PORKUN PORKUNI PREILIST Öövahtide suust teadnud rahvas vanal ajal ümberkaudu paljugi imelikust tulevalgusest rääkida, mis Porkuni tiigi peal enamasti igal keskööl nähtav olla. Tuluke kerkinud kui põlev küünal äkitselt vee peal üles ja kustunud tunni aja pärast jälle ära. Ehk tiigi tuluke küll vanasti juba rahvale tuttav asi olnud ja palju inimesi oma silmaga tiigi valgust näinud, siiski ei teadnud keegi asja sündi pikemalt ära seletada. Viimaks leitud Haljala kihelkonnast üks vanarauk, kes selle poolest sügavamat otsust võinud anda. Tema jutt kostnud nõnda.
Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas Tiit Vettik Eigo Laur Jüri Liblik Sirje Major Pavo Raudsepp Marmelt Riibe Valdo Simonlatser Maire Tamm Vello Viilver Väino Virks Helle Pärna Haridusasutused Lasteaiad- Sääse Lasteaed Tamsalu Lasteaed Krõll Vajangu Lasteaed Koolid- Tamsalu Gümnaasium Vajangu Põhikool Porkuni Kool Raamatukogud- Tamsalu Raamatukogu Vajangu Raamatukogu Assamalla Raamatukogu Ajalooline kujunemine Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks. Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib
Die Übersicht der Schulen für Kinder mit besonderen Bedürfnissen in Estland http://www.kool.ee/?9083 Es gibt ungefähr 40 Schulen für Kinder mit besonderen Bedürfnissen. Staatschulen und Privatschulen Keinen Gesamtnamen Zum Beispiel Porkuni kool und Tallinna Heleni kool Gewöhnlich gehen behinderte Kinder nicht in die gewöhnlichen Schulen Porkuni kool Schule für die Kinder mit geistlichen Behinderungen Wohnheim Speziell ausgebildete Lehrer Erleichterter Lehrplan Tallinna Heleni kool Für blinde, taube und gehörlose Kinder Vorbild Helen Keller 2003-2008 wurden auch normale Kinder angenommen
Virumaal Väike-Maarja vallas Kärsa, Liivaküla, Nõmme ja Äntu küla maadel. Äntu maastikukaitseala Äntu Sinijärv 9. PADAORU MAASTIKUKAITSEALA Padaoru ehk Vanaveski mänd 10. MÄDAPEA TAMMIKU MAASTIKUKAITSEALA 11. NEERUTI MAASTIKUKAITSEALA 12. SELJA JÕE MAASTIKUKAITSEALA Selja jõe org 13. MÕDRIKU-ROELA MAASTIKUKAITSEALA 14. LETIPEA MAASTIKUKAITSEALA Loojang Letipea neemel 15. PORKUNI MAASTIKUKAITSEALA Porkuni järv 16. VÕLUMÄE-LINNAMÄE MAASTIKUKAITSEALA Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Rägavere vallas. Kaitseala moodustati 1986. aastal, et kaitsta sealseid pinnavorme ja puhkemaastikku. 17. TUDUSOO MAASTIKUKAITSEALA Tudusoo maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Viru maakonnas Laekvere ja Vinni vallas. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
aastal Saaremaal asuv Püha Kurttummadekool. (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,16). Vändra kurttummade kool oli kõige tuntum kool kurtide õpetamiseks Eestis. 1924.aasta oli kooli ajaloos üks märkimisväärseid- toimus kooli ületoomine Vändrast Porkunisse. Koolihooneks sai loss. Loss oli küllalt suur, aga ei sobinud kooliks. See tuli kooliks kohandada. Porkuni mõis 1930-ndate aastate Eestis oli kunagise 3 kurttummade kooli asemel üks Riigi Kurttummade Kool. Porkuni kooli lõplik avamine oli 5.jaanuaril 1925 aastal (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,15). Porkuni Kurtide koolis jätkus suulise meetodi rakendamine. (R. Toom, http://www.ead.ee/uurimustööd/ Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis). Kool tegutses kuni 2001. aastani. Osa lapsi asus õppima Tartu Hiie Kooli, osa aga Tallinna Kurtide Kooli. Porkunis tegutseb praegu vaimupuudega laste kool. KURTIDE ÕPETAMISE TÄNAPÄEV
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - dipl...
