Kehra Gümnaasium 10.c klass Jekaterina Kresman Veereostus Referaat Juhendaja:Leo Kaupo Kivirand Kehra 2015 Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid.
Jakob Westholmi Gümnaasium VEEKRIIS JA VEE REOSTUS Referaat Autor: Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda
Veekriis ja veereostus Sissejuhatus Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa. Veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt Vesi saastub iga päevaga Suurimad veekulutajad Põllumajandus Tööstus Kodune majapidamine Eestis on järjekord pisut teine: Tööstus, põllumajandus, majapidamine Saasteallikad Peamisteks saasteallikateks on heitveed: Atmosfääri heitveed Kommunaal ehk olmeheitveed Põllumajanduse heitveed Tööstuslikud heitveed Teised saasteallikad Veekogude ohtlikumateks tööstusaladeks on näiteks naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained ...
reostused on muutnud Läänemere tundlikuks, kuidas on see kaasa toonud mõjutusi vees elavatele taimedele, loomadele ning lindudele ja millised konventsioonid on loodud selle elustiku kaitseks. Loodust on viimasel ajal palju reostatud, mistõttu on kasvanud ka selle mõju hüdrosfäärile Uurimistöö teema on valitud eelkõige huvi keskkonnakaitse vastu ja looduses toimuvate huvitavate pakkuvate muutuste tõttu. Töö on üles ehitatud kahes peatükiks: Veereostus ja Läänemere reostus. Esimeses peatükis on uuritud, kuidas on tekkinud veereostused, mis omakorda jaguneb alapunktideks: sinivetikad, nafta reostused, põhjavee reostus, veepuhastamine. Teises peatükis on käsitletud Läänemerd kui ühe kõige enam reostatud merena. Välja on toodud eraldi alapunktid: Radioaktiivsed ained Läänemeres, Läänemere kaitsmine. Lisadena on kasutatud pilte, et muuta töö sisu arusaadavamaks. 4 1
Selle presentatsiooni esitamiseks kulunud aja jooksul sündinud laste arv: · http://www.overpopulation.org/impact.html Kolm suuremat ohupiirkonda Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia Ülerahvastumisest tulenevad keskkonnaprobleemid: · Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine · Veereostus · Õhusaaste · Metsatustumine · Taastumatute loodusvarade hävitamine Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine ! Umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nõue põllukultuuride järele on kasvanud! · Intensiivne põllumajandus - Üleväetamine; · Monokultuuride kasvatamine; · Ekstensiivne põllumajandus - tuuleerosioon; · Liigkarjatamine; · Pestitsiitide ja herbitsiitide
1. 18. märts: Veeprobleemid:, , ,.. magevee puudus Maailmas on palju täheldatud põhjaveevarude ületarbimist. Seda eriti paljudes Hiina osades, Indias, Mehhikos, Tais, Põhja-Aafrikas ja mitmetes USA osades. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeradi võrra ning kardetakse selle ammendumist. Sellega kaasneksid aga omakorda uued probleemid, sest selle veega niisutatakse 20% ulatuses kogu USA haritavast maast. (Anttila.P et al 1996) On teada, et kui maakera veevarud oleks jaotunud ühtlaselt siis jätkuks vett 20-30 miljardile inimesele, sest näiteks Amazonas jõgikond kannab aastas rohkem vett kui kõik teised jõed kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee muutusena on liustike sulamine, mis on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleuj...
Water pollution Water pollution is the contamination of water bodies such as lakes, rivers, oceans, and groundwater caused by human activities, which can be harmful to organisms and plants and for all of us. First, we have to talk about the causes of water pollution. Domestic households, industrial and agricultural practices produce wastewater that can cause pollution of many lakes and rivers. Industry is a huge source of water pollution, it produces pollutants that are extremely harmful to people and the environment. Dumping of litter in the sea can also cause huge problems. Different items take different lengths of time to degrade in water. Oceans are polluted by oil on a daily basis from oil spills, everyday shipping and dumping. Secondly, it is very significant to know about dangers of water pollution. Virtually all types of water pollution are harmful ...
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktonist,...
