hakati valmistama keraamikat – põletatud savinõusid, hiljem arenes tavaline keraamika kamm- ja nöörkeraamikaks — Mesoliitikumis elatasid inimesed ennast küttimise, kalapüügi ja korilusega. Neoliitikumis hakati tegelema ka viljelus- majandusega. Hakati pidama ka koduloomi. 3. Pronksiaeg: tööriistade areng, kindlustatud asulad, kalmed jt muistised, elatusalad Algselt oli pronks importkaup, väga kallis ja staatusesümbol. Hiljem neid hakati ka kohapeal valama. Algas kindlustatud asulate rajamine, mitukümmend inimest ühes asulas Kivikirstkalmed – kividest laotud kirst, mida ümbritseb kiviring, Tarandkalmed – ristkülikukujulised kivimüürid, mille vahele asetati surnud. Mindi üle täielikule viljelusmajandusele (põhiliselt alepõllundus). Tegeleti ka karjakasvatusega. 4
Eesti oli jag 2- ks: 1. rannikupiirkond ja sisemaa. Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus- viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatus kohad. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmise tõttu. Kasututusele võeti oma soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. 5) rooma rauaaeg- iseloomulik on tüüpilised tarandkalmed, mis oli korrapärased, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnud maeti tarand..., peamiselt põletatult, igasse tarandisse maeti u 10 20 surnukeha.
Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Kaubavahetuse arengule viitab sissetoodava metallihulga suurenemine. Pronksiaja teisel pool paistavad silma Eesti tihedad sidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Vanimad raudriistad. Rauast valmistatud tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. Kuna rauast valmistatud tööriistad-relvad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ei suutnud nad luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Kalmed ja kultusekivid. Kui varem maeti inimesimaasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Kui
a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. tarandkalmed: kalmed koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3 m. laevkalmed: äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt 6. linnusetüübid mägilinnus(Otepää) rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele
6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1
pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega Aarded ja ohvriannid:
Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkonna järgi: Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia, islamiarheoloogia) Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskkonna järgi: Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia (õhuarheoloogia) Aeroarheoloogia Pronksiaegsed kalmed Saksamaal Pronksiaegsed kalmed Saksamaal EKSPERIMENTAAL- ARHEOLOOGIA Rauasulatuseksperiment Tuius 1990 EKSPERIMENTAALARHEOLOGIA EKSPERIMENTAALAREOLOOGIA Sindi-Lodja III asulakohalt leitud tüüpilise kammkeraamika rekonstruktsioon-koopiate põletus, Kivisaare 2003 ARHEOLOOGIA ALLIKAD: KINNISMUISTISED IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised Matusepaigad Majandusliku tegevusega seotud muistised Kultuslikud muistised
Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed U 500. aasta paiku jõudsid Eestisse rauast esemed Esialgu suudeti neid hankida vähe, sest raud esemed olid kallid Jätkusid mitmed pronkisaja traditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid jne. Kindlustatud asulad jäeti maha Järk-järgult hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad jms. Uued põllud olid korrapärasemad Surnuid hakati matma tarandkalmetesse Uued kalmed koosnesid kiviridadest või -müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit . Surnud asetati tarandmüüride vahele, harvemini maeti ka põletatut Majandus arenes seoses kohaliku rauatootmisega kasutusele võeti oma soorauamaak Arvatakse, et jätkus üksitaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus
Kokku on Eestist leitud üle 5000 idamaise raha. Ruunikirjad on need kirjad, mida viikingid kirjutasid oma kuningatele kivi peale. 11. Mis muutus rauaajal Eesti aladel elanud inimeste suhtes naabritega? Kaubavahetus naabritega soojenes ning muutus tihedamaks. Vahetati omavahel asju nt karusnahku jne ja eestlased rauaaja lõpul juba, kui rauamaaki kaevandasid, siis müüsid rauda jne. 12. Mis tüüpi kalmet on kujutatud pildil? Miks on kalmed tänuväärsed allikad esiaja uurimiseks? Tarandkalme ja kivikirst kalme. Kuna inimesed esiajal tihti panid kalmetesse kaasa väärtesemeid ning muid asju oma elust, siis nüüd arheoloogidel on kalmeid üleskaevates väga põnev avastada uusi ja huvitavaid asju esiajast , mida nad varem ei teadnud. 13. Kas esiaeg on oluline periood Eesti ajaloos? Põhjendage oma seisukohta ning tooge väidete kinnituseks näiteid. B 3
kultuskohtadele. Sama võib kehtida ka Eesti ringvall-linnuste puhul (eeskätt näiteks Võhma ja Pidula linnused Loode-Saaremaal). Üks funktsioon ei välista siiski teist ning kindlustatud kultuskohta võidi koguneda ka vaenlase kallaletungi korral. 7 Päälda ja Mustla ringvall-linnuste kohta vt lisaks http://www.ai.ee/?pid=167, 10-11. Eelrooma rauaaegsed väikeste tarandikega kalmed (A) ja varased tarandkalmed (B) Eestis KULTUURIAREAALID EESTIS Alates pronksiajast avaldub arheoloogilises aineses selgelt Eesti jagunemine kaheks põhiliseks kultuuriareaaliks: Ranniku- ja Sise-Eestiks. Areaale eraldava mõttelise joone võiks tõmmata Eesti kirdeosast Edela-Eestisse. Mõistagi leidub nendes areaalides veel omakorda alajaotusi, omavahelisi sarnasusi ja üleminekuvorme.
Nooremal pronksiajal hakati surnuid sängitama kivikirstkalmetesse. See toimus arvatavasti sellepärast, et eestlased said naaberpiirkondadelt inspiratsiooni ja eeskuju. Kivikirstkalmed olid 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring, kus keskel asus perekonnapea, tema kõrval asetses tavaliselt tema naine või siis ka harvemal juhul tema laps. Seejuures iga suguvõsa valis endale ise kivikirstkalme asukoha. Kusjuures kivikirstkalmed polnud ainukesed kalmed nooremal pronksiajal. Lisaks olid ka laevkalmed, mis tulid ka naaberpiirkondadelt. Nende keskele rajati kivikirstud, kuhu puisati põletatud surnute tuhk. Rauaajal toimusid jällegi suured muutused kalmistute suhtes. Seda arvatavasti selle pärast, et toimus ühiskonna kihistumine. Mida rikkam ja edukam oli surnu, seda suurem ja laiem oli tema hauaplats. Uued kalmed olid liivast kuhjatud kääpad. Matmispaikadesse pandi lahkunutega kaasa hõbeehteid, relvi ja muud väärtuslikku.
suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2
5. Linnuste ja külade tüübid, näited a. Linnused i. Neemiklinnused, nt Padise linnamägi ii. Kalevipoja sängid, nt Alatskivi linnamägi iii. Mägilinnused, nt Otepää linnamägi iv. Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii. Kivikirstkalmed iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i. 1187 Sigtuna ründamine ii
1 700 1 500 eKr hüpotees Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg kaubavahetus Roomaga 500 eKr 450 pKr Üksiktaluline asutus, varanduslik ebavõrdsus, Linnused (kasutati episoodiliselt). Matmiskombed tarandkalmed (kiviread või müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Hiljem korrapärased 3-10m ristküliku kujulised kalmed, maeti põletatult, igasse 10- 20 lahkunu jäänused. Rikkamatel puistati vara. Tegevusalad Korralikud/kindla piiriga põllud ja peenrad, põlluharimine, karjakasvatus, kasvas käsitöö areng, kaubavahetus (merevaik, karusnahad vastu sõled ja pronkslamp). Esimesed rauast asjad: kirved, noad, sõrmused, sõled, vikatid, sirbid, peened ripatsid, kaela- ja käevõrud eheteid kaeti ka värvilise emailiga).
