Suvekool Autor Vaino Vahing, lavastaja Mati Unt Filmi esimestel minutitel tekkis minus tunne, et milleks üldse sellist jabarust kirjutada, veel enam lavastada.Süvenedes filmi hakkasid lahti hargnema inimsetevahelised suhted ja filmi tõeline traagika. Film algab perepoja naasmisega koju,osatäitjaks andekas näitleja Üllar Saaremets.Temaga on kaasas naine Maimu,keda mängib Piret Rauk.Esimesest hetkest alates on tunda olukorra meeleheidet ja närvilisust.Kojusaabunud poeg
Loomingu enamus on hävinud Looming on väga vastuoluline, segu andekusest ja vaimuhaigusest, mässuline Oks ei viimistlenud oma loomingut Ta ise määratles oma töid mittekirjanduslike terminitega intermetso, meeleolu jne. Teosed Kogutud teosed (Stockholm 1957) 1909 oratoorium "Kannatamine", osaliselt avaldatud 1918 novell "Tume inimeselaps" 1920 novell "Neljapäev" " Vaevademaa" proosavalimik 1967 " Hingemägede ääres" proosavalimik1989 Vaino Vahing kirjutas J. Oksast monodraama "Mees, kes ei mahu kivile"
-st. Draama muutus mingil määral kollektiivseks fenomeniks, mitu olulist autorit. Draama hakkas kirjanduse hulgas taotlema juhtpositsiooni. Otsingud mitmes suunas, väga oluline eeskuju oli Beckett. Suhe realismiga katkes järsult. Mudeldraama – mudeldav tendents, mis proovib korraga haarata väga paljut, tekib soov öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Autorid: Mati Unt, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Madis Kõiv, Hando Runnel, Vaino Vahing, Merle Karusoo, Jaan Kruusvall, Enn Vetemaa. 9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus
Viga võis olla selles, et ta oli väga ühiskonnakriitiline. Talle heideti ette ka liigset pedagoogilist liberaalsust. Tema kriitikakogust on tuntuim teos ilmselt "Kriitilised tundmused". Poeemidest on kindlasti tuntuim "Kannatamine", mis avaldati aastal 1909 ja vaid osaliselt. 1918 avaldas ta novelli "Tume inimeselaps" ja aastal 1920 novelli "Neljapäev". Jaan Oksast on kirjutatud ka monodraama "Mees, kes ei mahu kivile". Selle kirjutas Vaino Vahing. Aastal 1914 mobiliseeriti ta sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25-dal veebruaril aastal 1918. Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" o R. Kaugver ,,40 küünalt" o V. Saar ,,Ukuaru" UUDE proosasse lisandub tinglikkus, modernsus, inimese siseelu uurimine. Autoreid: Vahing, Saluri, Saaber, Vint, Saat. 70ndail traditsioonilise ja tingliku korvale tuli DOKUMENTAALSUS. o Tugineb ajaloolistele allikatele o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik. o Ajaloolisi isikuid vaadeldakse omas ajas. Parimad: o J.Kross jõulised inimesed väljaspool oma päritolu keskkonda. o L.Meri muinasajast, põhjarahvast ,,Hõbevalge" , ,,Virmaliste väraval" ka reisikirjad ja filmid.
Ta avaldas olulist mõju 19.sajandil II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed". Taartus Toomemäel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas (Voldemar Mellik, 1930). Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21), kus ta elas 1843-1847. Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. Faehlmanni loomingu uusimaks koonväljaandeks on "Teosed" (I-II, 1999-2002, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu).
su silm mull' vastu naernud. Friedrich Robert Faehlmann 31. detsember 1798– 22. aprill 1850 Eesti kirjamees ja arst Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmann oli üks Eesti eepose mõtte algatajaid. Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Tänan kuulamast
vahele · Ajaviite romaanid RAIMOND KAUGVER Eesti kirjandus 1980ndail · Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur kaitseasendis · 40 kultuuritegelast üllitavad ühiskirja muretsedes eesti keele saatuse ja ohtlike tendentside pärast ühiskonnas- mitmed allakirjutanud kirjanikud said avaldamiskeelu- KAPLINSKI · Draamakirjandus: VETEMAA, UNT, VAHING- vaimne vastupanu võõrale võimule · RUNNEL; VIIDING; KAREVA; KROSS; TRAAT; KAUGVER; KRUUSVALL Väliseesti kirjandus · 1944-50ndate lõpp- kirjandus eestluse säilitaja, hingehaavade ravija, lugejad ootasid sõja-, põgenemis- ja nostalgiaromaane · 50ndateIIpool-60ndate lõpp- pagulasproosa kuldajastu, samas hakkab kirjutajate arv vähenema ja uusi autoreid peaaegu ei tule
(«Marat / Sade») 1992 M. de Unamuno / T. Dorst «Fernando Krapp saatis mulle kirja» 1993 W.Gombrowicz «Iwona, Burgundia printsess» 1994 A. H. Tammsaare / M. Unt «Taevane ja maine armastus» 1995 W. Gombrowicz, «Laulatus» 2000 M. Bulgakov/Mati Unt «Meister ja Margarita» 2000 H. Pinter «Majahoidja» 2001 Harold Pinter «Majahoidja» 2001 Anton Tsehhov «Kirsiaed» 2001 Andrus Kivirähk/Mati Unt «Romeo ja Julia» 2004 Vaino Vahing «Suvekool» 2004 Anton Rubinstein «Deemon» 2005. Pildil ,,Kärbeste saare" lavastus Mati Undi ütlemisi huumori... «Keegi ütles, et mu lavastustes saab nalja. Kus? Ja kui saab, siis mis nali see on? Või kui saab, siis huumor pole see päris kindlasti, see on must huumor! Oma loomult olen ma depressiivne, melanhoolne, mustad mõtted pidevalt peas.» ja elu kohta... «Enne magama jäämist on hea mõelda heade asjade peale siin maailmas
4) Õhtuleht. 06.02.2009. Laanemets oli üks Panso viimaseid õpilasi. http://www.ohtuleht.ee/315023/laanemets-oli-uks-panso-viimaseid- opilasi 5) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli koduleht. http://www.lavakas.ee/index.php?sisu=6&alamsisu=10011 6) Kullamaa valla ajaleht. 20.02.2014. Loit Lepalaan. Aare Laanemets 60. http://www.kullamaa.ee/index.php?picfile=899 7) Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 6. veebruar 2004. Heli Vahing: «Aare tahtis elada. Minu pärast!» http://www.ohtuleht.ee/152622/heli-vahing- aare-tahtis-elada-minu-parast 8) Õhtuleht. Jaanus Kulli, 6. veebruar 2009. "Kurb, et ta nii varakult läks. Põletas elu ja ennast" http://www.ohtuleht.ee/315026/kurb-et- ta-nii-varakult-laks-poletas-elu-ja-ennast 9) Universitas Tartuensis. Tartu ülikooli ajakiri. Aprill 2014. Kolumn. Kuidas ma ülikooli aulast Tootsi leidsin (Arvo Kruusement). http://www.ajakiri.ut
Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Fr. R. Faehlmanni mälestussammas Tartus. Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas (Voldemar Mellik; 1930). Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21), kus ta elas 18431847. Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi.
Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus.Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed."Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas .Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht kus ta elas 18431847.Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas
Proosa 1960. ja 1970. aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika + realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika
– hakatakse otsima kõivulikku ürgelementi. Kui Kõivu näidendid ette võtta, siis seal on eritüüpi näidendeid. Kui on pooleldi ilma šüžeeta näidend – inimesed kühveldavad lihtsalt heina. Dialoog on üsna absurdne, haakumised on ootamatud ja imelikud. On müüte teisendav tendent ja absurdidraama, kolmandaks võiks nimetada kultuuriloolisi näidendeid. 1972 Vaino Vahing „Suvekool“ 1975 Vaino Vahing „Mees, kes ei mahu kivile“ 1974 Rein Saluri „Külalised“ 1975 Mati Und „Good-bye, baby“ 1984 Mati Und „Vaimude tund Jannseni tänaval“ 1980 Merle Karusoo „Olen 13-aastane“ 70ndatest alates võiks rääkida psühhomodernistlikust lainest. Kõik uuenduslikud tükid on ka modernistlikud tükid, kuid modernism on pigem nagu katusmõiste ja selle alla mahub palju erinevat. Eesti draamas on eriti
· Irdi kui teatrijuhi toetus · Tooming ja Hermaküla teatriuuenduse olulisemad tegijad Vanemuise lavastajad · Vanemuise uus, moodsa lavatehnikaga teatrimaja · Suhteliselt palju noori teatris (Irdi stuudio lõpetanud jt) · Paralleelnähtusena ka nt Ülo Vilimaa uudsed muusika- ja tantsulavastused Tooming ja Hermaküla lavapartneritena · Neist kujunesid suurepärased lavapartnerid. Mängisid peaosi, vastandpaari. Unt, Vahing jt teatriuuendusega seotud kirjanikud: · Mati Unt töötas 1966-72 Vanemuises kirjandusala juhatajana, kirjutas mitmeid dramatiseeringuid. 1975-81 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1981-92 Noorsooteatri lavastaja, 1992-2003 Draamateatri lavastaja · Vaino Vahing töötas psühhiaatrina, samal ajal kirjutas näidendeid, arvustusi. Psühhoanalüüs sobis hästi teatriuuenduse teoreetilist tausta täiendama. Vahing pidas
Selle suuna esindajaks on Raimond Kaugver, kes kirjutab kooliprobleemidest, kuritegevusest, põlvkondade ja peresuhetest. Selle ajajärgu tähelepanuväärsem uustulnuk on Mihkel Mutt. Tema proosat on võrreldud Juhan Viidingu luulega. Muti sageli följetonistlikud lood otsekui pildistavad kaasaja olusid, eriti haridusseltskonna inimtüüpe. 1970. aastate näitekirjanduse kunstiline tase on küllaltki kõrge, keskmes on Enn Vetemaa, Rein Saluri, Vaino Vahing ja Mati Unt. 1980 . aastal lahvatavad rahvuslikud pinged noorterahutustes. Niisuguses olukorras muutub teatri tähtsamaks ülesandeks vaimne vastupanu võõrale võimule. Teater võtab üle ajakirjanduse funktsiooni . 1980. aastate draamakirjanduse peateemaks on ajalugu, mille abil uuritakse ja kinnitatakse rahvuslikku identiteeti. Teatris jälgib seda liini Mikk Mikiver, kelle lavastustest saavad suurima vastukõla Jaan Kruusvalli ,,Pilvede värvid"
100 inimese kohta kasutusel üle 18 nime. Ühe nime kohta seega keskmiselt vaid 5 kuni 6 kandjat. Palju erinevaid nimesid oli käibel Saaremaal, eriti Pöides(Kurro, Kurro 1999). Kõige rohkem unikaalseid nimesid esines Räpina kihelkonnas, üle 80 %, seal pandi väga palju -ing lõpulisi perekonnanimesid. Näiteks mitte Sepp vaid Sepping. Huvitavad on veel sealkandis pandud Liiming, Raudseping, Jüring, Supsing, Vahing, Äidjonasing(Must 2000: 91). Ka Vormsil esines palju unikaalseid perekonanimesid, 61%, kuid kuna tegu oli rannarootslaste asualaga, siis olid ka nimed peamiselt rootsipärased ja ilmselt Rootsis mitte väga unikaalsed(Must 2000: 94). Veidi vähem kui kaks kolmandikku eesti nimedest olid unikaalsed, see tähendab, esinesid ainult ühes kihelkonnas ja vallas. See tähendab, et nimi Ernesaks esines ainult Perilas, Kokla
