Kiilid Eestis elab umbes 50 kiililiiki. Kiilid on nii vastsena kui ka valmikuna röövtoidulised loomad. Täiskasvanud kiilid kütivad lendavaid putukaid: sääski, kärbseid, liblikaid jt. Nad on meisterlikud lendajad, kes püüavad saaki lennult. Valmikustaadium, mille jooksul kiilid peavad toituma, paarituma ja munema, kestab vaid mõned nädalad. Kiilid munevad niiskele kaldamudale, vette või vees kasvavate taimede vartesse, kust koorunud vastsed vette pääsevad. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s.t kõike, kellest jõud üle käib. Nad söövad veetigusid, ehmestiivaliste ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid ning võivad õnneks võtta isegi konnakullese. Vastseiga kestab mõnedel kiililiikidel vaid ühe aasta, teistel ulatub aga kolmenelja
................................................................. 13 2 1.Sissejuhatus Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki. 3 2.Välimus
Bioloogia arvestus putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. ...
Referaat Kiililised Jüri Gümnaasium 8.r Kristin Sõber 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Kiilid lk 4 3. Kokkuvõte lk 7 4. Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Kiililisi iseloomustab kõige enam nende sihvakad võrkjad neli tiiba, suurte silmadega pea ja pikk ja saleda tagakehaga. Kiililiste keha on tavaliselt erksalt värvunud , enamasti sinise või rohelise kirju . Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Kiililiste liike on üle 4500, Eestis aga 57 liiki .Kiililised on röövtoidulised , nad püüavad
· Elupaik · Toitumine · Hingamine · Paljunemine · Tuntumad liigid · Tähtsus looduses · Kasutatud kirjandus Ehitus · Kiilidel on suured kummis liitsilmad ehk fasettsilmad. · Kumbki liitsilm koosneb tuhandetest silmakestest,neid on kuni 28 000. · Esi-ja tagatiivad on sarnased. · Puhkeolekus on tiivad keha kohale üles tõstetud. Elupaik · Elab põhiliselt veekogu ääres. · Harva on neid ka metsaservades. · Kiilid on aktiivsed päeval soojal ajal,õhtul kui pimeneb ja muutub jahedamaks istub kiil oksal ja hakkab uuesti lendama,kui ere hommiku päike on ta üles soojendanud. Toitumine · Tarbivad ainult loomset toitu. · Saaki püütakse lennult. · Röövtoidulised. Hingamine · Hingavad vees lahustunud hapnikku. · Väikesekasvuliste kiilide vastsed hingavad tagakeha tippus olevate trahheelõpustega. · Suurekasvulised kiilid hingavad soolekaudu.
................................................................................ 9 2 1.Sissejuhatus Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki. 3 2.Välimus Kiilidel on sihvakas, piklik, sageli eredalt värvunud või metallihelgiga keha ning suur, ülejäänud
eluviisist (toitumine,Tõrge! Lubamatu hüperlingiviide. elukoht, sigimine vms). VASTUS: Ilves peab jahti hiilides, suured pehmed käpad ja karvatutid kõrvade otsas. Sobivate elupaikade häving ei tohiks ilvestele saatuslikuks saada, pojad toovad ilvesed varjatud kohtades ilmale. Ilveseid on umbes 800Eestis. Looduses on ilvese ainus vaenlane hunt. Hülged: Ilma kõrvadeta, meeldib vees olla, pikk koon. Elavad Läänemere ümbruses. Populatsioon on tõusnud, hüljestel eriti kiiresti. Kiilid: Kiilid eristavad 300 liigutust sekundis, näevad mosaiiklikult maailma, neil on 30 000 silma. Euroopas haruldane, meeldivad madalaveelised lombikesed ja veepaised. Toiduks on teised putukad, järglased arenevad vees. Kiilid on elustikurühm, kelle liigirikkus aastatepikku suurenenud. 3.2. Arutle, miks need liigid on Eestis looduskaitse alla võetud. Kuna need liigid on Euroopas suht haruldased ja tunnevad end Eestis väga hästi.
väikesed kiililised: liidriklased, kõrsiklased ja veidi suuremad vesineitsiklased. Eristiivalistel on tagatiivad esitiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sinna kuuluvad suurimad kiilid: tondihobulased, hiigelkiillased ja vesikiillased. Kiililiste keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Kiililiste pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm, liitsilmade vahelist ala nimetatakse kirmikuks. Seal paiknevad kolm väiksemat lihtsilma. Pea esiküljele laubast ülevalpool on 3-7 lülilised harjasjad tundlad. Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu, mis on
kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist. Mõned veetaimed: harilik vesihernes, harilik vesisulg, harilik vesitäht, kamm-penikeel, räni-kardhein, sõõr-särjesilm, tähkjas vesikuusk, vesikarikas, hein-penikeel, ujuv penikeel, harilik pilliroog, harilik luigelill, keraluga jne. · Loomastik konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos
Kehaväline (mittesuguline) viljastumine- viljastumine toimub väljaspool keha, (eoseline, vegetatiivne- eraldub emasorganismist) nt kalad, kahepaiksed(konnad), karbid, käsnad, ussid veekogus. +: tehakse palju sugurakke, võrreldes suguli sugulisega on palju järglasi, -:viljastumise tõenäosus on väike, paljud surevad, satuvad kellegi söögiks, hävivad vees kiiresti. Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud, imetajad, roomajad, kiilid, kärbsed, putukad, ämblikud, +: sugurakke vaja vähem toota, viljastumise tõenäosus on suurem, sugurakud väliskekkonna eest kaitstud, -: korraga viljastuvad vaid üksikud vaid üksikud munarakud(või üks), järglasi vähem. Partenogenees- uus organism areneb viljastamata munarakust, nt mesilased, vesikirbud, lehetäid, kortslehed, võililled. + : pole vaja otsida paarilist paaritumiseks. 4. Kirjelda loote arenemise etappe.
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea Loomastik Enamasti väga külluslik Haruldased liblikaliigid, kiilid Paljude lindude toidukoht Palju putukaid (1964.a. nt. Leiti ainuüksi 138 ämblikuliiki) Paljude imetajate toidukoht Niidutäpik Argyronome laodice Suur-kuldtiib Lycaena dispar Täname!
Ühel ruutmeetril on Päikesekiirgus loendatud kuni 49 taimeliiki Sealsed taimed vajavad Kadakad suurel hulgal valgust Putukad Temperatuur Sademed Rohutirtsud, kiilid, kärbsed Paekivi Liblikad Õhuke, kuid viljakas muld (kuid kohati siiski mitte piisavalt) 68 liiki päevaliblikaid- seda on rohkem kui näiteks kogu Suurbritannias Loopealsete kaitsmine Eesti asub metsavööndis
Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad Veekonnad koevad mai teasel poolel, 2 kuni 3 nädalat peale talveunest äramist emasloom koeb 2000 kuni 3000 1,5 kuni 2mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale sest koetakse mitu portsjonit. Munadearenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kraadi. Eestis elutseb lõuna ja edela eestsis üksikutes kohtades ka põhja pool. Saartel puudub täiesti. Esimene fakt veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne emaseid on 68,6% ja isaseid on 31,4%
Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit vesilik Lehekirbuli Uruhiir aja sed Rebane Rohukurvit Mäger s Metskiur Rabakana
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad ...
Välisehitus Tundlad Tiivad Rindmik Liitsilm Hüppejalad Pea Jalad Tagakeha Putukate elundkonnad ja ülesanded (Rohutirts) Närvisüsteem (peamised osad) peaaju, kõhtmine närvikett, närvid Meeleleundid kompimiselundid, tundlad, suised, käpad Maitsmiselundid suuümbruses ja käppadel Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselu...