Vee saastumine ja selle vältimine Laura Tumala 9b Veekogude peamised saasteallikad Tööstusheitveed Põllumajandusheitveed Kommunaalheitveed Atmosfääriheitveed Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline soojuslik Happesademed sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happelisemate sademete tekkes on peasüü inimesel. Vetikad Järve vees on liiga palju toitesooli, mis madalas, soojas ja seisvas vees loovad head tingimused vetikate massiliseks paljunemiseks. Vetikate vohamist ja kalade suremist aitaks vähendada ilma jahenemine, vihm ja tuul. Eestis laialt levinud kalaliikidele peetakse kriitiliseks piiriks 25°C vee soojakraadi. Liigse veereostusevältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli,...
turism olulise osa õhusaasteainete, näiteks süsinikdioksiidi (CO2) heitkogustest. Transpordis ning energiatootmisel tekkivad õhusaasteained põhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja kohalikku õhureostust. Turismiga kaasnev ja üha kasvav probleem on ka lennukite, autode, mootorrataste, busside ja vabaajategevusteks kasutatavate sõidukite (nt mootorsaanid, skuutrid) põhjustatud mürareostus, mis häirib inimesi ning põhjustab stressi ja isegi kuulmishäireid. Veereostus Hotellide ning puhke- ja muude rajatiste ehitamine seab sageli suurema surve alla reoveepuhastusseadmed, eriti sellepärast, et paljudes turismipiirkondades on turismi kõrghooajal mitu korda rohkem elanikke kui väljaspool hooaega. Reoveepuhastid ei ole tihtipeale ehitatud nii, et nad suudaksid tippkoormuse perioodidel reoveehulga järsu suurenemisega toime tulla. Heitveed on reostanud turismimagnetite ümbruse mered ja järved, kahjustades sealset loomastikku ja taimestikku
............ 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte............................................................................................................................. 15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Veereostus on suur probleem kogu maailmas. On oletatud, et see on juhtiv ülemaailmsete surmade ja haiguste põhjus ja et see on päevas ligi 14 000 inimese surma põhjuseks. Hinnanguliselt puudub 700-l miljonil indialasel juurdepääs korralikule tualetile ja 1000 india last sureb iga päev kõhulahtisuse haigusesse. Umbes 90% Hiina linnadest kannatavad mingil määral veereostuse all ja peaaegu 500-l miljonil inimesel puudub juurdepääs ohutule joogiveele. Lisaks teravatele
Veekogude reostumine ja kaitse Monika Viksne 11B Veereostus Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused
Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine Õiged maaharimisviisid Lisa http://www.youtube.com/watch?v=vP3pbh_pu8 (9) Kasutatud materjalid http://www.nrdc.org/air/images/featuremainair.jpg (1) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ohk_kaarelturkson.htm (2) http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus (3) http://www.theinnovationdiaries.com/wpcontent/uploads/2011/12/howdoeswaterpollutionaffecthumans.jpg (4) http://et.wikipedia.org/wiki/Veereostus (5) http://siivi.edublogs.org/veereostus/ (6) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:NegevWadi2009.JPG (7) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Acid_rain_woods1.JPG (8) http://www.youtube.com/watch?v=vP3pbh_pu8 (9)
Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Veereostus on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse või põhjavette. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks). Mudavoolud koosnevad peamiselt veest ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge
Vee saastumine ja selle vältimine Vee saastumine Veereostus ehk vee saastumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus) Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline Soojuslik Reostusained Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid Orgaanilisi aineid ins e ktiid id , h e rb its iid id ja m itm e d te is e d
Karedus. Eestis on joogivesi enamasti kare - elame ju paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi Ca ja magneesiumi Mg soolad. Vee kareduse saab eemaldada veepehmendajaga. Probleemid Magevett on maailma varudes ainult 1%. Tekib mageveepuudus eri maailma paigus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades. Veereostus põhjustab nakkushaiguste levikut. Naftareostus põhjustab loomade hukkumist. Maa üle väetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine. Mõrkained kogunevad organismidesse. Veekasutus on tööstusriikides ühe inimese kohta vastavalt 220 liitrit ööpäevas, arengumaades vaid 3 liitrit. Lahendused Et maailmas jätkus magevett, tuleks heitvett puhastada ja vähendada magevee tarbimist. Tuleks väetada õigeaegselt ja kasutada läbimõeldud niisutussüsteeme põllumajanduses.
Austraalia, energiasisaldus jäätmed, suur Venemaa, Tuumaenergia LAV, Niger, , kapitalivajadus Saksamaa, Namiibia, keskkonnasõbr , veereostus Lõuna-Korea, Prantsusmaa alik Kanada, Rootsi Taastuv, Ehitamine Hiina, keskkonnasõbr kallis ja ainult Kanada,
odav, suur jäätmed, suur Austraalia, LAV, Tuumaenergia Venemaa, energiasisaldus, kapitalivajadus, Niger, Namiibia, Saksamaa, keskkonnasõbralik veereostus Prantsusmaa Lõuna-Korea, Kanada, Rootsi Taastuv, Ehitamine kallis ja keskkonnasõbralik, Hiina, Kanada, ainult veekogude
1. Arenenud maades tarbitakse päevas 220 liitrit in kohta, arengumaades 3 liitrit in kohta. Millest selline vahe? Elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Vee puuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. 2. Too vähemalt üks näide inimtegevuse kahjulikust mõjust veekogudele. Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette. 3. Selgita, milline tähtsus on Läänemerel Eesti inimese jaoks ? Meri on olnud toidu allikaks ning kaubanduse vahendajaks. 4. Milline hoovus mõjutab Eesti kliimat ja kuidas ? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab Eesti kliimat ja tänu sellele mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem, samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.
Parasvöötme sega- ja lehtmets Asend Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad põhiliselt põhjapoolkeral. Kliima Temperatuuri aastased erinevused on suured Aastas sajab seal 400-1000 mm Läänetuuled Muld Leht- ja segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Inimtegevus Tööstus Põllumajandus Karjakasvatus Metsandus Veise- ja lambakasvatus Keskkonnaprobleemi...
Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ta ära ja sureb samuti. Pildid Kasutatud kirjandus http://siivi.edublogs.org/veereostus/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi d/naftareostus_evelin.htm http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/newwin print/article_id9788
RAHVAARVU KASV JA NÄLG ÜKS GLOBAALPROBLEEMIDEST. TRIIN SIMSO GLOBAALPROBLEEMID Globaalprobleem? On ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Nälg Rahvaarvu kasvu suurenemine Vaesus Õhusaastumine Osoonikihi hõrenemine Veereostus Happevihmad jne. RAHVASTIKU ARVUKASV Rahvaarv hakkas kasvama 18. sajandil LääneEuroopa riikides. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi jaoks kulus aega 123 aastat. Kolmas miljard täitus kõigest 33 aastaga. Rahvastik kolmekordistus 20. sajandil. 2050. aastaks ennustatakse 9 miljardit inimest Maale. TAGAJÄRJED RAHAVASTIKU KASVULE Toidu puudus (eriti arengumaades) Üle linnastumine ja piirkonniti üle rahvastumine.
Magevee probleemid maailmas Kersti Hein Kääpa P.K 9.klass Probleemi põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut;
· Keldid eraldatud · Inglise keel on surunud iiri keele alla Muutuv majandus · Põllumajandus teraviljad, suhkrupeet ja kartul · Karjakasvatamine sead, lambad, veised · Suured muutused: infotehnoloogia, elektroonika-, toiduainete-, alkoholi- ja rõivatööstus. Turism · 6 miljonit turisti aastal 2000 Keskkonnaprobleemid · prügi · laululindude ja lõhe vähenemine · soode ja metsikute alade kadumine · loomade õigused · veereostus · ebaõiged metsaistutamised Kasutatud kirjandus · Clive Gifford "Õpilase Geograafiaentsüklopeedia" · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/loo · https://www.cia.gov/library/publications/the-wo · http://www.movetoireland.com/movepag/misce · http://www.discoverireland.com/us/
SEGA JA LEHTMETS ASEND PõhjaAmeerikas suurjärvistu ümbruses, aasias. KLIIMA Suved on seal jahedad, kuna meri ei lase soojaks minna, ning talved on pehmed sest meri ei lase külmaks minna. MULD toitainerikkad mustmullad, ning kõdunenud lehed annavad värvuse. TAIMESTIK lehtpuud, nt kask, vaher, pöök, tamm. Alustaimestik. LOOMASTIK vähe elupaiku, rebased, metssead, metskitsed, oravad. INIMTEGEVUS põllumajandud, tööstused. KESKKONNAP ülerahvastus, õusaaste, veereostus. ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine.
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises.
isevarustajad Tarbijad (konsumendid), kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi; toitumistüüpheterotroofid e. orgaanilised ühendid Lagundajad (destruendid, saprotroofid), kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Ökoloogiline püramiid Hapestumine - praeguseni keskkonnaprobleem, eriti Euroopas... saaste levib ühest riigist teise CFC ühendid Kasvuhoonegaasid, co2 Veereostus. Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Keemilin puhastus: koagulatsioon
1 Selgita majandusvete mõistet! (2p) Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikust- kalandus ja maavarude kaevandamine rannikuala loal, laevasõit vaba. 2 Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Riigid, kellel pole võimalust või tahtmist rannikult kala püüda, müüvad selle teistele riikidele. Argentiina, Okeaania riigid. 3 Millised on kalavarude vähenemise põhjused? (3p) a Ülepüük b Maavarude kaevandamine merepõhjast c Veereostus d Vee transpordi areng 4 Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. (2p) a Kõige metsasemad Euroopa riigid on Norra, Soome ja Rootsi. VALE, EESTI b Suurbritannia ja Türgi on metsavaesed riigid. VALE- IRAAN 5 Mida on kujutataud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Metsade tähtsus! (5p) 1 Metsalinnud on inimese toiduks ja sulgedest saab valmistada patju, tekke jne 2 Ravimtaimed, mis kasvavad metsas
● Tagada jäätmete kvaliteetne ringlussevõtt ● Piirata jäätmete energiakasutust materjalidega, mida ringlusse võtta ei saa ● Prügi peenestamine väiksemateks jääkproduktideks PEAMISED KESKKONNAPROBLEEMID EESTLASTE ARVATES ● 2011. aastal viidi läbi Eurobaromeetri küsitlus, milles selgitati millised keskkonnaprobleemid on inimeste jaoks kõige olulisemad ● 55% Eesti vastajatest: kasvav jäätmete hulk ● 41% Eesti vastajatest: veereostus ● 39% Eesti vastajatest: õhusaaste ● 13% Eesti vastajatest: kliimamuutus ● Kolm eelnevat probleemid tulenevad osaliselt kasvava jäätmete hulga tagajärjel HUVITAVAID FAKTE ● Kilekoti kasutamise eest india pealinnas määratakse vanglakaristus kuni 3 kuud ● Kogu prügi, mis Ameerikas päevas kogutakse saaks katta 990000 jalgpalli väljakut 1,8m paksuse prügi kihiga ● Sama hulga naftaga saab toota 8,7 kilekotti või
Globaalprobleem Magevee puudus Milles peitub probleem v Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% v Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. v Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades v Naftareostus. v Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine. v Saasteohus on just mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. v Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Hiina Click to edit Master text styles Hiinas saab vähem kui 15 protsenti elanikkonnast kraanist joogikõlbulikku Second level vett. Sama probleem on omane kogu Aasiale ja enamikule Aafrikast
Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka
vaid tühine osa sellest mage vesi. · Kogu maailma veevarust on ainult alla 1% joogikõlbulik Veepuudust esineb... · PõhjaAafrika riikides · LähisIda riikides · Mehhikos · Pakistanis · LõunaAafrikas · Hiinas · Indias Veepuudus piirkonniti Põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades · Naftareostus · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. naftareostus reovesi Põllumajanduse heitvesi Igapäevane vesi Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia) · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist
Hollandi juust on tuntud üle maailma. ● Sellepärast hõlmavad enamiku külvpinnast söödataimed ja niidud. ● Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. ● Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, ● Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. ● Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väljaveokaubad. ● Õhu-ja veereostus on suured keskkonnaprobleemid. ● Intensiivne põllumajandus. Kasutatud allikad • https://www.reisiguru.ee/lugu/270 • https://www.aiasober.ee/liigikirjeldus ed/271 • https://annaabi.ee/Hollandi-p%C3% B5llumajandus-m132455.html • http://miksike.ee/documents/main/re feraadid/holland2.htm • http://www.nationsencyclopedia.com/ Europe/Netherlands- ENVIRONMENT.html
Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka, nii vähendad prügila nõrgvete kaudu keskkonda sattuvate ohtlike ainete hulka. Reovee puhastus. Põllumajanduse, transpordi ja tööstuse jäätmete vähendamine. Tõhusamate naftatõrjemeetodite väljatöötamine. Need kaitseabinõud on juba parandanud Läänemere seisundit. http://et.wikipedia.org/wiki/Veereostus http://library.thinkquest.org/26026/Environmen tal_Problems/water_pollution.html Triin Repnau, Kadri Alleri ja Mari-Liis Metsanurme tehtud PP Mingi PP kus tegijat polnud VESI referaat koostaja Angelika Sarapuu
). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 15. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria.
kliimavööndi piires. 12. Toiduvõrgustikuks nimet. omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 13. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 14. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 15. Nimeta Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, Alam-Pedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 16. Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria
kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Põlevkivituha keskkonnamõjud on aastakümnetega suurenenud. Poolkoksimäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ohustavad keskkonda mitmel eri moel. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kõige olulisem on veereostus, eriti Kohtla-Järvel, kus ladestute nõrgvesi seguneb linna ja tööstusterritooriumi sademeveega, mis reostatud vee koguse suureks paisutab. Vaid osa sellest käideldakse ja suunatakse puhastamisele. Põlevkivituha kasutamine: - Põhiliselt on põlevkivituhast püütud toota ehitusmaterjale. Põlevkivituhal on sideaine omadused, kuid need pole täiuslikud. Tuhk sisaldab liiga palju vaba kaltsiumoksiidi, mistõttu on tarvis teda sideainena kasutamiseks töödelda
1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif Naftareostus Tagajärjed Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Magevee puudus paljudes maakera piirkondades ( Aafrika ja Aasia ) Mürkained kogunevad organismidesse Naftareostus põhjustab loomade hukkumist http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200711/200x200/115633_1280_OilSlick20.jpg Lahendused
samuti kohalikul turul Ookeanipüük – kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Kalakasvatus – kasvatatakse kala siseveekogudes või rannikuvetes. Rannikuvetes kasvatatakse enamasti väärtuslikumat kala ekspordiks ning Aasia riikides on levinud talupidajate lisa sissetulekuna. 3. Millised on maailmamere keskkonnaprobleemid? (3p) a) Veereostus- visatakse prügi vette, naftalekked b) Kalade ülepüük- kalu jääb vähemaks ja paljud liigid surevad c) Kliima soojenemine- vesi jääb paljudele kalaliikidele liiga hapnikuvaeseks. d) Kliima soojenemine – üleujutused 4. Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. a) Brasiilia ja Gabon on suurima metsasusega vihmamaetsariigid. ÕIGE
ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda ... on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. ... magavad 1.siil 2.pähklinäpp Mis on talveuni? talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses
Söe kaevandamine kaevandustes Söe kaevandamine karjäärides Eelised: loodus jääb puutumata Eelised: Vähem tööjõudu, odavam, ohutum, Puudused: kättesaadavus keerukas, kõike saab rohkem kätte, saab kasutada võimsamat sütt ei saa kätte, palju tööjõudu nõuab tehnikat põhjavee kadu Puudused: suurest pinnast maastik/taimkate hävib, müra veereostus Fossiilkütused on ühisnimetus põlevatele maavaradele(kivisüsi, maagaas), mis on tekkinud muistse orgaanilise elu jäänuste fossiliseerumisel. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Saamine: Kaevandamine erinevate tehnoloogiatega. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud
ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda … on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. … magavad 1.siil 2.pähklinäpp Mis on talveuni? talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu
Suur kasv N…. Aeglane, raskendatud sigimine N… Kitsas ökoloogiline amplituut (toidu, vee soolsuse, happelisuse suhtes jne.) N… Kitsas levila N… Inimtegur N… Massiline väljasuremine (5+1?) – välja sureb kuni 75% liikidest Väljasuremise põhjused: Kliima muutused N… Elukeskkonna hävimine N… Inimene Elupaikade hävimine N… Elupaikade killustumine N… Pestitsiidid N… Erosioon N… Veereostus, eutrofeerumine N… Õhureostus (happevihmad, kliima soojenemine, õhu saaste) N… Jaht, kalapüük, kollektsioneerimine N … Kaubandus N… Rahvameditsiin N… Võõrliigid, haigused N… Inimese subjektiivne vaen, traditsioonid N … Euroopas ohustatud. 42% imetajatest, 15%lindudest, 52%mageveekaladest. Eestis – kolmandik liikidest Kaitse Liikide kaitse alla võtmine Punane raamat – Euroopa liidus – loodus ja linnudirektiiv
lõunas kõigest 380 mm. Taimestik: Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhja-poolsetel aladel kohtab ainult võsa; mäenõlvakuil aga kasvavad igihaljad tamme-, papli-, korgitamme- ja pöögimetsad. Lõunaosa tasandikud on tuntud õlipuude poolest. Väga kuivas Alentejo piirkonnas kasvab metsa kasinalt. Loodusvarad: Tsink, hõbe, kuld, uraan, vask, tina, volfram, marmor, savi, kips jne. Keskkona probleemid: Pinnase erosioon, tehastest ja sõidukitest põhjustatud õhusaastus ning veereostus, eriti ranniku aladel. Laamtektoonika: Portugal asub Euraasia laama äärealal, Aafrika laama läheduses. Vulkaanism: Vulkaane leidub Assoori saartel: · Flores · Fayal · Pico · San Jorge · Graciosa · Terceira · Don João de Castro Bank · Sete Cidades · Unnamed · Agua de Pau · Furnas · Monaco Bank Portugalis on esinenud ka väiksemaid maavärinaid, nt Lissaboni maavärin 1755 aastal.
rukis) ja kaunviljadega. Sisse ostetakse mineraalseid toodeteid, põllumajandus masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid ja väetiseid. Eksporditakse toiduaineid, keemiakaupu, mööblit, televiisoreid ja laeva ehitamiseks vajaminevaid juppe/seadmeid. Laeva ehitamisega seotud juppide/seadmete ekspordis on Leedu maailmas esimeste hulgas. 5. Keskkonnaprobleemid Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme ei esine, kuid keskkonnaprobleemide hulka kuuluvad õhusaaste, veereostus ning oht radioaktiivse saastatuse ees. Riigi taimestik ja loomastik on kannatanud. Keskkonnaprobleemid olemuselt erinevad:Ignalina tuumaelektrijaama, kus töötavad kaks reaktorit (sarnased kell Tsernobõli'le) ning keemia-ja muud tööstustused, mis saastavad õhku ja tühjad jäätmed jõgesid ning järvi. Kasutatud allikad: http://faostat.fao.org/site/377/DesktopDefault.aspx?PageID=377#ancor http://www.fao.org/WAIRDOCS/LEAD/X6147E/X6147E00.HTM http://en.wikipedia
Üleeuroopaline transpordivõrk peab liitma erinevad transpordiliigid ühtsesse ahelasse. Selleks koondatakse veosevooge, arendatakse välja transpordisõlmi ning luuakse seni puudunud piiriüleseid ühendusi. Üleeuroopaline transpordivõrgustik on oluline ka Euroopa Liidu ühtse siseturu jaoks. Transpordiga seotud keskkonnaprobleemid: 1) CO jt kasvuhoonegaaside tekitamine autode, busside poolt 2) müra (kõik transpordiliigid) 3) veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu) Kaubasadamad Eestis: 1) Muuga (see on ka suurim ja moodsaim) 2) Paldiski 3) Sillamäe Praamisadamad, mis ühendavad mandit Muhuga: Virtsu-Kuivastu
Keskkonnakaitse ja looduskaitse Keskkonnakaitse lokaalsed probleemid Eesti põhilisteks keskkonnaprobleemideks on: Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Veereostus Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine Soode kuivendamine ning turba kaevandamine Veekogude eutrofeerumine Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon jne. Keskkonnakaitse globaalsed probleemid Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi.
keskklassist või siis rikkurist puuraidur. Ei saa öelda, et ka puuraidurid selles nii väga süüdi on, et metsa väheks on jäänud, on ka palju muidu põhjuseid, näiteks metsatulekahjud. Kahju, et on nii jultunuid inimesi kes lihtsalt lähevad ja panevad metsa põlema, aga ega nende vastu ei saa. Viimastel aegadel üha rohkem ja rohkem on hakatud istutama noori puid, mille käigus luuakse uusi metsasi. Globaalseks probleemiks on tõusnud veereostus, eriti palju on räägitud Läänemerest on mis on suur reostuse ohver. Seda on põhjustanud ikka ainult üks asi, inimese hoolimatus. Inimene on see, kes saadab merele laeva, mida pole eelnevalt kontrollitud. Inimene veab ka nafta toru vee alla, aga kui juhtub, et toru lõhkeb, siis on ups ja vaadatakse suu ammuli, mis nüüd saab. Muidugi väga suurt rolli vee reostuses mängivad ka kõik tööstustest,
Küttepuidu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indioneesia. Ümarpuidu toodanguga riigid: USA, Kanada, Venemaa, Brasiilia. 20. Millised on metsamajandamise põhimõtted? Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga, kaitsta kahjurite ja tulekahju eest, maaparandustööd 21. Selgita metsatööstusega seotud keskkonnaprobleemid? 22. Nimeta tagajärgi mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega? Mulla viljakuse kadu, veereostus, üleujutused, kasvuhoonegaasid, kultuuri ja elukoha kadumine, Taime- ja loomeliikide kadu, ei kasva kunagi tagasi
annaabi.ee 
