Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega
uhmrinuia. Küll aga võite taignarulli abil pehmendada külma margariini. Taignasegajate liigitamine I. Sõltuvalt töötsükli struktuurist 1. Perioodilise tegevusega: Fikseeritud anumaga taignasegaja vaba või sundpöörlemisega Käruanumaga taignasegaja Taignasegaja koos tõstukikallutajaga Pideva tegevusega II. Segamisvahendite trajektoorist Lihtsa liikumisega Pöörleva liikumisega Planetaarse liikumisega Ruumilise liikumisega III.Taignasegamisvahendi telje asetuse järgi Horisontaalse asendiga Kaldasendiga Vertikaalse asendiga IV. Valmistatava taigna liigi järgi 3050% tiheda juuretisega 6070% vedela juuretise ja vedelate segude puhul V. Sõltuvalt kasutatavast juhtimissüsteemist Käsitsi juhitavad Poolautomaatselt juhitavad Automaatse juhtimisega VI. Tööprintsiibi järgi Skujulised Zkujulised Tänan Vaatamast !
Kala ja kalatooted Kalad on kõigusoojased veeloomad, kelle keha on enamasti voolujooneline. Keha katavad soomused. Eristatakse pea-, kere- ja sabapiirkonda. Liigitatakse keha kuju, soomuste, uimede arvu, suu asetuse järgi ning kas on luu või kõhrkala. Samuti liigitatakse selle järgi, kas on merevee, magevee või siirdekalad. Elupaiga vee omadused määravad kala maitse. Liigitatakse ka selle järgi, kuidas söögiks valmistatakse (suuruse järgi ning rasvasuse järgi). Lahjadel kaladel on kogunenud peaaegu kogu rasv maksa, kalaliha vähese maitsega ja kuiv. Rasvasteks kaladeks on näiteks forell, lõhe, tuunikala. Rasvased kalad on tumedama lihaga ja tugevama maitsega, rasv jaguneb kehas ühtlaselt.
Õnnetuse tekitanud teguri iseloomustus Juhtunud tööõnnetus oli vahetult seotud toidu valmistamisega ehk koka tööülesannete täitmisega. Toitlustusasutustes, eelkõige köögis on põhiliseks ohuks libisemine, kuna tihti valatakse vedelike ühest anumast teise või teisaldatakse vedelikega anumaid, mille kaudu põrand märjaks võib saada. Seega on antud oht antud töökohal olemas tegelikult pidevalt. Riski kõrgendavaks faktoriks antud juhul on ka märja põranda asukoht seadmete asetuse suhtes. Ümber nurga pöördumisel (eriti kiirustades) muutub niigi kehaasend ning selle masskese nihkub. Kui seal nurgal on ka libe põrand ning käes on raskused, on kukkumise tõüenäosus väga suur. Organisatsioonilised meetmed õnnetuse ärahoidmiseks Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 852 kehtib toitlustusasutustele vastav määrus: ,,Põrandapinnad peavad olema heas seisukorras ning kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad
200 liigil teistest perekondadest b) Taimede juurtes elavad bakterid, mis suudavad omastada õhulämmastikku ja seetõttu tekivad kasvajataolised moodustised c) Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest ja taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid. 12.Missugusest meristeemsest koest oleneb kaheiduleheliste taimede juure ja varre jämenemine? Kambiumis 13.Kuidas ühe- ja kaheidulehelised taimed üksteisest erinevad juhtkimpude asetuse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult. Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina. 14.Millistest osadest koosneb vars? Vars koosneb sõlmevahesest ja sõlmekohtadest, millest võivad välja kasvada käbid, juured. 15.Mida kujutab endast leht? (andke määratlus) Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel
· Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on setud
halogeeni aatomi(tega).
· Ahelisomeerid- erinevad süsinikuahela ehituse poolest
· Asendisomeerid süsinikuahel sarnane, aga erinevad halogeeni asetuse poolest.