Oli kahte sorti meloodiaid: saksa laenviisid (tundeküllased, lüürilised) ja tantsuviisid (polka, valss jt). Uuemat rahvalaulu esitati üksi, harvem mitmekesi viiuli, lõõts- või torupilli saatel. Uuema rahvalaulu ülesanne erines regilaulu omast, uuemat laulu esitati ajaviiteks puhkeajal. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav. KES TEGI KIIGE. Kes tegi kiige külasse? Noored mehed, hellad vennad - need tegid kiige külasse. Kes tegi kiilid kiidetavad? Noored mehed, hellad vennad - need tegid kiilid kiidetavad? Kes tõi lauad lahedad? Noored mehed, hellad vennad - need tõid lauad lahedad. Kes tõi toed tugevad? Noored mehed, hellad vennad - need tõid toed tugevad. Kes tõi võlla vareda? Noored mehed, hellad vennad - need tõid võlla vareda. Harju-Jaani. Kasutatud kirjandus : http://www.folklore.ee/laulud/erla/e52.htm#L455 5 http://et
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
Eestis on rohe-tondihobu leitud paiguti: Palmse ja Matsalu kandist, Saaremaalt, Kirde- ja Kagu- Eestist ning Emajõe ümbrusest. Seni on Eestis leitud ainult valmikuid ning Lääne-Eestist pole üldse uuemaid andmeid. Et valmikut märgata, peab tundma kiili käitumise eripära: keskpäeval rohe-tondihobu tavaliselt ei näe, ta ilmub välja alles päikeseloojangul ning toimetab hämaras. Selline käitumine on kiilide hulgas väga omapärane. Ohud ja vaenlased Kuigi kiilid on ise aplad röövputukad, peetakse jahti neilegi. Väiksemaid kiilivastseid söövad suuremad röövputukad, kalad ja konnad. Hiljuti koorunud abituid valmikuid nopivad taimevartelt roolinnud, toites nendega oma järglasi. Tugevaid tiivulisi täiskasvanud kiile püüavad lennult kärbsenäpid ja pääsukesed. Bioloogia ja elupaik. Kui suve jooksul võib näha kiile lendamas kõikjal, siis paaritumise ajaks suunduvad nad alati veekogude juurde
on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised ja eristiivalised. Kiililistel on pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte silmadega pea. Taolistiivalistel on ees ja tagatiivad ühelaiused. Siia kuuluvad väikesed kiililised nagu liidriklased (pildil kuuliidrik) ja kõrsiklased ja veidi suuremad vesineitsiklased. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiilid: tondihobulased (pildil rohetondihobu) , samuti hiilgekiillased ja vesikiillased. Liblikalised Liblika tiivad on soomustega kaetud. Liblikas areneb täismoondega (muna, vastse, nuku ja valmikujärk). Tiibu on neil 2 paari. Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). NT: koerliblikas, admiral Ühepäevikulised
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad
Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes moondeline areng- areng, mille korral vastsündinu erineb täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite ontogenees-...
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
Uulu põhikool Bioloogia OLIVER STIMMER 7. KLASS SUITSUPÄÄSUKE Referaat Juhendaja: Anu tammik Uulu 2006 Sisukord Sisukord Lehekülg 2 Sissejuhatus Lehekülg 3 Elupaik ja viis Lehekülg 4 Ränne Lehekülg 4 Toitumine Lehekülg 4 Pesitsemine Lehekülg 4 Areng Lehekülg 4 Levik Lehekülg 4 Pilt Lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds Lehekülg 6 2 Suitsupääsuke Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet...
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on ka...
Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivateks teguriteks looduslik valik. Esimesed elusolendid ilmusid maale umbes 3 mljr. aastat tagasi. Esimesed maismaataimes olid vetikad. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Linnud põlvnevad dinosaurustest. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. Dinosauruste väljasuremise põhjustas jääaeg ja/või meteoriidikatastroof. Cuvier seletas organismide väljasuremist üleilmse katastroofiga. Lamarc põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. Paleontoloogilised andmed näitavad organismide arengut Maa ajaloos. Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon. Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks.
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tablet...
