Arginiini dihüdrolaas, ureaas ja DNaasi testid olid negatiivsed. 5. kasv temperatuuril, NaCl kontsentratsioonidel ja pH-l 37 °C juures kasv puudus täielikult, kuid 42 °C juures esines. Maksimaalne soolataluvus oli 7% juures, kuid eelistas (kõige tugevam kasv) 0% juures kasvada. Kõige nõrgem kasv oli pH 3 juures ja tugevaim alates pH 9-st kuni 11-ni. 6. 16S rRNA geeni järjestus Kasutades BLAST andmebaasi ja tundmatu tüve 16S rRNA järjestust, sain lõpuks tulemuseks Enterobacter aerogenes'i. Tüve 33 ja E. aerogenes'i 16S rRNA järjestuste samasus on 99%. 7. Antibiootikumide efektiivsuse testimine Kasutades Kirby-Baueri meetodit, sain tulemuseks: Resistentne Keskmine Tundlik Tetratsükliin Streptomütsiin Amoksitsilliin+klavulaanhap e, kloramfenikool
Tsefazoliin 1. põlvkond: kitsas 1. G+: nagu oksatsilliin. 2. Mõningane aktiivsus G- 3. Tsefalotiin toimespekter bakterite suhtes (E. coli, Klebsiella, Proteus mirabilis). 4. Tsefapiriin 2. põlvkond: laiendatud 1. G+: nagu oksatsilliin. 2. Paranenud toime G- bakterite 1. Tsefaklor toimespekter suhtes (Enterobacter, Citrobacter, Proteus). 2. Tsefuroksiim 1. Tsefotaksiim 2. Tseftriaksoon Jah 3. Tseftazidiim 3. põlvkond: lai 1. G+: nagu oksatsilliin. 2. Paranenud toime G- bakterite
2. GP pulkbakterid: Microbacterium Lactobacillus Corynebacterium Arthrobacterium Kurthia Bacillus 3. GN pulkbakterid: Pseudomonas Acinetobacter Flavobacterium Alcaligenes 3 Klebsiella Enterobacter Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine
Kolibaktereid ei olnud jõe- ega kraanivees. Tulemus Jõe- ja kraanivesi on reostunud, kuna mõlemad ületavad piirnormi, milleks jõeveel on 1000 PMÜ/100 ml ning kraaniveel 100 PMÜ/100 ml. Küsimused 1. Mis iseloomustab kolilaadseid baktereid? Tooge välja tuntumad esindajad. Kolibakterid on gramnegatiivsed, spoore mitte moodustavad, oksüdaasnegatiivsed, kepikujulised anaeroobsed bakterid. Tundumad esindajad kuuluvad Escherichia, Enterobacter, Klebsiella ja Citrobacter perekonda. (Allikas: http://veehygieen.edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad. (Allikas: Vikipeedia) 3. Millele viitavad keskkonnas kolilaadsed bakterid? Nende bakterite esinemine viitab olmereostusele.
kõhuvalu ja vesine diarröa, hiljem ilmub rooja veri. Palavikku tavaliselt ei ole. 3. MILLELE VIITAVAD KESKONNAS COLI-LAADSED BAKTERID? MKS NEID ON VAJA MÄÄRATA? Escherichia coli on otsene fekaalse päritoluga reostuse näitaja. E. coli avastamine joogivees tõestab väljaheidetega levivate haigustekitajate joogivette sattumise võimalust. See on heterogeenne grupp soolebakterite sugukonda kuuluvatest erinevatest perekondadest (G. Escherichia, G. Citrobacter, G. Enterobacter, G. Klebsiella jt). Neid leitakse nii väljaheidetes kui ka väliskeskkonnas (toitaineterikkas vees, reovees, pinnases, lagunevas taimses materjalis). Nende avastamine joogivees näitab: Joogivee töötlemise puudulikkust; Joogivee saastumist pärast desinfitseerimist; Toitainete rikkust vees (torustikus) Haigustekitajate joogivette sattumise võimalikkust; 4. MILLISED PIIRNORMID ON KEHTESTATUD COLI BAKTERILE JÕEVEES?