· Halogeenide füüsikalised omadused:
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
Sisepõlemismootor · Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. · Sisepõlemismootoreid on kahte liiki: Neljataktilised ja kahetaktilised. · Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. · Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks. · Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest. Loomine · Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879. · Neid hakkati tootma aastal 1883. · Karl Friedrich Benz sündis 25. novemberil 1844 Mühlburgis Karlsruhe lähedal Badeni Suurvürstiriigis ning suri 4. aprill 1929 Ladenburgis, Saksamaal. Ta oli saksa leidur, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Mercedes- Benz looja. Tema perekonnanimest on tulnud sõna "bensiin". · 1885. aastal lõi ta esimese auto, mis oli
• Teine nimi - prümnesiofüüdid • Kromalveolaatide hõimkond • Lähedases suguluses krüptomonaadidega • Rakkudel tavaliselt kaks viburit Unikaalne organell –sünapomorfne haptoneema ( väliselt viburi sarnane, kuid erineb mikrotuubulite asetuse ja otstarbe poolest. Mikrotuubulid – valgustruktuurid, mis aitavad moodustada tsütoskeletti. Haptoneemas 6-7 mikrotuubulit. Kr. k – hapsis – puudutus, nema –niit.) ( Sünapomorf - mingi organismide rühma taksonite ühine arenenud tunnus, mille järgi võib oletada, et vaadeldava tunnusega organismid põlvnevad ühisest eellasest.) (Takson ehk mest - taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum) (Taksonoomiline rühm – nt liik, perekond, sugukond.)
mängu tehnilised võimalused ning see avardas nende tämbri skaalat. Orkestrisse lisandus uusi instrumente nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisus orkestri koosseis hiiglaslikuks. Alates 19 sajandist seisab orkestri ees dirigent, kelle paremas käes on taktikepp, millega hoiab tempot, vasaku käega kujundab dünaamikat st näitab pillirühmade sisse. 20 sajand Sümfooniaorkestri koosseis muutus väiksemaks. Pillide paigutus ja kontsertmeistri roll. Pillide asetuse järjekord: Vaiksemad pillid asetsevad eespool, suurema kõlatugevusega. Kõlavärvi elavdamiseks toodi sisse löökpillide rühm. I viiulite juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema annab oma pillil a noodi. Selle järgi häälestavad pillid teised orkestrandid. 6. Millal ja kus asutati Eesti esimene sümfooniaorkester? Aleksander Läte eestvedamisel asutati aastal 1900 Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. 7
· Tundlikkus töökeskkonna suhtes (niiskus, temperatuur, õli jm.) · Staatilise elektri tekke võimalus ja sellega seotud ohud Rihma väike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kujundada võllide igasuguse asetuse juures. Rööpsete võllidega ülekanded võivad olla nn. lahtised või kinnised (ristuva rihmaga).Esimesel juhul on võllide nurkkiirused sama-, teisel juhul erisuunalised. Võllide kiivase asetuse korral kasutatakse poolkinnise (poolristuva rihmaga) ülekandeid. Kiil- ja hammasrihmad leiavad peamist kasutamist rööpsete telgedegaülekandeis, aga juhtrullide abil Kuigi kiil- ja hammasrihmad leiavad peamist kasutamist rööpsete telgedega ülekandeis on juhtrullide abil võimalik luua ka kiivate telgedega ülekandeid. 3. RIHMADE EHITUS Ristlõike alusel jagunevad ülekanderihmad · Kiilrihmad · Mitmikkiilrihmad · Ümarrihmad
õhuke, lubiainega tugevdatud kuunusjas koda. Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise nahakarru ehk mantli eritistest. Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. Sellest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Tigu liigub tallaga vastu taime toetudes talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt. Teo liikumis teed võib näha tänu tema limase rajal, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. Sellise jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks Teol on kaks paari kombitsaid Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteol silmad. Nendega ei näe ta esemete kuju, vaid eristab ainult valgust ja varju. Seedeelundkond Seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel.
