Facebook Like

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast. (2)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu ?
 
Säutsu twitteris
1. Loomaraku ehitus.
Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained.
Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi.
Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid.
Ribosoomid on kõige väiksemad organellid . Neis sünteesitakse valgud . Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt.
Rakutuum juhib rakutegevust.
Rakumembraan ümbritseb rakku.
2. Taimeraku ehitus.
Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS.
Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS.
Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast.
Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti.
Kloroplastid on plastiidid , milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat.
Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus.
3. Rakkude jagunemine.
Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest. Rakud paljunevad jagunemise teel. Kõigepealt toimuvad muutused rakutuumas . Enne raku jaguneemist kahekordistuvad kromosoomid . Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkrakstel organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel vigastused.
4. Viiruste ehitus ja paljunemine.
Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga viirust koosneb pärilikkusainest, mida ümbritseb valguline kate. Mõnedel viirustel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil ka rakuline ehitus.
Kuna viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid . Viiruste pärilikusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Viirused nakatavad väga erinevaid orgaisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi.
Paljunemiseks peab viirus tungima mõne organismi rakku. Erinevad viirused nakatavad erinevaid (vaid üht tüüpi) peremeesrakke, näiteks gripiviirus limaskestarakke. Rakku tunginud viirus paneb peremeesraku kas kohe või kunagi hiljem tootma uusi viiruseid .
5. Viirushaigused . Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine.
Paljud viirused põhjustavad inimesel nakkushaigusi, millest osa võib lõppeda isegi surmaga. Inimene võib viiruseda nakatuda mitmel viisil.
Siirutajatega : Puukentsefaliit, marutõbi.
Toidu ja joogiveega : Viiruslik kõhulahtisus.
Raseduse ajal haigelt emalt lootele : Punetised .
Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega : Tuulerõuged, leetrid, gripp , ohatis.
Vere jt kehavedelikega : AIDS, viiruslik maksapõletik ( hepatiit ).
Õhu kaudu tillukeste piiskadega : Viiruslik nohu, gripp.
Viiruste tungimist organismi takistavad keha kaitsetõketest kõigepealt nahk ja hingamisteede limaskestad. Seedekulgasse sattunud viiruseid hakkab hävitama happeline maosisu. Loomulikud kaitsetõkked aga ei suuda takistada kõikide viiruste sissetungi organismi. Kui viirused satuvad verre või rakkudesse, hakkab organism tootma antikehi. Antikehad on organismis moodustavad erilised kaitsevalingud, mis haigusetekitajatega (nt viirusosakestega, bakteritega ) sestudes nõrgendavad nende toimet. Organismi kaitsesüsteemi kuuluvad ka erilised õgirakud, mis haaravad endasse viirusosakestefa nakatunud rakke ja lagundavad neid.
Vaktsiinid on ained, mis valimstatakse vastavat haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Vaktsineerimisel hakkab inimese organism tootma selle viiruse vastaseit erilisi valke (antikehi). Kui vaktsineeritud inimene nakatub vastava viirusega, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust kergelt. Vaktsiine pole aga kõikidele viirustele, sellisel juhul peab organism ise viirusosakeste hävitamisega toime tulema. Viirushaigustest vaktsineeritakse näiteks lastehalvatuse, leetrite, hepatiidi, tuulerõugete, gripi vastu. Oluline on ka tugevdada igakülgselt organismi ning vähendada kokkupuudet viirushaigega ning nakatunud esemetega.
6. Bakteriraku ehitus ja paljuneimne.
Bakterite ehitus on tunduvalt lihtsam kui päristuumsetel rakkudel. Membraanidega ümbritsetud rakuosi, nagu on päristuumsetel, bakteritel ei ole. Peale pärilikusaine paiknevad tsütoplasmas ribosoomid ning varuainete kogumid. Bakterirakku ümbritseb rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel . Osal bakteritel on üks või mitu viburit. Viburiteta bakteritest liiguvad mõned kruvitaoliselt pööreldes või endast lima välja surudes , osa aga ise ei liigu. Nad kanduvad edasi nt tuule, vee või teiste organismidega .
Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudest on bakterite pooldumine lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini, näiteks iga 20-30 minuti järel.
7. Bakterite tähtsus looduses ja inimeste elus.
Bakterid osalevad Maal toimuvates aineringetes. Nad on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad varisenud taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid.
Bakterite kasutusvaldkond on väga lai. Kõige varem hakati neid kasutama toiduainete valmistamiseks. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima jt hapendatud piimatooteid . Samas ka osa baktereid rikub meie toitu. Nende tõttu võib hakata toit riknema.
8. Algloomad kui ainuraksed organismid. Nende tähtsus looduses ja inimese elus.
Algloomad on üherakulised organismid, kogu nende elutegevus toimub ühes rakus. Vähesed neist elavad kolooniatena. Algloomad sarnanevad toitumistüübilt enamasti loomadega . Nad haaravad ja „neelavad“ endast väiksemaid toidupalasid, milleks võivad olla bakterid ja üherakulised vetikad . Seedumata toidujäänudsed ja liigse vee eritavad nad ümbritsevasse keskkonda. Hingamisel tarbivad nad vees lahustunud hapnikku. Enamikku algloomi ümbritseb väga õhuke pellikul (tihenenud tsütoplasma väliskiht), mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga.
Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Nad osalevad surnud organismide lagundamisel aineteks , mida taimed saavad kasutada. Samuti on nad lüliks paljudes toiduahelates. Enamik vabalt elavatest algloomadest toitub bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Samal ajal on nad toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetõttu kasutatakse neid heitvee puhastamiseks biopuhastites. Nad lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks ja kahjutuuteks ühenditeks.
Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel . Ürgsed algloomad elasid maakeral ennem hulkrakseid organisme. Algloomade toestest on ajajooksul moodustunud settekivimeid, nt lubjakivi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #1 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #2 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #3 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #4 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #5 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #6 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #7 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #8 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #9 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #10 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #11 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 197 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PatrickM Õppematerjali autor