aureus’e põhjustatud pehmete kudede infektsioonide ravis, patogeense stafülokokikandluse vastu. nitrofurantoiin Pärsib bakteriraku kasvu, E. coli, Enterobacter spp., Klebsiella spp. tüvedesse. pärssides mitmesuguseid Kasutatakse uroinfektsioonide ravis, korduvate uroinfektsioonide bakteriaalseid ensüüme, profülaktikas, infektsioosse diarröa ravis.
baktereid terves inimorganismis Tabel 1: Terve inimese soolestikus esinevad bakterid: SUGUKOND, PEREKOND PROMINENDID MUUD LIIGID SOOLESTIKUS Pseudomonadacae Pseudomonas aeruginosa (pyocyanea) Pseudomonas Ps. (Alkaligenes) faecalis Enterobacteriacene Escherichia coli Klebsiella Klebisella (Aerobacter) pneumoniae Enterobacter Enterobacter (Aerobacter) aerogenes 7 Proteus Proteus mirabilis Bacteroidaceae Bacteroides capillosus. B. Oralis Bacteroides Bacteroides fragilis B. clostridiformis. B. putredinis B. coagulans. B. ruminicola
vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest. Mis on Escherichia coli? Escherichia coli või E. coli on inimeste seedetrakti üks levinumaid baktereid. See kuulub enterobakterite perekonda (sinna kuuluvad veel Klebsiella, Enterobacter). E. coli on üldiselt ohutu, kuid võib vahel põhjustada peamiselt kuseteede nakkusi. Viimastel aastatel on esinenud korraga paljude antibiootikumide, sealhulgas fluorokinoloonide ja kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes resistentse E. coli põhjustatud nakkuste sagenemist. Mis põhjustab E. coli resistentsust? E. coli resistentsus tekke riskiga on seostatud eelnevat antibiootikumravi, nt fluorokinoloonidega. Resistentne E
kasutatakse erinevaid mikroorganisme, lähtudes nende ensümaatilistest omadustest ja ainevahetusradade tüüpidest, ning saavutatakse nii toiduainete parem säilimine kui ka toidulaua rikastamine uute toodetega. 3. Peamised patogeenid puu- ja köögiviljadel (neid esineb rikkalikult, mahepõllunduses vähem): Hallitus- ja pärmseened · Piimhappebakterid (LAB, lactic acid bacteria) · Salmonella · Escherichia coli· Cryptosporidium. · Campylobacter · Bacillus spp. · Shigella · Enterobacter spp. 4. Köögiviljade riknemise põhjused seoses mikroobidega. - Taimehaigused - Taimede/viljade pinnakahjustused (enne või pärast korjamist, selle käigus) - Pikk vahe korjamise ja pesemise vahel - Ebasobivates tingimustes säilitamine/transport pärast saagikoristust (enne töötlust) - Ebasobivates tingimustes säilitamine/transport pärast töötlust' 5. Aiasaaduste säilitamisviisid ja nende mõju mikroobidele.
