Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"nipernaadile" - 41 õppematerjali

nipernaadile on võõras omakasupüüdlikkus ja ta toimib alati kaasinimeste huvides.
thumbnail
1
docx

Kiri Toomas Nipernaadile

Imestan Su suutlikkust iga olukorraga kohaneda ja erinevaid rolle välja mängida. Näiteks sookuivatamine. Kuidas tulid mõttele olla sookuivataja? Lisaks sellele sai Sinust ka veel ülevedaja, mida tegid ehk oma tõeliseks lõbuks ja igavuse peletamiseks. Värskendavalt naljakas oli lugeda Sinu sookuivatajaks olemisest ja põgenemisest pärast kõrtsmiku maa üleujutamist. Oli tore, kuidas sulandusid pulmaliste sekka pühamehena ning korraldasid aukartustäratavalt usutava etenduse jutlust pidades ja last ristides. Kaasahaarav oli ka suur plaan kaevata jõest pärleid ja ehitada loss, võitmaks peretütre Ello südant. Osavalt võtsid ka talu üle, kui kolmest vennast ükski ei nõustunud peremeheks hakkama. Kui oleksid püsivam, võiks Sinust hea taluperemees saada. Võib-olla võtsid Sa endale erinevaid ameteid, et mõista erinevaid inimesi, kuid eh...

Kirjandus
156 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Minu kiri Toomas Nipernaadile

Ma küll imetlen sinu fantaasiarohket ja vaba kui lind olekut, kuid samas ma ei mõista, miks sa oma perekonna niimoodi maha jätsid. Kas see kõik oli tõesti seda väärt? Sa küll said juurde kohutavalt palju uusi kogemusi, kuidas keerulistest olukordadest välja tulla ja imelisi tutvusi erinevates väikestes külades, kuid mida sa kõike ei pidanud ka selle nimel tegema. Ma tõesti ei usu,et sa kordagi näiteks Katile kõike seda rikkust lubades ei kõhelnud, kas sa sellest situatsioonist puhtalt välja pääsed. Sa kindlasit kahtlesid ja soovisid rääkida sellele naiivsele tütarlapsele tõtt? Küllap sa ise oled liialt põikpäine ja jonnakas, nagu eestlased ikka ja tahtsid oma seikluse tüdruku arvel lõpuni viia. Sul tõesti vedas, et tol päeval, kui te Hansuoja tallu jõudsite, selle peremees laadale oma härga...

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Toomas Nipernaadi karakteristika

Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head. Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult ­ läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel...

Kirjandus
628 allalaadimist
thumbnail
7
doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head. Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult ­ läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel...

Kirjandus
612 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Toomas Nipernaadi" A.Gailit - kokkuvõte

Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile , et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks...

Kirjandus
3738 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Olla nagu kõik või jääda iseendaks(2)

Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Nii tihti olen istunud siin kõval koolipingil, hoidnud kätega oma mõtliku pead ja kuulanud tarkust siit, sealt kui ka ukse tagant. Vahest on tunne, et kõike seda on korraga liiga palju, nii palju ja suures koguses, et unustan lõpuks iseendagi. Sammun iga päev kooli seda sama teed pidi nagu esimesel koolipäevalgi, kui ema mul autoteest kaugele käskis hoida ning metsaraja ohutusest jahus. Kannan koolis alati kaasas neid samu õpikuid nagu minu sõbradki ja loen sama innukalt sekundeid, et ikka kontrollida ega tund pikemaks ei veni. Kuid kas nii saan ma targaks, leian õige tee ja astun ellu sirge seljaga? Tulen ma toime selles hallis udus, mis iga päevaga vaid tihedamaks muutub ja meie vaateid maailmale hägusemaks muudab? Varsti me ei oska isegi enda elu üle otsustada ja teeme selliseid valikuid, vigu ja tegemisi, mis lõikavad nagu katk meilt jalad julmalt otsast. Ma ei...

Eesti keel
376 allalaadimist
thumbnail
3
doc

August Gailit

Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960 Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Gailiti üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: «...monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale.»...

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Toomas Nipernaadi

Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head. Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud, seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Kuid ilmselt Nipernaadi muud ei tahtnudki kui seda poeetilist tunnet ning seetõttu põgenes ta alati liiga reaalseks saanud vahekordade eest. Tal oli hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil vedas peaaegu alati, sest kõik ta valed tundusid tõelistena ja tavaliselt said teised tema pettustest alles siis aru, kui ta ise vastavast situatsioonist või keskkonnast lahkus. Ta püüdis oma valedega...

Kirjandus
288 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nipernaadi

Pärdik oli kena ,kuid tegi palju pahandust . Saabus päev mil poisid teele asusid ,ning Nipernaadi jäi nende talu valvama. Nipernaadile aga oli hakkanud vahepeal silma üks tüdruk kelle nimi oli Milla. Ta tahtis Millat taluperenaiseks võtta . Milla alguses küll ei tahtnud ,kui siis ikkagi läks.Paari päeva pärast tulid vennad laadalt tagasi ,ise räsitud välja nägemistega ,olla nemad peksa saanud. Kui poisid oma kurva loo Nipernaadile ära olid jutustanud ,märkasid nad et pärdik oli välja jooksnud. Nad kõik jooksid pärdikule järele. Kui pärdik ronis kõrgele puulatva, soovitas Nipernaadi puu maha raiuda , ning kui pärdik põllu saaduste vahel jooksis ,soovitas ta selle maha talluda. Kui poisid pärdiku kätte said tuldi nendega kohe õiendama ja neilt võlga nõudma. Poisid süüdistasid kõiges Nipernaadit ja Nipernaadi asus kiiruga uuesti teele....

Eesti keel
137 allalaadimist
thumbnail
13
odt

August Gailit

See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi ­ toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale."...

Eesti keel
91 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nipernaadi

Möödus mitu päeva ja tüdruk vaikselt armus Nipernaadisse. Kord tuli Jaanus Nipernaadi juurde ja teatas ,et tema tädi on teda külastama tulnud ja tiris Nipernaadi koos tüdrukuga endaga kaasa vana kalamehe onni kus Nipernaadi oli viimastel päevadel ööbinud.Kui nipernaadi oli uksest sisse astunud ,siis ta kohmetus.Seal oli tõepoolest üks naine. Tüdruk küsis naise käest ,kes ta on . Naine vastas ,et ta on Nipernaadi seaduslik naine. Tüdruk vaatas Nipernaadile otsa ja sai aru ,et see on tõsi.Nipernaadi palus tüdrukult vabandust ja ütles et teeb kõik et ta andeks annaks. Tüdruk palus mälestuseks tema kannelt....

Kirjandus
228 allalaadimist
thumbnail
5
doc

August Gailit

See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi ­ toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Mälestusmärk Nipernaadile : 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale."...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...

Kirjandus
399 allalaadimist
thumbnail
8
doc

August Gailit

Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head. Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult ­ läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel...

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tammsaare ja Gailit elulugu

H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Toomas Nipernaadi

Ta ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nii öelda ,,naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid ­ eesmärgiks ei olnud seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise tundmaõppimine läbi armastuse. Andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Tihti pani ta naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli isegi sellepärast kurb. Kuid see kõik võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sellest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult ­ läbikukkumise korral...: ,,Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas oli suurepärane valetaja, kuigi see tundub liiga karm sõna olevat siin kohal. See mida ta tegi oli midagi tõe ja vale vahepealset. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nii öelda uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas:"Andke andeks...

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
2
doc

August Gailiti romaani "Ekke moor" analüüs

Seikluste lõpus jõuab Ekke siiski tagasi koju ja on vahepeal rikkaks saanud. Kodus ootas teda tema kallis ema ja suur armastus Eneken. Lisaks ootas teda koju ka tema poeg, väike Ekke, kellest mehel aimugi polnud. Koju jõudes mõistis Ekke, et kõige parem on ikka kodus oma pere juures olla ja kõige paremad allikad ongi just seal. Minu arvamus antud teosest Seda võiks isegi natuke võrrelda Gailiti ,,Nipernaadiga" , aga vastandlikult Nipernaadile ei ole Ekke Moori teekonna põhjused mitte lustlikud, vaid sügavad ­ ta otsib vastust küsimusele, kes ta on. Ekke Mooris võib ära tunda eesti mehele iseloomulikke jooni ­ laiskus, luiskamine, mitmepalgelisus, memme poolt hellitatud logard jne. Arvan, et kirjanik tahab selle teosega öelda, et võid ju mööda maailma ringi rännata ja kogemusi ja asju saada, aga lõpuks pöördud sa ikka tagasi koju ja taipad, et just siin on kõige parem elada ja olla...

Kirjandus
750 allalaadimist
thumbnail
2
doc

A. Gailit Leegitsev Süda, Nipernaadi kokkuvõte

Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head. Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult ­ läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel...

Kirjandus
294 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Välja hallist argipäevast

Ta soovitas meestel linna kino tegema minna, kuna sellega pidi palju raha teenima ning siis oleks neil võimalus hakata rikasteks mõisnikeks. Talupojad olid sellest ideest vaimustuses ja asusid linna poole teele, jättes Toomase oma talu eest hoolt kandma. Vennad ei saavutanud väheste kogemuste tõttu linnas edu ning tulid suure viha ja pettumusega koju tagasi, et Nipernaadile ebareaalse idee pärast kätte maksta. Nad panid Toomase lukustatud majas põlema, kuid too pääses majast välja, aitas neil tulekahju kustutada ja lahkus vendade poolt edasi oma eluteele. Nipernaadi ei kahetsenud oma tegu, vastupidi, ta jäi endaga väga rahule, et sai midagi põnevat teha ning ta oli suutnud vendasid veenda, et omas kodus on ikka kõige parem. Järgmisena kehastas Nipernaadi end muinasteadlasena, põnevuse nimel oli...

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

"Toomas Nipernaadi"

,,Toomas Nipernaadi" · Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid · Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head · Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud · Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb · Nipernaadi oli suurepärane valetaja. · . See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult · kontrastsed tegelased · teised olid nip kõrval muidugi täielikud puupead · Toomas Nipernaadi oli töömees · Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast....

Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun