Gertrud Tamm, 10A Reisikiri 11. juuni õhtul väljus lennuk marsruudil Tallinn-Sydney. Kõik reisijad, kaasaarvatud mina, olid väga ärevil, kuna enamus polnud nii kaugel varem käinud. Sõit möödus sujuvalt - inimesed olid rahulikud ja magasid sügavas unes, oli öö. Vaatamata sellele, et 12. juuni hommik oli suhteliselt tuuline ja lennuk rappus järel pidamatult, ei teinud kaasreisijad sellest välja ja sõitsid häirimatult edasi. Vahemaandumine
Tükike Jaapanit 1. Autor Leo Mõtus sündis Viljandimaal aastal 1965. Viljandis ta elas kuni 18 eluaastani,mil ta kolis koos oma vanematega Tartusse. Leo Mõtus õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat ning peale ülikooli on ta tegelenud peamiselt ettevõtlusega mis on ka tema seniseid sissetulekuallikaid olnud. 21. aastasena ta soetas endale Tallinna äärelinna Laagrisse väikese majakese kus ta elab ka tänaseni. Ta on külastanud paljusid riike ja pannud kirja palju informatsiooni nende riikide kohta , kuid raamatukaante vahele on jõudnud kolme riigi seiklused: ,,Pisike Andorra" , ,,Austri mõnud ja võlud" ja ,,Tükike Jaapanit" , nendest viimast ta peab oma kõige paremaks reisikirjaks. Oma reisikira lõpus ütleb Leo ,et ta naudib reisimist ning tahab tulevikus veel põnevamaid reisikirju kirjutada mis ta tänaseni on kirjutanud. 2. Jaapanlased Loomuldasa pisut häbelikud, rahumeelsed, välismaalasekartlikud (neilt ...
Reisikiri. 1. Andmed raamatu kohta : ''Loomaaed Pagasis '' Gerald Durrell 1988, Kirjastus "Eesti Raamat" 2. Tegevusaeg raamatus: Tegevus kestis 6 kuud. Raamat rääkis Geraldist ja tema naise reisist Bafutti, Briti Kameruni mägisele rohumaale Lääne - Aafrikas. 3.Tegevuskoht Manner, riik, piirkond võimalikult täpselt. Uuri kaardilt, kus see koht on! Lisa oma raamatu lugemise kokkuvõttele kaart ja tähista seal piirkond või reisi marsruut.: LääneAafrikas,Bafuttis , Briti Kameruni mägisel rohumaal. 4. Ülevaade kesksetest tegelastest - kes, millega tegelevad, roll reisil Geral Durrell Oli peategelane , kes jutustas oma reisist. Reisi eesmärgiks oli G. Durrellil vedada loomi oma eraloomaaeda Inglismaale. Jacquie Ta oli Geraldi abikaaasa,kes oli reisi ajal Geraldiga kaasas. Ta aitas Geraldil loomi toita. Bob Talle meeldisid roomajad. Ta teadis r...
Reisikirjeldused Eduard Vilde Martin Velbri 8.B Tallinna Reaalkool 2018 1. Raamat ilmus 1956. Selle kirjastas Eesti riiklik kirjastus. 2. Raamatu tegevusaeg ei olnud nimetatud, aga otsides internetist leidsin, et see toimus 1903. aastal 3. Raamatu tegevuskoht oli Euraasia mandril, Kagu-euroopas. Reis algas Eestis. Sealt sõitis ta Riiga, Riiast Berliini, Berliinist Prahasse, Prahast Viini, Viinist Budapesti (vahepeatus), Budapestist Belgradi, Belgradist Sofiasse, Sofiast Konstantinoopoli (praegune Istanbul) ja sealt tagasi Eestise. Teekonda Eestisse tagasi polnud kirjeldatud. Joonis 1: Eduard Vilde teekond reisi vältel 4. Raamatu jooksul käib Eduard Vilde erinevates kohtades ja suhtleb erinevate võõrestage. Raamatu vältel jagab Eduard Vilde oma hetketundeid. Eduard Vilde sõnul, Teeb ta iga-aastaseid reise, sest ta tahab uusi koge...
Tere vanaema ! Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis. Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen onu Mati juures, tal on suur maja põhja-Itaalias, ta tahaks väga tegeleda põllumajandusega, kahjuks Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused ja Mati elukoht on niivõrd halvas kohas. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused, põllumajanduse kogutoodangust annab t...
N E W YO R K C I T Y Õhtune vaade linnale. 1. New York on üks ahvatlevamaid sihtkohti maailmas. Otsustasime seal veeta poolteist nädalat. 2. New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikonnaga linn. Linna pindala on 1214 km², rahvaarv 18,9 miljonit inimest. New Yorgis on 5 linnaosa Brox, Brooklyn, Manhattan Queens ja Staten Island. 3. New Yorgis on niiske lähistroopiline kliima. Aastas on keskmiselt 234 päiksepaistelist päeva. Kuna suvel on seal väga palav ja niiske, talvel külm ja niiske siis otsustasime minna kevadel kui temperatuur on mõõdukas. 4. Tallinnast ei saa otse New Yorki vaid on vahepeal ümberistumine Helsingis. Tallinn Helsingi sõidab umbes pool tundi ja Helsingist New Yorki sõidab 1011 tundi. 5. Ajavahe Eesti ja New Yorgil on 5 tundi. 6. New Yorgis on kasutusel dollar....
Minu Kolombia LEND PAPAGOI NOKAL Ave Ungro PETRONE PRINT 2010 Sündmused leiavad aset aastatel 2003-2006 Kolumbias. Kolumbia asetseb põhjapoolkera ja lõunapoolkera piirimail, Lõuna-Ameerikas.Kolumbiat ääristavad 2 ookeani, Vaikne ja Atlandi, naaberriigid on Venetsueela, Ecuador, Peruu, Brasiilia ja Panama. Joonis 1. Ave teekond oli järgmine: Joonis 2. Kõigepealt jõudis ta lennukiga Bogotasse, Kolumbia pealinna. Seal Veetis ta 3 päeva ja sõitis edasi Manizalesesse.Manizaleses oli ta aasta aega ja ta jõudis selle aastaga ära käia ka Calis, siis sõitis ta edasi Medellini, kus töötas ülejäänud poolteist aastat. Medellinis elades käis ta ära ka Argentiinas ja Uruguays. Peamised tegevuspaigad on linnad Manizale...
ÜHEKSA JAANUARI Kira Tkatsenko Lehekülgi 123 Kujundanud: Rudolf Pangsepp Tegelased: tundras elavad inimesed 1.Millest võiks raamat rääkid? Millest tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida üheksast Naiskirjaniku olukirjelduste raamat külmast kuust tutvustab Venemaa põhjapiirkondi nende inimesi ja loodust, kohalikke traditsioone ja tegevusalasi. 2. Meelde jäänud laused. Lk. 20. Neenetsi teisaldatav maja püstitatakse üpris kähku. Tsummi püstitavad naised. Maalitsasse (,,majas") pääseb sisse alt poolt. Lk. 21. Karusnahast ,,seinte" külge õmmeldakse katus peakott, alumine osa kaunistatakse ornamendiga, karusnahkade ja Kaleviga, äärsitatakse ,,sissekäik" hõlma...
Eeplisises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitluslaad on rahulik ja üksikasjalik. Autori suhtumine avaldub kautsel viisil. Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Jutustava teose kolm põhitunnust: Süzee ehk tegevustik karakterid ehk erinevate tegelaste iseloomustamine miljöö ehk tegevuse aeg ja koht Eepika zanrid(alaliigid): Eepos, roman, jutustus, novel, reisikiri, päevik, miniatuur, memuaristika. 1)Tutvustatakse tegelasi, kohta ja aega. 2)Sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevustiku 3)Teose asendus- avanevad tegelastevahelised 4) kulminatsioon e haripunkt kõige pingelisemhetk suhted ja nende areng. 5) Pööre pinge langeb 6) Lõpplahendus probleemide ja konfliktide lahendus.
Tartu 1. Keskkool Tartu Ülikool Tallinna Botaanikaaed Ugala Eesti Kirjanike Liit 40 kirja Läbiotsimised ja surveavaldused Poliitik- Eesti Kongress ja Riigikogu Looming Luule Proosa "Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
Leemur ESITLUS TALLINNA REAALKOOL KAAREL TAMURI 7C 2015/16 Leemurid Elavad Madagaskaril Madagaskari tunnusloomad Valdavalt elavad puude otsas Üldjuhul taimetoitlased Katta Pikkus kuni 45 cm Saba pikkus kuni 60 cm 2,5-3,5 kg Eluiga looduses kuni 16–19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kõigesööjad Juhtiv meel haistmine Aktiivsed päeval Elavad peamiselt maapinnal Pilte kattadest Ühistkondlik struktuur Elavad gruppides Ühes grupis 5-20 liiget Emased juhivad neid gruppe ega lahku sealt Isased liiguvad gruppide vahelt Leemurite poegimine Tiinus kestab 4-5 kuud 1-2 poega Sünnikaal 70-80 g Leemurite väljasuremine 23 liiki on äärmiselt ohustatud 52 liiki on eriti ohustatud 19 liiki on ohualtid Metsade raiumine ja leemurite jahtimine Huvitavaid fakte Sõna „leemur“ tuleneb ladina keelest ja tähendab „vaim“ või „koolnu...
Elu siin ja sealpool piiri (võrdlused teoses, reaalne elu) Raamatu peategelane Grete näeb elu Eestis väga mustades värvides. Siin tuleb teha väga palju tööd, aga majanduslikku kindlustunnet ei teki kunagi, normaalsed mehed puuduvad, inimesed on kurjad ja ilm on väljakannatamatult vastik. Samas on Hispaania ideaalne elukoht ja kõik sellega seonduv on imeline. Reaalses elus ei ole see kõik nii äärmuslik. Kõigil on võimalik õppida ja leida sobiv ning tasuv töö. Eesti kliima on võrreldes lõunamaadega hea, sest siin on neli aastaaega ning pole pidevalt kuum. Kõik inimesed Eestis ei ole kurjad ja kindlasti leidub ka normaalseid mehi. Pigem oli see Grete enda nägemus Eesti elust ja tema rahulolematus oma töö, ilma ja mehega panid teda tundma, et ümberringi on kõik masendav. Hispaania eluga oli peategelane väga rahul, kuid tundus, et ta ei soovinudki mingeid puudusi sealse elu juures näha. Näiteks teoses puudub Hispaanias t...
Saksa keele sõnad Lektion.2 1. Lillekimp- der Blumenstrauss - sträusse 2. Dussigeel- das Duschgel-s 3. Mulje- der Eindruck, Eindrücke 4. Jääkuul- die Eiskugel-n 5. Peale tööpäeva õhtu- der Feierabend-e 6. Palve- das Gebet-e 7. Mäestik-das Gebirge - 8. Piirkond-die Gegend-en 9. Pankrannik- die Küste-n 10. Naeratus- das Lächeln- 11. Nõuanne- der Rat. Ratschläge 12. Reisikiri- der Reisebericht-e 13. Org- das Tal, Täler 14. Põhjus- die Ursache-n 15. Oletus- die Vermutung-en 16. Täisteraleib-das Vollkornbrot-e 17. Kõrb- die Wüste-n 18. Aas- die Wiese -n 19. Pakkuma-anbieten, bot an, hat angeboten 20. Üles tõstma, säilitama-aufheben , hob auf , aufgehoben 21. Ärritama-aufregen, regte auf, hat aufgeregt 22. Kahetsema- bedauern, bedauerte , hat bedauert 23. Lõhnama- duften , duftete , hat geduftet 24. Ettepanekut tegema-einen Antrag machen 25. Ära tundma-erkennen, erkannte, h. erkannt 26. Mitte tegemist tahtma teha-nich...
• Lipp • Thomas Jefferson Indiaanlased • Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu • Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt • Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased • http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid • Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. • 1756.a reisikiri õ lk 56 • Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga • Inglased ja prantslased: võeti kaasa seisusevahed, aadli ja vaimulike eesõigused, talupoegadele kehtestatud maksukoormused • Inglaste ja prantslaste võimuvõitlus maa pärast Prantsuse koloonia http://www.google.ee/search?q=quebec&ie=UTF-8&hl=et Punanahad ja kahvanöod • Punanahkade sõbralik suhtumine kahvanägudesse • Toiduainete ja karusnahkade vastu
· Lipp · Thomas Jefferson Indiaanlased · Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu · Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt · Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid · Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. · 1756.a reisikiri õ lk 56 · Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga · Inglased ja prantslased: võeti kaasa seisusevahed, aadli ja vaimulike eesõigused, talupoegadele kehtestatud maksukoormused · Inglaste ja prantslaste võimuvõitlus maa pärast Prantsuse koloonia http://www.google.ee/search?q=quebec&ie=UTF-8&hl=et Punanahad ja kahvanöod · Punanahkade sõbralik suhtumine kahvanägudesse · Toiduainete ja karusnahkade vastu vahetati ehteid, relvi ja alkoholi
h ka teistest riikidest Eestlastele oli L. G. Meri... LIIDER Heade läbirääkimis- ja ÜTSIK SUURE veenmisoskusega ALGUSTÄHEGA Kaasav Paljudele eeskujuks Tegutsev Mitmekülgne Otsija Uudishimulik "Lennupapa" Aus Sügav Aga nüüd teose juurde... "HÕBEVALGE" Ilmus 1976. aastal Etnoloogiline teos Reisikiri Eestlaste tekke lugu ja ajalugu ARUTLEV TEOS! (palju etnonüüm eestlased= aestid toponüüm Eestimaa=Aestimaa näiteid, teese ja järeldusi) "Hõbevalgem" 1983 II osa Sarnaneb eradetektiivi loole teosest "Hõbevalge", täienduste uudishimu + jälgede otsimine ja teeside kinnitustega
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai tuntuks kõigepealt luuletajana (esikkogu 1965), hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke, on võtnud sõna paljudel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Võru keele oskuse andsid Jaan Kaplinskile lapsepõlvesuved Põlva- ja Võrumaal (Orav...
Serengeti rahvuspark Asukoht Serengeti rahvuspark asub Keenia ja Tansaania piiril. Pindala on 14,763 km2 Serengeti rahvuspargi kaart Kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Serengeti kliima o Fifth level n enamasti soe ja kuiv. · Keskmine temperatuur on 15-25 kraadi. · Peamine vihmaper iood on märtsist maini. Taimestik Click to edit Master text styles Second level · Seal on üle 100 liigi Third level Fourth level puid. ...
5 Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" (ajakirjas 'Looming' 1989, nr 11), ,,Kust tuli öö" (1990), ,,Jää ja Titanic" (1995). Üheksakümnendatel aastatel kirjutas ta luule kõrval ka pikemat proosat. Reisikiri ,,Teekond Ayia Triadasse" (1993) arutleb antiikkultuuri, mütoloogia ja religiooni üle. ,,Silm" ja ,,Hektor" (2000) on ulmejutud. ,,Kevad kahel rannikul" (2000) on vormilt reisikiri, kuid tegelikult erinevaid teemasid puudutav essee, kus muuhulgas leidub tagasivaateid Kaplinski varasemale luuleloomingule. Pühendusteos ,,Isale" (2003) on autobiograafiline raamat, mis jutustab peamiselt autori noorusajast. Romaani ,,Seesama jõgi" (2007) tegevus toimub
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jaan Kaplinski Referaat Koostaja: 12. c Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 ...
Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele. 1)Mis aastast reisikiri pärineb? - 1655 2)Millised muutused leidsid aset Narvas 17.saj keskpaiku? -Kauplemine oli vähenenud, uhked kivimajad, hoogu said juurde kaupmeeste ja käsitööliste hulgad 3)Mis oli nende muutuste põhjuseks? -Sõja tõttu vähenes kauplemine ning ehitati kivist kuna puidust ei tohtinud enam ehitada, kaupmeeste ja käsitööliste hulgad suurenesid, kuna nad asusid elama ning said kodanikeks Narvas. 4)Miks arenes keskajal Tallinnas kaubandus paremini kui Narvas?
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päeva...
1862.a Moskva rahutuste ajal kirjutab, et revdemokraadid on ohuks inimkonnale, inimest tuleb nende ideede eest kaitsta; Lääne-Euroopas on VVV(Vabadus Vendlus Võrdsus) loosung realiseerimata, sest vendlus ei saa luua, see on olemas vaid venelastel. Venemaa kui messias, lunastaja toob maa peale jumalariigi. Sotsialism on võõras, tuleb loota kristlusele. Välisreis 1863 ,, talviseid märkmeid suvistest muljetest" reisikiri. 1864 ,,Ülestähendusi põranda alt" protest 1)solvatud, nurka surutud inimene, ,, Normaalse" eest taanduv, end eriti tugevasti tunnetav 19. Saj. Inimene. 2)tegutsevad tugevate närvidega nn tõelised inimesed, rumalad ja oma võimalustes piiratud. 1864-65 ajakiri ,,Epohha" keelustatakse 1866 ,,Kuritöö ja karistus" 1867 siirdub 4 aastaks välismaale 1868 ,,Idioot" 70ndad 1871-72 ,,Sortsid" (,,Kurjad hinged") 1875 ,,Nooruk" 1869-80 ,,Vennad Karamazovid" 1881. A lahkub igavikku.
Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 8 L. Meri raamatuid Click to edit Master text styles Lennart Meri esimene Second level raamat oli "Kobrade ja Third level karakurtide jälgedes" Fourth level Fifth level See oli reisikiri Kesk Aasiast. Meri tuntuim raamat on "Hõbevalge" Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 9 Lennart Meri raamatud "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1961 "Tulemägede maale" 1964 "Virmaliste väraval" 1974 "Hõbevalge" 1976 "Lähenevad rannad" 1977 "Hõbevalgem" 1984
ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri kui kirjanik Raamatud: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1964 "Tulemägede maale" 1974 "Virmaliste väraval" 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k. 1996 "Presidendikõned" ,,Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" Ilmus esimest korda 1976. aastal Meri arutleb teoses eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel Lennart Meri kui filmirezissöör Filmid:
lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luksuslikumalt köidetud. Millest selline pidulikkus? -- Kuna raamatu kujundaja Mari Kaljuste on olnud Roomas, ja on märganud, missugused on Rooma värvid, siis tekkis tal ,,Varjuteatri" käsikirja lugedes mõte teha kujundus, mis meenutaks Roomat. Raamatu autor ise ei ole kujundust ei tellinud ega mõjutanud
kirjutamine kultuuriline identiteet, elukestev õpe XVIII- XIX XX 2 VI Seiklusi otsimas Seiklused, reisikiri, Õ lk 74-75 Teabetsing, I osa, pt 19, lk Kultuuriline Eestlased laias seiklusromaan Tv lk 44-47, h 1- funktsionaalne lugemine, 98 "Kokkuvõte" identiteet, maailmas 4 arutlus minu Eesti teabeotsing kaart
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. Tõlk. Kristi Viiding. Loomingu Raamatukogu. Tallinn 2007, lk.23, 57-58. 3 Elise C Otte. Scandinavian History. Macimillan and Co. London 1894, lk.2. http://books.google.ee/books? id=tyjwqDwyVQUC&printsec=frontcover&dq=scandinavian+ +history&source=bl&ots=WhmAiiqSLW&sig=7Oc5wDp8e1663vh3RKHSsoBJtQ0&hl=et&ei=Nt_nTL- dD8aSOsSbudIK&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=9&ved=0CGUQ6AEwCA#v=onepage&q&f=fals e 4 Samas, lk.3. 5 Lennart Meri. Hõbevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. Koost. ja toim. Urmas Sutrop, Mart Meri. Eesti Päevaleht: Akadeemia. Tallinn 2008, passim. 1 Skandinaavia maadeks loetakse tänapäeva Norrat, Rootsit ja Taanit; Skandinaaviaks peetakse maid kus kõneldakse põhjagermaani6 ehk skandinaavia keeli, sellest lähtuvalt tuleks lisada eelnevatele veel Island ning Fääri saared.
7.AEGRUUMIDE PÕIMINGUD ,,Õilsad südamed" ; ,,Lohe hambad" ; ,,Kahekordne mäng" Tegevused mitmel ajatasandil (XX s ja kaugem minevik) Ajalugu kordub Võimuiha, omakasu, ahnus. Terav kriitika inimese ja ühiskonna moraali suhtes. Ajaloo objektiivne uurimine on võimatu. MÄNGIB OMA TEGELASTEGA NN KAHEKORDSET MÄNGU- OLEVIKKU ON VÕIMALIK MÕISTA MINEVIKU KAUDU. 8. ,,ROOMA PÄEVIK" Reisikiri, mis kujutab vähem turismiobjekte ja rohkem inimese sisemaailma. Erinevad teadvuse- ja ajatasandid segunevad. Kaspar von Schmezburg Roomas. Näiliselt ka teose autor. Nostalgia minevikuväärtuste järele. Vihjed tumedale tulevikule. Muu looming, 30.aastatel järjeromaanid ajalehes ja lasteraamatud. Novellid kogu ,,Sigtuna väravad" Luuletused kogu ,,Inimese teekond" Kriminaalromaan ,,Hurmakägu on surma nägu" Kokkuvõtteks.
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
eeldab jutustaja olemasolu eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi on proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid esikohal on jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega Eepika žanrid eepos romaan jutustus lühijutt novell laast ehk miniatuur reisikiri valm muinasjutt anekdoot jm Eepos eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm müütilise sisuga värsiline lugulaul tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised olendid teemad: maailma loomine, looduskatastroofid, kangelasteod jpm Eeposed Maailma vanim eepos – sumerlaste „Gilgameš“ Vanakreeka eeposed, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost:
Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) „Hüvasti relvad“- räägib sõjaõudusest. Autobiograafiline teos, mida on peetud oma aja oluliseimaks sõjavastaseks romaaniks. Teos, kus põimuvad lüürika ja tõeline kibestumine elus, sõja ja armastuse vastandamine. Peategelane Henry ei tahtnud armuda, kuna nägi sõjas kogu aeg seda, kuidas inimesed oma lähedased kaotavad ja kannatavad. 4) „Surm pärastlõunal“ 5) „Aafrika haljad künkad“ 6) Aafrika teemaline reisikiri 7) näidendid „Viies kolonn“ 8) filmistsenaarium „Hispaania maa“ 9) 1940 „Kellele lüüakse hingekella“ Kõigis kolmes on sees Hispaania teema. Viimases peategelane Rober, Hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte sisedekoratsioonil- st kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid
ppetlikkus epõhimõte "Kalevipoeg", "Suur Tõll" 1928 a. iialdustega (nt. Piripilli- Värsid: "Lapsed tuppa", "Eidekese unenägu e märgatav areng nii kvalitatiivses, kui kvantitatiivses mõttes. diga neljkordseks. Kättesaadavaks muutus maailmakirjanduse eesti- ujunes välja ulatuslik ja sisukas lasteajakirjandus, ealine ja sooline useks ja rahvuskirjanduse hinnatavaks osaks. Looming keel, põnev sündmustik"Inderlin" reisikiri 1920 (2001 Tartu) muinasjutulise elemen-""Nukitsamees" 1920 ("Laste jutud" 1987 ajakirjanduses lühilugu-"Lauka poiste ootamatu teekond" 1925 "Pett ja Parbu" 1928 ("Laste jutud"1987) ga tungida lapse maa- Esimene lastevärss "Andi unenägu" 1902 htlapsepärase sisu "Juss oli väike peremees" 1910 (luuletus) s ja soojus ühineb poee-"Juss oli väike peremees" luulekogu 2001 puudutada lapsele olu-"Üks rohutirts läks kõndima" luulekogu2001
ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna sellised leiud olid väga tüüpilised,siis võtsid arheoloogid kasutusele nimetuse kammkeraamika kultuur. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult territooriumil: Lõuna-Lätistkui Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Elamud olid neljakandilised ja tugevad. Pilet nr.13 1.Lennart Meri ''Hõbevalge''- Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" on Lennart Meri kirjutatud raamat, mis ilmus esimest korda 1976. aastal. Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. 2.Kunda kultuur-kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Asulad olid veekogude lähedal,et
Inglismaal (Dickens, õed Bronted) ja Venemaal ( Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov ) Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist 2.Stendhal Prantsuse realismi varasemaid esindajaid. Esimesel loomeperioodil olid tema põhizanriteks biograafia, essee ja reisikiri, muu hulgas kirjutas ta isiklikult läbielatud õnnetu armastusega seonduva essee ,, Armastusest." Kirjandusellu sekkus ta romantikuna. Eriti vääris tema arvates järgimist Shakespeare´i viis uurida elu ja ümbritsevat maailma. Ta rõhutas, et kunst peab näitama seda uut, mis on tulnud inimeste ellu, vaata tulevikku, ütlema inimesele tõtt, mitte neid väljamõeldistega uinutama. Tõelise tunnustuse sai ta alles pärast surma. Isegi tema
· 1834 ,,Isa Goriot" Raha ja eetika Tegevuspaik Pariis, Vauqueri pansion Vaesus Goriot, Rastignac, Vautrin Stendhal (1783 1842) · Kodanikunimega Marie Henri Beyle · Koolis torkas silma erakordsete võimetega matemaatikas ja kunstis · 17-aastaselt astus Napoleoni teenistusse ning osales keisri sõjakäikudel · Kirjutamist alustas Itaalias, 1814. aastal. Elas ka seal. · Esimesel loomeperioodil olid põhizanriteks biograafia, essee ja reisikiri · Isiklikult läbielatud õnnetu armastusega seonduv essee ,,Armastusest" (1822) · Kirjandusellu sekkus Stendhal romantikuna · Jagas inimesi punasteks ja mustadeks. Punased olid patrioodid ja Napoleoni pooldajad. · ,,Racine ja Shakespeare" (1823) vastandas kuulsat näitekirjanikku ja prantsuse klassitsismi suurkujule Jean Racine'ile. Tuleb näidata inimestele asju nii, nagu on · Järgis Shakespeare mõtlemist
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen (Sünninimi: Jaan Woldemar Jensen) Referaat Koostaja: Robertallan Tuisk Rühm: IT 14E Juhendas: Hilja Kattago Tallinn 2015 1 SISUKORD Sisukord....................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu......................................................................................4 Looming.......................................................................................6 Perno Postimees ehk Näddalileht.........................................................7 Eesti Postimees ehk Näddalaleht..........................................................8 ...
arenguprotsessid kiirenesid. Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt. Hariduslik ja kommunikatiivne tegevus tõi kirjanduse kasvu (ajakirjad, ajalehed,raamatud,õpikud). Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes ajakirjandus. ¤ Esmalt hakkasid romaane kirjutama inglise kirjanikud. Enne seda loeti massiliselt reisikirju, sest reisimine ei olnud tol ajal nii lihtne. ''Robinson Crusoe'' eeskuju on samuti reisikiri, kuid sinna on lisatud fantaasiat. Tekkis kunstloome. Reisikirjades hakati valetama, neid põnevamaks kirjutama. Sellest saigi alguse ilukirjandus ja romaan. - tekkis kiriromaan, selle loojaks Samuel Richardson - tuntud kiriromaan nt Goethe ''Noore Wertheri kannatused'' - reisikirjad - autobiograafiad - tekkis päevikuvorm. Nt Jonathan Swift'i päevikud on pühendatud tema kallimale Stellale. Inimesed kirjutasid oma elusündmusi üles. Üks oluline ja
Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemilik elunautimine, elada sellisena, nagu ollakse loodud, otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist,
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan K...
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate ke...
“Peregrine Pickle’i seiklused”(1751) “Krahv Ferdinand Fathomi seiklused”(1753) “Sir Lancelot Gravesi seiklused” (1760) “Humphrey Clinkeri reis”(1771) Lawrence Sterne (1713-1768) -sentimentalism – rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele; uudne loodusekäsitlus – loodus äratab härdaid tundeid, vastan linnakultuurile (eleegia, päevik, kiri, tundeline reisikiri ja looduskirjeldus; 18.sajandi II pool) “Tristam Shandy elu ja arvamused”(1760-67) – minategelaste muljed; tegevus toimub Shandy Halli elutoas; aeg on suhteline; peategelane Tristami isa Walter Shandy; puudub ühtne tegevus “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”(1765-66) – puuduvad poliitlised ja majanduslikud tähelepanekud, pastor Yorick
vastuoluline nagu emalgi-kord seltskondlik, kord üksik. Esimene teadaolev armumine 16.a., väljendas seda luuletustes. 17.a. läks Cambridge'i. Ilmus I luulekogu anonüümselt, 1807 II luulekogu, mis sai kõva kriitikat. Vastas kriitikale luuletusega ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud". 21.a. sai lordide koja liikmeks. Tegeles poliitikaga lühikest aega. Võttis ette Euroopa retke poliitika asemel. Reisi vältel kirjutas kaks esimest osa ,,Childe Haroldi palveränd". Ühest küljest oli reisikiri, aga ka arutles ja üldistas poliitilist olukorda, kujutas loodust, ettetulnud armastust, need kõik olid põimunud. Kõike seda hoogsas, ladusas ja kaunis keeles. Kritiseeris võõrvõimu vallutusi, oli aeg kus Napoleon vallutas Euroopat. Pöördus inglismaale tagasi pärast 3 aastat. Oli abielus kauni ja jõuka naisega, aga nende kooselu ei klappinud. Tekkisid tal suhted poolõega. Kriitika ja segaste suhete tõttu lahkus Inglismaalt.
Eesti ajalugu II Kursus „Eesti ajalugu II“ • 21 tundi; 1 tund = 75 minutit. • 3 teemat: - 1. Rootsi aeg (Eesti 1600. aastatel) (5t) - 2. Eesti 18. sajandil (Eesti Vene keisririigi koosseisus) (5t) - 3. Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul (Pärisorjuse kaotamine, ärkamisaeg) (10t) • Kursuse hinde saab arvestuslike kontrolltööde ja tunniülesannete eest. Arvestuslikke töid tuleb kokku 3. Tunniülesannete puhul on 3 tunnihinnet võrdsed 1 arvestusliku hindega. • Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist...
Tegemist on mõtteeksperimendiga. Kui inimene on lahutatud oma harilikust keskkonnast, kas tal on võimalik ellu jääda? Defoe vastab jaatavalt. Võõrandumine üks põhivõte. Vaade üksikult saarelt või on see pilge nagu Swift, vaadatakse oma elu reaalsusi. Defoe oli ka poliitikasse segatud, istus vangis. Kahtlased afäärid, kirjutanud palju. Tema raamatust tehti lihtsustatud lastevariant. Kohtumine Reedega valge inimese suhe teise rassiga. See on päevik, autobiograafia, reisikiri. Teatud mõttes ka kasvatusromaan. ,,Robinson Crusoe" on olnud paljude autorite impulss. Temast on lähtunud paljud teosed, nt Stevensoni ,,Aarete saar", nt ,,Lugu vanast meremehest". Nt Russoe ,,Emil". Nt Jules Verne'i ,,Saladuslik saar". Defoega on samaaegne Jonathan Swift. (1667-1745). Talle on omased valgustuslikud humanistlikud vaated, tuntakse ,,Gulliveri reiside" järgi. Tema vaated avalduvad kõige rohkem selles romaanis. Peamiselt merereis, seikluslugu
Lennart lõi riigitegelasena meile uue paradigma, toona küll uue ja mõistmatu. Laiemas olustikus aga aitas 10 Lennart üksikisikuna haruldasel määral Eesti vabanemisele ning arengule. Seetõttu tõusis pikaks ajaks eestlaste enesetunne ja eneseväärikus.taasiseseisvunud presidendi üle Kitsamalt vaadates tõi ta au eesti loometegelastele ningvaimueliidile. Lennart merd jääb meenutama "Hõbevalge" Hõbevalge on reisikiri tuulest ja muinasluulest. See raamat nägi esmakordselt ilmavalgust 1976. aastal. Teoses arutletakse eestlaste ja teiste läänemere elanike mineviku üle poolteaduslikult poolfantaasialikult. Paljud eestlased arvavada, et on tegu ühe meisterlikuma käsitkusega eetlaste minevikust. Zanri poolest on tegemist reisikirjaga. Mis püüab ettte kujutada elu läänemere kallastel Põhilisemad teemad Hõbevalges on mere tähtsus kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ning olemuse
Türgi Kirjand Juhendaja: 2011 Sisukord Riigist............................................................................................................................................3 Transport...............................................................................................................................................4 Linnad...................................................................................................................................................4 Loodus ja piirkonnad ...........................................................................................................................4 Tegevused.............................................................................................................................................4 Vaatamisväärsused...................................................................................................................