pesitsusalast. Ta saabub pesitsuspaigale, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Ta lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses ja ta rändab suure parvena. Parved kogunevad ööbima roostikesse ning sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Nad söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblikud, liblikaröövikud), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Ta sööb väga suures hulgas kahjureid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele või räästa alla. Igal aastal ehitab ta uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Nad valmistavad oma pesad märjast
Sinna jõudes mõtles vanahärra ,,teadagi, mis perekonnaga siin on tegemist". Poiss koputas uksele aga keegi ei vastanud, siis võttis ta taskust suure võtme ning keeras ukse lukust lahti. Vanahärra avas ukse ning nägi enda ees kesksuviselt lopsakat pargimaastiku. Pügamata rohi, mille seas õitses angervaks ja karuohakas, iidsed põlistammed läbisegi pärnade, kuuskede ja leinapajudega. Kinnikasvanud mustriga jalgrajad ja tumeda veelised tiigid, mille kohal lendlemas kiilid. Ja kõige selle hooletu roheluse keskel sagimas ringi arutu hulk vanamehi, kes olid jagunenud väiksemateks gruppideks. Ta mõtles, et kuhu ta küll sattunud on, ning pööras ennast ringi, et tuldud teed tagasi minna. Seal, kus ennem oli uks, seisis nüüd kõrge, metsviigipuudesse mähkunud müür. Kohtumine Taageperas. Tegelased: Hannes 17 aastane poiss, rohekas-hallide silmadega, peast eemale hoidvad kõrvad,
. 4.Paraboolpeeglid - uue tehnoloogia parim väljund - Ühendriikides Mojave kõrbe päikesefarmis . 2.2 Päikesepaneelide mõju ümbritsevale Päikesepaneelide mõju looduskeskkonnale vähe uuritud. Päikesepaneelide mõju näiteks veeputukate arvukusele ei ole peaaegu üldse uuritud. USA bioenergia keskuse uuring näitas, et päikesepaneelid võivad putukate arvukust kahandada. Teadlased selgitasid, et näiteks kiilid võivad päikesepaneele nende peegelduse tõttu veepinnaks pidada. Putukad võivad päikesepaneelidel paljuneda, muutudes samas teistele loomadele ja lindudele kergeks saagiks. Niiskust vajavad vastsed võivad aga kuumas päikeses hukkuda. Päikesepaneelide puhul on tegemist niinimetatud ökoloogiliste lõksudega. Inimesed vajavad päikesepaneele lisaenergia tootmiseks, kuid need paneelid võivad kõigutada ökoloogilist tasakaalu. Mida enam
kuid on aktiivsemad õhtuti · päevaks varjuvad ka niiskematesse paikadesse - mahalangenud puude alla, kändudesse jne KIIL Odonata · tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis · Eestis registreeritud üksnes 57 liiki · pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte silmadega pea · üldiselt elavad kiilid veekogude läheduses, kuid osade liikide esindajad võivad sooritada ka pikemaid lende sisemaale · kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu TAIMED POHL Vaccinum vitis-idaea L. · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda mustikas · mitmeaastane, ühekojaline, igihaljas kääbuspõõsas pika
Nõiutud metsas nad elavad, nõiutud lossis nad magavad sajaaastast und." ,,Kellukesed helisevad kõhus. Ah, kuningapojad sõidavad! Nad kihutavad lossimäele üles, mantlid õlgadel nagu kotkatiivad. Pillimehed käivad nende taga, pead paljad, ruugeil juustel rukkilillepärjad." ,,Ning nüüd pahvatavad väravad pärani ja kunigapojad astuvad sisse. Nende peast on tõmmatud kübarate punased suled jooksevad maad mööda." ,,Sinised kiilid keerlesid oja kohal, roheline konn istus lõmmulehel ning vaatas pilusilmil päikese poole." 3.4 Mida sümboliseerivad toome helbed minu jaoks? Minu jaoks sümboliseerivad toome helbed lootust. Kui Vidrikuga oli kõik kehvasti läinud, siis langes ka viimane lootuseõis. Lehe varisedes varisesid kokku ka Leena kõik unistused ning rõõm. 4. Inimese vari. 4.1 Too teosest välja detaile, mis vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest. 1
