erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Kulendlooma pilt Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid (1-palju) liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Ripsloomad Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- kui ektosümbionte, samuti parasiitse eluviisiga vorme. Ripsloomi on teada umbes 12 000 liiki. Klassid ja alamklassid Karyorelictea Spirotrichea Choreotrichia Oligotrichia Stichotrichia Hypotrichia Litostomatea Haptoria
Protoza järgi. Kuigi protistid kindlasti ei ole taimede, loomade ja seentega võrreldav rühm, kasutatakse terminit "protistid" tihtipeale lihtsustava üldnimetusena eukarüootide kohta, kes ei kuulu kolme eelpoolmainitud riiki. Protistid elavad pea kõikjal kus on vaba vett. Paljud protistid, eelkõige vetikad, on olulised primaarprodutsendid ning moodustavad tähtsa osa ookeanide planktonist. Laias laastus jääb nende arvele kuni pool planeedi Maa primaarproduktsioonist. Teised, tsiliaadid, bodoniidid, foraminifeerid, etc. on olulised herbi- ja bakterivoorid maailmamere või mageveekogude ökosüsteemides. Kolmandad -- osad kinetoplastiidsed, apikompleksa, põhjustavad raskelt ravitavaid haigusi inimesel (malaaria, unitõbi). Eestis on protiste umbes 3000. rohevetikad– 690 mändvetikad– 27 ikkesvetikad– 680 silmviburvetikad– 160 eriviburvetikad– 12 ränivetikad – 940 punavetikad – 26
ZOOPLANKTON Zooplankton ehk loomne hõljum on mikroskoopilised, vabalt järves või meres ujuvad loomad Toituvad detriidiosakestest, bakteritest või teistest zooplanktoni isenditest ja vetikatest Peamiseks toiduks kalamaimudele Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit ZOOPLANKTON Metazooplanktoni tähtsaimad rühmad on keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised Protozooplankterite hulka kuuluvad ripsloomad ehk tsiliaadid, viburloomad ja juurjalgsed Võrtsjärves on kindlaks tehtud 268 metazooplanktoni taksonit: keriloomi 172, vesikirbulisi 47, aerjalgseid 14, ainurakseid ehk protiste 34 ja rändkarbi purjukvastne PÕHJALOOMASTIK Põhjaloomastik ehk zoobentos hõlmab selgrootuid loomi, kes vähemalt osa aega oma elutsüklist elavad põhjasette sees, selle pinnal või veekogu põhjas olevatel esemetel ja veetaimedel Võrtsjärves on enim uuritud vaid makrozoobentost
45. Ränivetikatel on suguline paljunemine teada nii sulg- kui ketasränivetikatel. 46. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga. 47. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine suurus väheneb. 48. Bicosoecales liigid on peamiselt bakterivoorsed. 49. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalsete vesiikulite esinemine rakumembraani all. 50. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka. 51. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid. 52. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi esinemine. 53. Dinoflagellaatide liike on suurusjärgus 2000. 50 Dinoflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 51 Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit 52 Sulcus on dinoflagellaatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 53 Amfiesmaalsed vesiikulid on dinoflagellaatide rakumembraani all olevad alveoolid 54 Dinoflagellaatidel puudub nukleomorf [nukleosoom ka] 55 Dinoflagellaadi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega
46. Ränivetikatel suguline paljunemine nii sulg- kui ketasränivetikatel. 47. Ränivetikate pantsrit läbivad poorid, kuid need esinevad ainult raafiga ränivetikatel 48. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb. 49. Ränivetikad on vegetatiivses vormis 50. Bicosoecales liigid on peamiselt fototroofsed. 51. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalne vesiikulite esinemine rakumembraani all. 52. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid 53. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi olemasolu. 54. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka 55. Dinoflagelladid on vegetatiivses vormis haploidsed. 56. Dinoflagellaatide tsüst on elutsükkel halbade keskkkonna tingimuste üleelamiseks. 57. Dinoflagellaatide liike suurusjärgus 2000 liiki 58. Dinflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 59. Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit. 60. Sulcus on dinoflagellatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 61
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. 2.protistid bakterid seened. Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. autotroofseid protiste (vetikad)heterotroofseid protiste (algloomad) Liikumistüübi alusel jaotatakse protistid järgmisteks rühmadeks:viburloomad ehk flagellaadid (liiguvad ühe või mitme viburi abil)ripsloomad ehk tsiliaadid (liiguvad välismembraanil olevate paljude peenikeste ripsete abil,amööbid liiguvad kulendite ehk pseudopoodide abil,eosloomad liikumisvõimetud, valdavalt parasiitse eluviisiga algloomad.Kuna mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid, saab neid ka jaotada mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks protistideks ja vastavalt rakkude hulgale ainu- ja hulkrakseteks protistideks. Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad.suudavad
Ränivetikad Ränivetikad. Vaguviburvetikad e Tsüanobakterid. dinoflagelladid Rohevetikad. Koldvetikad Simviburvetikad. Silikoflagellaadid Koldvetikad. · · Protozooplankton: · a)ripsloomad e tsiliaadid- valdavalt magevetes, ka meres 1 sugukond. Kingloom. Enamus filtreerijad, esineb ka küttijaid, peamiselt taimetoidulised, üksikud röövtoidulised · b)juurjalgsed- Kambrilised- enamus bentilised mereorganismid, päikeseloomad- peamiselt magevees; kiirloomad- eranditult meres troopikas ja subtroopikas; · · Metazooplakton: · a)keriloomad e. rotatoorid- peamiset magevees · b)vesikirbulised e
reostusastmega vetes aga hoopis teised. Osa protistidest on parasiitse eluviisiga ja võivad muudel elusorganismidel (sh ka inimesel) põhjustada haigusi. Protistid ise on paljude toiduahelate alguslülideks. Protistide jaotus välistunnuste põhjal: Jaotus toitumistüübi alusel · autotroofsed protistid (vetikad) · heterotroofsed protistid (algloomad kitsamas mõttes) Jaotus liikumistüübi alusel · viburloomad ehk flagellaadid (liiguvad ühe või mitme viburi abil) · ripsloomad ehk tsiliaadid (liiguvad välismembraanil olevate paljude peenikeste ripsete abil, · Juurjalgsed ehk amööbid liiguvad kulendite ehk pseudopoodide abil, · eosloomad liikumisvõimetud, valdavalt parasiitse eluviisiga algloomad. Teised jaotused · Kuna mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid, saab neid jaotada mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks protistideks. · Vastavalt rakkude hulgale jagatakse ainu- ja hulkrakseteks protistideks. Viburloomad Viburloomad... ..
annaabi.ee 