Kuna värvid on sarnased on erinevatelt objektidelt üleminek sujuv, kuid kindel ning arusaadav. Puudub kokkusulavus, sest piirjooned on aitavad eristada. Minu jaoks loovad rütmi värv ning varjundid, mis annavad edasi maali meeleolu ning selle omapära. Rütm ei ole reeglitepärane, sest Picasso on ühendanud pikliku ning hajutatud kehakuju konkreetsete objektidega nagu kann. Liikumise suunda on andnud kunstnik edasi teosel oleva mehe käte ning pea asetuse abil. Pingestatus on saavutatud jooni vastandades, vastandades varje konkreetsete piirjoontega. Ruumilisuse annab edasi värvidega varjuda loomine ning nende õhutamine õigetes kohtades. Teosel võib näha pimedat meest, kes sööb hommikust. See loob nukrameelse ning härda meeleolu. Ma arvan, et see kurb atmosfäär on mõjutatud Picasso sõbra enesetapust, millest sai alguse tema sinine periood. Kunstnik paneb mängu oma
Retoorika ja kõnekunst Elis Kevvai Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Kuulus 19. sajandinil ametlikult kooliprogrammi. Ettevalmistamine Invento- Kogutakse materjale ning määratakse kindlaks seisukohad. Disopsito- Kõne osade asetuse kavandamine. Elecutio- Stiili ja väljendusviisi leidmine. Memoria- Päheõppimine Pronuntatio- Ettekandmine Kõne koosneb: 1. Sissejuhatus 2. Jutustus 3. Argumentatsioon 4. Kokkuvõte Ajalugu Kõnekusti vajasid poliitikud rahva koosolekutel, tavakodanikud kohtus ja matustel ning väejuhid. Retoorikat tunti juba Egiptsues, Babüloonias ja Asüürias. Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti
neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Kvandi energia on võrdeline elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis sama, aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Kui elektron siirdub kõrgemalt orbiidilt madalamale, siis kiirgub kvant. Kui elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgamale, siis neelab kvandi. Kvant-footon-valguse osake Aatomituuma ehitus ja tuumajõud Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse. Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega aatomi elektronkattes. Elektronide arv omakorda on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbrik Mendelejevi tabelis. Prooton ja nautron on ühisnimega nukleon. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Looduslik radioaktiivsus Radioaktiivseid kiigused jagunevad kolmeks: 1. Alfakiirguseosakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomi tuumad. 2. Beetakiirguse osakesed on elektronid.
ei kristallu aga üldse ebaregulaarset asetuvate või suurte kõrvalrühmade tõttu. Külgrühmade paiknemise regulaarsust iseloomustab taktilisus. Allikas: http://orgchem.ru/vrml/link24.htm Taktilisus Isotaktiline ◦ paiknevad regulaarselt ühel pool peaahelat Sündiotaktiline ◦ paiknevad vaheldumisi mõlemal pool peaahelat Ataktiline ◦ kõrvalrühmade juhusliku asetuse korral Ainult isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid võivad kristalliseeruda! Molekulidevaheliste sidemete energia Molekulidevahelised jõud on seda suurem, mida polaarsem molekulid on. Mida tugevamad on molekulidevahelised jõud, seda kõrgem on kristaalse polümeeri sulamistemperatuur. Sama molekulide suuruste puhul enam polaarsetel ainetel on kõrgem kristallisatsioonitemperatuur. Tänu molekulidevahelisele vastastikmõjule tekivad
ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises. Oimusagar on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Kiirusagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju. Otsmikusagar tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest.
R1 + R3 Rt + R4 100 + R 140 + R 200 3 3 2 R3 - 1080 R3 + 14000 = 0 R3 = 1066,88 2.Basseinis (mahuga 700m3, sügavusega 3 m) on vaja mõõta vee hulka täpsusega ± 100 m3 . Vee mõõtmiseks kasutatakse nivooandureid, milliste väljundid muutuvad, kui vee nivoo ületab anduri asetuse. Valida minimaalne arv andureid, määrata millistele kõrgustele põhjast (h) tuleb nad asetada ning millist vee hulka (V) nad näitavad. Esitada graafik: V(h) näit sõltuvat nivoost. V = 700 m3 h=3m täpsus ± 100 m3 Basseini põhjapindala Sp = V / h = 700 / 3 = 233 m2 100 1 Seega ruumalale ± 100 m3 vastab kõrgus hr = ± V / Sp = ± 233 = 2,33 = ± 0,43m
haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04 sekundit. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q- sakk on müokardi infarkti hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul peale infarkti. Kuivõrd aVR lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q- sakk, siis aVR ei ole Q- saki hindamiseks sobiv lülitus. Vatsakeste elektriline diastol on normi piirides Südame normaalne asend on 20-80° ning antud katsealuse südame kaldenurk jääb sellesse vahemikku.
Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Li...
Ehitus ja kasutamine Basskitarr (joonis 1) on puidust valmistatud keelpill. Enamasti on basskitarrid elektrilised, harvem akustilised, kuid on ka elektroakustilisi basskitarre. Nagu elektrikitarrilgi ei tugevda keele võnkeid mitte pilli kõlakast/kõlalaud ehk korpus ise, vaid elektrooniline võimendi (elektrilise basskitarri puhul). Basskitarri keeli mängitakse näppude või mediaatoriga (medikaga). Erinevalt kontrabassist hoitakse basskitarri horisontaalselt bassisti keha ees. Joonis . Basskitarri ehitus. Pea Basskitarri pea (joonis 2) võib olla kaelaga ühest tükist tehtud, kuid võib ka olla kahest eraldi tükist ühendatud liimi või kruviga. Kitarri pea küljes olevate kruvimehhanismide külge kinnitatakse keeled, mida saab häälestuskruvidega häälestada. Kael Kaela eesküljel on sõrmlaud, millel mängitakse tavaliselt vasaku käega (joonis 3). Kaelal asetsevad krihvid ehk astmetraadid. Kahe krihvi vahele ...
ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. 49. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud.Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: Humoraalne immuunsus (immuunsuse kandjaks on antikehad e. immunoglobuliini molekulid ( toodavad B-lümfotsüüdid) ja komplemendivalgud); Rakuline immuunsus (kaitse toimub fagotsüütide, T-lümfotsüütide ja NK-rakkude abil); Lümfokiinide
bakterirakul kinnistuda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Baktereid klassifitseeritakse viburite asetuse järgi: monotricha − üks vibur raku ühes otsas; amphitricha − üks vibur raku mõlemas otsas; lopotricha − viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; peritricha − viburid ühtlaselt ümber raku keha; atricha − viburid puuduvad.
ogajätketele ja abaluu kõhredele. Turja hinnatakse laiuse, tasasuse ja lihastiku järgi. Hea turi on pikk, tasane ja hästi lihastunud. Puudeks on lühike, terav või renjas turi. Viimase on põhjustanud rinnalülide ogajätkete vajumine allapoole abaluukõhrede ülaservi. Renjas turi on nõrga konstitutsiooni tunnus. 2.4 Õlgmik Õlgmik on eesjäsemete ülemistele luudele toetuv kehaosa. Seda hinnatakse pikkuse, asetuse ja teisteks kehaosadeks ülemineku järgi. Kiirushobustel peab olema pikk põigitine piht. Õlgmik peab rinnaga hästi ühinenud olema, puudliku ühenduse korral tekivad õlgmikuvead. 2.5 Rind Rind on looma tähtsamaid kehaosi, sest seal asuvad hingamis- ja vereringeorganid. Rinda hinnatakse laiuse, sügavuse, lameduse ja lihastuse järgi. Piimalehmadel peetakse heaks üsna laia, sügavat, keskmise kumerusega, laiali asetsevate ja tahapoole suunduvate roietega rinda
Word 2003 Lehekülje seaded: Page layout vahelehele page setup margins (veerised) Orientation (lehekülje asetuse valik) Size (lehekülje suurus) Sisukord: Reference vahelehel table of contents (teeb automaatselt sisukorra). Sisukorra uuendamine: hiirega aktiviseeritud kogu sisukord, selle kohal parem hiireklikk uptate field. Vormistusnõuded: Ülevalt 2.54cm Alt 2.54 cm Vasak 3 cm Parem 2.54 cm Hüperlingi tegemine: · vali välja teksti sees olev sõna, millele soovid viidet lisada · insert (lisa) · sektoris Links (või kohe Hüperlink) · vajutada ikooni
väga hinnatuks ning seal õppisid tema käe all mitmed Pilatese meetodi hilisemaid edasiarendajad. Eriti kuulsaks sai Pilates poksijate, võimlejate, tantsijate, politseinike ja näitlejate hulgas. Pilateses jälgitakse alati järgmisi põhimõtteid: õige hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus. Hingamist peetakse sealjuures väga oluliseks. Hingata tuleb teadlikult, sest see suurendab vastupidavust, varustades verd pidevalt hapnikuga. Keha asetuse all mõeldakse oma kese jälgimist, mille moodustavad kõhulihased, alaselg ja tuharad. Kontrollida tuleb, et keha ja vaim töötaksid üheskoos, sest nii sooritatakse liigutusi kõige tõhusamalt. Pilates nõuab ka keskendumist, mis aitab järgnevaid liigutusi ette mõelda. Samuti sujuvust, mis loob ühtlase voolava korduvuse ja täpsust, kus kvaliteet on tähtsam kvantiteedist, mis tähendab, et väiksem hulk täpseid harjutusi toob parem tulemuse.