proovis; 4.) Stafülokokk** kuni 10 PMÜ/100 ml; 5.) Kolooniate arv 37 C° juures kuni 100 PMÜ/ml. *Coli-laadsed bakterid on kõige sagedamini ja kauem kasutusel olnud vee fekaalse reostuse indikaatororganismid. See on heterogeenne bakterite grupp, kuhu kuuluvad: 4 G.Escherichia, G. Citrobakter, G. Enterobacter, G. Klebsiella. Coli-laadsete bakterite esinemine viitab: vee puudulikule puhastamisele, töötlemisjärgsele saastumisele, toitainete rikkalikule leidumisele vees. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et mõned coli-laadsete rühma kuuluvad tüved võivad olla mittefekaalse päritoluga või paljuneda vees temperatuuril üle 200 . See vähendab nende fekaalse reostuse tõendust, s.o. kasutamist indikaatororganismina. Paremateks on osutunud termotolerandsed coli-laadsed bakterid ja E.coli [4]
produktide spekter veelgi laiem (tabel 3). Fermentatsioon on suhteliselt ebaefektiivne energia genereerimiseks, mistõttu vajaliku energiahulga saamiseks fermenteeritakse suures koguses suhkruid. Tabel 3 Erinevate mikroobide poolt keskkonda eritatavad lõpp-produktid. Mikroob Produktid Pärmid Etanool, CO2 Streptococcus, Lactobacillus Laktaat Enterobacter Etanool, atsetoiin, laktaat, CO2 Aeromonas 2,3-butüleenglükool, atsetaat Clostridium propionicum, Propionibacterium, Propionaat, atsetaat, suktsinaat, CO2 Corynebacterium diphteriae, Neisseria Escherichia, Salmonella, Shigella, Proteus Laktaat, atsetaat, suktsinaat, etanool, H2, CO2 Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool,
Query 266 VTRSVRSRAFRKWWSTSG*K**RSIALRPPVFRSSLVPRLKMDPLTRGSYV*NCCLQIWR 87 VTRSVRSRAFRKWWSTSG*K**RSIALRPPVFRSSLVPRLKMDPLTRGSYV*NCCLQIW R Sbjct 4331100 VTRSVRSRAFRKWWSTSG*K**RSIALRPPVFRSSLVPRLKMDPLTRGSYV*NCCLQIWR 4330921 Query 86 YQRS*F*RHEPQR*YCAF*CQRAFSCPL 3 YQRS*F*RHEPQR*YCAF*CQRAFSCPL Sbjct 4330920 YQRS*F*RHEPQR*YCAF*CQRAFSCPL 4330837 Sarnaseid järjestusi leiti veel näiteks organismides: Shigella Klebsiella Enterobacter Yersinia pseudotuberculosis b. Analüüsida tulemusi mis liik, mis geenid ja valgud. Milline algoritm oli kõige tundlikum. Esimene meetod andis esimese tulemusena E. Coli aspartokinaasi III, teine meetod pakkus hohkem erinevaid variante, esimene valk oli E. Coli kas aspartokinase III või glucosephosphate isomerase. Ccgagaggacaactaaacgcacgttggcatcagaaagcacaatatcagcgctgcggttcatggcgtcaaaatcagctacgctggtac
klooramfenikoolile, tetratsükliinidele, TMP-SMXile. Katku kontrolliks näriliste populatsiooni vähendamine, riskipopulatsiooni vaktsineerimine. Teiste infektsioonide kontrollis oluline korralik toiduvalmistamine. Saastunud vereproduktide kontrolliks usaldusväärne meetod puudub. Bakterid mõmm :) 05/06 Klebsiella, Proteus, Enterobacter, Citrobacter, Morganella, Serratia = ülejäänud enterobakterid. Klebsiella. Klebsiellal on iseloomulik limajas kihn, mis põhjustab isoleeritud kolooniate limast väljanägemist, suurenenud in vivo virulentsust. Sagedasemad tekitajad on K. pneumoniae ja K. oxytoca, mis põhjustavad keskkonnast pärinevat primaarset pneumooniat (community-acquired). Alkohoolikud, kompromiteeritud kopsufunktsiooniga patsiendid
3. Kõik on fakultatiivsed anaeroobid (kasvavad õhuhapniku tingimustes); 4. Valdavalt oksüdaas-negatiivsed; 5. Kõik fermenteerivad glükoosi, kuid teiste suhkrute lõhustamises on erinevusi, mis võimaldab neid samastada biokeemiliste reaktsioonide abil. Sugukonda kuulub vähemalt 26 perekonda ja rohkem kui 100 bakteriliiki, neist meditsiinis kõige olulisemad on: Salmonella, Shigella, Escherichia, Proteus, Citrobacter, Enterobacter, Serratia, Klebsiella, Morganella, Yersinia, Edwardsiella, Providencia. Uroinfektsioonide tekitajad on 80-90% E. coli, Proteus, Klebsiella ja Pseudomonas sp. Uuritav materjal Uriini on võimalik võtta mitmel erineval meetodil: keskjoauriin, ööpäevauriin, fraktsioneeritud uriin, kateeteruriin, punktsiooniuriin, urostoomiuriin, tsüstoskoopia. • Igal nimetatud meetodil on omad eelised ja puudused. Keskjoa uriin on kõige enam kasutatav uriini kogumise meetod.
Imendumine peensooles imendub vaid natukene vett, seepärast on käärsoolde sattuv toidusegu vedel. Vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks. Jämesoole verekapillaridesse imendub vett, mineraalsooli ja ka mõned ravimid. Kaalium ja bikarbonaadid ekskreteeritakse jämesoole valendikku, sellepärast esinebki tugeva kõhulahtisuse korral kaaliumi vaegus. Jämesooles leidub palju mikroobe, mis sünteesivad K vitamiini ja foolhapet: Escherichia coli, Enterobacter aerogenes, Streptococcus faecalis, Clostridium welchii. Nad on inimesele omased, aga võivad muutuda patogeenseks, kui satuvad teistesse kehaosadesse. Näiteks kui E. coli satub põide tekib põiepõletik. Soolegaasid koosnevad peamiselt lämmastikust, mis neelatakse alla toidu ja joogiga või ärevuse korral. Vesinik, CO2 ja metaan produtseeritakse bakteriaalse fermentatsiooni tulemusel seedimata toiduosadest, peamiselt süsivesikutest. Gaasid väljuvad soolest flatusena.
Terminiga Coli-laadsed tähistatakse bakterite rühma, kes inkubeerimisel 48 tunni jooksul temperatuuril 36 ± 2 ºC kääritavad laktoosi, tootes hapet ja gaasi. Nad kõik sisaldavad ensüümi ß-galaktosidaas ja on gram- negatiivsed, oksüdaasnegatiivsed, aeroobid või fakultatiivsed anaeroobid, paljud neist on liikuvad, endospoore mittemoodustavad pulgakujulised bakterid, peamiselt perekondade Escherichia, Enterobacter, Klebsiella ja Citrobacter esindajad. Kuna nimetatud bakterid on looduses laialdaselt levinud, ei ole coli-laadsete bakterite grupp seega spetsiifiline fekaalse saastatuse näitaja. Normid pinnasevesi Coli-laadsed bakterid - 20 PMÜ/100 ml põhjavesi Coli-laadsed bakterid - 0 PMÜ/100 ml 33. Klostriidid (Clostridium spp.) Klostriidid on perekonda Clostridium kuuluvad bakterid
Jämesoole funktsioonid: 1. imendumine - peensooles imendub vaid veidi vett, seega on käärsoolde sattunud toidusegu vedel - vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks ● jämesoole verekapillaaridesse imendub vett, mineraalsooli, ka ravimeid - K ja bikarbonaadid ekskreteeritakse jämesoole valendikku, seep on tugeva kõhulahtisuse korral K vaegus ● js-s on palju mikroobe, mis sünteesivad K-vitamiini ja foolhapet: - Escherichia Coli, Enterobacter aerogenes, Streptococcus faecalis, Clostridium welchii - inimesele omased, kuid teistes kehaosades patogeensed (E.Coli sattumisel põide -> põiepõletik) Soolegaasid koosnevad: - peamiselt lämmastikust (neelatakse alla toidu ja joogiga või ärevuse korral) - H, CO2 ja metaan produkteeritakse bakteriaalse fermentatsiooni tulemusel seedimata toiduosadest, peamiselt süsivesikutest - gaasid väljuvad soolest flatusena
Kõigil enterobakteritel on LPS endotoksiinid ja lisaks paljudel veel ka eksotoksiinid sh. enterotoksiinid ja tsütotoksiinid. Enterotoksiinid põhjustavad kõhulahtisust. Perekonnad jagunevad käärimistüübi järgi kaheks: ühed moodustavad rohkelt gaasi ja vähem happeid ja teised vähe gaasi ja rohkem hapet. Gaasiteke sõltub sellest, kas formiaat laguneb gaaside tekkega või ei. Happetekitajad on *Escherichia, *Salmonella, *Shigella ja gaasitekitajad on *Enterobacter, *Serratia, *Erwinia ja *Klebsiella. Viimased moodustavad markerproduktina butaandiooli. Laktoosi kasutamine on iseloomulik vähempatogeensetele tüvedele (Salmonella, Shigella ja Yersinia ei kasuta, Escherichia ja Citrobacter kasutavad). *Escherichia. 1885. a. kirjeldas Theodor Escherich imikute soolest isoleeritud bakteri, mille ta nimetas Bacterium coli commune. Hiljem nimetati ta ümber Escherichia coli'ks ja teda peeti tüüpiliseks jämesooles elavaks kommensaaliks. Siiski juba 1907. a
6 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Tertsiaarne peritoniit: Primaarse või sekundaarse peritoniidi retsidiveerumine või pikk kulg peale edukat kolde kontrolli. Tekib harva, diagnoosiks vajalik eelnev peritoniit anamneesis. Esineb rohkem oportunistlikke ja nosokomiaalseid tekitajad nagu Enterococcus, Pseudomonas, Enterobacter, Candida. Suremus kõrge, 30-60%. Keemiline peritoniit. Põhjuseks veri, sapp, Ba-kontrastaine või muud ärritavad ained peritoneaalõõnes. Peritoneaalabstsess. Kapseldunud ja lokaliseeritud infektsioonikolle peritoneaalõõnes. Suurem osa tekib sekundaarse peritoniidi või kõhuõõne kirurgia järel. 7. Peritoniidi ravi printsiibid. Primaarset peritoniiti ravitakse konservatiivselt antibiootikumid ja toetav ravi. Antibiootikumideks näiteks
(Juncus trifidus). Kuigi taimedest on leitud valdavalt neljast hõimkonnast baktereid, kuuluvad bakterid väga paljudesse perekondadesse ning taim-bakter suhe, kas tegu on mutualismi või patogeensusega, sõltub rohkem taime ja bakteri genotüübist, kui sellest, millise bakterina on ta varem kirjeldatud. Proteobacteria hõimkonnast on enim leitud taimedest -proteobaktereid (26%), millest omakorda on enim kirjeldatud liike perekondadest Pseudomonas, Enterobacter, Pantoea, Stenotrophamonas ja Acinetobacter. Perekonna Pseudomonas tuntud liikidest on kirjeldatud nii taime kasvu soodustavaid liike, P. fluorescens, P. putida kui ka taimpatogeene nagu P. aeruginosa, P. syringae, kui ka inimpatogeene P. aeruginosa. Sarnaselt perekonnale Pseudomonas võib leida ka teistest bakteriperekondadest nii mutualistlikke baktereid, kommensante kui ka patogeenseid liike. Klassist -Proteobacteria on enim kirjeldatud perekonna Rhizobium ja
On antibiootikumidele vastupidavad ja resistentsus areneb kergelt. Reovee puhastamine Aktiivmuda helbed koosnevad bakterirakkudest ning anorgaanilistest ja orgaanilistest osakestest. Suurte aktiivmuda helveste sisemuses on hapniku kontsentratsioon madal ja see on elupaigaks anaeroobsetele bakteritele. Kokku on leitud üle 300 eri bakteri liigi. Aktiivmuda osakeste baktereid iseloomustab kiire kasv ja suur metaboolne aktiivsus: Pseudomonas, Enterobacter, Flavobacterium, Zooglea, Sphaerotilus. Nitrifitseerivad bakterid:Nitrosomonas, Nitrobacter. L isaks bakteritele leidub aktiivmudas veel algloomi (ripsloomad, viburloomad, amööbid). Aktiivmuda osakestele on iseloomulikud niitjad bakterid, kuid kui nende arvukus suureneb üle teatud piiri, siis aktiivmuda ei setti enam, tekib vaht. Ammoniaaki oksüdeerivate bakterite liigiline mitmekesisus on aktiivmudas suur
Curds,1971). molekulmassiga>10000), osakeste suurus on 1-1000 .m. Etapp BA/ml CFU/ml Suurte aktiivmuda helveste sisemuses on hapniku Setitatud 6.8*108 1.4*107 kontsentratsioon madal ja see on elupaigaks heitvesi anaeroobsetele bakteritele. Lisaks bakteritele leidub Aeratsiooni-6.6*108 5.6*107 aktiivmudas veel algloomi (ripsloomad, viburloomad, mahuti ambid). Aktiivmudas leiduvad bakterid: Pseudomonas, Filtri limas 6.2*1010 1.5*109 Enterobacter, Flavobacterium, Zooglea, Sphaerotilus. Vljavool 5.2*107 5.7*105 Veel on leitud akt. mudas nitrifitseerivaid baktereid aer. mahutist (Nitrosomonas, Nitrobacter). Seente arv on vike. Kokku Jrelttlus 3.4*107 4.1*104 on leitud le 300 eri bakteri liigi. Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 peva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis). Aktiivmuda mjutavad jrgmised tegurid: heitvee orgaanilise aine sisaldus, hapniku kontsentratsioon (opt. 0.5 0.7 mg/l). Tvestavad mikroobid
Rakkude kasvu aeglustumisel väheneb ompA mRNA poolestusaeg 5 minutile ka UTR-i olemasolul. UTR moodustab 3 juuksenõelastruktuuri. Stabiliseeriva toime seisukohalt on oluline, et nende ette ei jääks üksikahelalist ala. Katseliselt on näidatud, et ompA UTR-i kloneerimine teiste mRNA-de ette tõstab ka nende stabiilsust. Näiteks bla mRNA (kodeerib -laktamaasi) poolestusaeg tõuseb 3 minutilt 18 minutini. E. coli, Serratia marrescenc'i ja Enterobacter aerogenes'e ompA geenide 5`otste UTR-de võrdlemisel ilmnes, et nende järjestus on erinev, kuid sekundaarstruktuur sarnane. Kõik nad stabiliseerivad E. coli's mRNA-d. mRNA-d stabiliseerivad ka molekuli 3' otsas mittetransleeritavasse alasse jäävad juuksenõelastruktuurid. Arvatakse, et eksonukleaaside kinnitumiseks 3' otsale on vaja üksikahelalist ala vahetult molekuli otsas. Lisaks võib mRNA 3' otsast sissepoole jääv sekundaarstruktuur nii stabiilne olla, et takistab eksonukleaasil
reduction, kGy Marinated beef rib Escherichia coli, Staphylococcus 3 to 4 Jo et al. 2004 aureus, Bacillus cereus, Salmonella typhimurium Fresh broiler chicken Total aerobic plate count >5 Javanmard et al. 2006 Coliform count 3 to 5 Raw chicken breast B. cereus, Enterobacter cloacae, <2 Min et al. 2007 and thigh Alcaligenes faecalis Ground pork Listeria monocytogenes 3 Bari et al. 2006 Fresh pork loins Pseudomonas spp., psychrotrophs 3 Dogbevi et al. 1999 Novel Technologies for Microbial Spoilage Prevention 267 Several advantages of phage technology otic cells. To our knowledge, sensory data
annaabi.ee 