Viies tase alguse paljud jõed (nt. Põltsamaa j., Pedja j.) Pilt 4 Põltsamaa Jõgi Veestik Suuri järvi Pandivere kõrgustikul ei leidu, kuid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase üheks suuremaks on näiteks Kolmas tase Valgejõe lätteks olev Porkuni Neljas tase Viies tase järv. Pandivere kõrgustikul on iseloomulik ka tugev karstumine, mis on tingitud pinnase erikõvadusega lubjakivimitest. Pilt 5 -Porkuni järv Asub Eesti suurim karstiala. Looduskaitse Pandivere kõrgustikku
Jäätmekäitlus : Tamsalu vallas reguleerib prügi käitlemist Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri. Prügiveoteenust osutab valla haldusterritooriumil AS Ragn Sells. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud tsentraalse prügiveosüsteemiga. Tamsalu linnas on suuremate kortermajade juurde loodud võimalus jäätmete liigiti kogumiseks - paber, papp ning segapakend. Segapakendi kogumiskonteinerid on paigaldatud ka Assamalla, Porkuni ja Vajangu küladesse ning Sääse alevikus. Tamsalu vald korraldab igal aastal kevadel (vajadusel ka sügisel) elanikele ohtlike jäätmete kogumisringi, mis läbib kindla graafiku alusel valla suuremaid asustatud punkte. Vald on likvideerinud ümberkaudsetes metsatukkades mitmeid isetekkelisi prügilaid ning kutsunud korrale paljusid prügiga keskkonda reostavaid kodanikke. Biolagunevate jäätmete kogumiseks on välja ehitatud komposteerimisväljak Tamsalu reoveepuhastusjaama territooriumile
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevg...
CV Nimi : Mati Mägi Isikukood : 31809754552 Aadress : Mäe talu, Väike-Maarja vald, Lääne Virumaa Telefon : 372 345 678 Mobiil : 372 545 410 10 E-Post : mati.mä[email protected] Töökäik : 09.09.2005-.............. Pärnu prostituut 20.08.2000-07.09.2005 Tartu bussijaama koristaja 10.09.1997-16.08.2000 Simuna kohalik parm Hariduskäik : 1992-1995 Porkuni kutsekool 1983-1992 Simuna põhikool 1978-1983 Kohtla-Järve lasteaed Täiend koolitus : Lasteaias kasvataja jutt ja 1998 aastal kuulasin pikakohtu otsuse ja tean seadustest mõndagi. Huvialad : Aerutamine, pidutsemine, lendamine, hüppamine, kukkumine, söömine, saia küpsetamine Keele oskus : Eesti keel emakeel Vene keel mõmin Autojuhi load on olemas, kõik kategooriad. NB : Tangi omad on ka olemas. Allkiri 29 aprill 2013
karstijärv on järv mille nõgu on tekkinud kivimite lahustumise ja langatuste tagajärjel. Sellised on nt: Porkuni karstijärv; Kiidakaevu. Toituvad enamasti allikatest ja pinnaveest. Põhjalikumalt läbi uuritud lubjakivikoopad maailmas asuvad Sloveenias Karsti platool. Just seda paika uurides jõudsid geoloogid rohkem kui sajandi eest järeldusele, et need looduse nähtused saavad tekkida seetõttu, et lubjakivi voolava vee toimel pikapeale lahustub. Nähtust, mille tulemusel lubjakividesse kõikvõimalikke pinnavorme tekib, hakati avastuskoha Karsti platoo järgi nimetama rahvusvahelise terminiga karst
Harry Olt on Eesti muusikateadlane ja helilooja. Sündis 26. aprillil 1929 Rakvere lähedal, Porkuni vallas Kadila külas talupoja peres. Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks
Eesti aluspõhi Mandrite triiv · http://www.ucmp.berkeley.edu/geology/tectoni · http://student.britannica.com/eb/art- 57799/The-changing-Earth-through- geologic-time-from-the-late-Cambrian · http://www.exploratorium.edu/origins/antar ctica/ideas/gondwana2.html · http://www.scotese.com/newpage13.htm Platvorm · Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast, kurrutamata kivimitega pealiskorrast. · Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. · Ida-Euroopa platvorm Aluskord · Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. · Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Kilp · Kilp on stabiilse mandrilise maakoore osa kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. · Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendei...
Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Rakvere (17097 el.), Tapa (5776 el.), Tamsalu (2236 el.) Ajalugu ja tänapäev Rakvere (1226) Tapa (1926) Tamsalu (1996)
Lahemaa rahvuspargison palju matkaradasid, üritused toimuvad . RMK Oandu looduskeskuses Rakvere linnus ja seal taaselustatud keskaegne elustik on põnevaks seikluseks nii suurtele kui väikestele koos linnuse jalamil asuva Aqva spaa veekeskusega. Rakvere traditsioonilised sündmused on: Rakvere linna päevad koos Pika tänava laadaga, teatrifestival Baltoscandal, punk laulupidu, meeste tantsupidu, ööjooks , naisekandmine Väike-Maarjas ja Porkuni tünnisõit , Võsu muusikapäevad, Lahemaa torupillipäevad ja pilliroofestival Mahus. Lääne-Virumaal majutus 2008.aastal oli 77 301 turisti, mis on 10 416 turisti rohkem kui 2007.aastal. Neist siseturiste oli 62 606 ja välisturiste 14 695. Võrreldes 2007.aastaga kasvas siseturistide arv 7600 turisti ja välisturistide arv 1465 turisti võrra. Majutuskohti oli aastakeskmisena 41 (suvel 50, talvel vähem), aasta varem 40. Neis oli tube kokku 646 (2007
................. 3 Avinurme vallavalitsus......................................................................................... 4 Sotsiaal- ja turvakeskus....................................................................................... 4 Päevakeskus ,,Lootos"......................................................................................... 5 Teisipäev................................................................................................................. 5 Porkuni kool......................................................................................................... 5 Vao pagulaskeskus.............................................................................................. 7 Hooldekodu......................................................................................................... 7 Kolmapäev.............................................................................................................. 8 Diakooniahaigla.........
Pinnavormid tekkinud- välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saare...
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Ballaad – Traagiline Tragöödia – kurva Tammsaare „Tõde ja lõpp sisuga näidend. õigus”, Tolstoi „Sõda ja Under „Porkuni preili”, Kitzberg „Libahunt”, rahu” Goethe „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Jutustav luule Novell-lühike kokku Luuletus Komöödia- naerdakse surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“ Tšehhov „ Paks ja „Ebahaige“ peenike“ ...
suurtel vihmaperioodidel – Võhmetu-Lemküla; Heinjärv Pandivere kõrgustiku veekaitseala ● 1988. aastal Pandivere kõrgustikul asuvate allikate, jõgede ja seal moodustuva põhjavee kaitseks ● 351 000 ha ● Ulatuslikud karstialad Loodus- ja maastikuväärtustest ● Endla soostik ● Emumägi ja loodusmaastik ● Karstialad ● 24 kaitseala (Neeruti maastikukaitseala ja Mõdriku-Reola maastikukaitseala) ● Äntu Sinijärv ● Porkuni järv Äntu sinijärv Neeruti maastikukaitseala ● Lääne-Virumaal ● Kuulub Natura 2000 Kadrina, Rakvere ja võrgustikku Tamsalu vallas ● 1271 ha ● 1957 a. (kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosas paiknevaid oose ja mõhnastikku) Asustus ● Suurimad maa-asulad on : Aaspere, Kadrina, Hulja, Lepna, Sõmeru, Näpi, Piira, Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi kõrgustiku alal asuvad ka järgmised linnad: Tapa,
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello ...
„TEINE MAAILMASÕDA“ 1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ? Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 7. Miks kukkus läbi sakslaste plaan Inglismaa vallutamiseks ? Sest Ing...
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpeta...
rüüstanud, põletanud, tapnud ja röövinud." Sõja tõttu suurenenud koormised vallandasid ka talupoegade viha, kes kroonik Russowi teatel otsustanud mitte enam "aadli sõna kuulda ega mingit mõisatööd teha, vaid tahtvat sellest hoopis vabaks ja lahti saada või aadli sootuks ära hävitada ja välja juurida." 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast
Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam laialt lahti rullu, ei vaevad mürku pahurusse kiimaks. (1: 367) Nii tuli õhtu: katus pea peal, lamp põles hilju, lahti lehitseda, (1:120) kus päästan valla oma karjatuse? (1:323) Näib kui liblikatiibade virveid kõuepilvede mustavast tõest. (1:121) Mis valgus sääl Porkuni tiigi pääl käib heitlevat üles ja alla. (1:340) Sõda ei andnud rahu, sõjast lahti ei saa. (1: 121) Ning jälle mööda kalki kallast lähed. Tuul taga ajab tuult, kus sügis juba eos.(1:318) Ma akna avasin. Ei kedagi. Samm kellegi ei liigutanud seal liiva,( 1: 120) Raba poole tagurpidi, silmad sulet, suul laul, mis mataks kalmumõtte, et viiks hirmu luul. (1: 349) Selga taas tõmbad kulunud palitu,
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.07.2003. Redaktsiooni kehtivuse lõpp 31.01.2009. (https://www.riigiteataja.ee/akt/242635) Millised on alaga seotud rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid? Kaitstava objekti asukoht: maakond, vald, küla; majanduslik infrastruktuur väga lühidalt (lähimad asulad, ümbritsevad teed, kuivendusvõrk) Lähedal asub Mõdriku-Roela MKA, Neeruti MKA, Porkuni MKA 1978.a. Jôepere Veskiallikad on kaitse all. Vôtta kaitse alla ja lôpetada reostamine. 1998. a. Jôepere allikad asuvad Pandivere Veekaitseala II piiranguvööndis. 1977.a. oli Jôepere môisapark looduskaitse all. Riikliku kaitse all oli Jôeperes 3 kivikalmet ja 2 kultusekivi. Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Jõepere küla Maanteest ida pool asuvad endise Jõepere mõisa hooned ja looduskaitsealune park
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski vajaliku summa kokku koguda ja ära maksta, pakkumine lükati tagasi. 1559 valiti ordumeistriks Gotthard Kettler, kes üritas venelastele vastu hakkamiseks leida raha ja sõjaväge. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid jättis asja rahapuuduse pärast pooleli. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Saare-
Ungern-Stenberg · Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene -) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud Johann von Sternbergist. · Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu,
suudmest).Enam lisajõgesid on lühikesed. Jõe ülemjooksu ülemine osa asub Pandivere kõrgustikul,ülemjooksu alumine osa ja keskjooks keskjooks Kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos.Jõe valgala hõlmab Pandivere kõrgustiku lõunanõlva ja Võrtsjärve madaliku põhjaosa.Põltsamaa jõgi algab Ärina- Kännukülas,Tamsalu-Väike-Maarja maantee ääres olevast allikast.Jõe lähe asub Väike-Maarja alevit 3,5 km loode ja Porkuni järve lõunaosast 2 km lõun pool.Algusosas voolab jõgi 4-5 km pikkuselt Porkuni ürgoru lõunaosas läbi võsastunud niitude ja metsa lõuna suunas.Mõisamaa küla kohal ürgorg lõpeb.Jõgi siseneb mõhnade ja vallseljakute piirkonda ning käändub Ebavere mäe loodejalami ees edelasse. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 105 m ja suudmes 32,8 m.Jõe langus on 72,2 m ja keskmine lang 0,54 m/km.Lang on võrdlemisi suur esimesel 20 km-l lähtest kuni Imandu jõe
Liivisõjas osalesid: Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Moskva tsaaririik, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik, Poola Kuningriik, Rzeczpospolita, Rootsi kuningriik ja Taani kuningriik 3.Vana- Liivimaa häving 1558. Aastal saatis Moskva tsaar Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kes ilma vastupanuta vallutasid pool eestimaad. Augustiks olid vallutatud Narva, Tartu, Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse, mis kõik jäid kuni sõjalõpuni tsaaririigi valdusteks. 1559. Aastal sõlmiti 1. Maist kuni 1. Novembrini vaherahu. Liivimaa valitsejad olid vahepeal otsustanud tsaaririigile nõutava lõivu ära maksta, millest tsaaririik keeldus. Seejärel pakkudes Liivimaa alasid üritati leida abi Taanist. 1560 aasta jaanuaris alustas tsaaririik uuesti sõjategevust. 1561. aastaks varises orduriik kokku. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid
suurus polnud tegelikult üle mõistuse suur, sest ainuüksi edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS / TÄHTSAMAD SÜNDMUSED: 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, saamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud Vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559.aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, siis tüdinesid
GAUJA D2gj SAVI 440 JUURU S1jr Kesk BURTNIEKI D2br SAVI PORKUNI O3pk ORDOVIITSIUM ARUKÜLA D2ar PIRGU O3prg NARVA D2nr Ülem VORMSI O3vr
majanduslikku stabiilsust peetakse ohustatuks. Raha- ja börsivoogudega kaasneb parem juurdepääs informatsioonile, võimaldades ka teabe paremat levitamist ja, kui seda ei ole võimalik teha, tekivad konfliktid ja ongi sõda. 1944. aastal oli 14 lahingut, nendeks oli - Tartu lahing, Narva lahing, Auvere lahing, Avinurme lahing, Keila lahing, Kärevere lahing, Leevi lahing, Meeraalu lahing, Meriküla dessand, Porkuni lahing, Putki lahing, Sinimägede lahing, Tehumardi öölahing ja Vintri dessant. Sõjategevus 1944. aastal hõlmab Saksamaa ja Nõukogude Liidu vägede ja Eesti iseseisvuslaste vahelisi lahinguid. Neid võitlusi on nimetatud ka Teiseks Vabadussõjaks. Kõik need sõjad on alguse saanud Nõukogude punaarmee pealetungiga. Sõjategevus oli osa Nõukogude vägede pealetungioperatsioonist Baltimaades. 1944. aastal olid tublid ja võimukad kümned tuhanded eesti mehed, kes relva järele haarasid
võtta hobutegevustest. See sisaldab hobustega suhtlemist, puhastamist ja ratsutamist. Seisuga 2010 on Eestis järgnevad erikoolid: * Ahtme Kool * Haapsalu Sanatoorne Internaatkool * Helme Sanatoorne Internaatkool * Hilariuse kool * Jaagu Lasteaed-Põhikool * Kaagvere Erikool * Kaelase Kool * Kallemäe Kool * Kammeri Kool * Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool * Kiigemetsa Kool * Kosejõe Kool * Kõpu Internaatkool * Lahmuse Kool * Lasnamäe Põhikool * Mihkli Kool * Porkuni Kool * Puiatu Erikool * Põlva Roosi Kool * Päinurme Internaatkool * Pärnu Toimetulekukool * Raikküla Kool * Rakvere Lille Kool * Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus * Salu Kool * Tallinna Heleni Kool * Tallinna I Internaatkool * Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool * Tapa Erikool * Tartu Emajõe Kool * Tartu Herbert Masingu Kool * Tartu Hiie Kool * Tartu Kroonuaia Kool * Tartu Maarja Kool * Türi Toimetulekukool * Urvaste Kool * Vaeküla Kool * Valga Jaanikese Kool
maha tagasi matmas; aga haigus läinud sellegipärast ikka rängemaks, ja paari päeva pärast on Jaan kõrvad pia alla pannud. 3 Folklor. http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/48.html Enne kasvasivad haua peal suured puud. Mõis lasknud need maha raiuda. Raiujad mehed on aga kõik haigeks jäenud ja selle järele kohe siitilmast lahkunud. Kalevipoja kalm. autor Avo 3.2. Kalevipoja varandus4 Ärina metsas Porkuni raja peal on kaks suurt kivi, mida ühte nendest Viru ämmaks kutsutakse, muidu ka veel suuremat teumeeste ämmaks, vähemat teuvaimude äiaks. Viru ämma all pidada nimelt Kalevipoja terve varandus ja tema tööriistad varjul olema. Kalevipoja hobuse kondid ja hobuseriistad pidada aga Assamalla luhas olema. 1909. aasta suvel käidud Soomest üht Türsamäge Väike-Maarja kihelkonnas taga otsimas. Seal mäe peal peab üks suur vöötidega kivi olema ja kolm munasuurust auku seal kivi sees
1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama paremini mõista ka oma rahvuse olemust. Saksa uurija Klaus Döhmer on nimetanud XIX sajandi historitsismi põhiliste tunnusjoontena pluralismi ja eksplikatiivsust. Hoonete juures ka...
2 Eesti rahvuslikud sümbolid on suitsupääsuke ja rukkilill. The Estonian national symbols are the barnswallow and the cornflower. 3 See kindlus on pärit 15. sajandist. This fortress dates from the 15th century. 4 Saaremaal on palju tuuleveskeid. There are lots of windmills on Saaremaa. 5 Eesti pinnas ei ole väga rammus. Estonian soil is not very rich. 6 Kas sa oled käinud paekivi muuseumis Porkunis? Have you been to the limestone museum in Porkuni? 7 Raekoja plats The Town Hall Square 8 millegagi võrdlema compare sth with sth 2 Write the questions. 1 in / longest / What / Estonia / is / the / river What is the longest river in Estonia? 2 ever / smoke / Have / a / had / sauna / you Have you ever had a smoke sauna? 3 language / of / is / official / What / the / Estonia What is the official language of Estonia? 4 part / is / which / hilly / Estonia / of Which part of Estonia is hilly? 3 Write the sentences in reported speech.
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................................................................................................... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu.........................................
Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
! jäätumisel mereveetase Stratotüüp (tüüpläbilõige) läbilõige koosneb aluskorrast ja pealiskorrast Leetu (perioodilised taandumised- pealetungid peaks langema), mistõttu suurenes setete teke. Nimelise stratigraafilise üksuse või tema ning pealiskord jaguneb veel kaheks osaks: olid samal ajal ka olemas). See väljendub Nt Porkuni lademes on näha, et on rohkem stratigraafilise piiri tähistatud avamus temale kui aluspõhi ja pinnakate. Seega vastaks mina, et Eestist leitavates setetes, kus Siluri kivistisi leiab koralle ???Rohelises ütleb: (eeldusel, et standardile (etalonile) viitamiseks. Stratotüüp on kuuluvad mõlemasse, sest aluspõhi kuulub
ainuüksi üks edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda.1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. ...
See väljastatakse vähemalt 50-aastasest ja vähemalt poole hektari suurusest korraliku puistuga metsast käbide korjamiseks ja seda saab teha koostöös raiemeestega,” selgitas Meie Maale riigimetsa majandamise keskuse (RMK) seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson. Minimaalne kogus, mis ühelt müüjalt ostetakse, on vähemalt 500 liitrit. Ülempiiri aga pole ja käbid võetakse vastu RMK käbikuivatis Lääne-Virumaal Kullengal, mis asub Porkuni lähedal. Mõistagi tohib korjata vaid värskeid, mitte vanu käbisid, need ei tohi olla kahjustatud ja minimaalne käbi läbimõõt peab olema 2 cm. Keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialist Märt Bratka ütles, et saarlased on viimasel ajal männikäbide varumisel tagasihoidlikud olnud, viimati korjati siit müügiks 2007. aastal. Vormsi saarelt aga korjati käbisid müügiks ka eelmisel aastal XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Praktiline töö nr 5 Toimetulekuõpe kellele ja millisel tasemel? "Erivajadustega inimene on nagu iga teine inimene, kellel on õigus teistega võrdväärseks eluks" (Haavistu 2009: 51) ja tal peaksid olema "samasugused õigused ja võimalused kui teistel inimestel" (Haavistu 2009: 51), sest "vaatamata eripärale, on erivajadustega inimestel samasugused vajadused kuuluvuse, turvatunde ja eneseteostuse järele nagu teistelgi" (Haavistu 2009: 51). Jaagu Lasteaed-Põhikool eripedagoog Rita Tamm (Tamm 2009: 44) kirjutab: "Vaimupuudega lapsed on palju arenguvõimelisemad kui seda tavaliselt ette kujutatakse." Kui ta kirjutab nii lähtuvalt oma kogemusest hooldusklassi lastega, kellega ta töötab, siis seda enam kehtib see toimetulekuõppe kohta. 1990/1991. õppeaastal Haridusministeerium andis luba "avada klassid mõõduka vaimse mahajäämusega lastele". (http://kroonu.tartu.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=13&Itemid=30) Toimetulekuõpe on mõ...