b) ksüleem e. puiduosa ja floeem e. niineosa c) ksüleem on surnud ja floeem elus osa. 20.Missuguseid juhtkimpe nimetatakse täielku ehitusega juhtkimpudeks, missuguseid - mittetäieliku ehitusega juhtkimpudeks? Täieliku ehitusega: on nii trahheed ja trahheiidid kui ka sõeltorud ja saaterakud mittetäieliku ehitusega: juhtkimbus kas ainult sõeltorud või ainutl trahheed ja trahheiidid. 21.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi? Kollateraalne, biokollateraalne, kontsentriline, radiaalne. 22.Missugused juhtkimbud on iseloomulikud kaheidulehelistele, missugused üheidulehelistele taimedele? Avatud juhtkimbud esinevad paljasseemnetaimedel ja kaheidulehelistel. kinnised juhtkimbud esinevad üheidulehelistel ja erandina mõnedel kaheidulehelistel. 23.Millise juhtkoe elemendi juurde kuuluvad koobaspoorid? Trahheiidide 24.Millised on sekretoorsed erituskoed? Piimasooned, idioblastid, mahutid ja käigud 25
Hindab kas signaal on ohtlik või mitte Hipokampus võtmeroll õppimises ja uue mälu tekkeks. Seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega · Ajukoor kolmas aju kiht. Mõtlev aju, mida saame ise reguleerida Otsmikusagar mõtlemise ja käitumise planeerimine ja reguleerimine. Liigutuste algatamine, Broca kõnekeskus (vasak poolkera) Kiirusagar aistingute ja tajude moodustamine. Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta. Ruumi taju, liigutuste õige järjekord. Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine. Oimusagar kuulmissignaalide töötlemine Väikeaju koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd
Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste - on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Sisepõlemismootorite tüübid Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel, sõltumata kütusest või taktide arvust, õhkjahutusega ja vesijahutusega mootoriteks. Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest: - 1 silindriline (1) - Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 14, 16) - V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12, 16, 20, 24) - Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12) - VR-Mootor (5, 6, 8, 12, 16) - W-Mootor (3, 8, 12, 16) - U-Mootor (4, 12, 16) - Y-Mootor (3, 6, 12, 18, 24) - H-Mootor (16, 24, 40) - X-Mootor (16, 24) - Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) (Lennukimootor) - Ridatähtmootor ((6x2=12, 4x3=12, 6x4=24, 4x5=20, 2x6=12, 4x6=24, 6x6=36,
Teaduslik juhtimine (Freder ick Taylor, Henr y Ford, Henr y Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) Juhendaja: Mare Kurvits Koostajaj: Irina Flotova JU-1-Q-E-joh Teaduslik juhtimine Teadusliku juhtimise ,,koolkond"- on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu, asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua üldkehtivaid seaduspärasusi. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid-näiteks rusikareeglid-mida tuleks täita, et edukalt juhtida. põhimõtted · töö korraldamine; · töö lihtsustamine; · töö planeerimine; · tööviljakus, tootlikkus, efektiivsus. Freder ick Winslow Taylor Click to edit Master text styles
Basileiast (jumala kuningriik) ja monarchiast, mis müüdis olid korra loojad ja hoidjad, saavad Anaximandrose uues perspektiivis korra dekonstruktorid. Anaximandrose poolt piisava täpsusega kujutatud uus maailmapilt sai põhjapanevaks nii presokraatilisele filosoofiale kui meditsiinilisele mõttele. Traditsiooni järgi arvas Anaximandros, et maa asub paigal oma keskse asukoha , sarnasuse ja tasakaalu tõttu. Asudes keskel ei ole ta millegi poolt valitsetud. Anaximandrose keskse asetuse ja "valitsemise" puudumise vaheline side näib paradoksaalne, ent seda võib kõrvutada Herodotose poliitilise tekstiga, kus leidub sama sõnavara ja isegi sarnasus. Herodotos jutustab, et peale türann Polykratese surma, kutsub Maiandros, kõik linnaelanikud kokku ja teatab oma otsusest türannia kaotada: "Ma ei kiida heaks," ütleb ta neile lühidalt, "Polykratese despootiat inimeste üle, kes on temaga võrdsed… Ma panen võimu keskele maha ja kuulutan teie seas välja võrdsuse.
Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda). Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon toimub kiiremini kui silelihaskoes. Skeletilihased on iseloomulikud selgroogsetele loomadele. Selgrootutest loomadest esineb skeletilihaseid põhiliselt lülijalgsetel, mõnedel rõngasussidel ja osaliselt limustel
kokkuliimitud sõrestikku, mille ribid paiknesid geodeetilisel trajektooril, seega mitte kanduritega risti, vaid pigem rombi- või kruvikujuliselt. Kergemast materjalist sõrestik oli Schütte enda leiutis, mis pidi murdunud ribide väljavahetamise lihtsamaks muutma (tsepeliinide sõrestiku materjaliks oli teatavasti duralumiinium). Geodeetilise ehitusviisi pakkus välja Schütte sõber ja kolleeg insener Carl Huber. Tema arvates pidid ribid sellise asetuse puhul mitmest suunast lähtuvat survet paremini taluma ja sõrestiku massi veelgi -4- vähendama. 17. oktoobril 1911, seega veidi rohkem kui kahe aasta pärast, tegi SL I esimese lennu. Kohe ilmnes aga rida puudusi, mis olid seotud kere konstruktsiooniga, nii et geodeetilisest ehitusviisist otsustati edaspidi loobuda. Huvitaval kombel võttis Briti lennukiehitaja ja aerodünaamika
Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit. Automaatkäigukastide ehitus Sõiduautodel paigaldatakse automaatkäigukastid kas auto suhtes risti või pikisuunas. Risti asetuse korral käigukasti ehitatud ka peaülekanne, esirattad on vedavad. Pikisuunas asetuse korral on peaülekanne tagasillas, tagarattad veavad. 1. Automaatkäigukastide liigid Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid Automaatkäigukast koosneb järgmistest põhiosadest: 1. Hüdrotransformaator ülesandeks on vajaduse korral muuta pöördemomenti ja kanda pöördemomenti mootorilt käigukastile;
a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 5) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid; 6) silindrite arvu ja asetuse järgi: a) 1 silindrine (1) b) Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6) c) V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12) d) Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12) e) VR-Mootor (5, 6, 7, 8, 12, 16) f) W-Mootor (3, 8, 12, 16) g) Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) h) Ridatähtmootor (6*2=12, 4*3=12, 6*4=24, 4*5=20) i) Mitmesektsiooniline tähtmootor (2*7=14, 2*9=18, 4*7=28) j) Pöördkolb- ehk Wankelmootor (Sulgudes on optimaalne silindrite arv tänapäeval)
I. PAH Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH-id) koosnevad üksteisega liitunud benseenituumadest, mis ei sisalda heteroaatomeid ega asendusrühmi. PAHide hulka kuulub üle saja ühendi, mis erinevad üksteisest benseenituumade arvu ja asetuse poolest molekulis. Keskkonnas ja toidus kasutatakse indikaatorainena PAH-ide üldise sisalduse hindamiseks enamasti benso(a)püreeni, sest on leitud, et see ühend on kantserogeen, seda leidub paljudes toiduainetes ja see on lihtsalt analüüsitav. II. Kasutusalad PAH-e kasutatakse värvide, plastiku valmistamisel, orgaanilistes pooljuhtides, insektsiidi ja fungitsiidina, lõhkeainete valmistamisel. III. Üldised omadused
Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnituda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Baktereid klassifitseeritakse viburite asetuse järgi: 1)monotricha - üks vibur raku ühes otsas; 2)amphitricha - üks vibur raku mõlemas otsas 3)lopotricha - viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; 4)peritricha - viburid ühtlaselt ümber raku keha 5) atricha - viburid puuduvad.
Arvutikiri 1. Esimene patent kirjutusmasinale. Esimese patendi kirjutusmasinale tegi Henry Mill 1714. aastal Inglismaal. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine algas 1874. aastal. Algatajaks oli firma Remington ja asukohaks Ameerika. 3. Erinevad sõrmistikud. Enim levinud on QWERTY-sõrmistik. See leiutati mehaaniliste kirjutusmasinate ajastul. On ka Dvoraki lihtsustatud sõrmistik, mis pole nii populaarne kui QWERTY. QWERTZ-asetus on kasutusel põhiliselt Kesk-Euroopas, eelkõige just Saksamaal. QWERTY- ja QWERTZ-asetuse põhiline erinevus seisneb Y- ja Z-klahvi asukoha vahetuses. AZERTY-asetus on kasutuses eelkõige Belgias ja Prantsusmaal ning mõnes nende naaberriigis. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). · Mehhaanilised · Elektromehhaanilised · Elekt...
Lihaskude on kahte liiki:silelihaskude ja vöötlihaskude. • Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda). • Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. • Skeletilihased kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon toimub kiiremini kui silelihaskoes. Skeletilihased on iseloomulikud selgroogsetele loomadele. Selgrootutest
juhikuid, see tagab töödeldud pinna hea kvaliteedi. Pärifreesimisel on pealõikeserva kaldenurk positiivne, vastufreesimisel - negatiivne. Muude võrdsete tingimuste korral on freesi püsivusaeg pärifreesimisel suurem kui vastufreesimisel, välja arvatud kõva koorikuga toorikute töötlemisel. Vastufreesimise puuduseks on ka see, et frees püüab toorikut töölaualt lahti rebida. Freeside liigid. Metallifreese liigitatakse kuju, hammaste asetuse, kinnitusviisi ja otstarbe järgi. Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots ja sõrmfreese. Silinderfreese kasutatakse tasapindade töötlemisel. Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest. Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi, mistõttu tekib suhteliselt suur lõikejõud, eriti kõva ja sitke metalli freesimisel. Ketasfreesid on ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli
VILJAR LOOR Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kol...
Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis, kuna arvutis tekkiva kuumuse tõttu paikselt õhu relatiivne niiskus langeb. Ka kontaktläätsedega mitteseotud silmaärrituse korral toimib veel mitmeid mehhanisme, nt. kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina. Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede
Tasapinnaline, hakatakse kasutama valgust ja varju, esimesed maastiku elemendid. Õlivärvid. MADALMAADES-peenmaaltehnika. Peale kirikute ehitati Itaalias Palazzosid-rikastunud patriitsideperekondade paleed. Vertikaalsus asendus horisontaalsusega, kindlusetaoline, rõhutati üksikosade funktsioone. 20.KÕRGRENESSANSI EESMÄRK: 16.saj. Suurejoonelise, tervikliku, harmoonilise kompositsiooni loomine. Ideaaliks sai kompositsiooni täius kõigi üksikasjade asetuse sisemise põhjendatusega. Kolmnurkne kompositsioon. Harmoonia pildi terviku ja üksikosade vahel. Idealiseerimine. 21.ITAALIA KIRIK: Rooma Peetri Kirik-Bramante, jätkas Michelangelo. Kuppel. Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul. 22.LEONARDO DA VINCI:Püha õhtusöömaaeg, Mona Lisa, Madonna Grotis. Tähelepanu inimese sisemaailmale, täiuslik inimese välimuse jäljendamine, vaimne tasakaal, loomulikkus. 23.RAFFAEL: Sixtuse Madonna, Ateena kool.15.saj. Ülistab ilu ja emaarmastust. 24
rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt vegetatiivne närvisüsteem kui mõned hormoonid - vöötlihaskude: koosneb lihaskiududest, mis *vöötlihaskude: skeletilih. : kinnituvad kujutavad endast pikki paljutuumseid kõõlustega toese külge ja võimalduvad liikuda, rakke.Müofibrillide asetuse tõttu näivad need südamelihas: võimelised genereerima ja juhima ristipidi vööödilised. närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni Närvirakud Dendriidid võtavad signaali vastu retseptorilt või *suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,
Tekst «orient» tähendab, et ebakvaliteetsete lähteandmete tõttu ei ole maa-aluse tehnovõrgu asendi nõutav täpsus tagatud. 26. Maa-aluste torustike väliuuringutega määratakse kindlaks: 1) kaevukaane absoluutkõrgus; 2) maapinna absoluutkõrgus kaevu kõrval; 3) kaevu põhja absoluutkõrgus; 4) kaevu materjal; 5) kaevukaane materjal; 6) kaevu (kambri) mõõtmed; 7) torude arv (sh sidevõrk elektroonilise side võrgu ja elektrikanalisatsioonitorude asetuse skeemid); 8) torude suund (suubumine); 9) torude materjal; 10) torude läbimõõt; 11) torude absoluutkõrgused (kanalisatsiooni-, drenaazi-, sadevete kanalisatsioonitorude põhja kõrgused; vee- ja gaasitorudel kõrgus toru peale; soojatorudel trassi telg; sidevõrgu kaablikanalisatsioonil ja elektrikanalisatsioonil alumise torurea põhja kõrgus ja ülemise torurea lae kõrgus). 27. Kaldu olevate kaevuluukide kõrgused mõõdistatakse kaevurandi kõrgeimas punktis.
Floeem (niineosa)on juhtkoes asuv juhtkimbu osa, mis koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinekiududest. Ksüleem (puiduosa) on juhtkoes asuv juhtkimbu osa, kus on trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud. 24.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool), missuguses orgaanilised ained (toimub laskuv vool) Ksüleemis - tõusev vool Floeemis - laskuv vool 25.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi? Kollateraalne, bikollateraalne, kontsentriline, radialen 26.Kuidas rakuseinte iseärasuste alusel kollenhüümi liigitatakse? Nurkkollenhüüm, plaatkollenhüüm, kobekollenhüüm 27.Korp: a) kus tekib? b) miks tekib? Tekib puudel ja põõsastel korgi asemel. Sest välimised koed deformeeruvad ja surevad 28.Mis on piimasooned ja kus nad paiknevad? Elusad rakud, mis sisaldavad tsütoplasmat, mitut tuuma ja piimmahlaga täidetud vakuooli.
