koolon tänapäeva mõistes tribüünid, kus asusid pealtvaatajad (loomulikult jagunesid kohad vastavalt sotsiaalsele positsioonile) · Thespis lavastaja, poeet, trupijuht, esimene, kes oli ka näitleja. Värsskõnelise dialoogi looja. · Ditüramb ülistuslaul veini- ja viljakusejumala Dionysuse auks · Dionüüsia(d) Dionysuse auks peetavad (teatri) kevadpidustus(ed) Tragöödia kurbmäng, otsetõlkes sokulaul, tragöödia tekkis kas soku ohverdamisest või parimale koorile soku kinkimisest, mõeldud sõnale ja kõnele. Selle lõpp ei pidanud olema õnnetu. Komöödia Lõbusa sisuga draamateos, mis arenes välja tragöödiast (komöödias pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid), sai alguse pilkelauludest, mida laulsid dionüüsiate ajal lõbusad meestesalgad Saatürdraama Lõbusa sisuga vanakreeka draamateos (komöödia`??) saatürite (soku pea ja sabaga/hobuselaadse inimese) kooriga Tragöödiavõistlused Autor
vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. b) ühe häälne c)usurituaalidega oli seotud Keelpillidest kasutati lüürat,kitaarat Puhkpillidest aulost(pidudes,sõdades) Kahel esimesel perioodil kanti ette auloodiat ja kitoroodi, tipp näitajaks oli dragöödia Õitse aeg oli klassikalisel ajal, tekkis pidustuste ja juma lõbustuse auks.Pidustusi korraldati rongkäikude korras, kus liiguti kitse või lamba nahad seljas ja soku sarved peas. Sell aeg tähendas Dragöödia soku laulu Rongkäik peatus rahvarohkes kohas, eraldus eeslaulja ehk karoflee, kes hakkas lugusid pajatama jumala detüünuse auks. Ülejäänud koorina antsid hinnangu ehk täiendasid Dragöödiad olid esialgu lõbusad ja hiljem said sügavuse ja sünksuse, oli koos gladiaatoritega. Hiljem hakati etendama anfi teatrites(oli kaks lava). Esimest lava nimetati orkestraks- koori asutus, teine lava oli solistide grupi lava.
samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. 3. Järglaste saamine 3.1 Sigimine Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. 3.2 Areng Poegade kandeaeg on 9 kuud, 1-2(harva 3) talle sünnivad mais-juunis. Täiskasvanud metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud
Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. August Sokk August Sokk on sündind 3.novembril 1935.aastal Tartus ja surnud 5.jaanuaril 1987.aastal Tallinnas.Ta oli Eesti tuntud korvpallur ja treener, kelle juhendamisel treenisid meie omaaegsed tipud.Ta oli olümpiavõitja Tiit Soku isa. Lõpetas 1955.aastal Tartu 5.keskkooli, õppis 1955-1957 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ajalugu ja 1957-1959 Tartu Riiklikus Ülikoolis Kehakultuuriteaduskonnas. Alustas korvpallimängu 1948.aastal Georg Rekkeri õpilasena.Treeninud on ka Edgar Naaritsa, Valentin Steinbergi, Ernst Ehaveeru ja Ilmar Kullami juhendamisel. 1953.aastal tuli ta Eesti koondises Nõukogude Liidu noortemeistriks.Juba 16- aastaselt võeti ta täiskasvanute meeskonda.
Eriti suur pidu oli igal kevadel, veinija viljakuse jumal Dionysose auks. Peokäigus korraldati rongkäike, kontserte ja etendusi jne. Põhisündmusteks olid tragöödia etendused (amfi teatrites). Need jutustavad jumalate elust ja saatusest. Kujunes välja klassikaline vanakreeka tragöödia, milles olulist rolli mängis ka muusika. Tragöödiaid kirjutasid kuulsad poeedid, ja enamus teksti kanti ette lauldes (muusika+poeesia). Etendustel osales koor, maskeeritutena satüürideks (kandsid soku sarvi), et saateks mängiti ka pille. Paljud muusika terminid ulevad vanakreekast. Kreeklased pidasid tragöödiaid kõrgemaks kunstiks, sest seal liitusid mitmed kunstiliigid (nt.muusika, luulekunst, näitlemine). Tuntuim eepos ,,Kuningas Oidipus". VanaKreeka tragöödia sai hiljem eeskujuks ooperile. Ka VanasRoomas oli muusika tähtsal kohal. Eriti armastati pillimängu ja sageli esinesid terved orkestrid
Pärtlipäev Üldiselt 24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise algust. Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha. 18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva nimetuse. Sel päeval oli külv rangelt keelatud. Muidu riknevat vili. Nimi ja aeg kattub Armeenias tegutsenud apostel Bartolomeuse mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Töökeelud Keht...
mängijad). TIIT SOKK Enne 1988 aasta Souli olümpiamänge osales N. Liidu koondis USA-s McDonald`si turniiril, kus kohtuti NBA klubidega, mis oli suurepäraseks kogemuseks Ameeriklastega mängimisel. TIIT SOKK Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. TIIT SOKK Nüüdseks on Tiit Sokk juba teist korda valitud Eesti rahvuskoondise treeneriks ning koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten-Timmu. Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas.
mängijad). TIIT SOKK Enne 1988 aasta Souli olümpiamänge osales N. Liidu koondis USA-s McDonald`si turniiril, kus kohtuti NBA klubidega, mis oli suurepäraseks kogemuseks Ameeriklastega mängimisel. TIIT SOKK Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. TIIT SOKK Nüüdseks on Tiit Sokk juba teist korda valitud Eesti rahvuskoondise treeneriks ning koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten-Timmu. Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas.
· Sfinks naise pea&rinnaga ja lõvi kehaga tiivuline koletis · Kerberos verejanuline metalse häälega kolme peaga koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved · Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel. · Muusad erinevate kunsti- ja teaduse liikide kaitsjad · Pandora laegas sisaldab kõike mis maailmas halba võib olla · Achilleuse kand nõrk koht · Trooja hobune hiiglaslik puuhobune, kus varjasid ennast sõdurid
Achilleus oli müütiline vanakreeka kangelane, kes osales Trooja sõjas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel. See oli Kreeka mütoloogias 12 peajumala elukoht. Olümpia oli Peloponnesosel asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nümfid olid kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Saatürid olid olendid, kellele enamasti omistati mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia ja Uranose liidust sündinud jumalasugu. Kükloobid hiiglased, kelle ainus silm asus otsaesisel. Tartaros oli vanakreeka mütoloogias allmaailm. Algselt valitses seda Kronos, pärst Hades. Pandora laegas tundmatu sisuga keelatud asi. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_m%C3%BCtoloogia http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/veeuputus_liinametskula.htm
Elsa Tamm PH11 Vanaaeg muusikas 1. Vanaaeg jaguneb : 1)eelajalooline periood 2)antiik periood 2. Vanad kultuuririigid MuinasEgiptus Mesopotaamia India VanaKreeka Vana Rooma Asüüria Babüloonia UR Makedoonia Hiina 3. Hiinlased võtsid 2700 eKr kasutusele kammertooni. Noodile Fa vastas pambustorusse pandud sada hirsi tera. 4. Vanaaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid 5. Raamtrummid Paanvile Vina E Plagistid Lurr Lanto Tsistrumis Flöödi taolised Harf Tamburiini pillid Rebapp taolised pillid Šalmü Kinnor King simesena v...
samuti marju ja seeni. Metskits paneb suurt rõhku toidu kvaliteedile, napsates vaid parimaid palu. Mitte kuigi sotsiaalse loomana elavad metskitsed omaette. Kevadel ja suvel kaitstakse oma kodupiirkonda sinna sattuvate liigikaaslaste eest. Sügisel ja talvel pole metskitsed nii kindlalt oma territooriumiga seotud ning moodustuvad väikesed rühmad, kes üheskoos ringi liikudes toitu otsivad. Sarved on ainult sokkudel ning nende suurus ja kuju näitavad soku elujõudu. Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega. Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel. Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv. Sarved vahetuvad igal aastal. Metskitse elu on täis ohte. Ilvesed ja hundid peavad metskitsele jahti. Talled langevad sageli rebase saagiks. Palju metskitsi hukkub heinaniitmise ja viljakoristuse ajal, samuti liikluses
auhinnad maha, et raha saada. Erki isa käiski võistlustel ainult selle tõttu, muidu poleks ta mingi hinna eest läinud. Suved veetis Erki Vanaisa juures Rõuges. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl. koolis. Peale seda soovitas isa tal minna Tallinna Spordiinternaatkooli. Seal ei tehtud temast suurt numbrit, kuna ta oli lühikest kasvu ja üsna nõrguke, ning enamus treenereid ei tahtnud teda enda treening gruppi. Siis jäi aga Erki Eesti teivashüppe eksrekordimehe Rein Soku tähelepanu alla tänu tema erilisele kirele ja tahtele spordi vastu. Erkil oli soov teha kõike andunult, et mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki trumpideks oli väga hea tervis, kannatamisvõime ja võitleja hing. Tänu nendele omadustele ja rasketele treeningutele on Erki nüüdseks võitnud palju erinevaid medaleid, seda vaatamatta tagasilöökidele ja tolleaegsete spordijuhtide ebasoosingule,kes Erkit andetuks ja perspektiivituks sportlaseks pidasid
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi. Andrus Veerpalu, Tiit Sokk, vennad Tõnisted, Indrek Pertelson need nimed eestlastele laiemat tutvustamist ei vaja. Enamik meist oskab nimetada nii spordiala, millega nad loorbereid on teeninud, kui ka tipptulemused.Aga vähem teatakse mis äridega nad tegelevad.Sportlased vajavad teisi sissetulekuid peale oma heade tulemuste eest palka saades.Olümpiavõitja Tiit Sokk peab pubi ja korvpallikooli. Soku Korvpallikooli MTÜd ei asutatud kasumi teenimiseks, pigem sai see tehtud murest koduse korvpalli tuleviku pärast.Kuid kõigil ei lähe nii hästi ettevõtmisega.Indrek Pertelsoni spordiklubi Arigato sai umbes aasta toimida kuna läks pankrotti ja müüdi ära. Sport kahtlemata on omaette kultuur ja on olnud seda juba neist aegadest alates, kui vanad kreeklased oma kultuurmaailma laiendades ehitasid esimeste objektidena ikka nii amfiteatri kui staadioni
Paan See müüt räägib jumal Paanist. Ta oli põlatud oma ema kui ka teisete poolt oma välimuse ja muude asjade tõttu. Ta oli vaene ja inetu. Ta oli pool sokk,pool inimene,tal olid sarved ja soku jalad. Ta oli Hermese ja nümf Dryope poeg. Kui Paan oli esimest korda ilmavalgust näinud siis ma arvan et ka oma ema jubedat karjet ja ilmet kui to Paani oli näinud. Aga Hermesel oli pojast kahju. Ta viis Paani Dionysosse kampa, kes Paani vaatamata tema välimusele omaks võtsid. Oma rõõmsa meele, lamburite ja jahimeeste kaitsjana armastas muude lõbusate asjade kõrvalt Paan üle kõige vilepilli mängu
KREEKA TEATER Juba esiaja rahvastel olid välja kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik- Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. Teater sai alguse jumala Dionysose austamisega, keda rahvas kujutas soku või härjana. Hiljem sai Dionysosest veinivalmistamise ja teatri jumal. Paar korda aastas peeti Dionysose püha, kus sokunahkades pidulised laulsid rõõmsaid ja kurbe laule. Nendest samadest kurbadest ja rõõmsatest lauludest kujunesid välja komöödia ja tragöödia. Kreeka teater koosnes kolmest osast: • ümmargusest väljakust ehk orkestast • pealtvaatajate ala ehk teatron • lava ehk skeene
Antiquus vana, muistne. Periood: arhailine(8-6 saj eKr), klassikaline(5-4saj. eKr), hellenismi (3-1 saj eKr), Rooma (1-5 saj pKr). Maailma teke kõigepealt oli suur Kaos, sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas, nende lastest kõige noorem Kronos sai maailma isandaks, ja alles tema lapsed ja lapselapsed on kreeka jumalad. Võimule jumalad: Kronose lastest jäi Zeus ainukesena ellu, ta kukutas isa troonilt (kastreeris), siis saigi Zeus võimule. Homeros legendaarne kreeka pime laulik, eeposte looja. Ilias - Homerose eepos, Iliose e Ilioni lugu, mis on loodud 8 saj keskel, aineteks Trooja sõjaga seotud müüdid, puhtakujuline kangelaseepos. Odysseia - lood Odysseusest, tegevus toimub järjestikku toimuvate sündmustena, leidub muinasjutulist-fantastilist ainet, foiaakidele jutustades. Käsikirjad: Euroopa kliima pole sobiv papüürusele ning ned võisid maha kuluda ja põleda. Trooja sõda: oli merenümf, tema pulmadesse ei kutsutud Erist, ta ...
Lõpuks avab Onu Sinine ukse põnevasse tuledest säravasse saali. Saabuvad külalised ja jõulupidu võib alata. Saabub jõulusokk kinkidega, kui ühtäkki saabub veel üks jõulusokk. Esimene jõulusokk osutub Onu Siniseks, kuid teine sokumaski kandja jääb teistele mõistatuseks. Temalt saab Lotta kingiks pähklitangid ning Petter kepphobu ja mütsi.Onu Sinine jutustab lastele loo söepõletajast, kes on tegelikult nõiutud prints. Jõulutantsu ajal paljastub ka teise soku isik-ta on söepõletaja ise. Lapsed otsustavad magada suure kuuse juures. Nende fantaasiamaailmas hakkavad aset leidma veidrad sündmused, kus maa vallutavad tigedad rotid ja söepõletajast saab võluv prints. Oma kauneid tantse esitavad ka Lumekristallid. Teises vaatluses Petteri ja Lotta unenägu jätkus. Lapsed saavad kokku majateenjaga ja jutustavad talle endi loo. Ilmub välja ka söepõletaja, kes on ikka veel prints ja Onu Sinine paneb oma
Thetise poeg, kuulus kreeka kangelane 27.Kes on Odysseus? – kreeklaste kavalaim kangelane (puuhobuse leiutaja) 28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater SAATÜR – soku pea ja sabaga inimesekujuline metsvaim (kehastavad mehed), laulsid jumalale ülistuslaule - ditürambe PROLOOG – kreeka keeles eeskõne, sissejuhatus EPISOOD – farslik stseen PARODOS – avalaul EKSOOD – viimane episood OIDIPUS – Teeba kuninga Laiose poeg IOKASTE - Teeba üliku Menoikeus vanema tütar ja Kreoni õde KOTURN – kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde STASIMONE – koorilaul tragöödias
Väga iidsed, paljudel rahvastel tuntud pillid on nn vabad aerofonid, mille puhul õhusammas ei ole piiratud. Algelisteks puhkpillideks olid sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes tekib hääl. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Meloodiat sai juba mängida sõrmeavadega vilepillidel. Karjapasunaga edastasid karjased teateid, aga mängisid ka oma lõbuks. Sokusarv valmistati looma, enamasti soku sarvest. Selle esiküljel olid meloodia mängimiseks sõrmeavad. Torupill · pärineb Aasiast. · Põhiosad: puhumistoru, sõrmiline, 1-3 basstoru ja õhukott. · Tuulekotist sõrmilisse pidevalt surutav õhk võimaldab kõlada katkematul helidevool. · Helidevool ei sõltu mängija hingamisrütmist. Lõõtspill · pärineb Saksamaalt. · Lõõtsaga saab mängida korraga nii meloodiat kui ka saateakorde. · Sobib hästi uuemate tantsu- ja lauluviiside esitamiseks.
Sarvede mahaajamine algab tavaliselt oktoobris ja kestab novembri-detsembrini. Järgmiseks aastaks kasvavad 2-harulised sarved. Neljandal eluaastal on sokul tavaliselt 3-harulised sarved. Pärast seda sarveharusid enam juurde ei kasva. Sarve pikkus ,kaal ja maht suureneb 8...10 eluaastani. Hiljem muutuvad sarved lühemaks, kergemaks ja väiksemaks ning harude arv kahaneb üheni. Keha kuju järgi saab öelda, kas on tegemist noore, keskealise või vana sokuga. Aastase soku kehaehitus on nõrk, ebaküps. Ta näib kõrgejalgne ja sale, kael on peenike ja pikk. Vana sokk näib tugev ja lühijalgne, ka tema kael on tugev. Vanad sokud on ettevaatlikumad, jälgivad sageli ümbrust, enne põllule tulekut passivad kaua metsaserval ja iga krabina või võimaliku ohu korral põgenevad. Toitumine . metskitsede põhitoiduks suvel on rohttaimed. Toiduks tarvitavad ka samblikke, seeni, puude ja põõsaste oksi, pungi, lehti, koort.
DIONYSOS Juba esiaja rahvastel olid kujunenud Sokunahas pidulised kandsid teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik maske ning laulsid kurbi ja Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos -- sokk; ode -- laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga Paar korda aastas peeti Dionysose püha laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal
Maarja Pent 11 klass 2012 Renessanss TEST 11.klassile 1. Kus ja millal algas ?Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Selle sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 2. Eestisse jõudis... Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16-ndal, sajandil mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. 3. Nimeta 3 kõrgrenessansi suurmeistrit ! Itaalia kolm suurt meistrit on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. 4. Nende kuulsaimad tööd on (à 3-4 tööd) Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaaeg", " Mona Lisa" , "Madonna lapsega" Michelangelo- "Viimne kohtupäev", "...
DIONYSOS Juba esiaja rahvastel olid kujunenud Sokunahas pidulised kandsid teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik maske ning laulsid kurbi ja Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos — sokk; ode — laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga Paar korda aastas peeti Dionysose püha laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal
mil ladina keel oli jätkuvalt kasutusel, kreeka keelt ja kirjandust aga hakkas uus-euroopa teadvustama alles renessansist (14. 16. saj) peale. 13)Eepos-algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes dionüüsia- jumal Dionysose auks Atikas korraldatud pidustused saatür- on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved tragöödia-ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. komöödia- ehk pilke- või naljamäng retoorika-hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
kõigest saatana teenrid aga nekromandid on tema isandad ja käskijad." Kui nõid ja saatan sõlmisid lepingu, pidi nõid salgama oma usu, tallas jalge alla krutifiksi ning lõpuks risti ta kuradi poolt uuesti. Kuulekuse märgiks tehti nõia kehale märk, mis ei veritse. Sabat Sabat ehk nõidade suur kultuskogunemine. Need toimusid tavaliselt linnast väljas, öösel. Tavaliselt oli asukoht metsas või mäel. Sellistel kogunemistel avaldatakse avaldust kuradile. Saatan ilmus tavaliselt suure soku, härja või koera kujuna. Nõiad ei piirdunud ainult austuse avalduse ega kuulekuse osutamisega. Vahel tõid nõiad saatanale ristimata vastsündinuid lapsi. Peale seda tantsisid nad alasti. Sellistel üritustel söödi jäledusttekitavaid ja maitsestamata olluseid ja ka laste liha. Peale sellist üritust lendasid nõiad koju või lennutas saatan nad koju. Tänapäeval käivad nõiad sabtil Saksamaal. Seal on mäetipp nimega Brocken. 30.aprilli ööl vastu 1
efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi. Andrus Veerpalu, Tiit Sokk, vennad Tõnisted, Indrek Pertelson need nimed eestlastele laiemat tutvustamist ei vaja. Enamik meist oskab nimetada nii spordiala, millega nad loorbereid on teeninud, kui ka tipptulemused.Aga vähem teatakse mis äridega nad tegelevad.Sportlased vajavad teisi sissetulekuid peale oma heade tulemuste eest palka saades.Olümpiavõitja Tiit Sokk peab pubi ja korvpallikooli. Soku Korvpallikooli MTÜd ei asutatud kasumi teenimiseks, pigem sai see tehtud murest koduse korvpalli tuleviku pärast.Kuid kõigil ei lähe nii hästi ettevõtmisega.Indrek Pertelsoni spordiklubi Arigato sai umbes aasta toimida kuna läks pankrotti ja müüdi ära. Äriks võib nimetada ka dopinguga patustamist. See on omamoodi äri sportlastel, kes soovivad sellega ennast rikkuda ja panna ennast suure pinge ja surve alla. Väga hea näide
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasut...
kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid: Dionüüsiate rongkäikudel osalesid ka saatüred, e soku pea ja sabaga metsavaime kehastavad mehed, kes laulisd jumalale ülistuslaule. Nendest sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr keeles). Komöödiate mõte oli leevendada tragöödiate ängistavat mõju. Komöödia ehk pilke- või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatikažanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab
kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid: Dionüüsiate rongkäikudel osalesid ka saatüred, e soku pea ja sabaga metsavaime kehastavad mehed, kes laulisd jumalale ülistuslaule. Nendest sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr keeles). Komöödiate mõte oli leevendada tragöödiate ängistavat mõju. Komöödia ehk pilke- või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatikažanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab
Pelgulinna Gümnaasium Kreeka jumal - Zeus Kokkuvõte Katre Kasemets 6.C klass Tallinn 2014 Kasutatud kirjandus : · http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka- jumalad · http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus · lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.zeus Zeusi sünd ja lapsepõlv Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksen...
Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati riitusi, mille rongkäigud sisaldasid ka näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatürid, kes kujutasid endast soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime. Saatüreid kehastasid mehed ning nad käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule – ditürambe. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse – proloogiga
koputasid selle peale puud läbi, et need kuivaks. 10) Ärni ja Imbi üritasid Sandrilt puid varastada, aga tänu mehe enda ja kratt Joosepi kavalusele jõudsid nad algpunkti tagasi ja jäid kõigest ilma. // Kiltri nahka pugenud tont tuli koju süüa nõudma ja kippus hobuse kallale, aga Jüri ja Juhan suutsid ta minema peletada. 11) Paruni tütar tuli Saksamaalt ja muutis oma kena riietusevalikuga Luise kadedaks. // Aidamees käis libahundiks ja tõi soku lauale. 12) Saaremaalt tuli 1 mees tuulispasaks, jäi puu otsa kinni, kukkus alla ja jäi huntidele roaks. // Hans sai Intsu abil öösel parunessi tuppa, et tema hingetõmbeid kuulata. 13) Imbi ja Ärni püüdsid merilehma, aga kaotasid selle kavalale Aida-Oskarile. // Liina muutis end libahundiks ja nägi armastusest sonivat Hansu. 14) Jaan tegi margi täis hakates Luise ees parukat sööma. // Ropu suuga Õuna Endel tuli Liinale kosja, aga tüdruk ajas ta minema
Iseloomulikku:Aphrodite abikaasa, inetu ja lombakas, rahuarmastav, kaitses käsitööd ja kunsti. Hermes(Mercuria)-valitsemispiirkond-Kaubandus ja Zeusi käskjalg.Iseloomulikku:varaste jumal, uljas nooruk, kes ainukesena sai minna allilma, tiivulised sandaalid ja kübar. Hades(Pluto)-valitsemispiirkond-allilm, surnud.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks granaatõun. 3.Mütoloogilised olendid Saatür-deemonlik loodusvaim, inimkujuline, kuid hobuse saba ja hobuse või soku jalgadega ning sarvadega.Lõbustasid jumalaid oma jämedate naljadega. Kentaur-metsik ja himur hobuinimene, süngete mägede elanikud, Kentauruse pojad. Sireen-inimkehaga lind, kes imeväärse lauluga peibutas meresõitjaid oma saarele ja tappis nad seal. Sileen-hobuse saba ja hobuse kõrvad, aga inimese keha Muusa-lahutas pidutsevate jumalate meelt oma lauluga, Apollon saatis teda oma lüüral. Nümf-noor naine, pooljumalik olevus, kes elas mägedes, meres, puudes, allikates. Ta ilmus
eeskätt mardi(ka kadri)karu, kuid ka mardihobune, mardisokk (sama maski kasutati ka aastavahetusel), mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. Muude loomade puhul aitas pahupidi kasukast, soku puhul ka uhkest sarvedega peast, mis tihti oli kepi otsa pistetud. Miks maskeeruti loomadeks? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi erinevate loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi loodusjõude ja -haldjaid, viljakushaldjaid, ka pimeduse deemonlikke esindajaid.
Teatri teke antiikajal Teatri algmed ulatuvad kaugesse minevikku, varajaste ühiskondade religioosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi, surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Esimene suur teatriajastu oli 5. saj. e.m.a. Kreekas. Just seal esitasid esmakordselt mitte enam preestrid, vaid näitlejad osaliselt tänaseni säilinud tragöödiaid ja komöödiaid. Selleks kasutati erilisi ehitisi või nende territooriume, mis vaatamata pühakspidamisele polnud ometi templid. Viljakus jumala Dionysuse auks peeti pidustusi, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dinoysuse mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ülistuslaule. Neist sokulauludest on nime saa...
vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. avaldab mõju ka taimestikule. Lihula maastikukaitseala Lihula maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Lihula vallas Seira, Hälvati ja Parivere külas ning Pärnumaal Koonga vallas Sookatse, Oidrema, Tarva, Karinõmme ja Tõitse külas. Kaitseala läbivad või sellel asuvad järgmised veekogud: Rootsi oja, Soku kraav, Penijõgi, Riisa oja, Riisa kraav. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Tuhu-Kesu linnuala ja Lihula loodusala koosseisu. Kaitseala pindala on 6619,5 ha, geograafilised koordinaadid on 58° 39 33 N, 23° 56 54 E Lihula maastikukaitseala võeti kaitse alla Lihula soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks aastal 1998. Alal on oluline roll lindude rändepeatuspaigana ja pesitsusalana (kaljukotkas on Lihula rabas pesitsenud juba üle 100 aasta). Kaitsealustest
murede allikas. Nümfid - kreeka usundis kauni noore naisena kujuteldud loodusvaimud Najaad- allikanümf Sileen- (meessoost nümf) vanem hobuse saba ja kapjadega inimesesarnane olend. ta esineb meelsasti üksi ja on huvitatud pigem veinist kui nümfidest. Kreeklased on tõenäoliselt neid kummalisi olendeid armastanud, sest on raske leida kreeka vaase, kus neid lõbusaid veidrikke poleks kujutatud. Paan algselt oli ilmselt Arkaadia karjastejumal. Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemetega - ta on liiderlik kui sokk. Samas on ta kardetav oma vihas, ta võib halvata inimese ja loomi paanilise hirmuga. Kükloobid - kreeka mütoloogias hiidkoletised, kel oli ainult üks tohutu suur silm, mis asetses keset laupa. Kuldlõige- jumalik proprtsioon Minos- Kreeta kuningas. Zeusi ja Europa poeg. Kassiopeia- oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Aethiopiat ei tohi segi ajada tänapäeva Etioopiaga, mida antiikajal kutsuti Aksumiks.
Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. Suured dionüüsiad olid riiklikult, kindla kava järgi korraldatud. Nendel hakati 5. sajandil etendama tragöödiaid. Ditüramb oli tõenäoliselt tragöödia eelkäija. Kuidas aga tragöödia välja kujunes, ei ole õnnestunud välja selgitada. Tragöödia värssdraama, mille teemaks on mütoloogilised või tõsised ja kangelaslikud teod. Sõnasõnaliselt tähendab tragöödia soku laulu (kr. k. tragos ode) viidates nii dionüüsiale, kus osalejad võisid olla sokuks kostümeeritud. Et tragöödia tähtsaimaks tunnuseks on kannatus ja vapustavad elamused, siis sageli annab selleks ainet surm ja õnnetu lõpp. Tragöödia vastandub komöödiale, mis oma karakterikujutamisega laskub madalamale igapäevaelust, sel ajal kui tragöödia tõuseb argielust kõrgemale. Komöödia (kr. k. komos ode lõbus lärmitsev salk + laul) naljakas, koomiline näidend.
Võrreldes jõulupühadega on ilmavaatlus vana- ja uusaastal üsna kõrvaliste tähtsusega. Vanast, paganlikust jõulukombestikust kuulub aastavahetuse juurde loomamask ning perest peresse käimine. Nagu jõulupühade aegu, käivad Lääne-Eestis ringi hani, kurg, karu, sokk, Kihnu saarel pooleldi kurge või sokku meenutav tönk. Sokud käivad kõige enam just nääriajal ning seda tänini. Kõige iseloomulikum on soku (või koguni sokukarja) ilmumine koos sokukarjasega, kelle ülesandeks on sokku talutada, talle vett ja kaeru küsida, teda keelata pererahvastliialt kimbutamast. Välimuse ja käitumise poolest ei erine näärisokk jõulusokust (jõulupukast). Siiski on käimise aeg rohkem määratletud, see hoogustub alates keskööst, sest näärisokud nagu uusaasta- ehk nääripoisidki kuuluvad hea õnne toojaina ning soovijaina nimelt aasta alguse juurde. Nääripoiste välimus on
Pigem oleks kõnealla tulnud lammaste ja kitsede üksteisest lahutamine kui Chloe ja Daphinse teineteisest lahusolek. Hundiaugud olid süld laiad ja neli sülda sügavad. Emahunt oli kutsikate toitmiseks röövinud lamba. Sellepärast külarahvas neid kaevas. Sokud kaklesid ja üks sokkudest kaotas sarve kui auku kukkus koos Daphnisega, peale seda kaotas ka teisegi sarve. Daphnist päästis see, et ta sadas soku selga. Ta jäi ootama kas keegi mööda kõnnib ja teda aitaks. Chloe nägi seda pealt ja tormas appi koos veisekarjusega. Köit polnud kaasas ja kasutati väljatõmbamiseks Chloe juustelinti. Ka sokk tiriti üles. Sokk kingiti veisekarjusele tänutäheks. Daphnis polnud vigastada saanud. Kuna Daphnis oli väga must, läksid lapsed pesema allika juurde. Daphnis pesi alasti ennast ja Chloe imetles teda. Chloe pesi Daphinsi selga.
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esi...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Kolm kuulsat kunstnikku Itaalias: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo di ser Piero da Vinci (1452-1519) - huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärinevad ka esimesed jalgratta joonised samuti oli ta üks esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamise. Töid: Leonardo da Vinci "Püha Leonardo da Vinci - Leonardo da Vinci - Anna ja Madonna lapsega" "Madonna kaljukoopas" "Mona Lisa" (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) Leonardo da Vinci - "Püha õhtusöömaaeg" (Santa Maria delle Grazie kir...
Tööstuskauba Õpetus M3. Jalatsid: Nahkjalatsid- Naha ehitus ja koostis. Nahk koosneb kolmest kihist need on siis epidermis e. Marrasnahk, derma e. Pärisnahk, nahaaluskude. Enne töötlemist marrasnahk eemaldatakse koos karvadega. Pärisnahk on jalatsi materjaliks ja sisaldab kollageeni ja teisi valke. Kui nahalt eemaldatakse karvkate siis sellest jääb iga looma nagale iseloomulik muster ja see on maare. Naha koostises on vesi, valgud, rasvad, mineraalid. Vett on nahas kuni 70%, noorloomade nahas rohkem, vanade loomade nahas vähem. Mida rohkem on nahas rasva seda vähem on vett. Väga vähe vett on roomajate nahas, rohkem vett veeloomade nahas. Naha omadused. ·Paksus: see määrab naha otstarbe, pealsed nahad on õhemad, tallanahad paksemad. ·Poorsus: see määrab naha hügieenilised omadused, nahk on õhku läbilaskev ja samalajal vett pidav. Õhu läbilaskus oleneb ka naha töötlusest. ·Niiskusimavus ja märgus ·Venivus...
Tragöödia on traagilise lõpplahendusega näidend. Draama on tõsise konflikti ja elusündmustikuga näidend. Draama esituspaigaks kujunes Ateenas teater ruum, mis koosnes kolmest põhiosast Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, stseen koht kus näitlejad said oma kostüüme vahetada ning theatron ehk vaatamispaik. Kreeka tragöödiat tõlgendati kui sokulaulu, kus rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja sabaga inimesekujulisi olevusi kehastavad mehed, kes näitasid ülemeelikust ja laulsid jumalate ülistuslaule ditürambe. Neist sokulauludest on saanud nime tragöödia. Tragöödia tunnused tõsine tegevus, lõpule viidud tegevus, kunstipärane kõne lõbupakkuv kõne, pöörakud ehk peripeetiad ning äratundmine. 4. sajandil andis Aristoteles esimese määraatluse, mida mõista tragöödia all ,,Poeetika" seda peetakse esimeseks kirjandusteoreetiliseks tekstiks
RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simo...
Ohtu märganud metskitsel tõusevad sabapeegli karvad turri. Põgenedes võib kits teha kõrgeid ja kuni kuue meetri pikkuseid hüppeid. (Eesti imetajad) Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikkuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. (Eesti imetajad) Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei
katma etendusega seonduvad kulud. Nitekirjanik ise oli hteaegu ka lavastaja ja tegi mnigi kord oma teose ettekandmisel kaasa esinitlejana. Iga teatrietendus osales htlasi autorite, esinitlejate ja rahastajate vistluses. Nii komdiatele kui ka tragdiatele* oli ette nhtud kolm auhinda ettekandmisele psenud tde autoreist kski ei jnud auhinnast ilma. See titis ka homorari* osa. 36. Kes oli saatr? Saatrid on vanakreeka mtoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe lakeha ja soku jalad ning sarved. 37. Selgita saatrdaama mistet. Saatrdraama oli koomilise sisuga nitemng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatrid. Silinud on Euripidese saatrdraama. 38. Nimeta kolm vanakreeka suurimat tragdiakirjanikk. 1) Aischylos 2) Sophokles 3) Euripides 39. Mineta Aischylose silinud triloogia ja selle peamine motiiv. Silinud triloogia on "Oresteia" ,mille aineks on muistse Mkeene valitseja Atreuse jrglastel lasuv prilik veres. 40
Harpüia-Vastab number 3. Tegu on linnu ja inimese vahepealse olendiga, kellele omistatakse kõiki kurje ja halbu omadusi – nad on kiskjalikud, vägivaldsed, vaenulikud, haisvad ning on peamiselt raipesööjad, kuid vajadusel murravad ka ise ohvri maha. Nende käed on kaetud soomustega ja juuksed kasimata, sassis. Neil on kitkutud soku habe, keha on kaetud sulgedega, jalgade asemel on kotkaküünised ning seljal nahkhiiretiivad. Kimäär-Vastab number 6. Ta on eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu ja keskelt kits. Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
