Mattise lossi kaheks jaotas? 4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel mäest alla laskudes ja lumme kukkudes? 7. Kus kohtusid Birk ja Ronja talvel? 8. Mis oli Birki ja Ronja metshobuste nimed? 9. Kuidas suhtus Ronja sellesse, kui Mattis tõi Borka röövlid lossi? 10. Mis aastaeg oli, kui suri Kolu Per? 1. Loviis ja Mattis 2. 12 3. Põrguauk 4. Borkakants 5. Undiis ja Borka 6. Tötskääbuste 7. Lossi keldris 8. Kelm ja Metsmüristaja 9. Kisas ja puhkesid raevupisarad 10. Hilissügis Ühel päeval, kui sündis Ronja , kes oli Mattise ja Loviisi tütar, läks Mattiseloss pooleks ja selle vahele jäi põrguauk. Kui Ronja suuremaks kasvas oli tema lemikkoht mets. Ühel päeval kohtus ta Bikiga, kes oli Borka(Mattise vaenlase) ja Undiisi poeg. Ronja vihkas teda ja nad hüppasid üle kuristiku ja Birk kukkus alla. Kuid Ronja päästis ta.Talvel oli Ronjal igav ja ta läks alla salakäike vaatama. Kuid seal all
4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel mäest alla laskudes ja lumme kukkudes? 7. Kus kohtusid Birk ja Ronja talvel? 8. Mis oli Birki ja Ronja metshobuste nimed? 9. Kuidas suhtus Ronja sellesse, kui Mattis tõi Borka röövlid lossi? 10. Mis aastaaeg oli, kui suri Kolu Per? VASTUSED: 1. Loviis ja Mattis 2. 12 3. Põrguauk 4. Borkakants 5. Undiis ja Borka 6. Tötskääbuste 7. Lossi keldris 8. Kelm ja Metsmüristaja 9. Kisas ja puhkesid raevupisarad 10. Hilissügis
ÜHE SEEBIMULLI ELUKÄIIK Täna uurivad kaks suurepärast Rakvere Reaagümnaasiumi 11. Klassi õpilast Maria ja Martti ühe seebimulli elukäiku. Täpsemalt käsitletakse artikklis järgmiseid teemasid: seebimulli kelm, keelme paksus, valguse peegeldumine ja murdumine seebimullis, interferents seebimullis, interferentsi maksimum ja minimum, valguse lainepikkus ja käiguvahe. Kolmapäeva hommikul füüsika tunnis sai hakata katset tegema. Selleks oli vaja klaasi, kus sees oli pesuvahend veega ning kõrt, milega sai mulle puhuma hakata. Mullide puhumine viis tagasi lapsepõlve, ning hetkeks unustasime, et oleme 17-aastastena füüsikatunnis. Seebimulli valmis
Ühel päeval võttis Mattis Birki vangi. Ronja oli vastu seda. Siis läksid kõik katusele ja Mattis leppis Borkaga, et ta annab Birki ära ainult siis, kui tema lossi põhjapoolsest osast ära läheb. Kuid Borka tahtis Birki kohe kätte saada. Siis hüppas Ronja üle teisele poole kuristikku ja Borka võttis ta kinni. Järgmisel päeval läksid Undiis ja Loviis lapsi vahetama.Kevadel läksid Ronja ja Birk metsa Karukoopasse elama. Nad püüdsid endale hobused, kellele nad panin nimed Kelm ja Metsmüristaja.Ühe korra oli nel tüli noa kadumise pärast. Kuid siis said nad kokkuleppele. Ühekorra, kui nad jões ujusid tahtsid Mardused nad kinni püüda, kuid nad suutsid põgeneda. Kui nad Karukoopale lähenesid ootas seal Ronjat tema ema. Ta palus Ronjal koju tagasi tulla, kuid Ronja ei olnud nõus. Siis tuli metsa Mattis, kes palus Ronja koju tulla, samuti ta ütles, et ka Birk võib tulla. Ronja oli nõus, kuid Birk läks ikkagi Borka juurde. Kuid siis sai Mattis aru, et ta
11. Milline juhtum viis Ronja ja Birki leppimiseni? ............................................................................................................................................ ....... ............................................................................................................................................ ....... 12. Mis nime pani Ronja esimesele koduloomale? Kes oli see loom? a) Lia d) lammas b) Kelm e) lehm c) Metsmüristaja f) hobune 13. Kelle mõtted on seatud sõnadesse: "Küllap kannan seda suve endas elupäevade lõpuni."? a) Borka ja Undiis b) Loviis ja Mattis c) Birk ja Ronja 14. Kes ootas Ronjat ja Birki Karukoopa juures, kui nad olid metsmarduste käest pääsenud esimesel korral, teisel korral? a) Mattis b) Väikejõmm c) Loviis d) Undiis 15. Mis pidi otsustama ja kätte näitama, kes sobib pealikuks?
vaimuka refrääniga). Kuulsaim poeem ,,Üksindused". Kirjutas selle SILVA vormis, mis lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või hoopiski riimita värssidega. No pmls tuli vabavärss. QUEVEDO- (1580-1645)hispaania satiirik. Looming oli ulatuslik ja mitmekesine. Eeskätt fantastiliste ja grotesksete kujunditega proosasatiirid ,,Unenäod" ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose allakäik" tegid ta kuulsaks järgnevate sajandite Eur.s, kuid Q. Oli ka ajastu suuri luuletajaid. Mõneski luuletuses otsib ta sarnaselt Gongoraga hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises. Ent Q loomingu põhiosa näitab kirglikku kaasaelamist kaasaja sündmustele, tõeihalust, valu ja muret kodumaa allakäigi pärast. Surmateemalised sonetid. Q. Üks ideid on, et surm ei oota kusagil kaugel ees, vaid elab meis endis, inimese individuaalset eksistentsi lakkamatult ahistades
kojarüütlitele, kes teda kuninga plaanikohaselt surma oleks viinud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Kuningas oli kaval ning kasutas inimessi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Ta oskas ära kasutada Laertese himu Hamletit tappa ning selleläbi ka saavutada Hamleti surm. Hamlet käis selle võimalusePoloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surm koos teistega, sest eelnevalt suutis ta oma vastased üle kavaldada, kuid naiivne oleks arvata, et mees, kes oli teistest mitmeid kordi nutikam, arvaks, et mõõgavõitlus tuleb aus. Kuid Hamlet täitis oma eesmärgid maises elus ning seejärel lahkus. Ta jaoks oli väga raske koorem kanda oma isa surma ning oma armastatu surma. Hingeline surm võis tal tekkida peale armastatu
oleks viinud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Kuningas oli kaval ning kasutas inimessi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Ta oskas ära kasutada Laertese himu Hamletit tappa ning selleläbi ka saavutada Hamleti surma. Hamlet käis selle võimaluse Poloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surma koos teistega, sest eelnevalt suutis ta oma vastased üle kavaldada, kuid naiivne oleks arvata, et mees, kes oli teistest mitmeid kordi nutikam, arvaks, et mõõgavõitlus tuleb aus. Kuid Hamlet täitis oma eesmärgid maises elus ning seejärel lahkus. Ta jaoks oli väga raske koorem kanda oma isa surma ning oma armastatu surma
Näitemäng lõpetati. Hamletil on võimalus kuningas tappa. HAMLET Nüüd võiksin seda teha, nüüd ennäe, on see tal ränk. Kas nii ma tasun kätte, ta palvetab; ja nüüd ma seda teengi. kui rapsan tema hingepuhastuselt, ja ongi taevas mees ... Kuid kas siis see Kui see end valmis sättis rännakuks? on minu kättemaks? Siin tarvis mõelda: Ei! ... Sul tuleb hirmsam raps, kelm tapab minu isa, aga mina kui põõnab joobnult ta või märatseb ta ainus poeg, just sellesama kelmis või tunneb sängis mõnu verepatust siit maa pealt saadan üles taevasse ... ... või teeb muud, See oleks reisimoon ja palgaraha, Mis lunastust ei too: sa raba siis
Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki, mis teeb ta võrgutavaks ja niipea kui ta kohtub süütu tütarlapse Margaretaga, armuvad noored teineteisesse. Volbriööl satub Margareta vangikongi. Faust üritab tüdrukut päästa, kuid asjatult, sest Margareta ei tunne oma armastatut ära ja sureb. Inglid päästavad neiu hinge ja ta läheb taevasse. Margareta on tegelane, kes taipab, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Tüdruk on sügavalt usklik ja saab aru, et Kurat on kelm. Kui Faust on juba kõrges eas, siis soovib Mefistofeles mehe surma. Kurat jääb kaotajaks, sest ta ei suuda kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja tänu Margareta armastusele päästavad inglid Fausti hinge ja viivad ta taevariiki. "Faust" kui raamat kujutab lugu uudishimust ja kajastab probleeme, millele tuuakse ohvriks kõik inimlikud keelud ja süütud inimesed. Tegemist on võitlusega hea ja kurja vahel, milles tihitipeale väljub võitjana headus ja armastus
Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Ta algatas metafoorse, mütloloogilisest vihjetest tulvil luulestiili-kultismi e. gongorismi. ,,Üksindused" Marinism-eriti peen ja valitud kujundlikkus Pretsioosne kirjandus-aristokraatlik salongikirjandus, lilleline stiil. Quevedo-looming ulatuslik ja mitmekesine. ,,Unenäod", ,,Kelm don Pablose elukäik" 4.Luuleuuendused Saksamaal Saksamaal tegi olulise pöörde luules Martin Opitz, tähtsaim tema teoses oli, et ta kinnitas silbilisrõhulise värsisüsteemi suurimat sobivust saksa keele võimalustega. Paul Fleming-võttis ette reisi diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse ja armus ühte Eesti neidu. John Milton-proosatraktaadid, milles ta näitas end konseratiivse kiriku ning kuningavõimu vastasena ning liberaalse ühiskonnakorra eest võitlejana
kutsutakse anakronismideks. Nt lauses „1923. aastaks oli Eesti võrkpall jõudnud linnadest rajoonidesse” on rajoon anakronism, sest tollases Eesti Vabariigis olid maakonnad. Riigikogu saadikud on Nõukogude aja anakronism: tollal olid ülemnõukogu saadikud, praegu on riigikogu liikmed. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Nt heris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (= deserteerimine), lõhna andma (= valu andma, läbi sõimama, läbi peksma), salpeeterhapu naatron (= naatriumnitraat), tõmbamise-vägi (= raskusjõud), tagasi-kargamise vägi (= elastsus), vee-ärahingamine (= auramine), ümmargune kuhi (= koonus), kandiline kuhi (= püramiid), võimustetu saadik (= volinik), ohatus (= hädaoht), läigitaja (= arst).
Vahel viitab objekti või nähtuse paiknemisele mingis vahemikus. Vahest osutab võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel. Vast osutab oletatavale või loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel. Õieti õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult. Õigesti nii nagu on õige, õigel moel Taristu mingi nähtuse või süsteemi toimimiseks vajalike füüsiliste ja organisatsiooniliste vahendite kogum Velbas kaval, kelm. Kärgpere pere, kus on sinu-minu-meie lapsed. Käbe tragi, kärmas, kergete liigutustega. Alfaisane domineeriv isane.
Mõnikord juhtub ka niimoodi, et ta jääb lapse vanemate peale lootma ja nemad on omakorda kindlad, et küllap päkapikk teeb öösel töö ära, ning nõnda jääb suss hoopis tühjaks. Siis on kõigil kurb meel ja järgmisel ööl täidavad sussi nii ema, isa kui ka päkapikk ning see saab pilgeni täis. Tegelikult peaks päkapikk tõesti jonnipurikad kommist ilma jätma, aga kui ta öisel retkel mõne paha lapse majast möödub ja läbi akna vaatab, kui armsasti see kelm oma voodis magab, siis ta lihtsalt ei raatsi teda maiustusest ilma jätta, sest päkapikkudel on nimelt väga hea süda. Kui päkapikke poleks, oleks lastel väga igav elu, siis ei oleks ju jõulunädalate hommikul midagi oodata ja kommi ei saaks ka nii palju. Vahel jätavad päkapikud aknalaul olevale lumele ka imepisikesi jäljekesi ,mida vaid väga head lapsed näha saavad. Mina isiklikult kahjuks ei ole näinud,
ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurde minna. NELJAS STSEEN Damis räägib ,et kui Valere saab abielluda tema õega ss saab tema Valere õe endale. Kui just Tartuffe mingi geniaalse ideega välja tule. VIIES STSEEN Orgon on koju saabunud ning uurib, et kuidas inimestel läheb. Dorine räägib ,et proua Pernelli oli haige olnud, ent Orgonit paistab huvitavat ainult see, kuidas Tartuffel läinud on. KUUES STSEEN
4. Kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile. · Teiseks motiiviks oli see, et Hamleti sugusele mehele oli sõnapidamine auasi ja kuna ta oli isa vaimule andnud lubaduse kuriteo eest kätte maksta, siis pidigi ta seda tegema. Hamlet armastas oma isa väga ning pidas temast lugu rohkem kui ühestki teisest inimesest. · Kolmandaks motiiviks on iga ausa inimese soov õiglus jalule seada. 5. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas ning kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 6. Ophelia hulluse peamiseks põhjuseks oligi oskamatus edasi elada ilma isa juhendamiseta ning ka teadmine, et tema isa tappis Hamlet, kes temasse ju armunud oli olnud. 8. Hamlet võrdleb Rozencrantzi käsnaga sellepärast, et ta on käsn keda kuingas kasutab ära seni kaua kui vaja läheb ja pärast lihtsalt jätab kõrvale. 9
Claudiust, Hamlet oli ju rahva armastuse võitnud ning Laertes teadis seda. Kas Laertese ning kuninga vaheline kihlvedu võis põhjustada temas rohkem viha kõigi teiste vastu? Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu. Hamleti kättemaks õnnestus, kuigi tal oli võimalus kuningat palvetamise ajal tappa. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas. See näitas tema kuninglikku väärikust. Lõpuks sundis ta Claudiust mürki jooma. Hamlet täitis oma eesmärgi, mille nimel ta võitles: tegi kuningale seda, mis kuningas Hamleti isale tegi. Iga süütegu sai tasutud. Kuid miks Hamlet hukkus? Hamlet sõnas, et olla või mitte olla, läks tema puhul paika. Ta oli, saavutas enda eesmärgi ning lahkus seejärel maisest elust. Laertese mürgitatud mõõk oli tema keha surm. Hinge surm võis olla juba varem.
6) Kodanikuõiguste kaitse 7) eraomandi kaitse võimliku riikliku omavoli eest Õigusriigi miinused või ohud: · Seadustest saab nii-öelda asi iseeneses, inimene unustatakse sealjuures täielikult ära. · Samas on seadused kohati liiga liberaalsed ning erinevad kelmid saavad neid enda huvides ära kasutada nt süüteod aeguvad ning asja venitatakse seni, kuni kohtul ei jäägi muud üle, kui kelm õigeks mõista. See omakorda riivab ühiskondlikku õigustunnet Kollektiivne otsustamine Hääletamine Kodanikud saavad sõna sekka öelda 2 peamisel moel : 1) valimised 2) rahvahääletus (referendum) Demokraatiliste valimiste peamised tunnused: 1) Vaba konkurents valijal õigusi ka mitte hääletada, kanditaatidel võrdsed võimalused 2) Üldisus hääletusõigus on suurel osal ühiskonna liikmetest 3) Ühetaolisil kõigil häältel on võrdne kaal
Orgon tunnistab Elmire kinkimisest (VIII stseen) V VAATUS Orgoni & Cleante vestlus Tartuffest (I stseen) Damis tahab Tartuffe maha lüüa (II stseen) ,,Õelad surevad, küll aga õelus ei sure" (lk100) Orgon räägiv Pernellele mida Tartuffe tegi, proua ei usu teda. Teised mõtlevad, kuidas Tartuffest lahti saada (III stseen) Härra Loyal toob Orgonile Tartuffe teate, et nad peavad välja kolima (IV stseen) Pernelle saab lõpuks aru, et Tartuffe on kelm (V stseen) Valere räägib, et Orgon peab perega põgenema ning aitab ise kaasa (VI stseen) Tartuffe tuleb politseiametnikuga, et arreteerida Orgon; arreteeritakse hoopis Tartuffe (VII stseen) Cleante rahustab Orgoni (VIII stseen)
SCAPINI KELMUSED Komöödia kolmes vaatuses TEGELASED: ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette´i isa. GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN Octave kurdab oma mure Scapinile, et talle tahetakse vastu tahtmist naist võtta. Scapin loobub
sansid hoobilt. Korraga on ata parim partii ja kahtlase kuulsusega vürst Kuraginil õnnestubki oma ilus, lõbujanuline tütar Jelena armuasjades kogenematule Pierre´ile naiseks kupeldada. Abielu jookseb peagi karile ja Pierre leiab õnne alles romaani lõpus krahv Rostovi tütre Natasa kõrval, kellesse Andrei oli sügavalt armunud. Natasa vastas algul sellele tundele, kuid alistus siis liiderliku Anatoli sarmile. Anatoli on vürst Kuragini poeg ja samasugune rafineeritud kelm nagu ta isagi. Natasa saab liiga hilja teada, et Anatoli on juba abielus ja tahtis teda ainult võrgutada. Ilus Andrei muutub üha enam juurdlevaks melanhoolikuks, mis ei ole ka ime, sest teda ei säästeta millestki. Ta saab Austrelitzi all raskesti haavata, tema noor naine Liisa sureb nurgavoodis, hiljem tabab teda kuulsas Borodino lahingus prantslaste kuul. Natasa hoolitseb surmavalt haavatu eest ennestohverdavalt kuni toole surmani, aga see on loomulikult väike lohutus.
14.Selgita mõisted fablioo ja švank; allegooria. -Fablioo- värsivormiline rahvanaljand keskaegsel Prantsusmaal, lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest; tegelasteks vaimulikud, mungad, sarvekandjaist abielumehed, truudusetud naised; pilgatakse rumalust, ahnust, võltsvagadust jpm -Švank- jämedavõitu, kohati ropu sisu ja õpetlik rahvalik naljalooke keskaja saksa kirjanduses, esines nii proosas kui värsis, tegelasteks koomilised tüübid: kelm, papp, napsivend, kuri või rumal naine. -Allegooria- mõistukõne; proosa- või värsslugu, milles on kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. 15.Kuidas nimetatakse varaseimat keskaegset draamat? - Varasemat keskaegset draamat nimetatakse liturgiliseks. 16.Nimeta keskaegse draama tähtsamad žanrid. - Müsteerium– alates 14. sajandist vaimulikud näidendid, mida etendati
Mees asub Mareti ja tema isa juurde elama. Naisel on tema vastu üsna ambivalentsed tunded: ta korraga vihkab ja armastab Nipernaadit. Kuid suvi on mööda saanud, samuti ka sügis ning talv on käes. Toomas Nipernaadil on tegelikult abikaasa olemas, Inriid Nipernaadi, kellele on ta lubanud talveks koju minna ning kes tuli talle Mareti onnikesse järgi ning Nipernaadi läks tagasi koju. Kes siiski oli Toomas Nipernaadi? Kahtlemata oli ta suur luiskaja, kelm. Tema väiksed valed võisid küll murda südameid, kuid ometi ei tekitanud need jäädavaid kahjustusi. Ta oli inimene, kes tegi ise oma elu huvitavaks, ehkki tihti küll teiste inimeste arvelt. Mõnes mõttes avas ta inimeste silmad, et nad märkaks asju, mis neid ümbritsevad ning hindaks rohkem oma nii-öelda tavalist tööinimese elu. Huvitav fenomen Nipernaadi juures on see, et tema väljavalitud naisi ühendab see, et nad on
saj alg Pr-l); neid kõiki ühendas peen ja valitud kujundlikkus. QUEVEDO (1580-1645) oli hispaania luuletaja, kes sai juba varakult kuulsaks satiirikuna. Ta liikus ringi õukonnas, kus talle aga tõi rohkelt pahandusi satiir ja Hispaania allakäigu kriitika. See tõi talle pagenduse ja vangla. Quevedo looming on ulatuslik ja mitmekesine. Eeskätt fantastiliste ja grotesksete kujunditega proosasatiirid ,,Unenäod" (1627) ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose elukäik" tegid ta kuulsaks, ent ta oli ka ajastu suurimaid luuletajaid. Filosoofiliselt mõjutas teda stoitsism. Quevedo otsib hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises; enamik loomingust on aga vastupidiselt stoitsismile soovitab kirglikku kaasaelamist kaasaja sündmustele, tõeihalust, valu ja muret kodumaa allakäigu pärast. Ajastu kriisi läbielamine viib elu piiride ja surmateemani, mida Quevedo puhul võiks nimetada eksistentsialismiks
Tema lugu oli järgmine: Räägitakse, et kunagi, kui suur ja rikas kaupmees Musciatto aadlikuks sai, pidi ta sõitma koos Prantsuse kuninga venna Charlesiga Toskaanasse paavstile külla. Kuna ta oli aga kaupmees, oli tal palju asjatoimetusi ning ta jättis kõik oma asjad teiste hoolde niikauaks. Tal oli ka üks ülesanne nõuda burgundlastelt võlgu sisse ning selle töö tegemiseks palkas ta mehe nimega Ciappelletto. Ta oli ametilt notar, aga muidu oli ta üks suur kelm. Ta tüssas kohust, pettis kliente ja oli ka hasartmängude sõltlane , aga sellegi poolest arvas Musciatto, et ta on õige mees selle töö jaoks. Ciappelletto oli nõus ning niipea, kui Musciatto Pariisist lahkus läks Ciap. Burgundiasse. Seal oli ta alguses leebe. Peagi haigestus ta surmavasse haigusesse. Kaks venda kandsid ta eest hoolt ning kutsusid talle munga, et ta saaks oma pattud enne surma pihitda ning et sellisel juhul saab ta kirikus korralikult maha matta
esmapilgul raske aimata."Leegitsev süda" - see räägib sellel teemal täpsemalt. Toomas Nipernaadi - Raamat kõigile. Tõi selle romaaniga eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Eeskujuks hulkuriromaanid. Seda nimetatud ka romaaniks novellides.Selles raamatus, mis ma Gailiti loomingu üldiseloomustuse kohta lugesin, oli väga erinevaid variante, lugemismudeleid antud Toomas Nipernaadi lugemise kohta. Nt Nipernaadi kui autobiograafia, kui müüt, kui kelm, narr, vagabund ja kurva kuju rüütel, kui arengulugu, kui ühiskonnakriitiline satiir, kui armastusromaan. Nagu näha, on vaatenurki raamatu kohta väga erinevaid, kuigi tegemist on ometi nii lihtsa ja kõigile meeldiva raamatuga. Põhjus, miks kõik seda naudivad, on üks: teose mitmekihilisus, millest igaüks võib midagi enda jaoks leida.Väga palju on räägitud sellest, et Gailit kujutas Nipernaadit endana. Rahvas tükkis neid väga tihti samastama
oktoobril Ameerikas Ühendriikides. My Chemical Romance sai palju positiivset ja negatiivset vastukaja. Ajakirja Kerrang! 2006 aasta lugejaküsitluses võitis My Chemical Romance järgmistes kategooriates: Parim bänd, Halvim bänd, Parim album ("The Black Parade"), Halvim album ("The Black Parade"), Parim lugu ("Welcome to the Black Parade"), Parim video ("Welcome to the Black Parade"), Parim live- kontsert, Parim asi aastal 2006, Halvim asi aastal 2006, Aasta kangelane (Gerard Way), Aasta kelm (Gerard Way) ja Seksikaim mees (Gerard Way). Ajakirjas Rolling Stone saavutas "The Black Parade" 2006 aasta parimate albumite edetabelis 20. koha. NME auhindade jagamisel võitis My Chemical Romance 2007 aasta Parima rahvusvahelise bändi tiitli. Kolmandal märtsil teatas Iero nende ametlikul kodulehel, et Bob Bryar on lahkunud nende bändist. Muusikastiil Meedias on My Chemical Romance'i muusikat nimetatud "alternatiiv-rockiks", "emoks", "pop pungiks" ja "post-hardcore'iks"
sajandi lõpul ühes saksa rahvaraamatus ja sealt ainet ammutanud inglise kirjaniku Christopher Marlowe' näidendis "Doktor Faustuse traagiline lugu". 13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. 14.Moralitee mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Moralitee - õpetlik-allegooriline näidend. Moraliteed jagasid rahvale just kõlbelisi näpunäiteid: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse, jne. Selliste tõdede kinnitamiseks kõrvutati moraliteedes voorusliku ning pahelise inimese elu.
Hamlet viivitas oma kättemaksuga, kuna ta polnud alguses siiski kindel Claudiuse süüs. Teoses oli kirjutatud, et ka kurjad vaimud võivad meeldiva kuju võtta. Selletõttu pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Samuti Hamlet viivitas, sest ta ei tahtnud, et Claudius nii kergelt pääseks ning lisaks ei olnud ta võimeline teda külmavereliselt tapma. ,,Kuid kas siis see on minu kättemaks? Siin tarvis mõelda: kelm tapab mu isa, aga mina, ta ainus poeg, just sellesama kelmi siit maa pealt saadan üles taevasse...See oleks reisimoon ja palgaraha, kuid mitte kättemaks!" Claudiuse tapmisega viivitamine tõi kaasa Poloniuse, ta ema, Laertese ja iseenda surma. 7.Hamlet kas külmavereline kättemaksja või salasepistuste ohver? Minu arvates oli Hamlet salasepistuste ohver, sest kui Claudius poleks tema isa tapnud, siis poleks olnud Hamletil ka vaja kättemaksta. Samuti poleks teda saanud pidada ka
· Ühiskonnakriitika · Armastuslugu · Moraalitragöödia · Müüt · Indiviidi arengulugu Hamlet kui ühiskonnakriitika Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1) tarkus; 2) mehisus; 3) mõõdukus; 4) õiglus. Eesti Taani Püüeldakse mõõdukuse ja õigluse poole, aga Pole mõõdukust ega õiglust. Peod ja samas võib olla ka kelm ja naeratada. trallitamine. Helsingöri hukatuses. Hamlet Võimalused on olemas, aga piiratud. peab asjad riigis korda ajama. Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline viisakus, lipitsemine. Pidev nuhkimine ja viisakus, lipitsemine. Pidev nuhkimine
Tegelased: * linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. Hlestakov narrib Marjat libaabieluettepanekuga. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm, sebija ja pugeja. Haiglad on kohutavas korras, aga teda huvitab ainult ta enda nahk. * postiülem Ivan Kuzmits Shpekin - naiivne, loeb iseenesestmõistetavalt kogu posti läbi - nii saadakse ka lõpus teada, kuidas lood tegelikult olid ja millised nad kõik arvatava revidendi silmade läbi on. * mõisnikud Dobtshinski ja Bobtshinski - alati koos olnud, läbini sarnased ja ühtemoodi keskmiselt rumalad. * kreisiarst Hiebner - tark ja kauge, temast eriti juttu ei ole.
Iseloomustavad sõnad: Võimuiha, võltsau. Gertrud truudusetu oma pojaisale. Mõnevõrra kergeusklik ja pime. Siiski südames soe ja hell. Konflikt: Hamlet on vihane oma ema peale, kes liiga kiiresti pärast isa surma uuesti abiellus, lisaks sellele saab Hamlet teada, et isa mõrvariks oli ema uus abikaasa. See tekitab prints Hamletis pahameelt ning kaaslased ei saa aru miks ta on nii masenduses või koguni hull. Tsitaadid: "Kuni rohi kasvab, sureb rumal hobune nälga." "Kelm jutt suigub narri kõrvas." "Inimene on tühja asja sarnane, tema päevad lähevad mööda kui vari." "Inimene võib kala kinni püüda ussiga, kes on söönud kuningat ja süüa kala kes selle ussi ära õgis." "Teist inimest hästi tunda tähendab iseennast tunda." "Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks"
seisuse ning liitus põlatud komödiantidega, astudes ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Enam kui kolmteist aastat rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides commedia dell' arte stiilis improviseeritud farsse, varieerides süzeesid ja sobitades itaalia maske prantsuse eluga. Commedia dell' arte koosnes neljast maskist: Pantalone (kaupmees, ihnur), doktor ja lihtsameelsed teenrid ehk zanni'd Brighella(kaval, osav ja õel talupoeg) ning Arlecchino (totravõitu, hiljem kelm). Neil aastail laienes Moliére'i silmaring, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele eesnäitlejaks. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliére ise kirjutama juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Mõnes Moliére'i tegelase nimes võib Commedia dell' arte maskid
kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, siiras, ent ometi saab temast peategelase armuke. Tavaliselt juba abielus naine, aga armukeseks olemine ei tee teda madalamaks. naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud, kui ta oleks sündinud naisena otsustav, tegutseja, jõuline deus ex machina ehk võlur rikas, mõjuvõimas isik, kes on peategelase heategija. Tuleb ja lahendab raske olukorra. kelm, halb inimene vastukaaluks peategelasele; paneb näkku ja pillub kaikaid kodaratesse
Selline jutustaja suudab tavaliselt ka tegelaste mõtteid lugeda. Kõiketeadva jutustaja romaani vaatepunkt on sestap tavaliselt liikuv. 22.2.Ebausaldusväärne jutustaja On selline, kes paneb kahtlema. Nt vahendatakse ainult jutustaja teadvust, väljaspool seda olev on puudu (tegelikkus). Või nt jutustaja teadlik eksitamine. Või oli klassikaline raamjutustus ja lõpus selgub, et tegelikult oli jutustaja ebausaldusväärne. Tavaliselt on ebausaldusväärse jutustaja tüübid: hull, kelm, kloun, narr jne. Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne ● Mis kuulub kirjandusajalukku ? ⮚ Enne 19.sajandit – eestikeelne tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja diadaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule). ⮚ XVI sajandivahetus – esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused
2. Kaubamüüja: Köielt olla kukkunud. 3. Kaubamüüja: Pole tal poega, poeg rööviti juba 7 aasta eest. Aga sina mine tagasi sinna, kust tuled. Jakob: Juuksuriemand, ehk näitaksite mulle peeglit. (Ehmatab, nuuksub) Juuksuriemand: No, kas olete end juba piisavalt imetlenud? Kingsepp: Saan ehk teile kasulik olla? Soovite ehk vutlarit oma nina tarvis? Ema: Vaata ometi, too seal tahab meie poeg olla! Kingsepp: Või nii? Oota, sa kelm! Või tema püüab meid narrida. Küll ma selle kelmuse sinust välja ajan. (Jakob jookseb ehmunult edasi ja näeb muinasjutuvestjat): Kes sina oled? Muinasjutuvestja: Mina olen muinasjutuvestja. Jakob: Mis minust saab? Kuhu ma sellisena lähen? Muinasjutuvestja: Mis oleks, kui sa hakkaksid kokaks? Jakob: Kui ma nõia juures magasin, nägin und, et aitan oravatel toitu keeta. Aga need ei olnudki oravad, need olid lapsed.
uskumustest, sealhulgas taimetoidust, poliitilist radikaalsust ja seksuaalset vabadust. Looming 1) Tema loomingus on valdavaim sisimate tunnete kujutamine ja poliitiline satiir. 2) Shelley kirjutas ka loodusluuletusi kodumaast ja eksootilistest maadest 3) Tema Armastusluules on siirust, lembetunde kokkusulamist sõprusega. 4) Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi", milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. 5) Tema luuletusets ta vahel luuletas loodusest ja jumalast. 5. V. Hugo Elust 1) Victor Hugo sündis Prantsusmaal Besançonis 26. veebruaril 1802. 2) Tema ema suri 1821. aastal. Samal aastal Hugo abiellus Adel Foucheriga ja avaldas oma esimese luule raamatu. 3) Ta kaotas kaks poega 1871 ja 1873 aastate vahel. 4) Tema isa oli sõjaväelane, kes hiljem töötas Napoleoniga. 5) Victor Hugo suri Pariisis 22. mail 1885. Looming 1) Tema esimene romaan ilmus 1823
7 ,,Revident" Tegelased *linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm, sebija ja pugeja. Haiglad on kohutavas korras, aga teda huvitab ainult ta enda nahk. * postiülem Ivan Kuzmits Shpekin - naiivne, loeb iseenesestmõistetavalt kogu posti läbi - nii saadakse ka lõpus teada, kuidas lood tegelikult olid ja millised nad kõik arvatava revidendi silmade läbi on. * mõisnikud Dobtshinski ja Bobtshinski - alati koos olnud, läbini sarnased ja ühtemoodi keskmiselt rumalad. * kreisiarst Hiebner - tark ja kauge, temast eriti juttu ei ole.
Sageli kõrvutatud Shakespeare'iga, teatris laienes vaatemängulisus,rikkalikud/uhked dekor. Ühiskondlik allakäik-kriisitingimustes sünnib religioosne ja eksistentsiline draama. 1651 pühitseti preestriks Gongora- 16.-17 saj. Preester. Gongorism- kujundirikas väljendus, keeruline, viimistletud. Luuletaja. Poeem ,,Üksindused"- looduse kirjeldamine, ähmasus. Metafoorid. Quevedo- 16.-17. saj. Kõrgaadlist pagendusse. Satiiriline. ,,Unenäod"- proosasatiir. ,,Kelm don Peblose elukäik"- romaan. Mitmekülgne. Inimnarruse piitsutaja. Donne- luuletaja. 16.-17.saj. Kontseptid ja vastandamised. Luulelooming usulis-filosoofilise kallakuga. ,,Jumalikud luuletuse", "Satiirid", ,,Eleegiad". Jutlustaja. Iroonilised tekstid. Suur osa ta luulest satiiriline. Vastandid- näilik vs tegelik. Klassitsism 17.saj 17. saj. Vastandite lahutamine. Prantsusmaa. Prantsuse Akadeemia loomine Richelieu poolt.
Byron oli eeskujuks noorele Edgar Allan Poele. Shelley - Percy Bysshe Shelley (4. august 1792 8. juuli 1822) oli inglise romantiline luuletaja, kelle kuulsate luuletuste hulgas on "Ozymandias", "Ode to the West Wind" ja "To a Skylark". Shelley sündis väga jõukas Sussexi maa-aadli perekonnas baronetitiitli pärijana. Ta sai hariduse Eton College'is ja Oxfordi Ülikooli University College'is. Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi" (1810), milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. Samal aastal avaldas Shelley koos oma õega raamatu "Original Poetry by Victor and Cazire". Oxfordis õppides andis ta välja luulekogu "Posthumous Fragments of Margaret Nicholson". Võib-olla tegi kaastööd kaasüliõpilane Thomas Jefferson Hogg. 1811 avaldas Shelley pamfleti "Ateismi paratamatus" ("The Necessity of Atheism"), mille pärast ta pidi koos Hoggiga Oxfordist lahkuma. Isa sekkumisel oleks ta võinud ülikooli edasi jääda, kui ta oleks oma vaadetest
ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle.
saab. Angela räägib, et Karlol oli sündinud kodus kahe peaga vasikas. Ema palub, et laps Karlo ära võtaks. Ema seletab, et hetkel otsitakse maalt naist, kes ei tunne meest ning, et ta viiakse kuningale söödaks, kui ta kiirelt Karloga asja joonde ei aja. Seda kuuldes hakkab Angela täiega oma ema vastu rage´ma ning teatab, et ei kavatsega end Karlole mitte mingi hinna eest kätte anda, vaid tema ootab Mathiast. Nii Isale kui ka Emale ei meeldi Mathias. Arvatakse, et ta on kelm, varas ning valetab ka veel peale kauba. (Isa ja Karlo naasevad.) (Näitelavale kargab mitu meest paremalt, kõigil pikad, mustad mantlid ümber ja laiad, mustad kaabud peas, nii et nägusid pole peagu nähagi. Mathias tõmbab kaabu peast ja silma torkab hiilgav kiiver; heidab mantli õlgadelt ja alt ilmub tore munder mõõga, pikkade saabaste ja kõrisevate kannustega. Angela langeb Mathiasele kaela, imetlevas ekstaasis.)
Viljeldi rüütli, kelmi ja lamburromaani. Sajandi teisel poolel kirjutati rüütliromaane nii palju, et võimud olid sunnitud nende avaldamist piirama. Rahvusliku romaaniliigina arenes kelmiromaan, milles peategelane jutustab oma kirevast elukäigust, andes kriitilise pildi kaasaja kommetest. Selle liigi eelkäijaks sai Fernando de rojas. ( 1465-1541) 'Celestina'. Esimene kelmiromaan on anonüümne 'Tormese Lazarillo elukäik'. Selle zanri viis täiuslikkuseni Mateo Aleman 'Kelm Guzman de Alfaranche elukäik'. Kelmiromaanid levisid peaageu kõikjal Euroopas. Pastoraalse romaani rajaja oli hispaania kirjanduses Jorge de Montemayor teosega 'Diana'. Teisena pälvib esiletõstmist Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) lamburromaan 'Galatea', mis on Dianat matkiv teos. Hispaania draama esiisaks sai Juan del Encina (1468- 1529), kes kirjutas rahvaliku sisuga ekolooge. Antiigi ja itaalia mõjusid tõi hispaania draamasse Bartolome de Torres Naharro. Ajastu suurimaks
Iseloomustavad sõnad: Võimuiha, võltsau.! Gertrud truudusetu oma pojaisale. Mõnevõrra kergeusklik ja pime. Siiski südames soe ja hell.! ! Konflikt:! Hamlet on vihane oma ema peale, kes liiga kiiresti pärast isa surma uuesti abiellus, lisaks sellele saab Hamlet teada, et isa mõrvariks oli ema uus abikaasa. See tekitab prints Hamletis pahameelt ning kaaslased ei saa aru miks ta on nii masenduses või koguni hull.! ! Tsitaadid:! "Kuni rohi kasvab, sureb rumal hobune nälga."! "Kelm jutt suigub narri kõrvas."! "Inimene on tühja asja sarnane, tema päevad lähevad mööda kui vari."! "Inimene võib kala kinni püüda ussiga, kes on söönud kuningat ja süüa kala kes selle ussi ära õgis."! "Teist inimest hästi tunda tähendab iseennast tunda."! "Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks"
talle endale oleks see ka kasulik. Mõisaomanikud ei oska alguses midagi vastata, vaid kortsutavad laupa, sest neile tundub see natuke veider, et tuleb võhivõõras ja pakub talle sellist kaupa. Kauge külaline Tsitsikov jätab neile elegantse ja soliidse mulje. Ta sõidab treppi tõlla ja teenriga, lõhnab prantsuse seebi järele, tema kallite rõivaste all võlvub priske kõhuke, mis annab muidugi tunnistust heast järjest. Omanikule tundub, et järelikult ei saa ta mingi kelm olla, aga tundub siiski veider, et ta surnud hingi tahab osta, nad ei ole ju midagi väärt. Mõisaomanik on nõus enda kulusid vähendama ja müüb talle oma surnud hinged ära., kuid arvab ikka, et see mees on küll puhta lollpea. Tegelikult on endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovits Tsitsikov on kõike muud kui lollpea. Ametlikult on kadunukesed ju veel elus ja kujutavad endast kapitali, mille pealt saab kena hüpoteegi
· tragi-komöödiad · grotesk · Quevedo, Gongora Luis de Gongora (1561-1627) · 27- aasta põlvkond on nime saanud temat · õppis Salamanca ülikoolis, Madridis õukonnas vaimulik · tugev vastand Quevedole · eemaletõmbumine loodusesse, mis ka tema luules väljendub · lühiluuletused · ,,Fabula de Polifemo y Galatea" · ,,Soledades" poeem Francisco de Quevedo (1580-1645) · kirjutas kelmiromaani ,,Historia de Buscón, llamado don Pablos" 1626 : kelm don Pablose elukäik ja fantastiliste nägemuste tsükkel ,,Sueños" · Tema proosas domineerib grotesk ja satiir · Pole mitte ühes plaanis luule vaid on erinevad tasandid · Suur osa on satiiriline luule · Quevedot mõjutas stoitsism antiigist, tõlkis Epiktotese filosoofilisi töid hisp. keelde. · Cervantesele avaldas samuti muljet, kuigi Cervantes oli juba vana ja Quevedo veel noor, kuid Quevedo oli juba noorelt andekas
`' - JÕGEVA [6, lk 54] `'Kui lapsel raha peosse kinni jääb, saab rikkas inimene, kui lahti laseb, saab vaene inimene.'' - TALLINN [6, lk 77] `'Kui lapsel veiksest piast nina tihti tatine on, siis saada sellest tark inimene.'' -PILISTVERE [6, lk 88] `'Vihmal sündinud lapsed nutavad, aga kuival sündinud lapsed naeravad.'' - TARVASTU [6, lk 107] `'Esmaspäeval sündinud lapsest saab tulevikus esimees, teisipäev töömees, kesknädal kelm, neljapäev nõid, reede rikas, laupäev laisk, pühapäev taevapüüdja.'' - AMBLA [6, lk 123] KOKKUVÕTE Varasemalt on sünnikombed olnud küll teistsugused tänapäevastest, aga väga palju uskumusi on rännanud ajaga kaasa läbi aastate. Enim muutunud on eluolud ja nõuded riigi poolt. Kindlasti tekib tulevikuski uusi tarkusi nii naise rasedusaja kui ka sünnitegevuse ja 8 katsikutega.
(Samal ajal tuleb esikust Helmer.) Jälle hakkab pihta üks suur teineteise hellitamine (oravake, lõokene jne.). Nora teeb ootamatult otsa lahti ning ütleb, et mes peaks Krogstadile pangas koha alles jätma. Mees jääb aga endale kindlaks. Tal on Krogstadi vallandamise kiri käes ning ta läheb ja viskab selle postkasti. Nora ,,kardab", et kui ta Krogstadi lahti laseb, võib nendega midagi halba juhtuda, ent mees ütleb otse välja, et ta ei karda seda meest, kuigi ta on kelm. Kallistab oma naist ning läheb oma kabinetti. Esikus kostub uksekell. Sisse tuleb Rank. Rank on juba surija moodi, tema tuju, jutt jne. Naine ei taha, et mees neid maha jätaks. Rank leiab, et tema koha siin majas saab endale Linde. Nora palub talt teenet. Mees on nõus ükskõik millist teenet näitma, veel enam, ta tunnistab, et armastab naist. Nora aga kohkub selle peale ning ei räägi talle oma saladusest. Naine räägib ss sellest, et tema mees sarnaneb tema isaga
Ude -me Udu Udras -e Udres -e Uhke Uibu Uljas Ulja Uku Undse Undse III v. � LE �udu� Unip�iv -a Urb Urve Urm -e Usk Usu Usklik -u Ustav -a Uure Uurde Vagu Vao Vagur -a Vaha Vahe -da Vaher Vahtra Vahr -u � LE �v�ru� Vai -a Vaige III v. Valas -e � �vaal� Vald Valla Valev -a Valge Vandemeel -e Vanne Vande Vapper Vapra Vares -e Vari Varju Varjelemb -e Varmas Varma III v. Vasar -a Vask Vase Velbas Velpa III v. � L�E �kaval�, �kelm� Veli Velje Vello Vend Venna Verev -a Vesse Videv -a Vihatsu Vihavald -valla Viher -a � �roheline�, �lopsakas� Vihk Vihu Vihur -i Viidik -a Viiger Viigri Viires Viire III v. � lind Chlidonias Viirg Viiru Viis -i Viit Viida Vili Vilja Vililemb -e Vilimeel -e Vilip�ev -a Vilit�iv -u Vilivald -valla Virb Virva � �noor, roheline oks� Virge III v. Virmaline Virmalise Virve Viu Voog Voo Voor -e V�im -u V�rk V�rgu
situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koomilised lühinäidendid. C kirjutas aristokraatlikule publikule ning 1651.aastast ainult õukonnateatrile – suurejooneline lavastust, efektsed dekoratsioonid
annaabi.ee 