Jaanus Andreus Nooremb (Madis Kõiv ja Hando Runnel) 1978 Küüni täitmine - võib lugeda seda absurdidraama võtmes. Madis Kõivu osalusel teatritekst tema kirjutatud, mis avalikkuse ette jõuab. Kõige absurdsem, mis Kõivul võtta on. Draamatekst, mis teatri piire kompab. Üksüheselt pole võimalik lavastada puhttehnilises mõttes. Tulevad kõivulikud printsiibid: rühmakeskne asi, samas teatav muusikaline printsiip. Dialoog hakkab omaette elu elama. Madis Kõiv ja Vaino Vahing 1983 Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus - Esidavad kultuuriloolisuse tõusu eesti draamas. Tekib kultuurilooline aine, saame väita, kui vaatame proosat ja draamat. Kui isegi proosas on mitmeid lahendusi, traditsioonilisele jutustamisviisile omased viisid, draamas imelik tekstitüüp alles, mis ei mahu realistliku draama liistule. Vahing ja Kõiv kirjutasid pika näidendi ja seda siis tuli kärpida. Vaino Vahing 1972 Suvekool
Tel 748 4677, 505 8381 Tel 662 1068 Psühhiaatriapolikliinik http://www.wh.ee Narva Haigla SA Tel 617 2644, 617 2623 (registratuur) [email protected] Psühhiaatriaosakond Põlva Haigla AS Õie Vahing FIE Psühhiaater Karja 6, Narva Tel 354 8805 (valvetuba), Uus 2, Põlva Vabaduse 10b, Võru 354 4223 (arstide tuba) Tel 799 9173 Tel 782 2676 http://www.polvahgl.ee Psühhiaater Eve Kukkela Nurme 72, Tallinn SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku Tel 523 2037 päevakeskus
Kauplejaid ja ostjaid saabus nii oma vallast kui ka piiri tagant. Statistika järgi oli sel aastal jälle rekordarv laadalisi. Parklad jäid juba autodele kitsaks. Oli meelelahutust ja muidu lustimist. Igale ühele midagi.. Traditsiooniks on saanud Lihula puhkpilli esinemine. Laata aitas sujuvaks muuta Elmar Trink. Vahepalana lõbustas ta koos Feliks Kargiga rahvast. Esinesid ka meie oma valla taidlejad. Sel korral tegid kena etteaste Vatla tantsijad. Kirikus astus üles Heli Vahing. Lastega lustisid ja korraldasid võistlusmänge MTÜ Lõpe Noored. Ants Välimäe Eesti Piimandusmuuseumist tutvustas laadalistele võitegu ja soovijad said kohapeal valminud toodangut ka ise proovida. Pinevust pakkusid sel korral MTÜ Lõpe Noored, kes viisid läbi laada rammumehe jõukatsumised. Mitmete katsumuste kokkuvõttes tuli auga võitjaks Marek Pilv. Võisteldi ka õlle joomises ja suhkrukott leidis endale taas omaniku. (Pikkmets 2005)
Üks peamisi vahendeid tekstimaailma ebareaalseks muutmisel oli absurdimaiguline grotesk, nt Arvo Valtoni puhul. Tegelane polnud enam sotsiaalselt determineeritud karakter, vaid psühholoogiline või filosoofiline probleem. Autori ja tegelase suhe muutus kahes vastupidises suunas: nende vahemaa kas vähenes radikaalselt, nii et tegelane muutus autori teisenduseks eksperimentaalsetes situatsioonides ja "võõrastes maailmades" (Mati Unt, Vaino Vahing), või suurenes, kuni tegelasest sai märk, mida tarvitati mingite üldisemate sotsiaalsete või eksistentsiaalsete struktuuride esitamiseks (Valton). Loobuti kõiketeadva autori vaatepunktist ja eitati absoluutseid tõdesid, kujutati eksistentsiaalseid seisundeid määramatus ja suhtelises reaalsuses. Tuntavad on Kafka ja Camus' mõjud. Autoreid ja nende teoseid: Arvo Valtoni novellikogud "Kaheksa jaapanlannat" (1986), "Sõnumitooja" ja "Õukondlik mäng"
3). Nagu eespool mainitud, on oluline teadvustada seika, et alates 1960ndate lõpust võis eesti kultuuripildis ka ühe teatri-institutsiooni raamides näha kõrvuti eksisteerimas nn. peavooluteatrit ja avangardistlikke lavastusi. Modernismi jõudnud algupärane draama kerkis 1960. aastate lõpus ja 1970ndate alguses kirjanduspildis ootamatult jõuliselt teiste põhiliikide kõrvale, olulisemateks autoriteks Ain Kaalep, Paul-Eerik Rummo, Mati Unt ja Vaino Vahing; „teatriuuenduse ideoloogia on sageli ka kirjanduslike ideede genereerimispunkt (taotlused kaotada kunsti ja elu vaheline piir, rituaalse kogemuse otsingud jne)” (Epner 2001: 422). 1970. aastaid on eesti teatriloos õigustatult peetud rikkaks ja stilistiliselt mitmekesiseks kümnendiks, mil üldist teatripilti kujundasid eri põlvkondade väljapaistvad ja omanäolised lavastajad: Voldemar Panso, Kaarel Ird, Grigori Kromanov, Adolf Šapiro, Mikk Mikiver, Jaan Tooming, Evald Hermaküla,
keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas (Voldemar Mellik; 1930). Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21), kus ta elas 1843 1847. Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. Faehlmanni loomingu uusimaks koondväljaandeks on Teosed (I-II, 1999-2002, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu).[3] Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina tööle Võrru
nõuab inimlik kõlblus oma poja hoidmist, kuid sellele räägib vastu Jumala käsk. Aabraham ei saa isegi selles kindel olla, kas see ikka on Jumal või on see hoopis tema isiklik luul, et Jumal käsib tal midagi teha. Sellises olukorras tunneb inimene end tõesti täiesti üksi ning vastutavana kõigi valikute eest. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. Vahing, Vaino 1987 1977 1987 Iseolemisest ehk veelkord minastLooming 3 /381 392 61 Vahing, Vaino, Jüriloo, Alo 1992/1993 Carl Gustav Jungi analüütiline psühholoogia Vikerkaar 1 Vahing, Jüriloo 1990 Vaimuhaiguse müüt Akadeemia 5 ja 6 Unt, Mati 1997 Carl Gustav Jung. Thespis.
võtab kuju traagiline lugu erksa vaimuga 10aastasest poisist, kes vabadust ihates põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt koos teema ja tegelastega uusromantismile iseloomulik teos, sarnane Tuglase novellidele. Küla on vaevalist inimelu üldistav sümbol. Eriline kirjutuslaad- palju mõttelünki ja stiilivaheldust, palju lüürilist ja arutlevat esitluslaadi. Vaino Vahing kirjutas näidendi "Mees, kes läks..." August Mälk (1900- 1987) sündis Lümanda vallas Koovi külas taluperemehe pojana. Õppis Koovi külakoolis, Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. 16-aastaselt algkooliõpetaja. 1925-35 Lümanda algkooli juhataja. Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus. 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees
Heroiliste meetodite üle vaieldakse siiamaani (vt ka ptk 20, ,,antipsühhiaatriline liikumine"). 20. sajandil arenes psühhoteraapia. Siegmund Freudi (1856-1939) puhul ei tohi unustada, et tema õpetus kasvas välja materialistlikust õpetusest ning jäi põhimõtteliselt sellele pinnale. Pärast sõda alanud nn terapeutiline revolutsioon tõi endaga kaasa erinevate ravimite (rahustid, antidepressandid) tähtsuse esiletõusu. Kirjandus: Alo Jüriloo, Vaino Vahing. Vaimuhaiguse müüt. Akadeemia, nr. 5, 1990. Kordamisküsimused · Vaimuhaigete staatus enne uusaega (keskaeg, araabia) · Uusaegne (valgustusaegne) murrang · Närvi- ja vaimuhaigused (somaatikud versus psüühikud) · Ebateadused (frenoloogia, kriminaalantropoloogia) · Antipsühhiaatrilised ideed (vt PowerPoint presentatsioon!) 20 XV. 7. LOENG Farmakoloogia ja farmaatsia
annaabi.ee 