pealt läksid raudnooled rõngasrüüst läbi. Rõngasrüü kaitseb siis, kui riivatakse mingi relvaga.) Arheoloogia allikad: kinnismuistendid (suured asjad) ja irdmuistendid (üksikesemed). Kinnismuistendite jagunemine: · Elupaigaga seotud · Matusepaigad · Majanduslikul tagajärjel tekkinud · Kultuslikud · Liiklemisega seotud Kultuurkiht inimese tegevuse või elamise tagajärjel tekkinud mullakiht, mis sisaldab ehitiste jäänuseid ja inimeste kasutatud esemeid. Kalmed on ühed olulisemad muistised, sest sealt leiab tihti väga palju asju. Kalmed jagunevad järgmiselt: maahauad (auk maa sees, laip augus), haudehitis (maapealne rajatis), konstruktsioon maa sees. Matmisviisid on laibamatus, põletusmatus ja mumifitseerimine. Sissesoolatud/suitsetatud laip ei säili kaua. Hästi säilivad laibad järgmiselt: · Kuiv ja kuum kliima aitab laipa säilitada. Vedelikud auravad välja ja mädanemist põhjustav bakter ei ela.
Need on enamasti ühe või mitme ümmarguse õõnestatud lohuga. Eestis on registreertitud umbes 400 kivi, mis rahvapärimuse järgi on seotud ohverdamiskombega või omavad maagilist tervendavat jõudu. Neist ainult osa on mõne suurema lohuga, paljud aga vaid looduslike süvenditega või ilma lohkudeta (A. Viires, 2007). Tänapäeval säilinud ohvrikivid ,,Hiie Jumal" Pärnumaal Tartus, Musumäe kõrval Jaska külas, Suure-Jaani vallas Oladu talu piires kaks ohvrikivi, Kuiaveres Kalmed Kalme on muistne maapealse ehitisega matmispaik (T.Erelt, 2006). Põllumajanduse tulekuga muutuvad ka matmisviisid. Pronksiajal, tuhatkond aastat enne meie ajaarvamist, hakatakse 5 6 surnuid või nende maiselt ,,töödeldud" jäänuseid matma maa peal asuvatesse kividest ehitatud
Matmiskombed: kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgemale künkale, surnud pandi haudadesse kägarasse mõlemad käed pea alla, arvatakse et nad sidusid surnuid kinni, sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak. Süvened majanduslik ebavõrdsud. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja
nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja asuda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, tarberiistad, relvad, toitu. Eestlaste muinasusund Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad. Ennustamine, nõidumine ja maagia Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad.
sisemaakultuur võmuvõitlus hõimuriigikeste teke, oli sõdaderohke periood, poliitiliselt suured muutused MATMISKOMBED tarandkalmed Tarandkalmed, Kivivare kalmed- Liivast kuhjatud kivikirstkalmed enamasti korrapärane kuju kääpad. põletatult. VÄLISMÕJUD/ On seotud Jõukamad talud Linnuste Rahutud ajad, Rahutud ajad, SUHTED rahvusvahelise võimutsesid puudumine, ja võimuvõitlus võimuvõitlus, pronksikaubanduse ümbruskonnas. relvade äärmine
asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid ;uurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud möned rohkete höbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima Iiivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade Vöi tööriistade peitleide
Sisemaa pronksiajast andmeid vähe. Kivikirstkalmed: surnu asetati maa peale ehitatud ringmüüriga ümbritsetud kivist kirstu. Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega. e) Eelrooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr : Raua kasutusele tulek. Vanmim raudese – naaskel – teada Irust. Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted.
4.Pilet 1).Rauaaeg Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, tervamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500 aasta paiku tõenäoliselt isegi varem, jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast asjad olid kallid. Järk järgult hakkasid levima siiski uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutavad linnused, rauasulatuskohad jms. Võrrelde varasemate põldudega pistavad uued põllud silma korrapärasusega.Surnuid maeti tarandkalmetesse. Majandus arenes tänu kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Maak tambiti peeneks ja pandi sütele, lõõtsaga pumbati õhku ,et söed oleksid kuumaks ja eralduks raud maagist. Ühest ahjutäiest sai kilogramm toorrauda, mida tuli veel töödelda enne kui sepp sai selelst midgai teha
(külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid.
eestlased,kurelased,soomlased,liivlased,kämelased,karjalased,isurid,vepslased,vadjalased; idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul: - rahvaarv 150 000 inimest - haldusjaotus Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala - muinaslinnuste arv, 2 põhilist linnuse tüüpi u. 50? - põhilised tegevusalad käsitöö, põlluharmine, loomapidamine, küttimine ja kalapüük, metsmesindus, kaubavahetus lähinaabritega 12
Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama(paekivist laotud tara, palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal-karjakasvatus, maaviljelus, küttimine,kalapüük, kaubavahetus(võib järeldada metallihulga suuren.) Varane rauaaeg-üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu. Kalmed ja kultusekivid- surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse. suurematest kividest tehtud ring ja keskel põhja-lõuna suunaline kirst.kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik. laevkalmed-neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt, sinna maeti surnud põletatult. väikeselohulised kultuskivid-suured rändrahnud, väikeste lohukestega. Varsti õpiti ise rauda tootma. esimesed kohad- Tindimurru põhja-tartumaal, u 2000a tagasi
KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad:
Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused, Virumaal Koilast Ajaline piir kokku leppeline, raudesemete levik oli aeglane, üleminekuperiood 500-200 eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks Maaviljeluses kujunes regulaarne maakasutusmuster, mis on tuntud Kelti põldudena. Põllupeenardega eraldatud keskmine suurus on 390 ruutmeetrit Kalmete tüübid Kivivarekalmed keskmise rauaaja tüüpilised kalmed, ebakorrapärase kujuga sisestruktuurita kuhjatised. Maeti ka vanadesse tarandkalmetesse, uusi ei rajatud. On tarandkalmega kokku ehitatud kivivarekalmeid. Valdav põletusmatus. Hauda kaasa pandud relvi Kiviristkalmed alates nooremast pronksiajast kuni vanema rauaajani Laevkalmed pronksiajast, Saaremaal Tarandkalmed alates vanemast rauaajast. Rooma rauaajast tüüpilised tarandkalmed põletusmatusega Kangurkalmed noorem rauaaeg
Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksiaeg jaguneb: a) vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr) Oskused:kivikirveste valmistamine b) noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Levik:Lääne-ja Põhja-Eesti koos saartega, Asva,Ridala,Kaali,Iru,Narva Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatus,maaviljelus,alepõllundus,jaht,kalapüük Matmiskombed:hakati rajama kivikirstkalmeid, kesksesse kirstu maeti mees, tema kõrvale naine ja lapsed. Ehitati ka laevkalmeid. 4:Rauaaeg jaguneb:
külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid juurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide.
sisemaaks. Peamised elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus(nisu, oder). Rajati mõned kindlustatud asulad. Kivikirstkalmed. Kujunes välja põllumaa eraomandus. Laialdaselt valmistati veel kivist tööriistu, kuna pronks oli kallis.Võisid tekkida asulate pealikud, kes suutsid kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Rauaaeg Vanem 500 eKr 50 pKr Jätkati paljusid pronksiaja kombeid. Järk-järgult hakkasid tekkima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, rauasulatuskohad, ajutiselt kasutatavad linnused. Põllud olid palu korrapärasemad. Majandus hakkas kiiremini kasvama seoses kohaliku rauatootmisega. Põllumajanduse arengut soodustas ka kästitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kesmine 450 800 Hakati rajama mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Hakkasid kujunema külad. Hakati maa sisse peitma relvi, tööriistu ning samuti ka hõbeaardeid, milles oli ka kullatud esemeid.
materjaliks. Peamised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus. Järgneb eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr. Umes 500. aasta paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid : maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kivimüüridest, mille vahele asetati surnud. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega, kasutusele võeti rauamaak. Jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Järgneb rooma rauaaeg 50-450 pKr. Iseloomulikud tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid kividest müürid. Surnuid maeti sinna põletatult.
- maaomanike perede matmispaik. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks- Rannikuppirkond ja sisemaa. Peamised elatusalad: karjakasvatus ja maaviljelus. Pronksitooret toodi Skandinaaviast.Jahve kivi- vilja jahuks muutmine. Üksiktaluline asustus ja varanduslik ebavõrdsus hakkas kujunema. Rauaaeg: Eelrooma rauaaeg:Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed. Kivikirst kalmed. Lohukivid. Uued põllud korrapärasemad. Hiljem tekkisid tarandkalmed- koosnesid kiviridadest või müüridest, nelinurkse kujuga. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soo-rauamaak.Kasutati rauasulatusahje- lõõtsaga pumbati õhku et püsiks kõrge temperatuur.üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus.Esile oli kerkinud jõukamad talud, millel oli võim oma naabruskonna üle.
Kammil on 19 pikka neljakandilist piid, mis on ühendatud lamavate lõvifiguuridega kaunistatud liistuga. Elasid kahte või kolme ossa jaotatud vildiga kaetud kibitkades (kummivanker, rändelamu), mis asetsesid nelja- või kuuerattalistel alustel Kibitka - katusega saan. Välimus sküütidel: pikad juuksed ja habemed, kaftanid ja kottpüksid, pehmeid saapaid nim. tsuvjakkideks. Vaasidel on alati mingi süzee. Kurgaanid on kalmed, mis on maast enamasti üsnagi kõrgel. Näiteks Tsertomlõk oli 12 meetrit kõrge maapinnast. Tsertomlõki kurgaan, 12 m. Tähtsamad ja suuremad kurgaanid : Tolstoja kalme, Tsertomlõk, Haimanovi kalme, Viis venda, Kul-Oba, Solohha, Kelermes. Enamasti olid kurgaanid keeruka süsteemiga, palju käikke, labürinte jm. Kurgaanidesse pandi surnutele kaasa erinevaid asju, olenes kelle hadu see on. Näiteks sõdalase hauda pandi mõõk, vibu, ja nooled, ning ka soomusrüü osi.
Kivist, sarvest, luust. 6. Miks arenes pronksiajal rannikupiirkond kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid küllalt õhukesed, aga viljakad mullad, mida oli kergem harida, lihtsam oli küttida ja kala püüda. 7. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu eelrooma rauaajal? Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ja vastupidavamad kui pronksist tööriistad, hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad. Uued põllud korrapärasemad. Surnuid maetakse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti rauamaak. 8. Mis tüüpi linnuseid rajati Lõuna-Eestis (2 tüüpi) Mägilinnused, neemiklinnused. 9. Millised külatüübid levisid Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal? Sumbkülad 10. Kuidas toimus vahetuskaubandus muistses Eestis ja kelle vahel? Mis rolli mängis hõbe? Kaup vahetati kauba vastu
suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2
põhjenda. oli, ta käis kaasas suuremates lahingutes ja tutvus eesti rahva kommete ja keelega. c) kas autor on oma hinnangutes subjektiivne v objektiivne? põhjenda- subjektiivne, ta ülistas ristisõdijaid ja nende sõda paganate vastu. d)mis kelles oli allikas kirja pandud?-ladina 5. töö allikatega.=pildid a) I pilt- mis on pildil kujutatud ja kus see asub? Kivikristlalmed Jõelähtmel?? sesoses ajastuga: pronksiaeg ( poolpunkti) nimetage üks üildil kujutatu iseloomulik tunnus: kalmed on laotud ümmarguselt. b) II pilt: seostage pildil kujutatu ajastuga: neoliitikum missugust kultuuri näide esindab? nöörkammkeraamika kultuuri nimetage üks märksõna, millega see näide seostub! - vene-paadikujuline kivikirves. (venekirves)
kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmisati sama tüüpi esemeid jne. Endiseid asulad jäeti maha, kuna pronksi töötlemine ei olnud enam tulukas. Nüüd muutusid matmise traditsioonid, enam ei maetud ringi sisse, vaid nüüd juba tarandkalmetesse. Surnute põletamine muutus väga eba populaarseks. Rooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 50-450 pKr. Kalmeid hakkati ehitama jälle teistmoodi, kui ennist olid kõik kalmed suhteliselt lohakalt ehitatud, siis nüüd hakkati kastama suuremaid kive müüri ladumisel. Ühe kalme laius oli umbes 1 meeter ja pikkus 5-10 meetrit. Ühte tarandisse maeti umbes 10-20 lahkunut, kasutusele võeti jälle põletamise meetod. Nüüd oli ka populaarne igal sugupõlvel rajada oma matmis paik. 7. Mis tingis põllumeeste, kaupmeeste ja käsitööliste eristumise ühiskonnas? Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine koos
Inimesed hakkasid tegelema maaviljeluse ja karjakasvatusega mille tagajärjel kujunes välja põllumaa eraomandus , mis suurendas varanduslikku ebavõrdsust, hakati vahet tegema vaestel ja rikastel ning see omakorda põhjustas vajaduse kindlustatud asulate järele. 9. Kuidas muutis raua kasutusele võtt inimeste igapäeva elu?Rauakasutusele võtuga arenesid tööriistad paremuse poole. Hakkasid levima teistsugused põllusüsteemid , kalmed , linnused, rauasulatuskohad jne . Esile kerkisid jõukamad talud. Raua kasutusele võtuga hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak. Põllumajandus arenes , mis omakorda soodustas käsitöö arengut. Kaubanduse levik arenes. 10. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu enne ristiusu levitamise algust? Skandinaavlased, rootslased, latgalid, seelid, semgalid, idaslaavlased, vadjalased, vepslased, karjalased, merjalased, muromlased, venelased jt. 11
komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand- kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid. Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta. Jaroslav Tark-tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas tartu kohale tugipunkti, millele pani nime oma ristinime põhjal (jurjev). Tarapita- jumal, keda nim. H.L. kroonikas. oli saar- laste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas saaremaale. Fulco-Pr. pärit munk, kes pühitseti Eesti piiskopix. Uku-eestlaste poolt tuntud jumal
Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kaitseseintega. Vanem pronksiaeg 1800 1000 eKr. Noorem pronksiaeg. Pülispõldude tegemine, kivikirst, kalmed, Inimesed maeti põletatult. Otra kasvatati. Rauaaeg Surnud mattis iga pere oma põldude keskele kivikirstkalmetesse. Paralleelselt võeti kasutusele tarandkalmed,(ristkülikukujulised )mida jõukamad perekonnad või suguvõsad kasutatsid aastasadu. ( Laibad põletati, enne matmist ) Rauasulatuskeskused ( söeahi, lõõtsaga, soorauamaak) Rooma Rauaaeg 50 450 eKr Rooma impeeriumi mõjust saanud nime. Rooma kaupmehi meelitasid Põhjala karusnahad ja
Millised olid peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel – põlluharimine, karjakasvatus, , mil moel muutus asustus – aastaaegadega liikusid. Olenes ka kultuurist, nöörkeraamika kultuuriga oli vaja leida põldusid ja kohti kus karja kasvatada. Samas Kunda kultuuri ajal oldi vee lähedal. Loomadele joogikohad, kala püüdmine.Eluviis oli rändlev, uskumused – omanik saab koos temaga maetud asju kasutada järgmises elus, da afterlife.Ohverdused esemete kaudu. , matmiskombestik – kalmed ( ringide sees lol) KIVIKIRSTKALMED, LAEVKALMED, MAAHAUAD, tekkisid ka juurde pikema aja jooksul. TARANDKALMED(ristkülikute sees lol) Suhted naaberrahvastega ja vastastikused mõjutused. – alguses oli kõik rahumeelne, kuid venelasi huvitas sujuv mere-kaubateede ristumispaik, kuid eestlased olid mõistuselt tugevad ning suutsid mingiaeg hoida oma kohta kallil Eestimaal.Venemaa võttis Tartu üle, kuid eestlased võitsid tagasi ning ajasid venelased minema. Töötati ka Vana-Vene
kasutatud / või millest kirjalikke tekste on säilinud vähe.Seega arheoloogia põhiallikateks on uurimistöö käigus tehtud väljakaevamised(kalmud, alusapaigad, ehitised,esemed). Etnoloogia-e. rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri(rõivaid, elamuid,esemeid) 2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann. 5) Millal tekkis: universum, Maa, esimesed loomorganismid, inimese areng? (konspekt/ õpik lk 14-15)
Kodulommadest lambad, kitsed, sead ja veised. Väga levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja võimu keskused. Ühiskonna korraldus oli hierarhiline. Pealik/Kuningas Pealiku lähikondsed, oskustöölised Talupojad Sõltlased (nt. Sõjavangid ja maata inimesed) Põlluharimine: Hakkas arenema söödi viljelus (kahe välja süsteem). Põldu hariti ilmselt konksadraga, mida Vedas härg. Kasutati ristkünnitehnikat. Kalmed: Maapealsed kivikalmed (kivi kirst kalmed-kkk). Rajati 1000-300 e.Kr, eeskuju võeti skandinaaviast. Palju inimesi maeti ka põletatult maahaudadesse vi jäeti lihtsalt põlenult maapinnale Esemed: Enamasti kivist, lust ja puust mitte prnksist. Levinud kirvetüüp-õõskirves. Tähtsaim relv oli oda, palju on ka lust nooleotsi. Ehteid kanti vähe. Levinud on sarvest nööbif, lust nõelad riiete kinnitamiseks. Üksikud kasutasid pronksist oimuehteid, kõrvarõngaid ja kaelavõrusid.
Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga) · Koobastearheoloogia koopad, mida omal ajal kasutati, on varjatud kohtades ja asjad säilinud (koopamaalid) · Aeroarheoloogia tehakse uurimistöid õhus, pildistatakse nt kalmeid, pildi peal on orasepõld kevadel, on näha üksikhauad ja hauad, mida ümbritsevad ringid. Põldudel
Jahil ja kalapüügil oli suurem roll kui ranniku asukatel. Eelrooma rauaaeg: rauast tööriistad oli tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500. aasta paiku jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast esemed. Jätkati pronksiaegseid traditsioone: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid. Levima aga hakkasid uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed ja rauasulatuskohad. Põllud on nüüd korrapärased. Surnud maeti nelinurksetesse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti soorauamaak, mida pidi aga enne sepistamist palju töötlema. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvened varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: tarandkameid hakati ehitama korralikumalt, neid piirasid müürid. Surnuid maeti põletatult. Peamisteks elatusaladeks olid kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega
Tehti ka laevkalmeid, mille rekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Asutus jagunes rannikupiirkonnaks ( rohkem kinnismuistiseid ) ja sisemaaks. Kasvatati lambaid, kitsi veiseid, sigu, hobuseid, nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina. Kaubandus toimis Skandinaaviaga EEL-ROOMA RAUAAEG - ( 500 eKr - 50 pKr ). Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jeti maha. Levisid uued pllussteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad jms.Surnuid hakati matma tarandkalmetesse ( pikust lk 21 lemine pilt ). Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega seoses. Kasutusele veti soorauamaak. Pruunikaid roosetknkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusega savist ja kividest valmistatud ahjudesse, kuhu pumbati ltsaga hku, et sed pidevalt hgudes vajalikku krget kuumust annaksid. ROOMA RAUAAEG - ( 50 - 450 ) Mju avaldas hiigelsuur Rooma impeerium. Peamiseks
Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised Ohvrikivid Liukivid
Peamiseks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, vähem hobuseid ja sigu. Põhilised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Saaremal olid peamisteks jahiloomadeks hülged. Eelrooma rauaaeg(u 500 eKr-50 pKr)- Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, vastupidavamad ja teravamad võrreldes pronksiga. Esialgu suudeti neid vähe hankida. Ikka maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Tarandkalmed- uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m. Kasutusele võeti oma soorauamaak. 3-2 saj eKr toimunud muutused seostatakse ilmselt ühiskondliku võimuvõitlusega. Rooma rauaaeg( u 50-u 450 pKr) Tarankalmed olis korrapärasemad. Peamisteks elatusaladeks oli kindlalt välja kujunendu põlluharimine ja karjakasvatus.Põllumajanudts arendas ja omakorda arenev käsitöö(põllutööriistad)
Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; sepakunst; kaubandus Kombed/tavad Matmistavad; Ohvrikivid; Matmine Põletusmatus; tarand kalmed; looteasendis Iseloomusta pronksiaja ja rauaaja inimeste elukorraldust: Pronksiaeg Rauaaeg Tööriist Kivist; pronksist; kõblas; oda; kirves Kirves; oda; nuga; vibu; kivist; rauast Elatusala Loomakasvatus; kõplapõllundus; käsitöö; Alepõllundus; käsitöö; sepistamine;
annaabi.ee 
