1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtuslikud metsad, aga säilinud vähe
Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas, kasvades poolvarjulistes paraja niiskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõju, nagu see on omane meie pärandkooslustele -- näiteks puisniitudele ja lookadastikele -- on kuldkinga kasvuks soodne. Loodussõbralik valikraie ja võsa-puhastus ning mõõdukas karjatamine jätavad talle just parasjagu valgust ning ei piira ta risoomi toiduga varustavaid võsusid igal aastal. Lageraie ja ülekarjatamine aga hävitavad kuldkinga. Samuti on kahjulik kuldkingale hooldus-ja valikraie, kui seda tehakse talvel külmunud maaga. Oksi ei või sellises paigas põletada, sest kui lõkkease satub kuldkinga puhmiku kohale, saab risoom, mis asub maapinna lähedal, suure tõenäosusega hukka.
) Puid raiutakse: üksikpuudena gruppidena lankidena. 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie -neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie -siia hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse tee-, kraavi- või muu trassi ning kvartali- või piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; 5.Raadamine -Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast
Vihmametsade pindala Brasiilias väheneb rekordilise kiirusega. 2004. aastal vähenes vihmametsade pindala 20 000 ruutkilomeetri võrra. 2007. aasta viimase viie kuuga raiuti aga Brasiilias maha üle 3 000 ruutkilomeetri vihmametsi. Peamisteks metsalangetamise põhjusteks on laienev elamuehitus ja põllumajanduse areng, samuti ka ebaseaduslik raie, mille arvelt loodavad põllumehed odavalt maad juurde saada, kas siis teraviljakasvatuseks või loomapidamiseks. Metsasid hävitab ka valikraie, mis tähendab, et metsatöösturid ei võta maha mitte kõiki puid, vaid ainult neid, mis on väärtuslikud. See aga põhjustab ka järele jäänud koosluse hävimise. Olulisemad vihmametsade kaitsmise põhjused Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises ja hapniku tootmises. Seoses vihmametsade põletamisega suureneb CO2 osatähtsus atmosfääris ja hoogustub kasvuhooneefekt. Brasiilia on üks maailma suuremaid kasvuhoonegaaside tootjaid
3 levinud Ven e m a a Siberis, Põhja Euroop a s , Kanada s II parasv ö öt m e leht ja se g a m e t s a d 1 tööstuslik tähtsu s kesk min e, annavad nii tarbepuitu kui ka väärispuitukõvad e lehtpuud e näol. 2 konkurents põllumajan du s e g a suur 3 levinud ida ,kesk ja lään e euro o p a s , natuke ka aasia s III ekvatoriaals e d vihma m et s a d 1 väärispuidu valikraie 2 erikasutu s e g a liigid 3 levinud lõuna am e e rika s ja aafrikas ekvaatoriläh e d a st el alad el 4 globa al s e tähtsu s e g a keskkonn ak aits elis e d mets a d IV keskkon n ak aits elis e d m ets a d n. lähistroopilis e d m ets a d vah e m e r e m a a d e s Metsarikka m a d riigid maailma s 1 Ven e m a a 2 Brasiilia 3 Kanada Metsade majandusliku kasutamise vormid.