1. Noor-Eesti ajaline taust, eeldused loomiseks, manifest - 1905- 1916 Tartus - Kõige selgemini 20 saj eesti kultuuri ja kirjanduse suundumusi - Neid oli palju, kes tahtsid oma loomingut avaldada - Idee tuli soomest, alguses olid need inimesed üks üliõpilaste kamp, kes andis välja ajakirja ,,Kiired". 2. Noor-Eesti väljaanded - -I 1905; II 1907; III1909; IV 1912; V 1915 - 1910-1911 ,,Noor Eesti kirjanduse kunsti ja teaduse ajakiri" - originaal kirjutises, tõlketööd, kirjandusteaduslikke tekste avaldasid 3. NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud! - -Gustav Suits- ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - -Johannes Aavik- keeleuuendaja, nt uued sõnad laip, relv - Bernhard Linde - Aino Kallas - Villem Grünthal Ridala - Marie Under - A H Tammsaare teoseid avaldati ka - Friedebert Tugla...
saada. Ja kui me ei ürita kelleltki midagi saada, siis ei saa me ka solvuda nende peale, kui me neilt midagi ei saa. Kuid andes, näeme vaid enda ümber rõõmsaid nägusid. Iga meie liigutus on heategu ja seeläbi on ka kogu elu palju rohkem päikseline ja taevasse minnes ei jää meil nahku tuppa ligunema. III Marie Underi ballaad „Porkuni preili“ 1. Selgita ballaadi ideed. (3-4 lausega) Ballaadi idee oli see, et Porkuni preili ootas oma venda sõjast tagasi, kuna vend oli tema ainuke pereliige ja ta hoolis temast väga. Selle pikka ootamise ajal kohtas preili aga ilusat meest, kellega ta abiellus ning seetõttu unustas ta ka oma venna ära. Hiljem kui vend tuli sõjast tagasi, siis see oli Porkuni preili jaoks ootamatu ning tagajärjed olid veelgi halvemad. 2. Mis on autori sõnum? Sõnasta see. Autori sõnum oli see, et inimesi, keda sa armastad ei saa asendada. Isegi kui sa arvad, et sa
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse ...
Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus 4 kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. 1.2 Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
keskkonnaseisundi parandamine - on alati teretulnud. Astudes Eesti Rohelise Liikumise liikmeks, toetad säästva ühiskonnakorra loomist Eestis. 4 1.1 Roheliste rattaretk Esimene roheliste rattaretk toimus 1988 . aastal 12.-15. mail. See rattaretk sai nime Kuidas elad , Virumaa ? . Retkel osales umbes 1500 inimest . Marsruut oli : Tapa Porkuni Kantküla Kunda Rakvere .Osavõtu tasu oli 5 rubla . 1989.a. 11-14 mai - Kuhu lähed, Virumaa? Kiviõli- Aa Kurtna - Sillamäe-Narva. Osalejaid umbes 3000 . 1990.a. 17-20 mai - Mida varjad, Kõrvemaa? Tapa-Aegviidu . Osalejaid umbes 3500 . 1991.a. Ehk aitab !? . Retk jäi ära . 1992.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Harjumaa? Maardu-Jägala-Tallinn-Paldiski. Osalejaid umbes 2300 . 1993.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Petserimaa? Värska Võmmorski Vastseliina Orava.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