Lisainfo

Täielik kokkuvõte 8-ndast klassist:
1. Loomaraku ehitus
2. Taimeraku ehitus
3. Rakkude jagunemine
4. Viiruste ehitus ja paljunemine
5. Viirushaigused. Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine.
6. Bakteriraku ehitus ja paljuneimne.
7. Bakterite tähtsus looduses ja inimeste elus.
8. Algloomad kui ainuraksed organismid. Nende tähtsus looduses ja inimese elus.
9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest.
10. Seente põhiehitus ja nende võrdlus taimede ja loomadega. Näiteid liikidest.
11. Pärmseente ehitus ja elutegevus.
12. Seente tähtsus looduses ja inimese elus.
13. Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest.
14. Organisme mõjutavad eluta ja eluslooduse tegurid.
15. Organismide kasulik kooselu. Mükoriisa. Sümbioos. Koloonialsus.
16. Organismide kahjulik kooselu. Parasitism.
17. Kisklus ja konkurents.
18. Energia liikumine toiduahelates. Tootjad, tarbijad ja lagundajad looduses.
19. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal. Loodusliku tasakaalu rikkumine.
20. Koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus.
21. Bioloogiline mitmekesisus kui loodus vara. Ohustatud ja kaitset vajavad liigid.
22. Eesti rahvuspargid. Lühiiseloomustus ja asukoht kaardil.
23. Igameheõigus ja looduses käitumine.
24. Selgroogsete ja selgrootute võrdlus.
25. Inimese tervisele ohtlikud selgrootud usside näitel.
26.Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus. Näiteid Eestis elavatest liikidest.
27. Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomustus ja võrdlus.
28. Putukate arengutsüklid.
29. Putukate mitmekesisus. Näiteid erinevatest putukate rühmadest ja neid esindavatest liikidest.
30. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus.
31.Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö. Näiteid rahvusvahelistest lepetest.
32. Globaalprobleemide mõiste ja põhjused.
33. Inimkonna toiduprobleemid ja nende leevendamise võimalused.
34. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad.
35. Metsade tähtsus loodusvarana. Säästev metsade majandamine. Vihmametsade tähtsus.
36. Õhu saastumine. Happesademed. Osoonkiht.
37. Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt.
38. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid. Erosioon.
39. Puhas vesi kui loodusvara. Veekogude reostumine. Vete kaitse.
40. Jäätmed kui keskkonnaprobleem. Võimalikud lahendused.

tsütoplasmavõrgustik , golgi kompleks , lüsosoomid , ribosoomid , rakutuum , rakumembraan , mitokondrid , tsütoplasma , vakuool , kloroplastid , rakukest , loomarakk , taimerakk , rakkude jagunemine , viirused , viirushaigused , bakterirakk , algloomad , vetikad , seened , pärmseened , samblikud , mükoriisa , sümbioos , koloonialsus , parasitism , kisklus , konkurents , toiduahel , toota , tarbija , lagundaja , toiduvõrgustik , kooslus , populatsioon , ökosüsteem , rahvuspargid , selgroogsed , selgrootud , teod , karbid , lülijalgsed , putukad , keskkonnakaitse , Helsingi konventsioon , Londoni dumpingleping , Baseli konventsioon , Berni konventsioon , Washingtoni konventsioon , globaalprobleemid , toiduprobleemid , taastuvad loodusvarad , taastumatud loodusvarad , metsad , happesademed , osoonikiht , kasvuhooneefekt , muld , keskkonnamürgid , erosioon , vesi , jäätmed

Mõisted


Kommentaarid (2)

bmv100 profiilipilt
Fartyld trgfsda: hea kokkuvõte parim

16:03 13-01-2010
arvuti26 profiilipilt
martin mets: suht hea aitas ikka
17:45 24-05-2011


Sarnased materjalid

12
rtf
Bioloogia 8-klassi kokkuvõte
83
doc
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
10
doc
8-klassi bioloogia
17
docx
11 klassi bioloogia konspekt
9
docx
Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal
84
docx
ELUSLOODUS
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun