokkseintes. Samuti võimalik freesida sooni elektrijuhtmete ja peenemate torude paigaldamiseks. 2. Käsitööriistad · Aeroc liimkelk Liimkelk on ette nähtud Aeroc`i plokiliimi kandmiseks plokkidele müüritööde käigus. Kõikide plokkide tarbeks on vastava laiusega liimkelk. · Aeroc liimikulp Tõhus tööriist juhuks, kui on vaja laduda keerukaid ja lühikesi seinu.
terav, s.t. haakuv. Kui juukseid pole, võib kasutada testimisel kitsaid ajalehepaberi ribasid, mis teise käe sõrmede vahelt alla ripuvad: nüri või liialt keerduva servaga noa puhul see ei õnnestu. Terituspulga hooldamine. Selleks, et terituspulk töötaks korralikult, tuleb seda loomulikult hoida eraldi, pulk peab olema puhas ja selle pind kriimudeta. Kui terituspulk on rasvane või kui selle sooned on ummistunud, libiseb noatera teritumata üle soonte. Neid võib pesta nii tavalisel viisi käsitsi, plastikust käepidemega pulki võib loomulikult pesta ka masinas või steriliseerida. Metalliosakesed ei pruugi masinpesus pulga soontest tingimata eralduda, kui tegemist on magnetpulgaga. Magnetpulka on soovitav pesta käsitsi juurviljaharja abil. Kui teraspulk on kulunud väga siledaks, saab sellele peenemapoolse (soontele vastava) smirgelpaberi abil uue elu anda. Pulka tuleb lihvida soonte suunas, s.t. pulka pikisuunas.
Kasutasid klorofülli ja fotosünteesisid. Säilitasid oma kloroplastides samuti suhkrut tärklisena. Samal perioodil alustasid taimed ja seened (viimased sümbiondid) sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, mis nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks vahalaadseid aineid, said nad võimaluse asustada sisemaa kuivemaid piirkondi. Sammaldel puudub toitainete transpordiks vajalik soonte süsteem ja see limiteerib nende suurust. Vaskulaarsed taimed arenesid sammaldest- esimene teadaolev vaskulaarne taim Coosonia, oli lehtedeta, ogadega ja harunenud tüvega. Varsti selle järel hakkasid maismaale tungima ka esimesed loomad- sajajalgsete laadsed organismid. Selgroogsed Tulid maismaale Devoni ajastul, 380 miljonit aastat tagasi. Esimene teadaolev selgroogne, Icthyosesta oli kahepaikne. Selle fossiile on leitud Gröönimaalt. Need amfiibid
pikkusega jupp. Seejärel sae järgmised detailid samal viisil. Detailide ühepikkuseks saagimine Sae lükkelati abil kõigil detailidel üks ots sirgeks. Kinnita pitskruviga lükkelati puit-pikenduse külge piiraja. Suru detaili üks ots vastu piirajat ja sae detail mõõtu. Valtside ja soonte saagimine Saagimiseks tuleb teatud ketassaagpinkidel kiilnuga ja terakaitse eemaldada. Mõnele pingile saab paigaldada spetsiaalsed vertikaalsed ja horisontaalsed surveklotsid, mille abil saab detaili saeketta vahetus läheduses kinni hoida. Kui saag seda ei võimalda, kasutatakse allalastavat tolmueemaldajaga kombineeritud terakaitset. Valtsi
südamest madalamal ja langetab rõhku soontes, mis on südamest kõrgemal. 34. Vererõhk sõltub südametsükli faasist ja löögimahust 35. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 140mmHg ja diastoolne rõhk 90mmHg. 36. Vere voolukiirus sõltub: veresoone läbimõõdust. 37. Aordi ja suurte arterite ülesanne on südamest süstoolsete impulssidena väljunud vere vool muuta ühtlaseks ja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte ehituses ja talitluses: arterite elastsus, toonus, arterite silelihaskiududest koosnev sein. 38. Arterioolide ülesanne on vere suubumine ja reguleerimine kapillaaridesse ja see on võimalik tänu prekapillarsetele sfinteritele. 39. Kapillaaride ülesanne on ainete vahetused vere ja ümbritsevate rakkude kudede vahel. ja see on võimalik tänu veenidele. 40. Veenide ehituse iseärasusteks on õhukeseseinalised suure venitatavusega
Suurem osa elab magevees, mõed riimvees. Ei sisalda embrüofüüte, on see parafüleetiline rühm. Ikkesvetiktaimed – Klass rohevetikaid. Nad on ühetuumalised vetikad, mille arenemistsükklis puuduvad viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine - Konjugatsioon. 500 liiki magevees. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Soontaimed on kõrgemad taimed, kuhu kuuluvad koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed. Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Seemnetaimed (Spermatophyta) Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Palmlehiktaimed (Cycadophyta)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