5. USA 6. India 6. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe (ekvatoriaalsed vihmametsad, lähisekvatoriaalsed metsad, vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad). Ekvatoriaalsed vihmametsad: 1. Juurdekasv kiire (kliima on kuum ja niiske) 2. Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3. Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4. Sobiv oleks valikraie 5. Ülitähtsad ököloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud: 1. Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2. Arvestuslank sõltub niiske aastaja pikkusest 3. Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega puuliigid Niisked lähistroopilised metsad: 1. Mandrite idarannikul 2. Suvi niiske, talv kuiv 3. Arvestuslank 15-20 m3/ha aastas 4. Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5. Väga väärtuslikud metsad, aga vähe säilinud
*Kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, s.t. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Valikraie Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine. Erinevalt turberaiest on valikraie eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist ei likvideerita. Teatud aja järel tuleks mets üle vaadata ja raiuda puid sealt, kus see on metsakasvatuslikult kõige otstarbekam. Valikraiete käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, s.t. mets on pidev. Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust. Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes,
vaesumine, mullaviljakuse vähenemine METSANDUS 1. Metsad- metsasus, metsavarud, puiduvarud Metsasus- metsa mõiste on riigiti erinev. Metsavarud- metsavarud vähenevad eriti lõunas, eriti ekvatoriaalses vihmametsas. Puiduvarud- suurim puiduvaru on brasiilias, venemaal, kanadas, üsas. 2. Metsatüübid. Ekvatoriaalsed vihmametsad. Okasmetsad. Riigid, kus on palju metsa. Ekvatoriaalsed vihmametsad- Keskkonnale olulised ! Ei taastu ! vähenevad väärispuidu valikraie, põldude ja teede rajamise tõttu ( maavarade kaevandamine ) Okasmetsad- Kasvavad ulatuslikul territooriumil, vähenõudlikud ( igikelts, mäed), Maavarade kaevandamine, HEJ, paberitootmine, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse töönduspuiduks 3. Metsade tähtsus. Mets kui ökosüsteem õhu puhastamine ( suurim taigas) takistab tuult, erosiooni, neelab sademeid- osa veeringest, mullateke
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede k...
- Kuna asuvad jaheda kliimaga aladel, siis ei konkureeri - Levik: Venemaa (Siber), Põhja-Euroopa, Kanada 2. Parasvöötme sega- ja lehhtmetsad - Tööstuslik tähtsus keskmine - Annavad nii tarbepuitu, kui ka väärispuitu kõvade lehtpuude näol - Konkurents põllumajandusega suur - Levik: Euroopa lääne- ja idaosa 3. Ekvatoriaalsed vihmametsad - Väärispuidu valikraie - Erikasvatusega liigid - Globaalselt keskkonnakaitselised - Vihmametsad meile hapnikku ei anna, CO2 e sidujad 4. Keskkonnakaitselised metsad Metsade majandusliku kasutamise vormid erinevates tootmisviisides Korilus - Metsadele üldjuhul mõju ei avalda Varaagraarne 1. Kahjustab metsa, kuid mitte palju 2. Alepõllundus - Põllud väikesed Hilisagraarne 1. Negatiivne mõju suur 2. Metsade asemel põlispõllud 3
o Metsa püsikindluse suurendamine o Puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine Puid raiutakse o Üksikpuudena o Gruppidena o Lankidena Hooldusraie o Valgustusraie o Harvendamisraie o Sanitaarraie Uuendusraie o Lageraie o Turberaie Aegjärkne riae Häilraie Veeraie Valikraie Trassiraie Raadamine Hooldusraied – raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesanne on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Uuendusraied – nim koondnimetusega raieviise küpsusest metsast puidu varumisel Valikraied – need on raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta Hooldusraied o Kiirendavad puude kasvu
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suv...
▪ Kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse: raieküpse puidu kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena; gruppidena; lankidena. Eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Kujundusraie 4.2 Hooldusraied Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, reguleerida metsa liigilist koosseisu ja suurendada metsade tormikindlust. Puistust raiutakse välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi kasvu ja arengut. Hooldusraiet lubatud teha: 1) valgus- ja toitetingimuste parandamiseks; 2) väärtuse tõstmiseks; 3) sanitaarse seisundi parandamiseks.
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut; Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhj...
kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: ● üksikpuudena ● gruppidena ● lankidena Vastavalt 2009. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitaarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine 6. Kujundusraie Raieks ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st
- näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuivendata ega neile ei külvata (Aavik, T. Pärandkooslused). Pärandkoosluste säilitamiseks kasutatakse looduslähedasi hooldusmeetodeid nagu valikraie, niitmine, karjatamine ning kulupõletamine. Kui pärandkooslust enam ei hooldata, muutub see looduslikuks koosluseks (roostik, angervaksastik, võsa, mets). (hot.ee, pärandkooslustest) Puisniidud Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele
2005. Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu; sellest vähem raiuti viimati 1997. aastal. Võrreldes 2004. aastaga vähenes puiduraie 2005. aastal 32,9% võrra. Seoses jaanuaritormiga suurenes sanitaarraie võrreldes eelmise aastaga ligi kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt: uuendusraie 41,3%, valikraie 89,3%, valgustusraie 19,8%, harvendusraie 63,2%, muud raied 17,5% raiete kogumahust. Raiete pindala jäi 2005. aastal peaaegu samaks võrreldes 2004 aastaga, metsa raiuti 129 721 ha, mis on vaid 1,8% vähem 2004. aastast. 2006. 2006. aastal raiuti 5,3 miljonit m3, mis on 17% vähem, kui varasemal aastal. 69% raiest moodustas uuendusraie ning 21% hooldusraied. Pindalaliselt raiuti 2006. aastal 54 400 ha, võrreldes raiemahuga vähenes raiepindala vaid 9%. Riigikogu võttis 31. mail vastu uue
või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. Turbaraiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikute, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõva lehtpuupuistutes. Valikraied Eesmärk on luua võimalus metsade loodulikuks uuendamiseks, parandada nende seisundit ja püsikindlust. Valikraie tegemiseks tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes. Valikraiega raiutakse välja puud mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puuud.
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
Ekvatoriaalsed Brasiilia, Indoneesia, viigipuu, palm, aastane juurdekasv vihmametsad Kongo DV, mahagon, palisander, -50m3/ha Guatemala, Kuuba, eebenipuu, banaan, liigirikas(palju Ecuador, Malaisia, heveapuu väheväärtuslikke) Peruu, Gabon valikraie Lähisekvatoriaalsed Hiina, India, Laos, akaatsia, mahagon, aastane juurdekasv hõrendikud Brasiilia, Austraalia palm, eukalüpt, 20m3/ha eebenipuu madal tootlikkus puud enamasti kütteks Parasvöötme leht- ja USA, Jaapan, tamm, pöök, saar, lehtmetsad: 5-10m3/ha
1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitaarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud).
Lõuna-Ameerikas- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrikas- Kongo DV, Gabon, Cameron, Kongo Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa ja miks? Metsa ei ole väga kuiva kliimaga riikides nagu Egiptus, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia. Metsatüüp Riigid Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Indoneesia, Brasiilia, Palmiliigid, 50m3/ha , valikraie, vihmametsad Peruu, Boliivia. mahagon. väheväärtuslik puu Lähisekvatoriaalse Tansaania, Nigeeria, Eebenipuu, akaatsia. Väike liigiline kooss. d hõrendikud India, Brasiilia 5-10 m3/ha Lähistroopika Korgitamm, vaher *15-20m3/ha, metsad niisked USA, Hiina okaspuud, kõvad
raieküpseks saamiseni. Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv- puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik, mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab. Arvestuslank- metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht. Energiamajandus Energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise. Fossiilne kütus- miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas. Taastuvad energiaallikad- vee-energia, tuuleenergia, puit jm bioenergia, loodete energia, maasisene soojus.
Troopilised vihmametsad. 7% maakera pinnast 50% liikidest seal Vihma ja udumetsad: valgalade kaitsepuhvrid ja kliima reguleerijad CO2 hoiustajad ,,planeedi kopsud" Kerge hävitada väga õhukesed ja toitaine vaesed mullad. Oletatakse et varasem pindala oli 16 mln km2 1982 järgi vaid 9 mln km2Aastas kaob ~ 150 000 210 000 km2 ~ 1 % aastas Kadumise põhjused: 60% ebamajandusliku väikepõllunduse tõttu Rändpõllundus Shifting cultivation 20% Lage ja valikraie 10% karjamaade loomine 5 10% infrastruktuur ja teed Tööstusmaade nõudlus odava toorme järgi Rohumaad- preeriad ja stepid Suurepärased alad põllumajanduse arendamiseks. Enamik neist tänapäeval muudetud põllumajandusmaaks Kaduvväike osa järgi jäänud Märgalad kui elupaigad ja nende seisund. 1Märgalade tähtsus: elupaik ja hüdroloogilise reziimi puhverdaja 2Suur kuivenduse surve 20 saj I poolele Euroopas 3Eestis: 1972 aastaks 20% märgaladest kuivendatud
Eristatakse 3 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud).
· Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. · Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. · Kaitse-eeskirjaga võidakse sihtkaitsevööndis lubada kaitstava objekti säilitamiseks vajalikku või seda mittekahjustavat tegevust nagu on olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; hooldus- ja valikraie, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamine; ulukite arvukuse reguleerimine; kalapüük. · Kaitse eeskirjaga võidakse keelata inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, piirangud võivad olla kas ajutised või püsivad. · Kaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel võib alade ilme ja liigikoosseisu
Käesoleval ajal on Eestis käimas metsade sertifitseerimine, kus erinevad standardid näevad ette tegevuspiiranguid kaitsmaks metsapinnast, loomastikku, taimi kevadisel perioodil kahjustuste eest. on teha seadusandlusse parandusi, millega haudelinnustiku ja õrnade metsakasvukohatüüpide kaitseks on 15.aprillist kuni 15.juunini keelatud uuendusraied ning valgustusraie kõikide kasvukohatüüpide noorendikes. Juuremädanike leviku piiramiseks on aga keelatud harvendus- ja valikraie männikutes ja kuusikutes 1.aprillist kuni 30.septembrini, välja arvatud juhul, kui okaspuukännud kokkulepitud aja jooksul pärast puu raiet töödeldakse juurepessu nakatumist takistava preparaadiga. Bioloogiline mitmekesisus ja säästev metsamajandus Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vajadust rõhutatakse mitmetes Eesti vabariigi keskkonnakaitset ja metsandust reguleerivates õigusaktides ja arengukavades.
Eesti putukad Eksam 30.04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahe...
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
Raiumisele ei kuulu seemnepuud, säilikpuud ja elujõuline loodsulik järelkasv. Lageraie on lubatud puistutes mis on vanemad kehtestatud raievanusest. Puitsu tohib raiuda kas siis kui ta on liiga hõre. 2) Turbaraie lank raiutakse mitmes järgus, et luua soodsamad tingimused järelkasvu tekkimiseks. Esimeste raietega eemladatakse kahjustunud ja haiged puud ning teisi puid varjavad puud. Jaguneb aegjärkne raie, häilraie ja veerraie. 3) Valikraie teostatakse püsimetsades, kus lageraieid ei tehta. Eesmärgiks on kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ning metsa ei likvideerita. 4) Trassiraie kuni 4 meetrise tee või kraavi siseraie ja metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puuest ja põõsastest. 5) Raadamine tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul viisil kui metsa majandamiseks.
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. · Pärandkooslused (teaduslik samatähenduslik termin pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid)
Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Kaitse-eeskirjaga võidakse sihtkaitsevööndis lubada kaitstava objekti säilitamiseks vajalikku või seda mittekahjustavat tegevust nagu on olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; hooldus- ja valikraie, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamine; ulukite arvukuse reguleerimine; kalapüük.Kaitse – eeskirjaga võidakse keelata inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, piirangud võivad olla kas ajutised või püsivad.Kaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel võib alade ilme ja
heidetud. Tormimurru koristamis eel tuleks konsulteerida eksperdiga, kes annab täpseid juhiseid. Üksikuid tormist murdunud puid ei tohiks kindlasti koristada, nende säilimine tagab liigi pesitsusaladel suurema elustiku mitmekesisuse (Keskkonnaministeerium). Vastavalt kaitsekorrale on püsielupaikades keelatud uuendusraied, sh kuusikute uuendusraied. Liigi pesitsusaladel on vähe metsi , mille dominant liigiks on kuusk, ja nende majandamisel tuleks kasutada valikraie põhimõtet. Valikraiel tuleks säilitada vanad haavad, kased ja laia võraga lehtpuuliigid (Keskkonnaministeerium. s.a.). 4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine Aastast 2005 on Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi on pannud seitsmele täiskasvand linnule ja ühele noorlinnule satelliit- ja GPS-saatja. Saatjatega varustamise eesmärgiks on ohualdis lindude kaitse parandamine. Hinnalised seljakotid on saanud must-toonekured (3 lindu), suur-konnakotkad (3) ja kalakotkad (2) (Väli. 2005).
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e
Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. Pärandkooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid)
1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majandusli...
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