Paleontoloogia on teadus elu bioloogilisest evolutsioonist. 9.Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal: 1859. 10.Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtuvaks teguriks: looduslik valik. 11.Esimesed elusolendid ilmusid Maale umbes: 3 miljardit aastat tagasi. 12.Esimesed maismaataimed olid: sõnajalgtaimed. 13.Esimesed maismaaloomad olid: lülijalgsed. 14.Linnud põlvnevad: dinosaurustest. 15.Lennuvõime omandasid loomadest esimesena: kiilid. 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: jääaeg, vulkaanipurse ja meteoriidikatastroof. 17.Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18.Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase iseenese täiustumisega. 19.Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest kohanemiseks. 20.Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide bioloogilist evolutsiooni (arengut) Maa ajaloos. 21.Elu tekkele eelnes füüsikaline evolutsioon. 22
valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. (3) 4. NIIDU LOOMASTIK Niitudel elab mitmesuguseid loomi. Putukad. Niidul on palju eri liiki taimi, seega on putukatel seal sobivaid elupaiku. Taimtoidulised putukad on toiduks röövputukatele, ämblikele ja lindudele. (1) Putukad sõltuvad taimede õitest, mille nektarist ja õietolmust nad toituvad. Sellised on mesilased, kimalased, liblikad. Taimelehti söövad mardikate vastsed, rohutirtsud. Röövputukatest elavad niitudel sipelgad, kiilid, herilased. Samuti on seal palju ämblikke. Linnud. Niidul pesitseb vähe linde, aga toitumas käib siin palju ka metsalinde. Niidulindude pesad asuvad maapinnal. Niitudel kohtab näiteks toonekurgi, koovitajaid, hiireviusid, rukkirääke, lõokesi. (1) Imetajad. Imetajad käivad niitudel peamiselt toitumas, sest siin pole varjumiseks sobivaid kohti. Nii käivad siin põdrad, metskitsed, metssead, jänesed, rebased. Koduks on niit näiteks uruhiirtele. (1) KOKKUVÕTE
Mardikalised- (nt põrnikad, jooksikud, kärsakad) Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neil on kattetiivad (tugevad ja paksud eestiivad), tagatiivad on kilejad lendamiseks. Enamik mardikalisi on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Mardikalised on haukamissuised. Nad on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Nad hammustavad ja närivad oma toitu. Ja ülejäänud putukad on nt kiilid, ritsikad, kirbud. Neil on oma jagunemine aga, kuna neid putuka liike on nii vähe siis eraldi jagunemist neile ei tehtud. Hingamine Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Traheed on kitiinsed torud, mis ulatuvad kohati kuni üksiku rakuni ja mida mööda liigub õhk ning süsihappegaas. Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil.
mõnede liblikaliikide emasloomad jt). Kõige ürgsematel putukatel pole tiibu kunagi olnudki. Mardikate eestiivad on muundunud paksenenud, tugevalt kitiniseerunud kattetiibadeks. Nad kaitsevad putuka õrna tagakeha vigastuste eest. Ka lutikatel on eestiivad tugevamaks, nahkjaks muutunud. Erinevate putukate lennukiirus on erinev. Kiilassilmad lendavad aeglaselt, vaid 1,5-2 km/h, päevaliblikad 6-8 km/h, kiilid aga võivad sooritada lühiajalisi sööstlende kuni 144 kilomeetrise tunnikiirusega. Putukate kehapikkust arvesse võttes on tegemist väga suure suhtelise kiirusega. Ka tiivalöökide sagedus on varieeruv, ulatudes mõnest kuni tuhande löögini sekundis (kihulastel). Tagakehasse on koondunud enamik siseelundeid, nagu kesk- ja tagasool, eritus- ja suguelundid jne. Ta koosneb ürgselt 11-12 lülist ning võib olla väga painduv. Vahel
Kui suled on erineva pikkusega, võib isaslinnul olla sisemisi vaegusi ja parasiite. Samuti on sümmeetrilise sabaga linnud paremad lendajad. Kuigi ka pesaehitamine on isaslinnu oluline oskus, sest eks paremad ehitajad ole ka paremad poegade eest hoolitsejad, valib emaslind tihti ikkagi pikemate sabasulgedega isendi. Tähtis on saada järglased võimalikult kvaliteetse isaslinnuga. Toidulaud. Toidulaua moodustavad lendavad putukad. Nagu näiteks kärbsed, mardikad, sääsed, parmud, aga ka kiilid ja liblikad. Poegi toidetakse sama toiduga, mida söövad vanalinnud isegi. Pereelu. Pesitsemiseks eelistatakse võimaluse korral siseruume. Pooliku kausi kujuline pesa tehakse märjast mudast ja savist ning ehitatakse loomalautadesse või kõrvalhoonetesse, aga ka sildade alla. Tugevuse ja parema sidususe saamiseks segatakse muda hulka kõrsi ja karvu, mis omakorda lubab niiskusel ja kuivusel ,,mängida" ning pesa ei kuku alla. Lõpuks vooderdatakse seest pehmete sulgede ja karvadega
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad ...
Vihtuimne kala on kalade ja kahepaiksete vaheline üleminekuvorm. Tänapäeval on nendest alles nt. latimeeria. Kopskalad- ka üks vahevormidest Karboni ajastul levisid hiiglaslikud eostaimed (360- 280 miljonit aastat tagasi). Mõned olid 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga. Hiiglaslikud eostaimed surid välja permi ajastul, sest nad on tugevasti sõltuvad veest (permi ajastul muutus kliima kuivaks). Karboni ajastul tekkisid esimesed lendajad- kiilid. Palmlehikud- käbide ja seemnetega taimed. Ei ole palmi sugulane. Esimesed paljasseemnetaimed- käbide sees on seemned. Vanaaegkonna lõpus (permi ajastus) tekkis Pangaea ja koos sellega ka kontinentaalne kliima. Suri välja 70% liikidest. KESKAEGKOND (250- 65 miljonit aastat tagasi) on sauruste ja paljasseemnetaimede ajastu. Pangaea manner liigub lahti: tekib Ameerika, Austraalia ja Euraasia. Roomajad alustavad võidukäiku keskeaegkonna alguses ja valitsevad selle lõpuni.
organismide eellaste teke (ussid, limused) elu maismaale (taimed: ürgraikad/sõnajalgtaimed) 440 miljont aastat tagasi Organismid hakkasid omandama: Taimed tugikude, juured, lehtedel õhulõhed, kaitse kuivamise eest (vaha kiht) Loomad kopsud, munade koor tugevnes (kaitse kuivamise eest), uus nahakiht (kaitse kuivamise eest). Esimesed kolijad olid lülijalgsed, nt kiilid Loomariik Taimeriik Käsnad u 570 miljonit Vetikad Ainuõõssed }u 540 miljonit aastat Ussid, limused, lülijalgsed} tagasi KAMBRIUM Esimesed kalad u 420 miljonit Samblad Kahepaiksed u 350 KARBON (kivisüsi) Sõnajalgtaimed + putukad maismaale Esimesed roomajad u 300 Paljasseemnetaimed (okaspuud) Esimesed imetajad u 200
........................... Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal ...... 1859 Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks Looduslik valik teguriks ........... Esimesed elusolendid ilmusid maale ........ 4 miljardit aastat tagasi Esimesed maismaataimed olid .......... vetikad Linnud põlvnevad ........ dinosaurustest Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid .................................. Dinosauruste väljasuremise põhjustas ................... meteoriidi katastroof Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofiteooriaga ................................................. Lamarck põhjendas evolutsioonilst progressi täiustumistungi ja kohanemisvõimega organismidele omase .......................
süsihappega rikastunud õhu kehast välja. 40. Putukate paljunemine Emasel putukal on muneti ja munasarjad. Isasel on seemnesarjad. Putukad on lahksugulised ja neil toimub kehasisene viljastumine. Putukad munevad kevadel. Putukad arenevad moondega. Nende vastsed võivad elada nii maismaal kui ka vees. Vaegmoondega arenevad tirtsud ja lutikad. Vaegmoondega arenetakse muna > vastne > täiskasvanu. Esialgu tiibu pole. Täismoondega arenevad kiilid, mardikad ja kärbsed. Täismoondega areng toimub : muna > vastne > nukk > valmik. Valmiku ülesanne on paljuneda. Röövik õgib ennast täis ja talle kasvab ümbe kõva kest, siis ta muutub nukuks ning talvitud selle kesta sees. Igal liigl on erinevad arengutingimused. 41 . Putukate seltsid (mardikalised, liblikalised, ehmestiivalised) 1) Mardikalised toituvad mitmekesiselt ning nende elukoht on mitmekesine. Mardika keha on paks ja jässakas, selle eesosa kaitseb tugev kilp
Vabas vees ujub nukk kiiresti pinnale, kasutades sudmiseks ennekike kesk-ja vähem eesjalgu (tagajalad on nukul liikumatud). Mnedel liikidel kooruvad valmikud varsti selle järel, kui nukk on pinnale judnud, enamikul liikidel aga peab nukk siiski veest välja ronima, enne kui valmik koorub. Enamik ehmestiivalisi talvitub vastsena, muna ja nuku staadiumis talvitujaid on väga vähe. Vaenlased Ehmestiivaliste valmikute peamisteks vaenlesteks on linnud ja nahkhiired, sageli ka kiilid ja ämblikud. Vastsete vaenlasteks vivad olla kalad ja vee-eluviisiga röövputukad, kuid koda tagab ilmselt siiski küllalt efektiivse kaitse. Ehmestiivaliste vastsetel on leitud ka mitmeid parasiite, näiteks mnesid kiletiivalisi (Agriotypus armatus), kahetiivalisi (Hydrotachina), jhvusse ja imiusse. Tinglikult viks parasiitideks pidada ka sooles elavaid karieoselisi. Sarnased liigid Vesileediku vastne Koiliblikas Ööliblikas
Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse peamiselt kultuurniitudena. Taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline. (Eesti Entsüklopeedia) Putukaid on üle 1500 liigi. Esinevad ämblikud, mardikalised, kahetiivalised, lehekürbalised, sääsed, kiilid, tirdilised, parmud. Lindudest esineb madalsoos ligi 100 linnuliiki. Levinumad on sookurg, teder, rukkirääk ja suur koovitaja. (Madalsoode ja rabade linnustik 2010) Loomadest esinevad: mäger, metssiga, jänes, hunt, põder, rebane. Puudest domineerib sookask, harvem ka mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades kuusk ning kaasliigina kasvab kohati ka sanglepp. Madasoo on suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu nagu näiteks: pudeltarn, eristarn, niitjas tarn, mätastarn, pikk tarn
Ta ehted olid rohkem kunsrtiesemed kui ornamendid.Kasutas igasugu materjale poolvääriskive nende värvide, mustri ja pinna, mitte odavuse poolest. Ta kasutas ka erinevaid metalle, samuti oonüksit, kristalli, emaili, klaasi, merevaiku, elevandiluud ja esmakordselt juveelinduse ajaloos sarve. Tänu erinevatele materjalidele sai Lalique teha suurtes värvi- ja kuju variatsioonides ehteid, sisuliselt kõike, mida tema fantaasia välja mõtles. Oma looduslike vormide valikuga liblikad, kiilid, vaablased, paabulinnud, ussid, liiliad, orhideed jne. oli Lalique`i looming justkui kokkuvõte juugendi väljendusvahenditest. Kautas ka anektoote, veidrusi, fantastikat ja mütoloogiat. Rene Lalique Kiil Rene Lalique Pross 4. Plakatikunst ja raamatute illustratsioonid. Milliseid muutusi viidi läbi nendel aladel? Kelle poolt? Oluline etapp raamatukunsti arengus oli Mackmurdo kavandatud raamatu "Wren`s City
paljunemine Neli eluetappi:muna,vastne nukk valmik.täismoondega areng Kehaehitus ja elupaik Suurte silmadega ning pika saleda tagakehaka putukad.oma silmadega näevad nad teravalt 10 m kaugusele.ehmestiivalised.elavad enamasti veekoguse läheduses. Toitumine Püüavad toitu otse lennult.väiksemad putukad. Paljunemine Vastsed arenevad veekogudes kehaehitus Ehmestiivalised.nagu kiilid Toitumine Taim või loom toidulised Paljunemine Valmikud on peente karvakestega kaetud tiibadega.vastsed elavad veel KALAD Keha on voolujooneline Kergem ujuda Seljauimed Liikumis kiirus ja suund Küljejoon on orienteerumiseks Tajub vee liikumst Keha katavad soomused Kaitsevad kala keha Ujupõis Sellega saab kala sukelduda ja üles tõusta
Kehasiseselt imetajad, roomajad, linnud, maismaa selgrootud Etapid: I Embrüogenees looteline areng (seeme, loode). II Postembrüogenees lootejärgne areng pärast sündimist, koorumist, poegimist, idanemist. Otsene areng vastsündinul on liigile omased tunnused. Moondeline areng järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone muna vastne nukk valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna vastne valmik. Kiilid, prussakad, termiidid. Postembüogenees Juveniilne elujärk ehk noorjärk sünnihetkest kuni suguküpsuse saabumiseni. Inimesele on omane otsene, kuid aeglane individuaalne areng. Kasvades ja arenedes muutuvad tasapisi lapse organite ja elundkondade talitlused, keerustub sotsiaalne käitumine ja keelekasutus. Sigimisperiood järglaste saamise ja kasvamise periood. Inimesele on omane mittesessoonne sigimine.
hapnikurikkam. Samal ajal ladestasid puud õhust karbon kestis 65 milj. a a. eest palju süsinikku, millest hiljem tekkisid pruun- ja kivisüsi. Ilmusid esimesed ämblikulaadesed, sajajalgsed ja putukad, kes olid tänapäevastest tublisti suuremad.. Õhu vallutasid hiiglasuured kiilid, kelle tiibade siruulatus küündis meetrini.. Soodes hakkasid arenema kahepaised, kes välimuselt meenutasid kohmakaid sisalikke, madusid või krokodille. Karboni ajastu lõpul algas lõunapoolkeral jääaeg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