Vastavalt sellele jaotatakse ka vibraatorid ring- ja suundvõnke vibraatoriteks. Vibraatorid klassitakse mitmesuguste tunnuste järgi: · liikumapaneva energialiigi järgi eristatakse elektri-, pneumo-, hüdro- ja mootorvibraatoreid; · võngete edastusmooduse alusel segule eristatakse pinna-, sise- ja välisvibraatoreid (press-, raketis-, punkervibraatoreid jt.) ; · vibratsioonmehhanismi tüübi järi eristatakse ekstsentrik- ja jooksur-(planetaar-) vibraatorid; · mootorite asetuse järgi eristatakse paindvõlliga ja sisseehitatud mootoriga vibraatoreid. Vibraatorite tõhusust hinnatakse betooni paigaldamiseks kuluva ajaga. Seejuures peab paigaldus tagama betooni tugevuse ja tiheduse. Tihendus oleneb vibraatori võnkesagedusest ja amplituudist. Suurema võnkesageduse puhul betoon saab tihedam. Kuid sagedustel üle 20000 võnke minutis muutub võnkeamplituud niivõrd väikeseks, et vibraator ei suuda enam panna. betooniosakesi liikuma.
VALGUSTUSE HINDAMINE - ruumi värvilahendus heledad suurendavad - silmade väsimine tekitab peavalu - loomuliku valguse osakaalu tõstmine inimesed kurdavad vähem - hea valgustus ruumis vähendab inimese ilmastiku tundlikust Säästu või tava pirn: Mõju rahakotile , keskkonnale. Loe säästupirnist - www.tarbija24. ee ja www. kortsleht.ee TÖÖVAHENDITE ISEAÄRASUSED TÖÖKOHAL. - vale kõrgusega laud - valed toolid jalgade asetuse valed nurgad, liiga sügav iste. - Liiga ere kohtvalgustus tugev peegeldus pindadelt koormab silmi ,häirib testi lugemist - Liiga nõrk kohtvalgustus töötaja peab tugevalt silmi pingutama - Liiga ere üldvalgus pimestusoht , silmade ülekoormus, materjalide peegeldumine ruumis. - Liiga nõrk üldvalgustus koormab silmi , vett tarbitakse seetõttu vähem ja kohvi joomine viib sellegi vähese.
232-Millise rammiga on võimalik rammida nii vertikaal-, kald- kui ka horisontaalvaiu? Universaalsed rammipukid omavad pöördplatvormi ja nn pendel- tüüpi masti, mis võimaldav paigaldada vaiu nii vertikaalset kui ka igas suunas kaldega. 238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. Lõugpurustid,Koonuspurustid,Valtspurustid,Vasarpurustid,Rootorpurustid 244-Nimetage rootorpurustite tüübid rootori võlli asetuse järgi. Horisontaalvõlliga,Vertikaalvõlliga 250-Nimetage täitematerjalide sorteerimise meetodid. Mehhaaniline sorteerimine ehk sõelumine,Hüdrauliline klassifitseerimine,Õhksepareerimine 256-Nimetage betoonitööde masinad ja seadmed tehnoloogilise otstarbe järgi. Betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed,Betooni- ja mõrdisegude transportimise masinad ja seadmed,Betooni segude tihendamise masinad 262-Nimetage betoonisegistid segu komponentide segamise viisi järgi.
· 2 teine (keskmine) sõrm, · 3 kolmas (nimeta) sõrm, · 4 neljas (väike) sõrm. Tabulatuur Tabulatuur (TAB) on lihtsustatud muusika ülesmärkimise süsteem, mida kasutatakse nii basskitarri kui ka tavaliste kitarride mängimisel. Tabulatuur on intuitiivne ning seda on lihtne desifreerida: neli joont sümboliseerivad bassi nelja keelt ning joontele märgitud numbrid tähistavad astmeid. Tabulatuuril on ka omad puudujäägid. Puuduvad rütmi ja sõrmede asetuse märked. Selle probleemi lahendamiseks lisatakse sageli tabulatuurirea kohale noodijoonestik. Seda nimetatakse rütmiliseks kirjaviisiks. Rütmi märkimiseks on laenatud noodid standardsest muusika kirjutamise viisist, erinevuseks noodipea kuju ning nende paigutus noodijoonestikul. Tavaliste elliptiliste noodipeade asemel kasutatakse rombi ja kaldkriipsu kujulisi noodipäid ning need märgitakse alati noodijoonestiku keskele, st kolmandale reale. Joonis 7
1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux' lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail. Leonardo maalid Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast "Püha õhtusöömaaeg" (1495-1498) "Püha õhtusöömaaeg" (14951498)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
