kolmkümmend aastat tagasi. Katsetajaks ameeriklanna Miriam Rice. 1974.a raamat - “Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”). 1980.a. “Seentega värvimine” (“Mushrooms for Color”). 1982. aastal ilmus Rootsis raamat “Värvi seentega”. Soomes värvitakse juba kümmekond aastat. Allikas: Eesti loodusmuuseum Miks on hea kasutada värvimiseks seeni? Seente viljakehi noppides ei kahjustata seent, mis seeneniidistiku näol pinnases peidus on. Paljud värviseened sisaldavad rohkelt värvaineid. Värvimiseks sobivad ka ussitanud ja söömiseks liiga vanad seened. Paljud värviseened on mittesöödavad või nõrgalt mürgised liigid. Seentega saab värvida ka peitsimata. Mitmeaastased puitu lagundavad seened - saab värvimaterjali läbi aasta. Punast värvi on lihtsam saada seentest kui taimedest. Allikad: Hermann P
Malaaria-hallasääskedepoolt levitatav haigus. Tallus-vetikate hulkrakne keha. Pleurokok-üherakuline rohevetikas, kes on kohandunud eluga õhu käes. Põisadru-lintja tallusega ja õhkpõitega pruunvetikas. Furtsellaaria-agarik. Agar- tarrendav aine, mida saadakse punavetikatest. Veeõitseng-kahjulik nähtus, vetikate ajutine vohamine veekogus. Porfüüra-Hiinas toiduks kasutatav punavetikas. Hüüf-seeneniit. Mütseel- seeneniidistik. Nõiaring-kui viljakehi moodustab ainult seeneniidistiku noorim osa. Pärmseen-üherakuline organism. Käärimine-pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Pungumine-paljunemisviis. Kübarseen-seen, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Eoslehekesed-kübara alapoolel enamikel kübraseentel kiirtena paiknevad liistakud. Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum
Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet).
täielikult maa sees. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tr %C3%BChvel#Et.C3.BCmoloogia ) Ajakiri Eesti loodus lisab sellele,et trühvli viljakeha on ümar ning see on seene paljunemisorgan, kus valmivad eosed. Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt liigist, ning neid leiab orgaanikarikkast kõdukihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt. Teadlased ei ole veel leidnud ühest vastust küsimustele, et miks on niisugune viljakehavorm üldse tekkinud? Miks peaksid seened oma viljakehi peitma? Samas on leitud, et maasisese viljakehaga seeni kasvab kõige rohkem pika põuaperioodiga
Seened ja inimene Seened on eksisteerinud juba tuhandeid aastaid enne inimesi, ning inimsoo algusest saati on inimesed seeni toiduna kasutanud. Kuigi igapäevaselt seda ei märka, mängivad seened inimeste elus suur rolli, nad on toiduks otseselt, neid kasutatakse toiduainete tegemisel, seened on kasulikud teistele organismidele ja nad on ka lagundajad, mis on mingil määral kõigile kasulik. Peamiselt kasutavadki inimesed seeni söögiks ja selle tegemiseks. Kuigi seentest mingeid olulisi erinevaid vitsmiine ei saa, süüaksegi seeni kui vahelduvat aseainet. Süüakse seene viljakehi- kuuseriisikad, pilvikud, ning seente abil valmistatakse, näiteks: tainast- pärmseened, hallitusjuustu- hallitusseened. Kahjuks on seened ka inimestele ja muudele organismidele kahjulikud: hallitusseened rikuvad osad toiduaineid ja võivad kahjustada hingamisteid, paljud seened lagundavad orgaanilisi ke...
omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud Kõigil puravikel on jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega. Torukesed ja poorid on valged, kollakad või hallikad, väga väikesed ja ümarad. Enamasti kleepuv kübar on noorelt peaaegu kerajas, vananedes lameneb. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Puravikud on okas- ja Eestis leiduvaid liike Kasepuravik Mustjas puravik Valge puravik Roosakas puravik Kirju puravik Pöögipuravik Haavapuravik Pomerantspuravik Palupuravik
negatiivsed: austerserviku kasvatamisel tuleb aga arvestada seene vajadusega lisavalguse järele viljumisperioodil, mis teeb tema tootmise sampinjoniga võrreldes energiamahukamaks. 2. Milliseid soovitusi Te jagaksite seenekasvatuse alustajale, kes on huvitatud seenekasvatusest kui tuluallikast? Palun põhjendage oma soovitusi. Siitake- Tootmiseks võiks hall leppa kasutada pigem saepuruna. Siis nakatada mütseeliga ja panna kilekottidesse. Siis tuleb viljakehi mitme lainena. Sampinjon: Kasvatada võiks hobuse vms. sõnnikukompostide kasutamisel, sest traditsiooniliste kasvualuste seentel on segukompostidel toodetutega võrreldes tugevam ja parem maitse. Pakuks suurtootjatele konkurentsi maitse poolest. Austerservik: Teraviljapõhu kasutamine lihtsustab märgatavalt tootmisprotsessi ja alandab omahinda. Tootmistegevusega alustamiseks on vajalik kõigepealt kasvuruum puhastada ja desinfitseerida
Nad elavad pinnases, vees ning surnud ja elusate taimede ning loomade välispinnal ja sees. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Selliseid seeni nimetatakse sümbiontideks. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Surnud kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Viljakehi moodustab siiski vaid üks osa seentest. Enamus seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, hüüfidest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid.
Tulerauda löödi vastu ränikivi, nii, et tekkisid sädemed, mis süütasid taela. Hõõguva taela abil sai süüdata tule.Tuletaela viljakehast lõigatud liistakutest saadi pärast vastavat töötlemist midagi vilditüki sarnast, seda kasutati laste kinnaste ja haavasidemete valmistamisel; tänapäevalgi tehakse sellest kübaraid.Kuivatatud kasekäsna tarvitati sule ja tindiga kirjutamisel kuivatuspressina. Mesinikud on kasutanud kasekäsna hõõguvaid viljakehi mesilasi rahustava suitsu tegemiseks.Tänapäeval kasutatakse puuseeni omapärase dekoratiivse paberi tegeviseks. http://www.hkhk.edu.ee/puuseened http://www.hvprojektid.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20&Itemid=16 https://www.google.ee/search? hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1152&bih=802&q=toriksiined&oq=toriksiin ed&gs_l=img.3...2136.5587.0.5704.13.13.0.0.0.0.370.1574.8j2j0j2.12.0.ernk_timecombined.. .0...1.1.32.img..8.5.620
KORDAMINE SENKUDEKS 1.AJALUGU Tänapäeval arvatakse et meie maakeral elab vähemalt 1,5miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbest 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist HEAD söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik,
KORDAMINE SENKUDEKS 1. AJALUGU Tänapäeval arvatakse, et meie maakeral elab vähemalt 1,5 miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbes 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist head söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki, 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik,
Seened paljunevad enamsti eostega http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2.Millest koosneb kübarseente viljakeha? 3.Miks moodustavad seened viljakehi? 4.Kus valmivad seente eosed? 5.Kuidas lagundajad seened toitu hangivad? 6.Mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest? Leia söögiseened õpikus lk 80 ... 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea:
seened, mis kõrvaldavad puidust e seeneeosed). Eoskonnal moodustub 4 eost. mädandavad ligniini. Pruun- kõrvaldavad Lisaks eoskonndadele võib hümeniaalkihil tselluloosi. Seen kui sõber.1) mükoriisa esineda ka teisi mikrostruktuure nt moodustaja 1mm3- 100m seenehüüfi. keemilised kristallid. Puitu lagundavate Hüüfide abil saab puu kasutada mullamahtu. seente viljakehi võib klassifitseerida Seen on heterotroofne ja vajab süsivesikuid, mitmeti: 1) a) mitmeaastase- torikulaadsed mida puu eritab+ spetsiifilisi bioaktiivseid viljakehad on põhilised lagundajad. aineid et sümbioos püsiks. 2) endohüüfid- ka -Viljakeha allküljele tekib igal aastal uus maapealsetel puuosadel seened. Okkaid, kus torukeste kiht (hümensaalkiht) või b) endohüüfid sees, putukad ei taha
· Retsept · Kasutat. Kirj. PURAVIKEST _ Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Puravikud vajavad arenguks sümbiont puuliiki. Peale selle, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes
Pärmseened muudavad suhkrud alkoholiks ja süsihappegaasiks, kui hapnik ei pääse ligi. Pärmseened on üherakulised seened, mis tavaliselt seeneniite ei moodusta. Suhkrurikkas keskkonnas paljunevad nad pungumise teel. Pärmseened võivad paljuneda ka eoste abil, Pagaripärm on kokku pressitud pärmseened ja seda kasutatakse taigna kergitamiseks. Kübarseened Kübarseente nimetus on tulnud asjaoludest, et need kandseened moodustavad eoste tekitamiseks viljakehi. Viljakehad moodustavad vaid söödsatel aastatel. Kübarseened jaotatakse kolme rühma söödavuse järgi. 1. Söögiseened ei ole mürgised peale kulinaarset töötlust kukeseen, puravuk, sampiljon, suur sirmik, hobuheinik jt. 2. Mittesöödavad seened nad ei ole tavaliselt mürgised, kuid on kiulised, halva maitsega või tekitavad mõnda muud häda sapipuravik, tõmmuriisikas jt. 3
Trühvlid on seened, kelle omapärased ümarad viljakehad arenevad maa sees. Laiemas mõistes nimetatakse trühvliteks kõiki seeni, kelle muguljad viljakehad kasvavad osaliselt või täielikult maa sees. Olenevalt kasvukohast, arenevad trühvlite viljakehad enamasti 530 cm sügavusel mullas. Trühvlite otsimiseks nii looduslikest paikadest kui ka istandustest on välja töötatud hulk viise, et hoida kokku aega ning leida üles enamik viljakehi. Kuna trühvlite maik ning lõhn on tugev, ei vaja nad lisamaitseaineid. Restoranides kasutatakse trühvleid paljudes roogades, eriti hinnatud on nad Prantsuse ning Itaalia köögis. Trühvlid on kõrgelt hinnatud oma aroomi ja maitseomaduste poolest. Trühvlite ühe grammi turuhind on kaks kuni seitse eurot, olenevalt viljakehade suurusest, värskusest ja seeneliigist. Harilik Kännumampel Tema viljakehadeks on nahkjas rõngaslooriga
Võru 2015 Sissejuhatus Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi . Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000 m merepinnast . Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi vabariigis. (siia kirjandusviide) Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest (foto 1) ja hoone väliskonstruktsioonidel (foto 2). FOTO 1. Hariliku majavammi viljakeha väljaspool hoonet. FOTO 2. Hariliku majavammi viljakeha rõdu all. Puit mädaneb ainult seente elutegevuse tulemusena Majavamm on puitu lagundavatest seentest kõige ohtlikum, see võib juba mõne aastaga majale hukatuslikuks saada. Ta areneb kõige kiiremini, on äärmiselt elujõuline ja on võimeline levima ka kuivale
Seened Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Vaid osa seeni moodustab silmaga nähtavaid viljakehi. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seente tähtsus Seened orgaanilise aine lagundajatena Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimede, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Iseseisev töö Juhendaja Irma Zettur Räpina 2016 SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Inimkond on seeni toiduks ja raviks kasutanud juba tuhandeid aastaid. Mõnedes paikades isegi üle 5 tuhande aasta. Enamik inimesi on harjunud metsast lihtsalt puravikke, kukeseeni, riisikaid ja pilvikuid korjama, et neid toiduks tarvitada. Palju vähem on harjutud tarvitama erinevaid nn kännuseeni või puutüvedel kasvavaid viljakehi kuna sageli peetakse neid kas mürgisteks või söögiks mittekõlbulikeks. Sageli muudest seentest välja väga ei tehtagi, teatakse vaid, et kärbseseent kasutasid šamaanid nägemuste saamiseks. Tänapäeval on neile lisandunud ka nn maagilised seened. Si...
Sellise silmatorkava värvuse muutuse põhjuseks on korpsamblike talluses sisalduv ja neile värvi andev samblikuaine parietiin. Korpsamblikest kõige tavalisem ja kõige enam tuntud on harilik seinakorp ehk harilik korpsamblik (Xanthoria parietina). Tema lehtjas tallus on suhteliselt suur (läbimõõdus 2-10 cm), hõlmad 1-5 mm laiad, õhukesed ja lamedad, substraadile tihedalt liibuvad. Talluse keskosas esineb arvukalt väikesi kollaseid kettakujulisi viljakehi. Harilik seinakorp on väga taluv nii substraadi kui ka õhu saastatuse suhtes, olles vastupidav nii õhu happelisele kui ka tolmusaastele. Seetõttu võime harilikku seinakorpa leida kõige mitmekesisematelt substraatidelt ja kasvukohtadest: leht- ja okaspuude tüvelt ja okstelt linnades, taluõuedes, 14 maanteede ja karjalautade ümbrusest; rannakaljudelt eriti aga lindude ,,istumiskividelt", mida
terakestest koosnev koorikjas, õhuke kuni võrdlemisi paks tallus. Löövesamblikke on Eestis teada üle 10 liigi, kuid ainult valise vaatluse abil pole võimalik neid eristada: löövesamblike liigid erinevad üksteisest peamiselt samblikuainete sisalduse poolest, seda on võimalik täpselt kindlaks teha aga vai laboratooriumis. Jahu-löövesamblik on Eestis leiduvatest löövesamblikkest siiski kõige tavalisem. Viljakehi ei ole ühelgi löövesamblikul kunagi leitud. Harilik hallsamblik Hypogymnia physodes 13 Tallus: lehtjas, läbimõõt 1-10cm; ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvate hõlmatippudega. Viljakehad: esinevad vähestel isenditel. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit, harvem kivid jaliivane maapind.
kaugusele(50km/h). 18. Tuulepesad- Kaskedel esinevad tuulepesad e nõialuuad, seda põhjustab parasiitseen kaseluudik. Tema tegevus põhjustab uinupungade puhkemist. 19. Sitikaseen- on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või isegi tema teatud kehaosal s.t. sitikaseenel on kõrge spetsiifilisus. 20. Tuletael- Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud pidul kasvavaid seeni tuletael, ta moodustab iseloomulikke hobusekabjakujulisi mitmeaastasi viljakehi. Igal aastal kasvatab seen viljakeha alaküljele uue torukeste kihi kus asuvad eosed. Seetõttu on võimalik määrata seene viljakeha vanust ristlõigul näha olevatel torukeste kihtide arvu järgi. Siia kuulub ka väävlik kes on ühe aastane seen, s.t. ta moodustab igal aastal uued viljakehad. 21. Tanuseened- Omapärase välimusega on tanuseened, nende viljakeha tipp on kaetud limase tugevasti lõhnava ainega, et ligi meelitada kärbseid. 22
Ehitus Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Mõned bakterid moodustavad palja silmaga nähtavaid viljakehi, need tekivad siis, kui keskkonnas on vähe vett ja toitaineid. Need on eredalt värvunud ja limased. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. Paljunemine Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 min. järel. Enamik
hallikseened (rohehallik aitab toota penitsiliini; sõnnikuhallik on oluline surnud orgaanilise aine lagundaja; nutthallik, musttäpphallik, sõnnikuhallik). Kottseened--ainu- ja hulkraksed seened. Näiteks: pärmid (paljunevad pungumise teel!); jahukasted tekitavad viljade pinnale jahu taolise kihi; kaseluudik hävitab kasepungad, tekitades peenikeste okste vohamist; söödavad kottseened on näiteks korgits, mürkel, trühvlid. Kandseened--suguliselt paljunevad seened, kes moodustavad viljakehi. Näiteks pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majasvamm. Seente osa looduses Lagundajad--tagavad aineringe maal. Sübiondid--aitavad talitleda teistel organismidel. Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu. Seened ja inimesed + Inimestele toiteaineks. + Tööstuses: o Toiduainetööstus--pärmid, loomasööt, juustud. o Ravimitööstus--penitsilliin, tungalterad. o Biotehnoloogia.
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
vastuvõtlikud haigustele, sest nende immunsussüteem on nõrgalt arenenud) 18. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? Looduses on bakterid väga olulised orgaanilise aine lagundajad, tagastades atmosfääri taimede poolt assimileeritud co2-te. Ka bakterid on ainsad organismid, mis suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku. MÕISTED: koloonia miljonitest rakkudest koosnev silmale nähtav kogumid müksobakter moodustuvad palja silmaga nähtavaid viljakehi. aktinomütseet - generatsiooni aeg aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks ehk rakukude arvu kahekordistamiseks. biokile koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende lagunemist. patogeen bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi. bakter toksiin toksiin, mis kustub esile koekahjustusi
Nicole Maria Klais; 11 H Suuline kontrolltöö. Viirused 1. Nimeta viiruse tunnuseid, mis lähendavad neid elus loodusele. 2. ... eluta loodusele. Elus looduse tunnused: Eluta looduse tunnused: - Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest - Puudub rakuline ehitus - Paljunevad peremees-organismi kaasabil - Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja - - Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, reageerimine) - Evolutsioneeruvad 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidis...
kujusid. See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust. · Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel. · Proteobakterite hulgas on fototroofe, heterotroofe, kemolitoautotroofe, aeroobe ja anaeroobe. Morfoloogiliselt kuulub sinna lihtsa morfoloogiaga kokke ja pulki, aga ka punguvaid ja jätketega baktereid ning ka viljakehi moodustavaid vorme. · Alfa-, beeta- ja gammaproteobakterite klassid sisaldavad purpurbaktereid · Proteobakterite eellane võis olla fototroof. Proteobakterite delta- ja epsilonharus on fotosünteesivõime edasises evolutsioonis kaduma läinud Klass Alfaproteobakterid · Siia kuulub 6 seltsi: 1) Rhodospirillales 2) Rickettsiales 3) Rhodobacterales 4) Sphingomonadales 5) Caulobacterales 6) Rhizobiales
Puravikulised Käsitletavas puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõiki...
hieroglüüfid. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 116) Graham D. Schuster. ( 2005). Harilik kirisamblik. Külastatud 8.jaanuar 2014.aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kirisamblik 11 Harilik korpsamblik Xanthoria parietina Kirjeldus Tallus lehtjas, 4-10 cm läbimõõdus, kollast kuni oranži värv, hõlmad 1-5 mm laiused, soreedid ja isiidid puuduvad, tallusel arvukalt viljakehi. Kõiki korpsamblikuliike iseloomustab lehtjas kollane või oranž tallus. Teisi kollase tallusega samblike perekondi saab eritada kindlalt värvusreaktsiooniga. Nimelt, teatud ainet tallusele tilgutades muudab tallus oma värvust. Värvi muutust talluses põhjustab korpsamblikule värviandev aine parietiin (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004). Seinakord on substraadi suhtes vähenõudlik, talub õhu happelisust, kui ka tolmusaastust, lisaks on see lämmastikulembene
3. Sugulise paljunemise eosed tekivad sugulise protsessi tulemusel. Enne nende teket ühinevad kahe eri seeneniidistiku või sama seeneniidistiku erinevad rakud. Ühinevad rakud on väliselt sarnased. Sugulise paljunemise eosteks on kott- ja kandeosed. 3.1. Kotteosed tekivad 8-kaupa ümmarguste või silindriliste eoskottide sees. Eoskoti lõhkedes eosed vabanevad. Eoskotid asuvad harva üksikult seeneniitidel, enamasti on nad koondunud viljakehadesse. Viljakehi on kolme tüüpi, need on palja silmaga näha. a) Peiteoslad on kerajad suletud viljakehad, milles asuvad eoskotid. Eosed vabanevad viljakeha kesta lõhkedes või lagunedes. Näiteks jahukasteseened, millel on ka ripikud levimiseks. b) Sulgeoslad on pudeli- või kannukujulised viljakehad, mille tipus on väike ava. Näiteks puidusinetus. c) Lehtereoslad on algusest peale või valminult avatud, lamedad liua või kausikujulised
Metsamaterjali malts- ja lülipuidu kahjustus tugevatoimeliste puitulagundavate seente poolt puidu pikaajalisel ja ebaõigel säilitamisel. Kasvavatel ja jalaltkuivanud puudel välist pehmemädanikku tavaliselt ei ole. Esineb peamiselt pealiskihis, haarates seda kogu ristlõike ulatuses või ainult osaliselt ja levib eriti lõhede kaudu. Kahjustatud puit laguneb kergesti kuubikutena maha ja on kergesti pulbriks hõõrutav. Kahjustatud puidu pinnal on sageli seeneniistikku ja viljakehi. Kahjustatud puit on puitehitistes seennakkuse allikaks. Et vältida ohtliku seennakkuse levimist ei tohi välist pehmemädanikku olla metsamaterjalis aj küttepuidus. 11 3. Puiduseened Seente paljunemis organiteks on viljakeha, milles tekivad eosed e poorid uute seente idanemiseks. Need on kuini mõne sajandiku millimeetri suurused mikroskoopilised kehad,
.........9 SISSEJUHATUS 2 Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi. Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja- Ameerikas umbes 3000-5000m merepinnast. Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest. Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked. 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES Kõige sagedamini on hariliku majavammi kahjustust leitud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonidest. Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke).
Referaadi teemaks on majavamm selle tekkimine, levimine jne. Materjal on otsitud internetist. Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi. Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000m merepinnast. Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest. Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES Kõige sagedamini on hariliku majavammi kahjustust leitud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonidest. Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses,
10) 2. pulkbakterid ehk batsillid (lisa 2, foto 1 lk. 10) 3. spiraalsed bakterid ehk sprillid (lisa 2, foto 2 lk. 10) 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid (lisa 2, foto 5 lk. 10) 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid (lisa 2, foto 4 lk. 10) Kui kera- ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid. Pulkbakteritel võivad moodustuda lühemad või pikemad ahelad. Mõned bakterid moodustavad palja silmaga nähtavaid viljakehi, need tekivad siis, kui keskkonnas on vähe vett ja toitaineid. Need on eredalt värvunud ja limased. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Bakterite kasv ja paljunemine Kuna bakterirakk on väga väike, on iga üksiku raku kasvu väga raske uurida. Seetõttu kirjeldatakse tavaliselt populatsiooni kasvu. Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................3 2. Bioindikatsioon..............................................................................................4 2.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 2.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 2.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 3.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 3.1.Samblikud ja vääveldioksiid..................................................................5-6 4.Samblikud......................................................................................................7 4.1.Samblike üldiseloomustus..........................................
sobivaid tuumi. Võib arvata, et selline seen on hübriid. Antud juhul moodustavad dikaarüoni tuumad, mis sobivad kahe bioloogilise liigikriteeriumi alusel eristatud liigi tuumadga. Nimelt selliste tuumadega monospoorsed hüüfid kultuuris kokku ei kasva, nad on interinkompatibiilsed. Möödunud aastal Moskva Ülikoolis kaitstud doktoritöös (Шнырева, 2005) käsitleti uut genotüüpide rekombinatsiooni tüüpi looduses, kus substraadil kasvav viljakehi moodustav dikarüootne mütseel võib vahetada tuumi eostest kasvama hakanud (homokarüootsete) hüüfidega, ise sel viisil korduvalt dikarüotiseerudes. Teiste sõnadega, dikarüootne mütseel liitub monokarüootsega ja moodustub mütseel kolme geneetiliselt erineva tuumaga, millede jaotumine sellel mütseelil kasvavatesse viljakehadesse on juhuslik. Shnyreva (Шнырева, 2005) nimetab uut rekombinatsioonitüüpi kitsamas mõttes mittemeiootiliseks. Kirjeldatud asjaolu näib kokku sobivat M
7) Iseloomustada (morfoloogia, paljunemine) pärme ja kirjeldage nende praktilise kasutamise võimalusi. Terminiga "pärm" tähistatakse seeneriiki kuuluvaid ainurakseid eukarüootseid mikroorganisme. Tuntakse üle 500 pärmiliigi. Vedelikus võib pärm esineda ka mõnerakuliste kogumitena, tahkel söötmel pastataolise konsistentsiga kolooniatena. Mõningates tingimustes moodustab pärm ka mütseeli või pseudomütseeli. Pärmid ei moodusta viljakehi. Peamiselt soolise paljunemise iseärasuste järgi klassifit-seeritakse pärmid kolme klassi - Ascomycetes, Basidiomycetes ja Deuteromycetes. Alkohoolsete jookide ning pagaritoodete valmistamine põhinebki pärmide poolt esilekutsutaval akloholkäärimisel. Käärimistööstuses kasutatakse valdavalt perekonda Saccharomyces kuuluvaid pärme, nagu õllepärm - Saccharomyces carlsbergensis, pagaripärm - S. cerevisiae, veinipärm S. vini jt. Hapupiimas kääritab laktoosi Saccharomyces lactis
PUNANE KÄRBSESEEN REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. SEENERIIK 4 1.1. Seentest üldiselt 4 1.2. Kes külvab seeni? 5 2. PUNANE KÄRBSESEEN 8 2.1. Nimetus erinevates keeltes 8 2.2. Punase kärbseseene ehitus 8 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes 9 2.4. Leviala 10 3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 11 3.1. Tarvitamisjuhud 11 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud 11 3.1.2...
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2010 Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Kolm domeeni:arhed, bakterid ja eukarüoodid. Prokarüoodid kuuluvad arhede ja bakterite domeeni. Prokarüoot: eeltuumne. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, ra...
Vajadus kvaliteetse haavapuidu järele tootmaks tuletikke ja elutarbelisi esemeid (katuselaaste, tünne, taarakaste, lusikaid jm.) tekitas juba ammu vajaduse valida paremaid haabu, et neid paljundada. Paljudes riikides hakati haavapuistuid inventeerima ja töötati välja alused nende seisundi hindamiseks. Olulisemad näitajad olid seejuures tüve vorm, surnud okste puudumine ja loomulikult hea tervislik seisund, mida hinnati eelkõige selle järgi, kas ja kui palju oli tüvel haavataeliku viljakehi. Suurenenud nõudluse tõttu haavapuidu järele, peamiselt tikutööstuse tarbeks, alustati ristamiskatseid kiirekasvuliste hübriidide saamiseks. Esimesed hariliku haava ja ameerika haava kiirekasvulised ristandid saadi Saksamaal 1920. aastatel, hiljem ka Rootsis ja Soomes. Aastatel 1950–1960 rajati Soomes sadu väikesepinnalisi hübriidhaava kultuure. 1990. aastatel hakati paremate tüve- ja kasvuomadustega haabasid hulgaliselt paljundama koekultuuride ehk mikropaljunduse meetodil.
• Kui on võimalik, siis tuleks eelistada mitut väi- kest lõikehaava ühele suurele. Joonis 5. Valesti eemaldatud kuivanud oks, millest on • Oksa eemaldamisel tuleb vältida puule tekita- puusse pääsenud mädanik. Tüvel oksast allpool on näha tavaid täiendavaid vigastusi (koorerebendid, ka puuseente vanu viljakehi. Foto: Veiko Belials sisselõiked, oksamurrud jm). Selleks tuleks oks eemaldada kolme lõikega: esimene lõige suuna- • Pikema tüükaosaga oksalt tohib elusaid oksi ga alt üles umbes 30 cm kaugusel tüvest (läbi eemaldada vähem kui lühema tüükaosaga lõigatakse kolmandik oksa paksusest), teine
Majavamm Ennetav tõrje nt. Boracol. Nakatatud ehitiseosad on soovitav välja vahetada. Kui terve ehitis nakatatud tuleb maha põletada, et eosed ei leviks. Hariliku majavammi niidistik levib puidult edasi kivipindadele, kuna vajab enda poolt toodetud happe neutraliseerimiseks aluselist materjali krohv, paas, betoon. Ta suudab levida ka kuivale puidule. Mitte kõik majades leiduvad puiduseened pole veel majavamm! Muid huvitavaid saprotroofe Roheline tiksik: viljakehi näeb harva, kuid seenehüüfidega nakatatud puit värvub roheliseks. Sobiva temperatuuri ja niiskuse puhul pidavat helendama (väga pimedas)! Tuletael :Hautati tuhas, leotati salpeetri lahuses ja kuivatati. Pärast taoti haamriga puupakul pehmeks. Saadakse kergesti süttiv, kuid aeglaselt ärapõlev materjal sädemeid saadi tagudes tulerauda vastu tulekivi. Kasvab surnud lehtpuudel, põhiliselt kasel, metsades väga sage.
kogu mid kollakate v õi roosakate laikude ga ja vesise vedeliku tilkadena. Majaseened paljunevad hüüfide eraldumise ja e oste m o odustamise teel. Basidio mütseetidest võib ni m etada veel kübarseeni. Nendest koosneb viljakeha jalast ja peast. Kübara alumisel pinnal m o odustavad torukesed v õi radiaalsed plaadikesed basiidiumidega. Kübarseente hulka kuulub nii s öödavaid kui ka m ürgiseid seeni. Toiduks tarvitatakse nende seente viljakehi, mis on mitm esuguse kuju, suuruse ja värvusega. Kübarseente m ütseel areneb pinnases, m õnikord aga tungib taimede juuresüstee mini. Basidiumütseetide hulka kuuluvad ka k õrsviljal parasiteerivad ja seda kahjustavad nõgi ja roosteseened. Mittetäielikud seened on paljurakulise m ütseeliga. Nad ei m o odusta e oskotte e ga basiidium e ja neil ei ole täheldatud sugulist paljune mist. Eoste m o odustamine toimub koniidide abil, m õnedel vor midel aga tekivad oiidid.
Nad elavad pinnases, vees ning surnud ja elusate taimede ning loomade välispinnal ja sees. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Selliseid seeni nimetatakse sümbiontideks. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Surnud kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks.Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Viljakehi moodustab siiski vaid üks osa seentest. Enamus seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, hüüfidest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid. 3,ülesanne suguliitelisest pärandumisest.Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS et perekonda sünnib pärilikku hemofiiliat põdev poeg?.Hemofiilia haige lapse sünni TS on 50% aga poa sünd 25%. IV.1
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad. 3) HÕIMKOND: kandseened eosed valmivad spetsiifilistel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed pilvikud, riisikad. Teiseks- eoslava moodustab torukesed puravikud, tatikad. Kolmandaks eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud.
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
Endoploügalakturonaas langundab pektiini. Pektiini lagundamine on vajalik kakaoubade fermentatsioonil. Kaasaegne prokarüootide süsteem Baseerub 16SrRNA geenide järjestustel Bakteritel 29 hõimkonda, arhedel 5 hõimkonda. 11 BAKTERITE KUJURÜHMAD 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (lühemad (vibrioonid) ja pikemad (spirillid)) 4. Keeritsbakterid (spiroheedid) Niitjad bakterid, viljakehi moodustavad bakterid, mütseeli moodustavad bakterid (aktinobakterid), paljukujulised (pleomorfsed). Jätkedega bakterid. RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES Kokid- kerakujulised bakterid. Esinevad ühekaupa, kuid mõned liigid moodustavad ka püsivaid agregaate. Kokkide eelised ja puudused Väiksem eripind. Vastupidavamad kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Mullas, kus keskkonnatingimused on väga muutlikud (toitainete konstentratsioon
512000 tm erametsades. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile kutsuma vahtratarjak (Oxyporus populinus) vanemate tüvede alaosas näeme korrustena paiknevaid heledaid seene viljakehi ja soomustorik (Polyporus squamosus), mille heledad viljakehad kasvavad mitukümmend sentimeetrit suureks ja on tumedamate soomustega pealtpinnalt kaetud. Ka pealtpoolt karvaste viljakehadega põhjanarmik (Climcodon septentrionalis) tabandab vahert ja lühendab tema elupäevi. Pargis jalge all sahisevatel vahtra sügislehtedel märkame tihti mõnesentimeetrise läbimõõduga musti laike. Haiguse nimi on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
